Ma saan hakkama Lugupeetud kuulajad! Kui keegi küsiks minult kuidas hakkama saada, siis vastaksin talle, et kõik mida vaja on natuke eneseusku, vastupidavust, motivatsiooni ja enesekindlust. Kõik takistused, mis mu teele satuvad, ma saan nendega hakkama. Kui mul tuleb koolitöös ette midagi minu jaoks ületamatut, siis ma sunnin ennast sellega tegelema teadmisega, et ma saan hakkama lihtsalt pean saama. Nagu näiteks see kõne, alguses kui õpetaja sellest juttu tegi, siis ma mõtlesin, et see on võimatu, kuidas ma küll sellega hakkama saan. Mul tekkis koheselt mõte, et selles ma küll põrun. Kuid lõpuks kui võtsin ja panin esimesed read paberile mõeldes, et pole see nii hull midagi, sest ma saan ju hakkama. Vahel tuleb see mulle üllatuseks kui hakkama saan. Olgugi see kas või mõni matemaatika kontrolltöö või mõni füüsiline saavutus. Minu suurimaks imestuseks oli see, et suutsin viimaks võllikiigel üle võlli kiikuda. Ma proo
1. Morfoloogia mõiste ja uurimisvaldkond - grammatika osa, õpetus sõnade ehituse ja muutumise kohta sõna vormilistest koostisosadest e morfeemidest lähtudes. Morfoloogia keskendub sõnavormidele nende moodustamisele ja funktsioonide analüüsimisele. Morfoloogia uurimisvaldkonda kuulub sõnamuutmise ja grammatiliste kategooriatega seonduv. 2. Morfoloogia põhimõisted (sõna, morfeem ja selle liigid, morf, allomorf, morfofoneem, morfoloogiline sünonüümia ja homonüümia, paradigma, markeeritus, grammatiseerumine jt) 1) Morfeem morfoloogia põhiüksus, keele väikseim häälikulise väljendusega tähendusüksus. Enamikul grammatilistel morfeemidel pole eraldi võttes tähendust, nt -d (funktsioonid: mitmuse tunnus maja/d, pöördelõpp sa käi/d, osastava lõpp mer/d). Grammatilised morfeemid saavad tähenduse vormi koosseisus, sõnatüvega liitudes. Tähendus on olemas tüvimorfeemidel (nt käi/si/me, maja/ni). Mo
1. Millised on organisatsioonikäitumise kolm uuritavat tasandit? 10p Indiviid baasteaduseks on psühholoogia, mis uurib isiksust, motivatsiooni, emotsioone, stressi, taju, hoiakuid, väärtuse töörahulolu jne. Juhtimisteadusteks, mis selle uurimisobjektiga tegelevad on organisatsioonikäitumine ja personali juhtimine. Grupp baasteadusteks sel tasandil on sotsioloogia ja sotsiaalpsüholoogia. Sotsioloogia uurib grupikäitumist tööjaotust, konflikte ja organisatsioonikultuuri. Sotsiaalpsüholoogiaga uuritakse näiteks kommunikatsiooni, grupiprotsesse ja otsustamist. Juhtimisteadusteks, mis grupi tasandiga tegelevad on samuti organisatsioonikäitumine ja personali juhtimine. Organisatsioon seda uurivad baasteadusteks on politoloogia ja antropoloogia. Organisatsiooni tasandil uurib politoloogia kontrolli, organisatsioonisisest poliitikat ja võimu. Antropoloogia aga organisatsioonikultuuri ja keskkonda. Juhtimisteadusteks, mis organisatsiooni tasandiga tegelevad on o
1. Ilukirjanduse olemus, tähtsus ja seosed teiste kunstiliikidega Ilukirjandusliku teksti kaks tavapärast esitusviisi on seotud ja sidumata kõne. Seotud kõnet nimetatakse poeesiaks ehk luuleks, sidumata kõne proosaks. Poeesia keel on rütmistatud, proosa keel on lähedane kõnekeelele. Igal kirjandusteosel on kindel teema nähtuste ring, mida teoses käsitletakse. Teema valikul peab kirjanik arvestama lugejatega. Ühelt poolt peaks kirjandusteos olema huvitav ja aktuaalne, teiselt poolt sisaldama ka üle aegade ulatuvaid mõtteid. Kirjanduses on välja kujunenud rida traditsioonilisi teemasid, mis käsitlevad inimese ja eluga seotud keskseid nähtusi, nagu armastus, võitlus, sõprus, töö, kodumaa, loodus, ühiskond jt. Pikemates teostes käsitletakse enamasti mitut teemat, mis jagunevad pea- ja kõrvalteemadeks. Kõrvalteemasid arendatakse lühemalt ning nende ülesanne on peateemat toetada. Teema käsitlemiseks vajab kirjanik toormaterjali
