saanud kunagi seaduseks Enim on seotud SOPA ehk Stop Online Piracy Act USA-s 2011. aastal vastuvõetud seadus takistamaks piraatlust ACTA on rahvusvaheline lepe, SOPA vaid USA sisene ACTA üle arutleti suletud uste taga, SOPA eelnõu mustandiga oli võimalik tutvuda ka tema vastastel ACTA avastati rahva poolt liiga hilja, SOPA vastu hakati võitlema kohe USA Obama allkirjastas leppe saamata heakskiitu rahvalt ja kongressilt, kaheldakse leppe põhiseadusega vastavuses olemist Euroopa Liit leppega liitumiseks vajalik kõikide liikmesriikide nõusolek, tänaseks leppeni jõutud ei ole ACTA ei ole kooskõlas hetkel kehtivate EL seadustega Riigijuhtide sõnul ei muutuks midagi ja ACTA-ga liitumine tooks Eestile vaid kasu Opositsioon teisel arvamusel 2012. a veebruaris toimus veebiküsitlus, millest võttis osa üle 4500 inimese ning 95% neist olid ACTA vastu TÄNAN KUULAMAST
kaitsja, apellatsioonikaebus I astme kohtu otsuse edasikaebamine II astme kohtusse, kus asi uuesti läbi arutatakse, kassatsioonikaebus II astme kohtu edasi kaebamine riigikohtusse, kus arutatakse asi uuesti läbi, põhiseadus e konstitutsioon riigi tähtsaim seadus, millega peavad kooskõlas olema kõik teised seadused, Põhiseaduse Assamblee 1991 a Eesti uue põhiseaduse koostamiseks moodustatud ajutine organ, kuhu valiti 30 esindajat EV Ülemnõukogust ja 30 Eesti Kongressilt (rahvahääletus 28.06.1992). Kohaliku omavalitsus üksusteks on vald ja linn, mis alluvad kohalikule maavanemale, valda juhib vallavolikogu ja linna linnavolikogu, volikogud panevad ametisse valla- või linna valitsuse (peab aru andma volikogu ees) ja juhi, valitakse 4 aastaks, kuhu võivad kandideerida isikud, kes on elanud koha peal 5 a ja kantud omavalitsus üksuste registrisse, mittekodanikud saavad ainult hääletada, kohalikud maksud on paadimaks, müügimaks, reklaamimaks.
madalseisus ning rohkem kui miljon vietnamlast elas näljas. Riigi juhtkond võttis suuna sotsialismi ülesehitamisele ning sidemete loomisele moskvaga. Kahe Vietnami vahel oli puhkenud 1950. aastate lõpul sõda ning see hakkas muutuma Vietnami-USA sõjaks. USA sekkumise ajendiks oli väidetavalt kahe Põhja-Vietnami aluste rünnak USA aluste vastu. Samas on ka väidetud, et USA president käskis ise oma laevu tulistada, et Kongressilt suuremaid volitusi saada. Sõjas osalesid Põhja-Vietnam, keda toetas NSV Liit,Lõuna-Korea vietkongid (vabastus rinde pooldajaid) ja kogu kommunistlik blokk, ja Lõuna-Vietnam, keda toetas USA ja tema liitlased. Põha-ja Lõuna-Vietnami vahelist sõda mõisteti kui sõda kommunismi ja natsiolismi vahel. Ameeriklaste jaoks oli Lõuna-Vietnami tugi baasiks Kagu-Aasia Saigoni armee, kuhu USA pani suure panuse sõdurite relvastamisele ja väljaõppele
