Avangardism Lisette Raudsepp, Cärolyn Aromets, Anna-Liisa Skeber, Silver Aaron Kask Üldiseloomustus • Tekkis pärast II maailmasõda • Ebatavalised pillikoosseisud ja kompositsioonitehnikad • Hakati kasutama elektroonilisi väljendusvahendeid • Hüljati sonaadivorm, sonaatsümfooniline tsükkel jm • Avangardism ei kujutanud endast mingit ühtset muusikastiili • Uuenduslikud kompositsioonitehnikad: serialism, aleatoorika, ponitillism, elektronmuusika • Tekkimise eeldusteks olid kiire tehnikaareng ja 50. aastatel toimunud Darmstadi suvekursused ja Donaueschingeni festival • 1960. aastate lõpus ja 1970. alguses tekkis minimalism USA-s ning Euroopas ja Ameerikas arenes sellest postmodernism • Avangardse muusika ajalised piirid olid 1945-1970 John Cage 1912-1992 • USA helilooja, pianist ja publitsist • Üks tähtsamaid avangardismi esindajaid 20. sajandil
dodekafoonia, helimassiivide komponeerimise, aleatoorika, kollaažitehnika vallas ("Nekroloog" 1960, "Perpetuum mobile" 1963, 2. sümfoonia 1966). Pärast kollaažiteost "Credo" (1968) jõudis Pärt loomingulisse ummikseisu. Pärdi biograaf Paul Hillier ütleb: "... ta oli jõudnud täieliku meeleheite seisundisse, milles helilooming tundus kõige mõttetuma tegevusena, ning tal puudus muusikaline usk ja tahtejõud üheainsagi noodi kirjapanemiseks."Kõik varasemad kompositsioonitehnikad olid tema jaoks end ammendanud. Järgmise kaheksa aasta jooksul (1968–1976), mil valmis vaid stilistilisi muutusi kajastav 3. sümfoonia (1971), otsis Pärt "oma häält". Need otsingud viisid ta loomingulisse kriisi, millel oli nii muusikaline kui ka vaimne iseloom. Pärt hakkas süüvima varajasse muusikasse, jõudes välja lääne muusika juurteni. Ta uuris Gregoriuse laulu ja polüfoonia tekkimist renessansiajal. 1972. aastal liitus Pärt õigeusu kirikuga. ja tema looming
Arvo Pärdi loomingus saab eristada mitut perioodi. Loometeed alustas Pärt nõukogude avangardi ühe radikaalseima esindajana. Pärast kollaažiteost "Credo" (1968) jõudis Pärt loomingulisse ummikseisu. Pärdi biograaf Paul Hillier ütleb: "... ta oli jõudnud täieliku meeleheite seisundisse, milles helilooming tundus kõige mõttetuma tegevusena, ning tal puudus muusikaline usk ja tahtejõud üheainsagi noodi kirjapanemiseks." Kõik varasemad kompositsioonitehnikad olid tema jaoks end sellega ammendanud. Järgneva kaheksa aasta jooksul (1968– 1976), mil valmis vaid stilistilisi muutusi kajastav 3. sümfoonia (1971), otsis Pärt "oma häält". Need otsingud viisid ta loomingulisse kriisi, millel oli nii muusikaline kui vaimne iseloom. Pärt hakkas süüvima varajasse muusikasse, jõudes välja lääne muusika juurteni. Ta uuris Gregoriuse laulu ja polüfoonia tekkimist renessansiajal . 1972. aastal liitus Pärt õigeusu kirikuga. 1976
.................4 Kokkuvõte.............................................................................................6 Kasutatud kirjandus...............................................................................7 Sissejuhatus Hiiumaal, Kärdlas sündinud Erki- Sven Tüürist on saanud üks eesti mängitumaid heliloojaid maailmas. Tema muusika on erinev nii zanritelt kui koosseisudelt. Erkki-Sven Tüüri varasemas muusikas põimuvad erinevad kompositsioonitehnikad ja stiilid: gregooriuse laul ja minimalism, mikrotonaalne muusika ja lineaarne polüfoonia, kõlaväljade ja 12-tooni muusika. Alates Neljandast sümfooniast ("Magma") iseloomustab Tüür oma muusikat mõistega "vektoriaalne meetod", märkides: "Olulisim erinevus varasema lähenemisega võrreldes on see, et rohujuure tasandil on kogu kompositsiooni aluseks nn. algkood, geen, mis muteerudes ja arenedes moodustab sidusalt kogu teoses esineva materjali."