1. Ilukirjanduse olemus ja tähtsus 2. Vabalt valitud teose analüüs. 3. Rühmitused Noor- Eesti 1904-1915 Gustav Suits, Friedebert Tuglas, Johannes Aavik, Aino Kallas, Kristjan Raud, Villem Grünthal Ridala, Bernhard Linde, Johannes Triik Sisu: laiapõhjaline, pearõhk kirjandusel. Avaartikli 1. albumis kirjutas Gustav Suits: "Enam kultuuri! See olgu kõigi vabastavate ideede elemendiks/.../Enam euroopalist kultuuri! Olgem eestlased, aga saagem ka eurooplasteks." Väljaanded: 5 albumit I 1905, II 1907 (keskendub ilukirjandusele), III 1909 (sensatsioon, jahmatab avalikkust, keskendub kunstile, essee "Ruth" J.Randvere, prantsuse sümbolistid, C.Baudelaire "Raibe" tõlkis J.Aavik), IV 1912, V 1915. 1910-11 ajakiri (6 nr). Oma ajast ette rutanud, mistõttu väljaandmine lõpetati- Eestis polnud veel nii palju kõrgelt haritud lugejaskonda. Peale 3. numbri ilmumist arvustati rühmituse taotlusi ja loomingut taunivalt mitmel pool. Samanimeline kirjastus
2. Kuidas on vabadus poliitikafilosoofia probleemiks? Keskne küsimus on, et kui palju vabadust peab riik indiviidile andma? Mil määral on isikul võimalus ühiskonnas toimida, ilma et sellele tegevusele eelneks piiranguid või järgneks moraalset või legaalset hukkamõistu? 3. „Negatiivne vabadus“ tähendab … Oled negatiivses mõttes vaba, kui keegi ei sunni, ega takista su tegemisi. N. Oled vaba minna pittu, Kas oled vaba – jah neg.mõttes. Ent homme on eksam, aga sa oled ju sexuaalne inimene oma vajadustega – pole seega sa ei ole posit.vaba. Mu tõeline madal (sex)mina valitsev eetilise mina üle.. 4. Selgitage positiivse vabaduse paradoksi! Vabadus on enese-valitsemine,autonoomia. Mõned on nn. targemad, ratsionaalsemad ja teavad mis on sulle ja riigile hea. Oled P-vaba ainult siis kui käitud“tõelise” mina järgi. N. Oled vaba minna pittu, Kas oled vaba – jah neg.mõttes. Ent
Kirjanduse eksamipiletid 1. Ilukirjanduse olemus ja tähtsus, seosed teiste kunstiliikidega ja liigid. 1. PROOSA EHK EEPIKA 1) Muinasjutud ,,Inetu pardipoeg" Andersen 2) Müüdid Friedrich Robert Faehlmann ,,Koit ja Hämarik" 3) Muistendid ehk tekkelood F.R.Faehlmann ,,Emajõe sünd" 4) Mõistatus Hommikul käib 4 jalga, päeval 2 jalga, õhtul 3 jalga? 4) Kõnekäänud Vesi ahjus 5) Vanasõna Kel tarkus peas, sel ohjad peos. 6) Naljandid Leida Tigane ,, Peremees ja sulne" 7) Pop-floor Blondiininaljad 8) Linnalegendid Valge daam 9) Anekdoodid 10) Aforismid Õppida,õppida,õppida Lenin Romaan Pentaloogia (5.osa) A.H.Tammsaare ,,Tõde ja õigus" Tetraloogia (4.osa) Aadu Hint ,,Tuuline rand" Triloogia (3.osa) ,,Mahtra sõda" ,,Anijamehed Tallinnas käisid" ,,Prohvet Mattsvet"- Eduard Vilde Diloogia (2.osa) ,,Anna Karenin
1. Väikeettevõtete olulisus Kasumilootus-soov parandada elatustaset ja laiendada ettevõtet. Tulevase rikkuse ootus- sageli jääb materiaalne tasu kaugemasse tulevikku,kuid ta on stiimulik,mille poole püüelda. Rahuldustpakkuv töö,vahel ka identifitseerumine oma ettevõttega Ettevõtja on iseenda peremees-see on üks olulisemaid ettevõtte rajamise motiive,mille nimel ollakse mõnikord valmis ka esialgseks sissetulekute vähendamiseks. Otsene suhtelmine töötajate ja klientidega. Väikeettevõttes on suhted isiklikumad, lähedasemad. Seda hindavad paljud inimesed. Tsentraalne otsustamine-ettevõtja omab ülevaadet kogu tegevusest,saab langetada otsuseid kiiresti,et kasutada ära erinevaid võimalusi. Ettevõtja staatus ühiskonnas on sageli kõrgem palgatöötaja omast. Muidugi esineb ka probleeme nagu nt: majandustegurid(väiksem vastupidavus majanduskriisides,konkurentsi teravnedes) Müügiprobleemid,kulud, kapitaliprobleem,puudulik spetsialiseeritus, piiratud vabadus,pikad t