liiklus on ohtlik ja et Egiptus peab väed välja viima. Olukord muutub ohtlikuks, sest sekkuda ähvardab Saksamaa. ÜRO-s hakatakse seda asja arutama. 6. nov 1956 sõlmitakse vaherahu, NSVL nõudmisel läheb Suezi kanal Egiptuse omandisse. Suezi kriis oli pöördepunktiks Lähis-Ida ajaloos. Pärast seda vähenes seal Ingl. ja Prants. mõju ja tugevnes NSVL mõju ja hiljem USA mõju. Lähtuvalt olukorrast 1957 võetakse USA-s Eisenhoweri doktriin, st seda et USA president palub kongressilt luba anda sõjalist ja majanduslikku abi nendele Lähis-Ida riikidele, mida ähvardab kommunistlik riik. Alates sellest tihenesid suhted USA ja Iisraeli vahel. Need on tänaseni tugevad. Kuuba kriis - 1. jaan 1959 tulid Kuubas võimule kommunistid. Ja riiki hakkas juhtima Fidel Castro. Võimust loobus eelmine aasta. Kommunist. Kommunistlik revolutsioon oli igas maailma jaos. Sellisest olukorrast sattus ärevusse USA. Aprill 1961 Kuuba pagulased püüavad pääseda kuuba saarele, et
nn Tonkingi lahe intsident. 2. ja 4. augustil toimusid seal väidetavalt kaks Põhja- Vietnami aluste rünnakut USA aluste vastu, pärast mida võttis Kongress vastu resolutsiooni, mis andis õigusliku aluse konflikti sekkumiseks. Hiljem on jõutud järeldusele, et 4. augusti rünnakut ei toimunudki. 2. augusti rünnakute kohta on erinevaid arvamusi selles osas, kas need olid USA provotseeritud või mitte. On ka väidetud, et USA president käskis ise oma laevu tulistada, et Kongressilt suuremaid volitusi saada. Sõjas osalesid: · Põhja-Vietnam - toetas NSV Liit (sõjaline abi+nõunikud, ka sõdurid), toetasid ka Lõuna-Korea kommunistlikud partisanid ehk vietkongid, toetas kogu kommunistlik blokk · Lõuna-Vietnam - toetasid USA ja tema liitlased. Vietnami sõda oli erakordselt julm. USA heitis pomme rohkem kui Teises maailmasõjas (7 milj. tonni). Kasutati napalmi, keemiarelva. Kaasnes massiline tsiviilelanike hukkumine
Tonkingi lahe intsident. · Johnson(USA president) väitis, et USA laeva oli tulistatud. · USA Kongress võttis vastu otsuse, millega lubati presidendil rakendada Indo-Hiinas USA sõjaväeüksusi. · Hiljem on jõutud järeldusele, et 4. augusti rünnakut ei toimunudki. · 2. augusti rünnakute kohta on erinevaid arvamusi selles osas, kas need olid USA provotseeritud või mitte. · On ka väidetud, et USA president käskis ise oma laevu tulistada, et Kongressilt suuremaid volitusi saada. Sõjavastane kriitika · USA käsi hakkas siduma sõjavastase kriitika suurenemine kodumaal ja maailmas tervikuna. · 1960-ndate lõpust kasvas kogu maailmas vasakpoolsus, esile kerkised vägivallatust pooldavad hipid. Vietnamiseerimine · Suured kaotused suurendasid sõjatüdimust. Seetõttu üritasid ameeriklased sõda nn. vietnamiseerida: · Hakati oma regulaarvägesid välja viima, suurendati sõjalist
riiki-kommunistid võtavad võimu kogu selles piirkonnas. Samuti oli USA soov levitada demokraatiat üle maailma. Sõtta astumise ajendiks oli rünnak USA sõjalaevale USS Maddox. Seda tuntakse ka Tokingi lahe intsidendina. Algul väideti, et 2. ja 4. augustil toimus Tonkingi lahel kaks rünnakut USA laevadele, ründalateks olid Põhja-Vietnami alused. Hiljem selgus, et 4. augusti rünnakut ei toimunud, on ka väidetud, et 2. augustil käskis USA president Johnson enda aluseid rünnata, et kongressilt suuremaid volitusi saada. USA Kongress võttis vastu otsuse, millega lubati presidendil rakendada Indo-Hiinas USA sõjaväeüksusi. Algselt Vietnami kodusõjast hakkas kujunema USA-Vietnami sõda. 1963. aastaks oli 15 000 ameeriklast Vietnamis. President Kennedy nõusolekul toimus sõjaväeline riigipööre. President Diem kukutati ja hukati. 1965. aastal alustas USA Põhja-Vietnami pommitamist. 13. veebruaril oli vahepeal USA presidendiks saanud Johnson andnud operatsioonile "Rolling