Orkestripillide tämbriliste ja tehniliste võimaluste kasutamine. Arnold Schönberg, Dimitri sostakovitsi. Aastaid 1940-1950 võikski laiemalt käsitleda kui seisakuperioodi kogu Euroopas, mil hilisromantism ning impressionism ei olnud valdavalt enam kasutusel, neoklassitsism oli oma aktuaalsuse kaotanud, kuid muusikaline avangardism ja elektronmuusika veel ellu astumata. Avangardism-1950/60.aastate muusikailmingute ühisnimetaja; mille alla on ühendatud mitmed uuenduslikud kompositsioonitehnikad ja loomingumeetodid. USAs kasutati sõna avangardism asemel eksperimentaalmuusika või modernism. Paljud heliloojad eksperimenteerisid oma loomingus erinevate võimalustega. Avangardismi tekkimise eelduseks olid tehnika kiire areng, elektronmuusikastuudiote tekkimine. Serialism. Matemaatiline täpsus. Detailsid esitusjuhised interpreetidele. Kõlavärvimuusika e sonorism. Klastrid. Oluline on kõla. Happening.(1952 esimene) Improviseeritud etendus,
Erkki-Sven Tüür, sündinud 16.oktoober1959a. , on üks maailmas enim esitatud eesti heliloojaid. 19761980 õppis Erkki-Sven Tüür õppis löökpillimängu ja flööti G. Otsa nim Tallinna Muusikakoolis. 19801984 õppis ta kompositsiooni professor Jaan Räätsa juhendamisel Tallinna Konservatooriumis. Täiendanud ennast Lepo Sumera juures ning elektronmuusika alal Karlsruhe Kõrgemas Muusika- ja Teatriakadeemias. Tüüri varasemas muusikas põimuvad erinevad kompositsioonitehnikad ja stiilid: gregooriuse laul ja minimalism, mikrotonaalne muusika ja lineaarne polüfoonia, kõlaväljade ja 12-tooni muusika. Tänaseks on Tüür enim mängitud eesti helilooja koos Arvo Pärdiga. Tüür on saanud Eesti Vabariigi kultuuripreemia (1997), Balti Assamblee kunstipreemia (1998) ja palju teisi auhindu. Bänd In Spe sai alguse 1979 aastal Tüüri algatusel. In Spe muusika kaudu tahtis Erkki-Sven Tüür väljendada oma huvi klassikalise muusika ja roki ühendamise vastu
aastate teisel poolel. Ideoloogiline surve muusikale, nagu muudele valdkondadele hakkas järk-järgult nõrgenema. Sel ajal astus esile uus eesti heliloojate põlvkond. Selle tuumiku moodustasid Eino Tamberg, Veljo Tormis, Jaan Rääts, alles üliõpilane, kuid tänapäeval väga kuulus Arvo Pärt. Uue põlvkonna uhkeks läbimurdeteoseks sai Tambergi rütmierk Concerto grosso (1956). Järk- järgult võeti kasutusele mitmed 20. sajandi kompositsioonitehnikad, mis olid Eestis siiani olnud kas tundmatud või lausa keelatud. Aegamisi hakkasid siia siiski jõudma uue muusika noodid ja salvestused, 1960. aastail tekkis juba ka vahetuid kokkupuuteid lääne avangardi heliloojatega. Veljo Tormis (7.08.1930 Kuusalu) Tormis on eelkõige koorimuusikahelilooja. Suur osa tema loomingust tugineb eesti ja teiste läänemeresoome keeli kõnelevate rahvaste folkloorile, aga ta on kirjutanud palju koorimuusikat ka ilma folkloorse aluseta
kooskõlad) või korrapärane rütm. Nad eksperimenteerisid ebatavaliste pillikoosseisudega või kaasasid muusikainstrumentidena kõikvõimalikke esemeid, võtsid kasutusele elektroonilised väljendusvahendid jne. Nad laiendasid muusika kui mõiste piire, nende ütlus oli, et kõik võib olla muusika. Avangardism ei ole ühtne stiil nagu impressionism või neoklassitsism. Selle mõiste alla mahuvad mitmesugused kompositsioonitehnikad 1. Gustav Mahler Sümfoonia nr 1 („Titaan“) IV osa https://www.youtube.com/watch?v=5IQDQ9Qw0bQ&t=257s Trumm, pasun, trumm, draama kõlatallad 2. Claude Debussy „Fauni pärastlõuna“ https://www.youtube.com/watch?v=bYyK922PsUw Harf, faun eksleb metsas, rahulik, uimane 3. Claude Debussy Arabesk nr 1 https://www.youtube.com/watch?v=AnusgWgi6Tc Klaveripalaga algab 4