Kordamine filosoofia eksamiks 1.Milliseid teadmise tüüpe on olemas? Millise teadmise tüübi kohta käib sofia tarkus, mis sisaldub sõnas filosoofia? Loov teadmine, praktiline teadmine, teoreetiline teadmine. Loov teadmine on poeetiline teadmine. Teadmine mis aitab midagi ära teha, tekitada, sünnitada.Ala oskusteave. Teoreetiline teadmine - vaid iseenda , mitte millegi muu pärast. Praktiline teadmine (eetiline teadmine) võimaldab hästi ja õnnelikult elada. Sofia käib teoreetilise teadmise alla .Sõnas filosoofia sisaldub sõna philos sõber, armuke ja sõna sophia- tarkus. Filosoofia on tarkusearmastus. 2.Milline on klassikaline ettekujutus teadmise tüübist, mida kutsutakse tarkuseks? Tarkus on teadmine Jumalikest ja inmlikest asjadest. Teadmine taevalikest ja maistest asjadest. A)Taevased : kehalised ja kehatud. Kehalised: materjaalsed objektid ja 4 olulisemat teadust (füüsika, astronoomia, bioloogia, anatoomia). Kehatud: jumal või jumalad (teoloogia), hing (psü
Majanduse alused 1. Võimaliku tootmise piir VTP on kahe kauba tootmiskombinatsioonide jada, mis saadakse ühiskonna tootlikke ressursse omavahel kombineerides. Pareto-efektiivsuse kriteerium väidab, et kõik punktid võimaliku tootmise piiril on efektiivsed ning asudes ühes neist punktidest saab ühe hüvise tootmise suurendamiseks ressursse ümber jaotada vaid teise hüvise tootmise vähendamise arvel. Kui ressursse tuleb juurde või nende kvaliteet paraneb, nihkub VTP pikaajaliselt majanduskasvu tõttu koordinaattelgede nullpunktist kaugemale. 2. Alternatiivkulu printsiip See tähendab, et mida enam soovitakse tarbida teist hüvist, seda enam tuleb esimese hüvise tarbimist piirata. Saamatajäänud tulu parimast alternatiivsest kasutamata jäänud võimalusest. 3. Nõudmise üldine seadus- nõudlusfunktsioon ja selle nihked Nõudlusseaduse kohaselt: Muude tingimuste samaks jäädes, mida kõrgem on hind, seda väiksem on nõutav kogus. 4. Turutasakaal- tasakaaluh
1.Väike ettevõtete olulisus.:Loovad uusi töökohti,elavdavad piirkonna elu, maksude laekumine 2.Ettevõtja: Ettevõtja on füüsiline isik, kes pakub oma nimel tasu eest kaupu või teenused ning kaupade ja teenuste müük on talle püsivaks tegevuseks; ning seaduses sätestatud äriühing. Äriühinguks on täisühing, usaldusühing, osaühing, aktsiaselts ja tulundusühistu. Sellest tulenevalt käsitlevad Eesti statistilised väljaanded ettevõtjatena nt osaühinguid ja aktsiaseltse, aga mitte nende rajajaid. 3.Kasumivalem:Tulud-kulud=kasum 4.Ettevõtja omaadused ja oskused: Ettevõtjal peaksid olema järgmised isiksuseomadused: 1. Vaimne võimekus loovus, intelligentsus, analüüsivõime, olulise eristamise oskus, keskendumisvõime jne 2. Teotahe valmisolek midagi ära teha koos sooviga ka vastutada. Töökus, initsiatiivikus, püsivus, ambitsioonikus. Lisaks ideede genereerimisele tuleb need ellu viia. 3. Suhtlemisoskus. Väikeettevõtja suhtleb sageli isiklikult nii ha
Juhtimise eksam 1.Mis on organisatsioon? Miks on juhi osa oluline organisatsiooni edukaks tegevuses? Organisatsioon on teadlikult koordineeritud sotsiaalne ühendus, mis koosneb kahest või enamast inimesest ja funktsioneerib suhteliselt katkematult, et saavutada ühiseid eesmärke. Org. on : kindel eesmärk, liikmed ja kord. Org. edu tagab õige juhtimine. Juht koordineerib teiste tööd ja muudab selle tervikuks Planeerib, motiveerib, organiseerib, kontrollib -> terviklik juhtimine 2. Kuidas on juhi töö (oskused) seotud tema juhtimistasemega organisatsioonis? Tippjuhtimine- üldised strateegilised eesmärgid ja üldine suunamine Täideviiv juhtimine- korraldav, juhendav, kontrolliv tegevus alumistel juhtimistasanditel, et tippjuhtimise poolt kavandatutu ellu viia. Ka spetsialistid ja tehnilised näitajad. On strateegilised juhid- tippjuhid- äriideed, eesmärgid, sihid, võistlusstrateegiad Operatiivne juhtimine- kõik tasemed- tulemuste saavutamine, eelarves püsimine, turuoluko