Esimesed tõsised etnilised konfliktid. Aprill 1989 Tbilisis Veebr 1988 Mägi-Karabahhias (Armeenia ja Aserbaidzaani vahel). 2. nov 1978 oli Gorbatsov öelnud: NSV Liidus on rahvusküsimus lahendatud. 4. etapp 1989 1991 Rahvas valmistus tõsiselt reformideks. Gorbatsov lõi araks. Impeerium on lagunemisohus. 15. märtsil 1990 sai Gorbatsovist ka NSV Liidu presigent. Erru saadeti Gromõko. 1990. a dets lahkus Sevardnadze Rahvasaadikute kongressilt uksi paugutades . Enne seda hoiatas riiki diktatuuriohu eest. Novoogarjovo protsess. Uute liidulepingute sõlmimine. Eesti, Läti ja Leedu ei osale. 1991. a 20. aug pidi toimuma dokumentide allkirjastamine Moskvas. 19. aug 1991 puhkes vanameelsete mäss augustiputs. Kestis 19. 21. aug. 20. aug 1991 kuulutas Eesti iseseisvuse taastatuks. 8. dets 1991 tulid Valgevenes Belovezjes kokku Venemaalt Jeltsin, Ukrainast
Laagri Kool Uurimustöö Balti kett Koostaja: Kati Jürisoo Juhendaja: Külli Hansson 2006 Balti ketti algplaan Rahvarinnete Balti Assamblee oli oma deklaratsioonide, resolutsioonide ja pöördumisega andnud küll tugeva signaali, kuid Moskvast, Rahvasaadikute Kongressilt said nad MRP asjus siiski veel poolikuid vastuseid. MRP 50. aastapäev, aga lähenes. Kui Edgar Savisaar ja Marju Lauristin Moskvast tagasi tulid ja taas eestseisuse tegevusse lülitusid, hakkasid nad üha sagedamini arutama, kuidas leedulaste ja lätlastega aastapäeva tähistada. Balti ketti idee pakkus välja Edgar Savisaar. Algul laitsid osad selle idee maha, kuna mõeldi kuidas selline rahvas kokku saaks tulla. Kuid pärastpoole hakkas idee
või piira internetivabadust viisil, mis kahjustaks internetti kui kohta, kus informatsioon liigub vabalt. SOPA eelnõu jooksis rööbastelt maha, kuna see nõudis mõlema USA kongressi koja heakskiitu ja president Barack Obama allkirja. Kui see oleks heaks kiidetud, oleks seda olnud võimalik vaidlustada ja tulevastes kongressides muuta. ACTA seevastu sai juba 2011. aasta 11. oktoobril USA allkirja ning Obama ei pidanud saama selleks nõusolekut üheltki organilt - ei kongressilt, ülemkohtult ega ka Ameerika rahvalt. Nüüd, kui see on allkirjastatud, on USA valitsuse seadusandlikel organitel ja kohtutel vähe võimalusi seda lepet vaidlustada või muuta, ning ameeriklased peaksid järgima täiesti uut seaduste, piirangute ja regulatsioonide skeemi, mis võib neid viia silmitsi trahvide või vanglakaristustega, kuna see lepe asub täielikult väljaspool Ameerika õigussüsteemi. 4. Toetuse ulatus. Isegi enne, kui SOPA
Liidu ohtu. Vaoshoidmise doktriini kasutas esimest korda Suurbritaania kui ta aitas Vahemere idaosa maid, et seal kommunistid võimule ei pääseks. Kuna aga Suurbritannia nägi, et ei suuda sellega toime tulla palusid nad abi USAlt, kes töötas kohe välja „ Trumani doktriini“. Truman: „Ma arvan, et Ühendriikide poliitika peab toetama vabu rahvaid, kes võitlevad sõjaliste diktatuuride rõhumise või välise surve vastu!“ Selle mõte teostamiseks sai Truman ka Kongressilt raha, aga nüüd oli vaja veel rahvast veenda selles, et Maailma on vaja aidata. Sellepärast liialdaski Truman, öeldes et Ameerika Ühendriike ähvarab suur oht kommunisim näol. See tekitas ameeriklaste seas suure antikommunismi laine. (Howard Cincotta 1997. Lühike Ameerika ajalugu.) Peale kahe erineva suurriigi põrkumist Saksamaa tuleviku üle, kus Ida-Saksamaa jäi NL meele valda ja Lääne-Saksamaa USA mõjuvõimu all. Peale selliseid sündmusi hakati