Referaat Arvo Pärt Kuressaare 2010 Lühitutvustus Arvo Pärt on maailmanimega helilooja, kelle muusikat iseloomustab tugev konstruktsiooniloogika ja sakraalne atmosfäär. 1960. aastate julgeima uuendajana tõi ta oma varasema loominguga eesti muusikasse kõik tähtsamad modernistlikud kompositsioonitehnikad. 1980. aastatel sai Pärt kogu maailmas tuntuks meditatiivse tintinnabuli-stiiliga. Arvo Pärdi looming on oluliselt mõjutanud eesti nüüdismuusikat (Emic, 2010). Õpingud Arvo Pärt on eesti helilooja, kes sündis 11.septembril Paides. Pärt alustas oma muusikaõpet 7-aastaselt Rakvere Muusikakoolis, õppides seal klaverit. Juba kooliajal tegeles ta ka heliloominguga. Aastatel 1954- 1957 õppis Pärt Tallinna muusikakoolis
aleatoorika, kollaazitehnika vallas ("Nekroloog", 1960, "Perpetuum mobile", 1963, 2. sümfoonia, 1966). Pärast kollaaziteost "Credo" (1968) jõudis Pärt loomingulisse ummikseisu. Pärdi biograaf Paul Hillier ütleb: "... ta oli jõudnud täieliku meeleheite seisundisse, milles helilooming tundus kõige mõttetuma tegevusena, ning tal puudus muusikaline usk ja tahtejõud üheainsagi noodi kirjapanemiseks."[1] Kõik varasemad kompositsioonitehnikad olid tema jaoks end sellega ammendanud. Järgneva kaheksa aasta jooksul (19681976), mil valmis vaid stilistilisi muutusi kajastav 3. sümfoonia (1971), otsis Pärt "oma häält". Need otsingud viisid ta loomingulisse kriisi, millel oli nii muusikaline kui vaimne iseloom. Pärt hakkas süüvima varajasse muusikasse, jõudes välja lääne muusika juurteni. Ta uuris Gregoriuse laulu ja polüfoonia tekkimist renessansiajal. 1972. aastal liitus Pärt õigeusu kirikuga. 1976
katsetused dodekafoonia, helimassiivide komponeerimise, aleatoorika, kollaazitehnika vallas ("Nekroloog", 1960, "Perpetuum mobile", 1963, 2. sümfoonia, 1966). Pärast kollaaziteost "Credo" (1968) jõudis Pärt loomingulisse ummikseisu. Pärdi biograaf Paul Hillier ütleb: "... ta oli jõudnud täieliku meeleheite seisundisse, milles helilooming tundus kõige mõttetuma tegevusena, ning tal puudus muusikaline usk ja tahtejõud üheainsagi noodi kirjapanemiseks." Kõik varasemad kompositsioonitehnikad olid tema jaoks end sellega ammendanud. Järgneva kaheksa aasta jooksul (1968-76), mil valmis vaid stilistilisi muutusi kajastav 3. sümfoonia (1971), otsis Pärt "oma häält". Need otsingud viisid ta loomingulisse kriisi, millel oli nii muusikaline kui vaimne iseloom. Pärt hakkas süüvima varajasse muusikasse, jõudes välja lääne muusika juurteni. Ta uuris Gregoriuse laulu ja polüfoonia tekkimistrenessansiajal. 1972. aastal liitus Pärt õigeusu kirikuga