turismiettevõtluse spetsialiseerumise lõpueksami märksõnad Teeninduspsühholoogia 1. Teenindusühiskonna ja majanduse areng Teenindusühiskonna tekke ja kasvu peamised põhjused tulenevad ühiskonna ja töömaailma muutustest: Kasvav jõukus suurem nõudlus teenuste järele nagu kodu koristamine, akende pesemine jm mida varem tehti ise. Vaba aja väärtustamine suurem nõudlus reisi, SPA, toitlustusteenuste järele. Suuremad eluootused suurem nõudlus hooldekodude ja tervishoiuteenuste järele Vajaduse kasv teeninduslike oskuste järele. Toodete suurem kompleksus suurem nõudlus remondi ja parandusteenuste järele. Kasvav komplitseeritus igapäevaelus suurem nõudlus abielunõustajate, advokaatide, maksunõustajate, töönõustajate järele. Kasvav tähelepanu ökoloogiliste ja säästva arengu küsimustele suurem nõudlus. bussiteenuste ja autorendi järele isikliku auto kasutamise a
– KFC – disaini muutus, Mcdonalds kaubamärgi muutus, – Nurme seep – Shell bensujaamad – Ford logo muutus Segmenteerimine Valemivihik: • Põhikooli – keskkooli õpilased • Laste vanemad • hypermarketid nt. Selver, prisma • Väikesed eraldiseisvad kantselei poed nt. Knopka • Koolid • sots.ametid, kes aitavad koolilapsi • Koolikonkursite läbiviijad nt. Matemaatika olümpiaadi läbiviiad • Koolimessid nt. Haridusmess Apple Iphone: • mobiilsidevõrgu poed • apple poede esindajad • firmad, kes tegelevad telefonidega • elektroonikapoed • inimesed, kes käivad moega kaasas Suusad: • Spordiüritused • spordivõistlused • spordipoed • sportlased • laenutuspunktid Alecoq õlu: • Baarid, restoranid, kohvikud • vabaõhuüritused • messid • lihtinimesed alates +18 • hypermarketid • väikesed poed • bensujaamad • alkoholipoed
Ajalugu Mille poolest on tuntud Gustav Fechner? Gustav Theodor Fechner 1801-1887 psühholoogia sünd 1850 formuleeris psühhofüüsika kui teaduse, mis tegeleb sellega, kuidas inimese vaim on seotud asjade maailmaga; mõned peavad just seda päeva psühholoogia kui teaduse sünnihetkeks psühhofüüsika keskseks mõisteks on lävi; keha on seotud hingega leides nende vahel matemaatilise sõltuvuse 1825 - inglite võrdlev anatoomia; 1831 alalisvoolu tugevuse mõõtmise artikkel; 1839 kõrvetab oma silmad subjektiivsete järelkujundite uurimisega; 1851 - Zend-Avesta; 1860 - (59) Elemente der Psychophysik; 1876 - (75) Vorschule der Aesthetik; 1882 - (81) Revision der Hauptpunkte der Psychophysik E. Boring nimetab psühholoogia loojateks Psühhofüüsika rajaja oli Gustav Theodor Fechner (peateos 1860.a.), kes uuris sensoorset tundlikkust (subjektiivse mulje intensiivsust) sel teel, et tegi kindlaks inimeste võime eristada erinevaid stiimulite intensiivsusi (kun
Kirjanduse lõpueksam 2015 Pärnu Sütevaka Humanitaargümnaasium Pilet 1 1. Kirjanduse põhiliigid – eepika, lüürika, dramaatika, ühe XX sajandi väliskirjanduse teose analüüs (näiteks suveraamat, aga võib ka muu) EEPIKA: (kreeka k epos – sõna, jutustus, laul) on jutustava kirjanduse põhiliik. Žanrid on: - antiikeeposed, kangelaslaulud - romaan – eepilise kirjanduse suurvorm, palju tegelasi, laiaulatuslik sündmustik. Romaanil on erinevaid alaliike: ajalooline (Kross), psühholoogiline (Hesse, Tammsaare), põnevus-, sõja-, ulme-, kriminaal-, armastus-, seiklus-, autobiograafiline, sümbolistlik romaan jne; - jutustus – kujutab romaaniga võrreldes väiksemat elunähtuste ringi, teose kangelase elu kujutatakse põhiliselt mingil ühel perioodil (Vilde, Bunin); - novell – eepilise kirjanduse väikevorm, tegelasi vähe, keskendutakse ühele tähtsamale sünd