Sõjast saadud territooriumide kinnistamine. USA mõju vähendamine Euroopas. Alates 1962st majanduslik möödumine Lääne riikidest. Külma sõja algus · 5. märts 1946 Fultoni kõne, Churchilli poolt (ülikoolis). ,,Raudne eesriie"- oli tekkinud infosulg Poolas, Rumeenias, Bulgaarias, Ungaris, Jugoslaavias (kmmunistlikud riigid). Lääneriigid ei teadnud mis toimud Ida pool. · 1947 Trumani doktriin- Usa president Truman palub kongressilt raha Türgi ja Kreeka abistamiseks, kuna neid ähverdas kommunismi sissetung. · 1948 Marshalli plaan- USA annab krediiti ja laenu sõjas kannatanud riikidele- 17 riiki- 13 miljrd. Nõudmised: 1) Demkraatia ja vabad valimised 2) USAl pidi ette kandma mida saadud rahaga peale hakatakse. NSV keeldas Ida-Euroopa riikidel abi vastu võtta, ka Soomel. USA lootis, et Euroopast saab tema liitlane ja kaubandussuhted. Sõjalised organisatsioonid
Clinton asutas Clintoni fondi, mille ülesandeks on rääkida probleemidest nagu AIDS ja globaalne soojenemine) 43.George Walker Bush, ametis 2001-2009, vabariiklane (Eelnevalt Texase osariigi kuberner. Kuulutas pärast 2001. aasta 11.septembri terrorirünnakuid välja terrorismivastase sõja ning käskis sama aasta oktoobris riigi relvajõududel tungida Afganistani, kukutada seal võimult Taleban ja tabada Osama bin Laden. 2003. aasta märtsiks sai ta kongressilt mandaadi invatsiooniks Iraaki väites, et viimane oli rikkunud ÜRO Julgeolekunõukogu resolutsiooni 1441. Maarjamaa Risti I klassi teenetemärk) 44.Barack Obama, ametis 2009-..., demokraat (eelnevalt tsiviilõiguste jurist ning luges Chicago Ülikoolis konstitutsiooniõiguse loenguid. taotles Barack Obama Iraagi sõja lõpetamist, USA energeetilise sõltumatuse suurendamist ja üldise arstiabi parandamist. Aastal 2009 pälvis Nobeli rahuauhinna. Külastas 2012. aastal Eestit. Massimeedias
DV põhjas ja Vietnami Vabariik lõunas. Üks oli kommunistlik ning teine antikommunistlik diktatuur. Sarnane olukord koreaga. Kommunistid ei leppinud sellise rahulepinguga ning alustati lõuna partisanide toetamisega. Usa suurendas oma kohalolekut, sest kardeti doominoefekti ehk kartust, et kommunism levib riigist riiki edasi, kui sellele kohe piiri ei pane. Rahvas ei saanud aru, miks oli nii kaugel vaja sõdida. II etapp: Vietnami sõda 1964 73 USA president Lyndon Johnson sai kongressilt toetust ning viis väed Vietnami. Põhja-Vietnam(Ho Chi Minh) - toetas NSV Liit (sõjaline abi+nõunikud, ka sõdurid), toetasid ka Lõuna-Korea kommunistlikud partisanid ehk vietkongid, toetas kogu kommunistlik blokk VS Lõuna-Vietnam - toetasid USA ja tema liitlased. Vietnami sõda oli erakordselt julm. USA heitis pomme rohkem kui Teises maailmasõjas (7 milj. tonni). Kasutati napalmi, keemiarelva. Kaasnes massiline tsiviilelanike hukkumine.