Teostest keelpilliorkestrile tõusevad esile omamoodi läbimurdeteoseks osutunud ,,Insula deserta" (lad k tühi saar), mida on korduvalt plaadistatud ja esitatud nüüdseks juba sadu kordi üle maailma, ,,Aktsioon- Passioon- Illusioon" ning ,,Lighthouse" (ingl k tuletorn). Põhiosa Tüüri loomingus moodustab instrumentaalmuusika. Ta on kirjutanud kuus sümfooniat, mitmeid instrumentaalkontserte, kammerteoseid ja ooperi. Tüüri varasemas muusikas põimuvad erinevad kompositsioonitehnikad ja stiilid: gregooriuse laul ja minimalism, mikrotonaalne muusika ja lineaarne polüfoonia, kõlaväljade ja 12-tooni muusika. Püüdlust vastandada ja ühendada tonaalset ja atonaalset, pulseerivat ja mittepulseerivat sfääri jms on helilooja tähistanud mõistega "metakeel". Kirjeldatud meetod kajastub näiteks teostes "Zeitraum", "Arhitektoonika VI" , "Crystallisatio" ja Kolmandas sümfoonias. Alates Sümfooniast nr. 4 ("Magma") iseloomustab Tüür oma muusikat
ARVO PÄRT Arvo Pärt on maailmanimega helilooja, kelle muusikat iseloomustab tugev konstruktsiooniloogika ja sakraalne atmosfäär. 1960. aastate julgeima uuendajana tõi ta oma varasema loominguga eesti muusikasse kõik tähtsamad modernistlikud kompositsioonitehnikad. 1980. aastatel sai Pärt kogu maailmas tuntuks meditatiivse tintinnabuli-stiiliga. Arvo Pärdi looming on oluliselt mõjutanud eesti nüüdismuusikat. Arvo Pärt õppis aastail 19541957 Tallinna Muusikakoolis muusikateooriat ja 19571963 Tallinna Riiklikus Konservatooriumis Heino Elleri juures kompositsiooni. Aastail 19581967 töötas ta helirezissöörina Eesti Raadios, seejärel sai temast vabakutseline helilooja. 1980.
Grimes’’, ’’Lucretia teotamine’’, ’’Albert Herringu’’, ’’Sõjareekviem’’. 30. Britten ei läinud tingimusteta kaasa ajastu modernistlike ja avangardistlike suunitlustega. Tuginedes inglise muusika sajanditevanustele traditsioonidele, arendas ta välja täiesti omanäolise, võib-olla kohati alalhoidliku helikeele. 31. Avangardism ei ole ühetähenduslik stiilimõiste. Selle termini alla kuuluvad mitmesugused kompositsioonitehnikad ja loomingumeetodid. See hõlmab 1950.-1960. aastate otsingulisi suundi muusikas. Neid kõiki ühendas loobumine sellistest traditsioonilistest muusikalistest väljendusvahenditest nagu meloodia, harmoonia ja regulaarne rütmijaotus. 32. Seeriamuusika ühe avaldumisvormina tekkis püantillism ehk punktmuusika, kus seeria üksikud noodid jaotati erinevate istrumentide vahel ära. Niiviisi kirjutatud muusika puhul
kus polüfoonilise kompositsiooni iga hääl liikus vabalt ja sujuvalt ning suurt tähelepanu pööras ta ka teksti selgusele ja joondumisele muusikaliste motiividega. Oma stiili kujundamisel sai ta mõjutusi teistelt heliloojatelt, kuid temast endast sai kõige mõjukam helilooja kogu Euroopas, eriti pärast trükikunsti leiutamist, mis toimus tema loomingu kõige küpsematel aastatel. See tegi tema võidukäigu veel enam otsustavamaks, kui see muidu oleks olnud. Mitmed "nüüdisaegsed" kompositsioonitehnikad sündisid 15. ja 16. sajandi vahetuse paiku. Josquin kasutas oma teostes väga palju lühikesi äratuntavaid motiive, meloodiakäike, mis liikusid kontrapunktilises tekstuuris häälest häälde ning andsid tulemuseks teose sisemise ühtsuse. Seda baasprintsiipi on muusikas järjekindlalt praktiseeritud sellest ajast kuni tänase päevani. Josquin kirjutas muusikat kõigis tolle aja tähtsamates zanrides: missad, motetid, sansoonid ja frottolad. Ta andis oma panuse ka uue zanri motett-sansooni