1. MIS ON FILOSOOFIA? 1. Selgitage sõna „filosoofia“ etümoloogiat. Sõna “filosoofia” tähendab tarkusearmastust. - “Filosoof on inimene tarkuse otsingul. Tarkus ei näi olevat väga levinud tarbekaup: ealeski ei ole selles valdkonnas üleproduktsiooni.” Jacques Maritain (1987) 2. Nimetage teoreetilise ja praktilise filosoofia valdkondi. Filosoofias orienteerumiseks tasub tunda filosoofia valdkondi – st kus mingite küsimuste/probleemidega tegeletakse. A. Teoreetiline filosoofia – vaatlus, uurimine. Teoreetilise filosoofia tähtsamad sektorid:1) epistemoloogia 2) metafüüsika 3) keelefilosoofia 4) teadusfilosoofiaB. Praktiline filosoofia peamised sektorid: 1) poliitikafilosoofia 2) eetika/moraalifilosoofia 3) esteetika/kunstifilosoofia 4) haridusfilosoofia 3. Selgitage, mis mõttes on filosoofia kriitiline. Filosoofia on reeglina kriitiline kolmes suhtes1) Argimõtte, tava-arusaamade, “kivinenud arusaamade”, käibetõdede, ise- enesestmõistetavuste, eela
JUHTIMINE LOENG I 1. Mida võib nimetada organisatsiooniks? kindla inimrühma terviklik ühendus, kus juhitakse ja kooskõlastatakse konkreetseid tegevusi ühiste eesmärkide saavutamise nimel. koostöö üldine vorm, mis liidab koostisosad üheks tervikuks ja moodustab raamistiku mingile ettevõtmisele või üritusele 2. Millistest osadest koosneb organisatsioon H. Mintzbergi käsitluses? 1. Põhitegijad (töö teostajad) 2. Eesliin (vähemalt üks juht) 3. Keskliin (ühendab eesliini põhitegijatega) 4. Tehnoloogiapersonal (planeerivad ja kontrollivad teiste tegevust) 5. Abistav personal 6. Ideoloogia (organisatsioonikultuur ja põhiväärtsed) 3. Kuidas võib jagada äriorganisatsiooni eesmärke? tootmislikud eesmärgid - turgude hõivamine; toodangu sortimendi määratlemine; finantseesmärgid - piisava likviidsuse tagamine; optimaalne kulude tase; juht
Kordamisküsimused Põhiseadus määrab ära riigi õigussüsteemi. Eksamil! 1. Riigi tunnused (Õigusõpetus, lk. 11-14) Riigivõim (seadusandlik, täidesaatev, kohtuvõim) Territoorium (riigipiiriga piiratud maismaa, territoriaal- ja siseveed, õhuruum nende kohal, maapõud nende all, atmosfääris asuvad riigi lennu- ja kosmoseaparaadid, kauba- ja reisilaevad avamerel riigi lipu all, sõjalaevad) Püsielanikud (kodanikud, kodakondsuseta isikud) Suveräänsus (võime astuda suhetesse teiste riikidega) 2. Võimude lahususe printsiip. Seadusandliku, täidesaatva ja kohtuvõimu lahushoidmise põhimõte. Et võim ei koonduks ühe inimese/inimesterühma kätte. 3. Õigusaktid ja nende liigid (Õigusõpetus, lk. 66-68) Õigusaktid on eriliselt vormistatud dokumendid, mille vahendusel riigiorganid vastavalt oma pädevusele kehtestavad ühiskondlikest suhetest osavõtjatele õigusi ja panevad kohustusi. Õigusnormi liigid: Üldnorm kehtib kõigile r
1. Kui vana on eesti keel? Eesti keel tekkis vanade hõimumurrete alusel eelmise aastatuhande esimesel poolel eri murdeid ühendavate laialdaste uuenduste läbi keelesüsteemi mitmes osas, kusjuures keskuseks võis olla ennekõike lõunaeesti murdeala.” (Rätsep 1989: 1521) Uuendusi: lõpukadu, sisekadu, LV ja VV teke, sõnalõpulise n-i kadu, järgsilpide pikkade vokaalide lühenemine, geminaatide lühenemine üksikkonsonantideks; komitatiivi teke, eitusverbi, potentsiaali ja possessiivsufiksite kadu, kaudse kõneviisi teke; sõnavara muutused eeskätt keelekontaktide mõjul 2. Eesti keele ajaloo periodiseeringud. Saareste perioodid: ...−1200 13.−15. sajand 16.−18. sajand 19.−20. sajand Kirjeldab nii keelesüsteemi muutusi kui ka keele sotsiaalset positsiooni. Periodiseeringu aluseid ei kommenteeri. Kask 1970: • 1524−1857 • 1524−1686 (saksapärane kirikukirjandus) • 1686−1813 (“parandatud” kirikukeel) • 1813−1