ohustab laevaliiklust nõudis, et Egiptus kõrvaldaks sealt oma väed. Egiptus keeldus, kuna tegu nende oma maaga. Selle peale hakkasid I ja Pr Egiptust pommitama ja maandasid dessandi. Kolmikagressiooni taunis nii rahvusvaheline üldsus kui ka ÜRO. 6. novembril sõlmiti vaherahu. Tulemus: Ing ja Pr mõju vähenemine ja NL ja USA mõju suurenemine Lähis-Idas. 20. Mis oli Eisenhoweri doktriin? 1957. palus USA president Kongressilt volitusi osutamaks sõjalist ja majandusabi neile Lähis- ja Kesk-Ida maadele, keda ohustab mõni rahvusvahelise kontrolli all olev riik. Hakkasid tihenema USA-Iisraeli suhted. 21. Mille seisnes Lähis-Ida kriis? On see probleem tänapäevaks lahendatud? Pärast II Ms tugevnes Palestiina, mis oli Suurbritannia mandaatmaa, nii araablaste kui juutide vabadusvõitlus Briti võimude vastu. Veelgi enam vaenutsesid juudid ja araablased aga omavahel. 1947
1930 pöördus ta tagasi Eestisse. Siin määrate talle varasemate suurte teenete eest eluaegne riiklik pension ja anti Eesti Tarvitajate Keskühistu juhatuste esimehe heapalgaline ametikoht. Veel kord katsus Pitka õnne poliitikaareenil: ühines vabadussõjalastega. Liikumise radikaliseerumie tõi kaasa vaadete lahkumineku ja Pitka loodud Lahinguvendade Klubi esindus marssis demonstratiivselt Eesti Vabadussõjalaste Keskliidu III kongressilt minema. Siitpeale Johan Pitka poliitiline tegevus vähenes. 1940 põgenes Pitka Soome, kuid tema perekond sattus NKVD haardesse. Kui puhkes Nõukogude- Saksa sõda, üritas ta astuda Soomes loodud ,,Erna" grupi koosseisu ja hiljem Jalaväerügement 200 ridadesse, kuid vanuse tõttu lükati ta tagasi. Ta sai 21. augustil saksa julgeolekupolitseilt SD-lt loa eriüksuse moodustamiseks, mis sai nimeks Löögirühm Admiral Pitka. Teave sellest, et
kriisid olid ka seoses türgi ja kreekaga „raudne eesriie“ on mõiste millega iseloomustati nl-i eraldumist muust maailmast, suletust ja vaenulikkust lääneriikide suhtes nl-i eraldumist muust maailmast suletust ja vaenulikkust muu maailma suhtes seda mõistet kasutas esimest korda W. churchill 1946 aastal kui ta esines Fultonis kõnega usa tipppoliitikutele trumanni doktriin e kommunismi pidurdamise poliitika sai alguse 1947 , kui usa president H trumann palus kongressilt 400 mln dollarit kreeka ja türgi abistamiseks trumann nõudis vabade rahvaste toetamist nii sise kui välissurve vastu ta ütles et peab toetama rahvast keda püütakse orjastada kongress eraldas nõutud summa usa välispoliitika põhiülessandeks sai kommunismi pidurdamine kogu maailmas. marshalli plaan oli euroopa taastamise programmmille eesmärgid olid 1. väidelda kommunismi vastu 2. usa tootjate jaoks luua elujõulisi majandus ja kaubanduspaartnereid 3
Juriidilist tünnustust küll ei saavutatud, kuid de facto tunnustus siiski saadi. Pariisi rahukonverents kestis 21. jaanuarini 1920. aastal. Pariisi konverentsil osalenud riigid: Belgia, Boliivia, Brasiilia, Ecuador, Guatemaala, Haiti, Hedzas, Hiina, Honduuras, Itaalia, Jaapan, Kreeka, Kuuba, Libeeria, Nicaraagua, Panama, Peruu, Poola, Portugal, Prantsusmaa, Rumeenia, Serbia-Horvaatia-sloveenia kuningriik, Siiam, Suurbritannia, Tsehhoslovakkia, Uruguai, USA. Kongressilt ei võtnud osa: Prantsusmaa, Saksamaa, Eesti Euroopa riigid on Euroopas asuvad riigid. Euroopa riikide arv ja täpne loetelu sõltuvad sellest, mida pidada Euroopaks. Loodusgeograafilisse Euroopasse kuuluvad: Albaania, Andorra, Austria, Belgia, Bosnia ja Hertsegoviina, Bulgaaria, Eesti, Hispaania, Holland, Horvaatia, Iirimaa, Island, Itaalia, väike osa Kasahstanist, Kosovo, Kreeka, Leedu, Liechtenstein, Luksemburg, Läti, Makedoonia, Malta,