29. B. Britteni tuntuimad teosed on ooperid ,,Peter Grimes", ,,Lucretia teostamine", ,,Albert Henning" ning ,,Sõjareekviem". 30. B. Britten erineb teistest heliloojatest selle poolest, et ta ei läinud kaasa ajastu modernistlike ja avangardlistlike suunitlustega. Tuginedes inglise muusika sajanditevanustele traditsioonidele, arendas ta välja täiesti omanäolise, võib-olla kohati alalhoidliku helikeele. Avangardism 31. Avangardismi mõiste alla mahuvad mitmesugused kompositsioonitehnikad ja loomingumeetodid. Selle termini mõiste hõlmab peamiselt 1950.-1960. aastate otsingulisi suundi muusikas. Neid kõiki ühendas loobumine sellistest traditsioonilistest muusikalistest väljendusvahenditest nagu meloodia, harmoonia ja regulaarne rütmijaotus. 32. Püantilism ehk punkmuusika on seeriamuusika, kus seeria üksikud noodid jaotati erinevate instrumentide vahel ära. 33. Mõistuspärasele serialismile vastukaaluks kujunes 1950. aastate lõpul välja aleatoorika
1963, 2. sümfoonia, 1966). 1 Pärast kollaažiteost "Credo" (1968) jõudis Pärt loomingulisse ummikseisu. Pärdi biograaf Paul Hillier ütleb: "... ta oli jõudnud täieliku meeleheite seisundisse, milles helilooming tundus kõige mõttetuma tegevusena, ning tal puudus muusikaline usk ja tahtejõud üheainsagi noodi kirjapanemiseks." Kõik varasemad kompositsioonitehnikad olid tema jaoks end sellega ammendanud. Järgneva kaheksa aasta jooksul (1968–1976), mil valmis vaid stilistilisi muutusi kajastav 3. sümfoonia (1971), otsis Pärt "oma häält". Need otsingud viisid ta loomingulisse kriisi, millel oli nii muusikaline kui vaimne iseloom. Pärt hakkas süüvima varajasse muusikasse, jõudes välja lääne muusika juurteni. Ta uuris Gregoriuse laulu ja polüfoonia tekkimist renessansiajal. 1972. aastal liitus Pärt õigeusu kirikuga. 1976
Erkki-Sven Tüür alustas oma muusikuteed 1970. aastate teisel poolel progressiiv-rocki ansambli "In Spe" liidrina, olles mõjutatud King Crimsoni ja Frank Zappa, ansamblite "Yes" ja "Genesis" loomingust. Tema professionaalne helilooming sai tuntuks 1980. aastate keskel. Põhiosa Tüüri loomingus moodustab instrumentaalmuusika. Ta on kirjutanud kaheksa sümfooniat, mitmeid instrumentaalkontserte, kammerteoseid ja ooperi. Tüüri varasemas muusikas põimuvad erinevad kompositsioonitehnikad ja stiilid: gregooriuse laul ja minimalism, mikrotonaalne muusika ja lineaarne polüfoonia, kõlaväljade ja 12-tooni muusika. Püüdlust vastandada ja ühendada tonaalset ja atonaalset, pulseerivat ja mittepulseerivat sfääri jms on helilooja tähistanud mõistega "metakeel". Kirjeldatud meetod kajastub näiteks teostes "Zeitraum" (1992), "Arhitektoonika VI" (1992), "Crystallisatio" (1995) ja Kolmandas sümfoonias (1997). Alates Sümfooniast nr
Tema tollaste teoste kujundid olid eredad ja meeldejäävad, teoste ehitus kuulamisel kergesti jälgitav, muusika oli väga mõjuv. Pärast kollaaziteost "Credo" (1968) jõudis Pärt loomingulisse ummikseisu. Ta oli jõudnud täieliku meeleheite seisundisse, milles helilooming tundus kõige mõttetuma tegevusena, ning tal puudus muusikaline usk ja tahtejõud üheainsagi noodi kirjapanemiseks. Kõik varasemad kompositsioonitehnikad olid tema jaoks end sellega ammendanud. Järgneva kaheksa aasta jooksul (19681976), mil valmis vaid stilistilisi muutusi kajastav 3. sümfoonia (1971), otsis Pärt "oma häält". Need