On aeg, Minu aeg . Alati, kui keegi abi vajab, ma lähen aitan teda, isegi kui see minu heaolu häirib. Ma jätan ennast alati tahaplaanile. Kõigepealt mõtlen ikka teistele, ja alles siis, kui teistega kõik korras, vaatan kuidas mu endaga on. Ma ei ole egoist, mai tahagi olla, see on minu arust vastik iseloomu tunnus, arvatakse endast alati kõige paremat, mõeldakse ainult iseenda heaolule, ei arvestata üldse teistega, mõndade arust on see enesekindlus, minu arust mitte. See on haigus, kasutad teisi ära, et endal hea oleks . Sellepärast ma jätangi end end alati tahaplaanile, et mitte olla selle vastiku iseloomu tunnuse moodi ja ainult endast mõelda. Aga terve aasta otsa teisi aidata, endale mitte mõelda-see on väsitav. Ma ei viitsigi alati see südamlik olla, niisiis on mul ka päevi, kui tahaks kõik kuu peale saata, vaadaku ise kuidas hakkama saad, mul on parematki teha, mul on endal ka probleeme, millega tegeleda. Kevad on see aeg, kui ma hakk
I. Esimest korda elus Indrek tundis end tõesti üksikuna, mahajäetuna ja nagu maailmast eraldatuna, niipea kui vagunirattad hakkasid põrisema, tagudes mingisugust tundmatut takti. Kogu minevik tõmbus millegi pärast Vargamäele kägarasse kokku ja muutus nagu unenäoks, muinasjutuks, peaaegu olematuks. Mis olnud, tundus kõik tähtsusetuna; mis tulemas, nii tähtsana ja suurena, et tal puudus alles peaaegu igasugune sisu. Ta oli endalegi võõras selles võõras ümbruses. Võhivõõrad inimesed kiilusid ta vaguninurka. Ainuke lohutus, et võis aknast välja vahtida, kus vilksatasid mööda valgete kannudega traate kandvad postid lagedal või poolraagus põõsaste vahel, niidud aedadest piiratud heinakuhjadega, metsad, sood, rabad, viljarõukudega tipitud põllud. Siin-seal kirju kari, tule ääres seisev karjapoiss ja koer, kes sibas põriseva rongiga kaasa, kadudes mahalangevasse vedurisuitsu. Aga need tuttavadki asjad jätsid külmaks ja ei äratanud huvi. Valitses mingisugune h
1. Milliseid teadmise tüüpe on olemas? Millise teadmise tüübi kohta käib sofia tarkus, mis sisaldub sõnas filosoofia? Aristotelese sõnade kohaselt on olemas kolme tüüpi teadmisi: · Loov ehk poeetiline teadmine- võimaldab materiaalselt midagi ära teha. · Praktiline ehk eetiline teadmine- et õiglaselt ja õnnelikult elada. · Teoreetiline ehk filosoofiline teadmine- teadmine, mida on vaja iseenda pärast. Sõna sofia käib teoreetilise teadmise tüübi juurde, sest tarkus on midagi, mida on vaja iseendale. 2. Milline on klassikaline ettekujutus teadmise tüübist, mida kutsutakse tarkuseks? Tarkus- teadmine jumalikest ja inimlikest asjadest ehk siis teadmine taevalikest, mis jaguneb kehalisteks ( kõik kehalisi nähtusi uurivad teadused- astronoomia, bioloogia, anatoomia, füüsika) ja kehatuteks asjadeks (kõik kehatuid asju uurivad teadusharud- teoloogia, psühholoogia, matemaatika), ja maistest asjadest (eetika, riigiteadus). 3. Kuidas filosoofiaga alu
Bill Rogers Käitumine klassiruumis Tõhusa õpetamise, käitumisjuhtimise ja kolleegitoe käsiraamat 1 Sisukord Arvustajad raamatust „Käitumine klassiruumis“ 4 Autorist 5 Teemad 6 Tänuavaldused 7
klaasikilluga !? - on siis soovi kellegil ? # Sõber on ainus, kellel on lubatud öelda : " Ma ju ütlesin sulle ." # Ära lase väiksel arusaamatusel lõhkuda suurt sõprust. # Kortsud näitavad ainult seda, kus on olnud naeratus. # Ma ei taha enda probleemidest rääkida, kuna keegi ei mõistaks mind niivõinaa. # Peatage see maailm, ma tahan maha. # Vajan maailma , kus negatiivsus kiiremini laabuks. # Kõver puu ei jäta sirget varju! # Sõprus on nagu klaas. Kord kukub ja jääb terveks, teinekord ainult vääratab ja puruneb igaveseks.. # Kui sa sündisid, siis sa nutsid ja teised su ümber naeratasid. Ela oma elu nii, et kui sa sured, oled sina see kes naeratab samas kui teised su ümber nutavad. # ÕNN - see on kolm tähte sõnast õnnetus... # Nii lihtsalt kui tulid, nii lihtsalt ka läksid. # Sa õpetasid mind armastama, äkki õpetad nüüd ka unustama.