rõhunud seaduslikkusele ja eetikale, rikkusid need siiski tema mainet. Riigipeana ei olnud edukas. Ei suutnud Kongressis, hoolimata sealsest demokraatide ülekaalust, läbi suruda oma seaduseelnõusid. Hoolimata kõigest oleks Carteri administratsioon kauem vastu pidanud, kui USA ees poleks olnud tõsised siseprobleemid. Riiki vaevas energianappus. 1976/77 aasta karm talv tõi kaasa kütmiseks vajaliku loodusgaasi nappuse. President sai Kongressilt loa kehtestada gaasitööstuse üle ajutine kontroll. Carter käis välja energiasäästu abinõud, tegi ettepaneku lasta loodusgaasi hind vabaks ja suurendada sünteetiliste kütuste väljatöötamist ettepanekud, mis ei olnud samuti kuigivõrd populaarsed. Kütusekriis tõi kaasa tagasilöögid kogu majanduses. 1980. a. märtsis kehtestati hinnatõusu pidurdamiseks laenude piirmäärad. See tõi kaasa tagasimineku autode ja majade ostmisel, millega kaasnes lühikene ja terav majanduslangus
rõhunud seaduslikkusele ja eetikale, rikkusid need siiski tema mainet. Riigipeana ei olnud edukas. Ei suutnud Kongressis, hoolimata sealsest demokraatide ülekaalust, läbi suruda oma seaduseelnõusid. Hoolimata kõigest oleks Carteri administratsioon kauem vastu pidanud, kui USA ees poleks olnud tõsised siseprobleemid. Riiki vaevas energianappus. 1976/77 aasta karm talv tõi kaasa kütmiseks vajaliku loodusgaasi nappuse. President sai Kongressilt loa kehtestada gaasitööstuse üle ajutine kontroll. Carter käis välja energiasäästu abinõud, tegi ettepaneku lasta loodusgaasi hind vabaks ja suurendada sünteetiliste kütuste väljatöötamist ettepanekud, mis ei olnud samuti kuigivõrd populaarsed. Kütusekriis tõi kaasa tagasilöögid kogu majanduses. 1980. a. märtsis kehtestati hinnatõusu pidurdamiseks laenude piirmäärad. See tõi kaasa tagasimineku autode ja majade ostmisel, millega kaasnes lühikene ja terav majanduslangus
kommunistlikud jõud ähvardasid käimasolevas kodusõjas valitsevat monarhiat. 1947. aastal teatas Suurbritannia Ühendriikidele, et ei suuda abistamist endale enam lubada. USA Riigidepartemang töötas kiiresti välja USA abiplaani. Trumani doktriinina tuntuks saanud plaani avalduses ütles Truman: ,,Ma arvan, et Ühendriikide poliitika peab toetama vabu rahvaid, kes võitlevad sõjaliste diktatuuride rõhumise või välise surve vastu." Selle mõtte teostamiseks palus Truman Kongressilt 400 muiljonit dollarit majanduslikku ja sõjalist abi Kreekale ja Türgile, ning see ka eraldati. Vaoshoidmispoliitika nägi ette ka ulatuslikku majandusabi sõjas purustatud Lääne-Euroopa ülesehitamise toetamiseks. Riigisekretär George Marshall märkis, et midagi tuleb ette võtta, sest ,,patsient sureb, samal ajal kui arstid nõu peavad". Marshall oli olnud USA relvajõududes kõrge ametnik ja hinnatud kui Teises maailmasõjas saavutatud võidu peamisi organisaatoreid. 1947.
enam asendama ameeriklased. USAl oli nn. doominoteooria: Korea ja Hiina on juba langenud kommunismi võrku, kohe kukuvad doominokividena ka teised riigid. Kahe Vietnami vahel oli puhkenud 1950. aastate lõpul sõda. Lõuna-Vietnami kommunistide nimetus oli vietkongid. II etapp: Vietnami sõda 1964-1973 Vietnami kodusõda hakkas muutuma Vietnami-USA sõjaks. USA sekkumise ajendiks oli nn. Tonkingi lahe intsident saamaks Kongressilt suuremaid volitusi, käskis USA president Johnson ise oma laevu tulistada. Osalesid: Põhja-Vietnam Lõuna-Vietnam, toetas NSV Liit (sõjaline abi+nõunikud, USA ja tema liitlased ka sõdurid), toetasid ka Lõuna-Korea kommu- nistlikud partisanid ehk vietkongid, toetas kogu kommunistlik blokk NB! USA sisuliselt kaotas Vietnami sõja! Vietnami sõda oli erakordselt julm