Sisukord: Lehekülg: 1 Sisukord 2 Sissejuhatus 2.3 Arvo Pärdi elulugu 3-6 Teosed 7 Kokkuvõte 7 Kasutatud materjal Sissejuhatus: Arvo Pärt on maailmanimega helilooja, kelle muusikat iseloomustab tugev konstruktsiooniloogika ja sakraalne atmosfäär. 1960. aastate julgeima uuendajana tõi ta oma varasema loominguga eesti muusikasse kõik tähtsamad modernistlikud kompositsioonitehnikad. 1980. aastatel sai Pärt kogu maailmas tuntuks meditatiivse tintinnabuli-stiiliga. Arvo Pärdi looming on oluliselt mõjutanud eesti nüüdismuusikat. Arvo Pärdi elulugu: Ta sündis 11. September Paides, kus ta kuulutati aukodanikuks 24. September 2009 aastal. Pärt alustas oma muusikalist haridusteed 7-aastaselt Rakvere Muusikakoolis. Juba 1415- aastaselt oli ta võimeline komponeerima. Arvo Pärt õppis aastail 19541957 Tallinna Muusikakoolis muusikateooriat ja 19571963
aastal oli ideoloogiline surve hakanud jrk-jrgult nrgenema, tema isikukultusesse hakati suhtuma kriitiliselt. 1956. aastal misteti see ametlikult hukka. Samal ajal astus esile uus eesti heliloojate plvkond. Selle tuumiku moodustasid Eino Tamberg, Veljo Tormis, Jaan Rts, alles lipilane Arvo Prt ja teistest tunduvalt noorem, kuid varakult silma paistnud Kuldar Sink. Uue plvkonna uhkeks lbimurdeteoseks sai Tambergi rtmierk Concerto grosso (1956). Jrk-jrgult veti kasutusele mitmed 20. sajandi kompositsioonitehnikad, mis olid Eestis siiani olnud kas tundmatud vi lausa keelatud. Noored, uuendustele altid heliloojad olid 20. sajandi muusika modernsemate ilmingutega pdnud tutvuda juba 1950. aastate algul, mil vimalused selleks olid veel vga napid. Aegamisi hakkasid siia siiski judma uue muusika noodid ja salvestused, 1960. aastail tekkis juba ka vahetuid kokkupuuteid lne avangardi heliloojatega. Alates 1964. aastast hakati gruppidena osalema ndismuusikafestivalil Varssavi sgis, kust saadi palju
ning ,,Lighthouse" (ingl k tuletorn, 1997). ,,Lighthouse,, on kirjutatud Ansbachis toimunud Bachi-festivaliks. Pealkiri on inspireeritud Igor Stravinski ütlusest, et ,,mõned heliloojad on nagu majakad, mille võimsat mõju võib näha läbi sajandite". Põhiosa Tüüri loomingus moodustab instrumentaalmuusika. Ta on kirjutanud kuus sümfooniat, mitmeid instrumentaalkontserte, kammerteoseid ja ooperi. Tüüri varasemas muusikas põimuvad erinevad kompositsioonitehnikad ja stiilid: gregooriuse laul ja minimalism, mikrotonaalne muusika ja lineaarne polüfoonia, kõlaväljade ja 12-tooni muusika. Püüdlust vastandada ja ühendada tonaalset ja atonaalset, pulseerivat ja mittepulseerivat sfääri jms on helilooja tähistanud mõistega "metakeel". Kirjeldatud meetod kajastub näiteks teostes "Zeitraum" (1992), "Arhitektoonika VI" (1992), "Crystallisatio" (1995) ja Kolmandas sümfoonias (1997). Alates Sümfooniast nr. 4 ("Magma") iseloomustab Tüür oma muusikat