Eesti keele lauseõpetuse kordamisküsimused 2010/2011 1. Mille poolest erinesid 19. sajandi eesti keele grammatikad ja nende süntaksikäsitlused varasematest? Esimesed grammatikad (17.-18. saj.) olid rakenduslikud. Saksa ja ladina malli järgi, kontrastiivne vaatenurk. 19. saj. keeleuurimine, võrdlev-ajalooline keeleteadus, keelesugulus, soome grammatikate eeskuju. Ajakirjas "Beiträge..." (1813-1832, J.H. Rosenplänter) soome keele eeskujul käändevormide tähendusfunktsioone. Deskriptiivsed grammatikad. 2. Mida on EKG süntaksimudelil ühist, mida erinevat võrreldes traditsioonilise süntaksiga? EKG süntaksimudel - Moodustajad + funktsioonid; süntaktiline ja semantiline struktuur vastavuses; moodustajad pronominaliseeritavad. Traditsiooniline süntaks. Lause pealiikmed (alus, öeldis) ja kõrvalliikmed. Alusrühm ja öeldisrühm. EKG mudel on lineaarne, analüüsitakse lause sees, traditsiooniline mudel on joonis. 3. Milliste grammatiliste seoste a
2) muu kõrg- või keskeriharidus ja ENTK juures tegutseva eksamikomisjoni viimase viie aasta jooksul väljastatud tunnistus eksami sooritamise kohta § 5 lõigetes 2 ja 3 nimetatud teemadel või 3) vähemalt keskharidus ja ENTK juures tegutseva eksamikomisjoni viimase viie aasta jooksul väljastatud tunnistus eksami sooritamise kohta § 5 lõigetes 2, 3 ja 4 nimetatud teemadel. § 4. Laagri juhataja eksamiteemad (1) Laagri juhataja eksam hõlmab kahte teemat: 1) turvalisus laagris; 2) laagri juhataja töö. (2) Teema «Turvalisus laagris» puudutab võimalikke ohte ja riske laagris ning nende vältimist ja koosneb järgmistest alateemadest: 1) laagritegevust puudutav seadusandlus; 2) erivajadustega laps laagris. (3) Teema «Laagri juhataja töö» puudutab laagrile seatud eesmärkide saavutamiseks vajalikke teadmisi ja oskusi ning koosneb järgmistest alateemadest: 1) pedagoogika alused;
Sotsiaalpsühholoogia SISSEJUHATUS Sotsiaalpsühholoogia SP osa psühholoogiateadusest. SP maastik: eneseteadvus ja identiteet, sotsiaalne taju ja hoiakud, inimestevahelised suhted ja sotsiaalne mõju, suhtlemine, grupid ja grupiprotsessid Sotsiaalpsühholoogiat huvitab inimvaheliste suhete maailma Gordon Allport (1954): "Social psychology is an attempt to understand and explain how the thoughts, feelings, and behaviors of individuals are influenced by the actual, imagined or implied presence of other human beings". SR = inimestevaheliste suhete ruum - seaduspärasused, seletused, mõõtmine, sekkumine ... Populaarne ehk tarbepsühholoogia: sõprade leidmine ja suhete hoidmine, mõjutamine, juhtimine ja eestvedamine, suhtlemisõpetused, üksindus ja üksildus ... Teaduslik psühholoogia see, milles võib kindel olla Meie - lai pilt SP-st - alus kitsamatele kursustele isiksusepsühholoogia, suhtlemispsühholoogia, mõjustamispsühholoogia jt So
Kui sa hetke ei kasuta raiskad sa võibolla kogu oma elu. 420. Kuna sa ei süüdista kedagi enda eest vastutamises, siis ei ole sul vaja kellelegi selgitada, miks sa midagi teed. 421. Inimese tõeline elu on tihti see, mida ta tegelikult ei ela 422. Raskeim asi siin elus on õppida, milliseid sildu ületada ja milliseid põletada 423. Kadestan raudteerööpaid nad lähevad lõpuni koos 424. Ärge uskuge imedesse. Lootke nende peale 425. Sõprus on nagu klaas kord kukub ja jääb terveks, teinekord üks ainus vääratus ja puruneb igaveseks! 426. Me pole kunagi selle jaoks valmis, mida ootame 427. Muutmine, millega sa täna algust ei tee, ei alga kunagi 428. Sajab sellist vihma nagu nutaks väga hea inimene 429. Inimene pole kunagi nii õnnetu, kui ta arvab, või nii õnnelik, kui ta loodab 430. Ära mine mööda rada, vaid mine sealt, kus seda pole ja jäta ise jäljed 431. Kui ma kuulen kedagi ütlemas, et elu on raske, tahaksin küsida: "millega võrreldes