II 1. Viini kongressi süsteem Napoleoni kukutamise järel 1814.a. Prantsusmaa okupeeriti ja võitjariigid kogunesid Viini looma Euroopa uut poliitilist korraldust. Saabus 216 esindajat kõigist Euroopa riikidest. Kongressi teglikke otsuseid mõjutasid aga vaid suurriigid: Inglismaa, Venemaa, Preisi, Austria ja ka võidetud, kuid ikkagi suurriigiks tunnistatud Prantsusmaa. Kongressi võõrustajaks oli Austria kantsler Metternich, reaalpoliiitk, kes juba Austria killustatuse tõttu hoidis kongressilt eemale vabameelsed ja rahvuslikud taotlused. Viinis kujundati pärast veerand sajandit kestnud sõdu nn. Euroopa kontsert e. Viini kongressi süsteem e. Metternichi süsteem. Sellega anti suurriikide suhetele vorm, mis püsis Krimmi sõjani (1815-1853). Süsteem seisnes suurriikide mitteametlikes konsultatsioonides jõudude tasakaalu hoidmiseks ja aitas aastakümneteks säilitada rahu. Prantsusmaa suutis saavutada enda kohtlemise
Afganistanis täieneb suvel 17000 uue sõduri võrra. Obama deklareeris oma Iraagi sõja lõpetamise plaani 27 veerbuaril 2009. Presidendi kohaselt tõmmatakse võitlusüksused Iraagist välja 2010 aasta augusti lõpuks, jättes 50000 suuruse kontingendi treenima, nõu andma ja vastuterrorismi operatsioonidele 2011 aasta lõpuni. 1. Aprillil 2009 rajasid USA ja Hiina strateegilise- ja majandusliku dialoogi, mis peaks omavahel üles ehitama head suhted 21. Sajandiks. Samal kuul palus Kongressilt 83,4 mrd lisaraha militaarrahastamiseks, peamiselt Iraagiks ja vägede arvu suurendamiseks Afganistanis. Samuti sisaldab see 2.2 mrd USA sõjaväe suurendamiseks, 350 mln USA-Mehhiko piiri turvalisuse tugevndamiseks ja 400 mln vastutegevuse abiks pakistanis. Mais 2009 teatati, et Obama tahab suurendada sõjaväe töötajate arvu 20000 võrra. 4. Juunil 2009 esines Obama kõnega kairo ülikooli, egiptuses, kuulutas uut algust USA ja islamimaailma suhetes. 8. Aprillil 2010 sõlmisid Obama ja
Peab muutma suhtumist eelarvesse teatud suuruses puudujääk on lubatud. Peab juurde trükkima paberraha, aga riigi kontrolli all teatud ulatuses seda raha saab kasutada abiraha anmiseks. 1932 oli presidendikandidaat Roosvelt. Kriis oli 1932. aastaks jõudnud haripunkti. Roosvelti lubadus oli riik majanduskriisist välja tuua. Roosvelt sai presidendiks 1933. Oma ametisseastumise kõnes: ,,Ma luban rahvale uut kurssi." Kogu Roosvelti juhtimist kutsutaksegi uus kurss. Roosvelt sai kongressilt kaheks aastaks erakorralised volitused, et plaane ellu viia. Mida tehti? Pandi kinni kõik pangad ja tehti neis auditeerimine: uuesti avada lubati vaid need pangad, mis tunnistati elujõuliseks. Osadele pankadele andis riik laenu. Pangad olid eraomanduses, seega oli see suur muutus. Likvideeriti keeluseadus, sest alkohol tõi riigile raa sisse. Propageeriti tootmise vabatahtlikku vähendamist. Valitsus maksis neile, kes tootmist vähendasid, preemiat. Näiteks tapeti
võim on üle võetud. 670 saadikust oli u 350 enamlased ja üle 150 vasakesseeri, kes neid toetasid. Enamlased haarasid härjal sarvist, hakkasid kongressi juhtima, deklaratsioonis oli kinnitatud, et AV on kukutatud ja kogu võim Vm-l oli üle läinud Nõuk kongressi kätte. Võim oli haaratud esialgu Petrogradis. Parempoolsed esseerid ja vähemlased tõstsid dekl vastu protesti, tunnistasid selle valelikuks ja keeldusid toetamast ning marssisid kongressilt välja. Ei lastud tühisest lõhkiminekust häirida, jätkasid kongressi. Kongress võttis vastu enamlaste poolt ette pandud dekl, kuulutas, et kogu keskvõim on üle läinud TSSN kongressile, kogu võim kohtadel peab üle minema kohalikele Nõukogudele. Pandi paika tegevusprogramm lähemaks ajaks. Sh nõuti sõja kohest lõpetamist, kõigi maade ühiskonnastamist, tööliskontrolli sisse seadmist tehastes, pangandussüsteemi natsionaliseerimist jne