komponeerimise,aleatoorika, kollaazitehnika vallas ("Nekroloog", 1960, "Perpetuum mobile", 1963, 2. sümfoonia, 1966). Pärast kollaaziteost "Credo" (1968) jõudis Pärt loomingulisse ummikseisu. Pärdi biograaf Paul Hillier ütleb: "... ta oli jõudnud täieliku meeleheite seisundisse, milles helilooming tundus kõige mõttetuma tegevusena, ning tal puudus muusikaline usk ja tahtejõud üheainsagi noodi kirjapanemiseks."[2] Kõik varasemad kompositsioonitehnikad olid tema jaoks end sellega ammendanud. Järgneva kaheksa aasta jooksul (19681976), mil valmis vaid stilistilisi muutusi kajastav 3. sümfoonia (1971), otsis Pärt "oma häält". Need otsingud viisid ta loomingulisse kriisi, millel oli nii muusikaline kui vaimne iseloom. Pärt hakkas süüvima varajasse muusikasse, jõudes välja lääne muusika juurteni. Ta uuris Gregoriuse laulu ja polüfoonia tekkimist renessansiajal. 1972. aastal liitus Pärt õigeusu kirikuga. 1976
Tormise 1950. aastate teise poole kooriloomingus on veel rahvusromantilisi jooni. Kuuekümnendatel saab valdavaks rahvalaulu modernne, struktuurist lähtuv töötlemine. Alates 1970. aastatest sai helilooja sihiks anda eesti rahvaviisile uus elu kunstmuusika raamides, säilitades seda võimalikult ehedas vormis. ,,Mitte mina ei kasuta rahvaviisi rahvaviis kasutab mind," on helilooja iseloomustanud rahvalaulu rolli oma loomingus. Tormise muusikas kohtuvad rahvaviis ja XX sajandi kompositsioonitehnikad: lineaarne polüfoonia ja heterofoonia, modaalne mõtlemine ja sonoristlik kõlaväljendus. Eheda rahvaviisi ja kõlavärskusega pälvisid tähelepanu juba tema varased kooriteosed segakooritsükkel ,,Kihnu pulmalaulud" (1959, rahvaluule) ja meeskooritsükkel ,,Meestelaulud" (1965, rahvaluule). 1967. aastal valmis ulatuslik, eri maakondade viisidel põhinev ja rahvakalendri tähtpäevadega seotud segakooritsükkel ,,Eesti kalendrilaulud", millesse kuulub viis alltsüklit: ,,Mardilaulud",
Nii kestis see 1968. aastani, mil esiettekandele tuli Pärdi "Credo". Pärast menukat esiettekannet see teos keelati selle vaimuliku teksti tõttu. 1968. aastal ehk pärast ,,Credo" keelustamist jõudis Pärt loomingulisse ummikseisu. Pärdi biograaf Paul Hillier ütles: "... ta oli jõudnud täieliku meeleheite seisundisse, milles helilooming tundus kõige mõttetuma tegevusena, ning tal puudus muusikaline usk ja tahtejõud üheainsagi noodi kirjapanemiseks." Kõik varasemad kompositsioonitehnikad olid tema jaoks end sellega ammendanud. Järgneva kaheksa aasta jooksul, mil valmis vaid stilistilisi muutusi kajastav 3. sümfoonia, otsis Pärt niinimetatud "oma häält". Need otsingud viisid ta loomingulisse kriisi, millel oli nii muusikaline kui vaimne iseloom. Pärt hakkas süüvima varajasse muusikasse, jõudes välja lääne muusika juurteni. Ta uuris Gregoriuse laulu ja polüfoonia tekkimist renessansiajal. 1972. aastal liitus Pärt õigeusu kirikuga. 1976
kümme klaverisonaati, 24 prelüüdi, 24 prelüüdi eesti rahvaviisidele, 24 marginaali, 24 bagatelli jne. Rääts jätab interpreedile suured vabadused. Meelega ei kirjuta ta nooti enamasti ei tempo- ega dünaamikamärke, andmaks mängijale rohkem vabadusi, et teda mitte piirata. Erkki-Sven Tüür Sündinud 16. oktoobril 1959 Kärdlas. Erkki-Sven Tüüri varasemas muusikas põimuvad erinevad kompositsioonitehnikad ja stiilid: gregooriuse laul ja minimalism, mikrotonaalne muusika ja lineaarne polüfoonia, kõlaväljade ja 12- tooni muusika. Alates Neljandast sümfooniast ("Magma") iseloomustab Tüür oma muusikat mõistega "vektoriaalne meetod", märkides: " Ta on Raoul Wallenbergist inspireerituna kirjutanud ooperi "Wallenberg", mille esilavastus toimus 2001. aastal.