õpikutes vähe, raskesti mõistetavalt või puudulikult kajastatud asjaoludele. Siinkohal on asjakohane rõhutada, et aines esitatavate kirjalike tööde (referaat jmt.) puhul ei ole sobilik kasutada ainekavajärgseid põhiõpikuid ja/või konspekti primaarsete allikatena selle nõude peamine põhjendus tuleneb sellest, et konspektis ja õpikutes olev tuleb aine käigus omandada nagunii, seda kontrollivad kontrolltööd ja eksam. Referaadi roll on suunata tudengeid iseseisvalt otsima teemakohast lisakirjandust (teaduslikud ja populaarteaduslikud raamatud, konverentsikogumikud, ajakirjad raamatukogudes ja andmebaasides näit. EBSCO, Emerald Fulltext jt.). Konspekti koostamisel lähtutakse peamiselt järgmistest TÜ kirjastuse poolt välja antud õpikutest: Kulno Türk ,,Eestvedamine," ,,Inimressursi juhtimine" (varasemate aastakäikude puhul pealkirjaga ,,Personalijuhtimine"), Kulno Türk ja Aino Siimon
(Loengukonspekt Viljandi Kultuuriakadeemia üliõpilastele) Kalle Küttis 2011 1 Isiksuse- ja sotsiaalpsühholoogia Tööplaan 2011/12 sügissemester 1. 01.09 AVALOENG Isiksuseteooriad. Testid 2. 08.09 LOENG Isiksuseteooriad 3. 15.09 LOENG. Isiksuse struktuur. Testid 4. 29.09 SEMINAR. 5. 06.10 LOENG. Isiksuse struktuur. SEMINAR 6. 6. 13.10 LOENG Sotsiaalpsühholoogia 7. 20.10 Kokkuvõtlik loeng. EKSAM Jaanuar EKSAM PROGRAMM Isiksuse psühholoogia 1. Mõiste, uurimisaine, isiksuse kirjeldamise mõisted 2. Isiksuseteooriad 2.1. Psühhoanalüütilised teooriad (Freud, Jung, Adler, Erikson, Horney, Fromm, Reich) 2.2. Käitumuslikud ja õppimisteooriad (Allport, Catell, Eysenck, Skinner, Bandura) 2.3. Humanistlikud teooriad (Rogers, Maslow, Lievegoed) 3. Isiksuse struktuur 3.1.Suundus (vajadused, huvid, veendumused, ideed, väärtused, tõekspidamised, hoiakud) 3.2
ISIKSUSEPSÜHHOLOOGIA I eksam 22.mai kell 16.15-17.30, M-22 eksam II eksam 4.juuni III aeg sügissemestri vahenädalal. I LOENG I TEOORIA Teooria komponendid: ühik, postulaadid, ennustused, hüpoteesid. Teooria headus: koherentsus, relevantsus, piisavus, ökonoomsus, lihtsus. Metateooria. – teooriate teooriad. Ühikuga alustatakse mudeli loomist. Selleks on käitumine või püsijoon (ajas muutumatu). Postulaadid – „mis siis tuleb kui..“ Teooria headus: llihtne, ei sisalda kõiksust, mittevastuoluline, teeb mõõdetavaid ennustusi
Morfoloogia Eesti keele käänded Kääne ehk kaasus on käändsõna morfoloogiline kategooria, mis näitab nimisõna(fraasi) süntaktilisi ja semantilisi funktsioone lauses. See tähendab, et ühelt poolt näitab kääne lause moodustajate vahelisi alistusseoseid (mis mida laiendab) ja eristab lauseliikmeid (alust, sihitist jt) omavahel. Teiselt poolt on kääne vahend, millega näidatakse, kas nimisõna(fraasi)ga tähistatu on tegija, tegevusvahend, tegevuskoht vms. Eesti keeles on 14 käänet: nimetav siil 1. nominatiiv kes? mis? omastav siili 2. abstraktsed ehk grammatilised käänded genitiiv kelle? mille? osastav siili 3. partitiiv keda? mida? sisseütlev siili/sse 4. illatiiv kellesse?
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