laevastiku puudusel raskendatud, puutumata. Rahutingimuste kohaselt loobus Ateena oma mereliidust ja loovutas Makedooniale valdused Musta mere väinades. 338/7. a. talvel kutsus Philippos Korintosesse kokku Kreeka riikide esindajad. Sellel nn Korintose kongressil kuuluti taas välja ülekreekaline rahu, moodustati liit eesotsas riikide esindajatekoguga (synedrion) ja valiti Philippos liidu hegemooniks. Ainsa tähtsama riigina jäi kongressilt ja liidust kõrvale Sparta. Philippos seadis Korintose akropolile (Akrokorintosele) ka oma garnisoni, kuid ei seganud ennast riikide siseasjadesse. Tema hegemoonia oli seega võrreldav Sparta ülemvõimuga mõnikümmend aastat varem; ta kasutas seda isegi pehmemalt kui spartalased. Sellegipoolest oli Kreeka nüüd kindlalt makedoonia kuninga kontrolli all. Peagi Korintoses kokku kutsutud uus kongress kuulus välja hellenite ühise sõjaretke Philippose juhtimisel ammuse vaenlase Pärsia vastu
Sotsialistid tulid Tartusse, et teha protest ebademokraatlikule valimisele. Nad tahtsid kongressi ära rikkuda. Kuid teised tahtsid minna kongressile, et leida ühine keel ja saada teada, mida edasi teha. Sotsialistid otsustasid loobuda oma protesti plaanidest, kuid lõid kontakti Tallinna radikaalidega, kelle eesmärk oli vältida J. Tõnissoni kongressi juhi kohale. Kongressil segati Tõnissoni juttu, räägiti vahele, vilistati, plaksutati ning J. Tõnisson lahkus kongressilt. Peale kuue tunnilist arusaamatut käratsemist suudeti valimised läbi viia. Võitsjaks sai Jaan Teemant, teine koht Henri Koppel. Jaan Tõnisson pidi leppima 101 häälega. A. Kesküla sai 1 hääle. Nõuti Venemaalt demokraatlike valimisõigusi riigiduumasse, oma konstitutsioon. ERE loosungid: Eesti asulate ühendamine, autonoomia (Rahvuslik kultuur autonoomia või midagi enamat?), maareformi vajadus (Rangel seadus alusel). Aulakooslek:
just NLKP suhtes. Uues võimustruktuuri kujunemine nõrgendas partei võimu NL pol elus. See viis ka selleni, et võeti vastu eraldi otsus 1990, millega kaotati NSVL põhiseaduse kuues paragrahv (partei juhtival kohal pol elus). Rahvasaadikute Kongress politiseeris tollase NL ühiskonna. Oluline roll mitte vaid valimistel, veelgi olulisem oli see, et televisioon hakkas otseülekandeid tegema kongressilt. Kõik nägid, kes mida ütles, kuidas sõna võttis, mis küsimusi arutati jne. Oli tolle aja tingimustes enneolematu. Inimesed kaasati poliitikasse. Gorba oli veendunud, et protsessi suudetakse kontrollida, aga nii see ei läinud. Avalikkus mõjutas ka rahvasaadikute käitumist- kui nad teadsid, et televiisorist on otseülekanne, mängiti selle peale välja oma sõnavõtud. Oli permanentne teatrietendus, mida miljonid vaatasid.
Presidendil on veto- ja tagasilükkamisõigus, millega ta kontrollib Kongressi seadusandlikku tegevust. Kuid vetot võib omakorda tagasi lükata Kongressi ja Senati esindajate 2/3 häälteenamusega. Võimalik tagasi lükata vaid kogu seaduseelnõu (paljud osariigid on andnud kubernerile üksikpunkti vetoõiguse). President peab saama Kongressi heakskiidu juhul, kui tal on plaanis alustada mis tahes ametlikku tegevusprogrammi, ning kui ta soovib üle võtta mingit ametikohta, peab ta saama Kongressilt volituse. Kongressi kontroll avaliku sektori eelarve üle. Kongressil õigus president erru saata. Kohtute mõjuvõimsaim kontrollimehhanism on kohtulik järelevalve, mille alusel kohtud võivad tunnistada Kongressi tehtud otsused põhiseadusega vastuolus olevaks. See õigus ei tulene otseselt konstitutsioonist, vaid 1803. aastal toimunud kohtuasjast Marbury Madisoni vastu. Samal ajal annab presidendi õigus määrata Senati soovitusel ja nõusolekul ametisse föderaalkohtunikud Valgele
annaabi.ee 