................................................................................................11 2 Sissejuhatus Arvo Pärt on maailmanimega helilooja, kelle muusikat iseloomustab tugev konstruktsiooniloogika ja sakraalne atmosfäär. 1960. aastate julgeima uuendajana tõi ta oma varasema loominguga eesti muusikasse kõik tähtsamad modernistlikud kompositsioonitehnikad. 1980. aastatel sai Pärt kogu maailmas tuntuks meditatiivse tintinnabuli-stiiliga. Arvo Pärdi looming on oluliselt mõjutanud eesti nüüdismuusikat. 3 Elulugu Arvo Pärt (11.09.1935 Paide) Rahvusvaheliselt tuntuim eesti helilooja kogu maailmas. Alustanud 1960. aastatel väga edukalt avangardistlikus helikeeles, jõudis ta 1970. aastatel talle ainuomaste väljendusvahendite juurde. Eestis
koolielu.edu.ee/eesti_muusika/composers/part/elu.htm 7 sümfoonia, 1966). Pärast kollaaziteost "Credo" (1968) jõudis Pärt loomingulisse ummikseisu. Pärdi biograaf Paul Hillier ütleb: "... ta oli jõudnud täieliku meeleheite seisundisse, milles helilooming tundus kõige mõttetuma tegevusena, ning tal puudus muusikaline usk ja tahtejõud üheainsagi noodi kirjapanemiseks." Kõik varasemad kompositsioonitehnikad olid tema jaoks end sellega ammendanud. Järgneva kaheksa aasta jooksul (196876), mil valmis vaid stilistilisi muutusi kajastav 3. sümfoonia (1971), otsis Pärt "oma häält". Need otsingud viisid ta loomingulisse kriisi, millel oli nii muusikaline kui vaimne iseloom. Pärt hakkas süüvima varajasse muusikasse, jõudes välja lääne muusika juurteni. Ta uuris Gregoriuse laulu ja polüfoonia tekkimist renessansiajal. 1972. aastal liitus Pärt õigeusu kirikuga. 1976
(`Avamäng nr 2'), Raimo Kangro(esimesed teosed.). Ekspressionism. (20.saj algus).Atonaalsus ja dodekafoonia.Loobuti helistikest. Dissoneerivad kooskõlad.Kõnelaul.Vanade muusikavormide kasutamine(fuuga,süit). Esindajad: Richard Straussi ooperid, Anton Webern. Eestist: Mart Saare varasem laululooming, Eduard Tubin, Kuldar Sink, Veljo Tormis, Arvo Pärt(`Nekroloog'). Avangardism. (50 60ndad).Mõiste, mille alla on ühendatud mitmed kompositsioonitehnikad ja loomingumeetodid(näit.serialism,aleatoorika,pointillism,elektronmuusika). Eksperimenteeritakse. Serialism dodekafoonilise tehnika edasiarendamine.Matemaatiline täpsus, tämbrid ja dünaamika korrastatud.Detailsed esitusjuhised interpreetidele. Esindajad: Anton Weberni hilislooming, Pierre Boulez. Eestist: Arvo Pärt(`Perpetuum mobile'). Sonorism e kõlavärvimuusika loobuti tajutavatest meloodia- ja rütmijoonistest.Vastureaktsioon serialismi üliorganiseeritusele. Oluline on kõla
teoseks saab klaveripala “Aliinale”. Pärast emigreerumist (1980): Sellel perioodil koondus tema peatähelepanu sakraal ehk vaimulikule muusikale ning ta kirjutas peamiselt vokaalsümfoonilisi teoseid nagu “Magnificat”, “Te Deum”, “Johannese passioon”, “Litaania” jne. Tähtsus eesti muusikale: Tänaseks on Arvo Pärt üks kõige enam esitatav elus helilooja maailmas, tänu temale (ja mõndade teiste heliloojate) on jõudnud eesti muusikasse kõik tähtsamad modernistlikud kompositsioonitehnikad ning uus stiil tintinnabuli. Mõisted : Skandeerimine- silphaaval hääldamine või rütmis hüüdmine, värsimõõdus rõhke arvestades lugema või laulma/ võte eesti vanemas rahvalaulus, kus värsi ja muusika rütm ei lange kokku Refräänisõnad- sõnad, mis koosnevad luules muusikas reast või ridadest ning mida korratakse samal kujul mitu korda/ värsirea lõppu lauldavad sõnad nagu kaske või marti, mis väljendasid laululiiki või vastavat toimingut
annaabi.ee 
