0,2 M Pb(NO3)2 lahust kuni tekkis sade. Seejärel lisasin tahket KI ja loksutasin kuni sade kadus. 5. Valasin katseklaasi 0,5 mL 0,2 M Pb(NO 3)2 ja seejärel 0,5 mL Na2SO4 lahust. Tekkinud PbSO4 sademel lasin settida ning valasin sademe pealt lahuse ära. Valasin sademe peale 2 mL küllastatud CH3COONa lahust ning loksutasin. 6. Valasin katseklaasi 0,5 mL 0,2 M Cd(CH3COO)2 lahust ja lisasin tilkhaaval küllastatud Na2SO3 lahust kuni reaktsioonide lõppemiseni. Hüdroksokompleksid. Saamine ja omadused 1. Valasin katseklaasi 0,5 mL 0,2 M Al2(SO4)3 lahust ja lisasin tilkhaaval ning loksutades 2 M NaOH lahust kuni reaktsioonide (muutuste) lõppemiseni. 2. Valasin katseklaasi 0,5 mL 0,2 M ZnSO 4 lahust ja lisasin tilkhaaval ning loksutades 2 M NaOH lahust kiuni reaktsioonide (muutuste) lõppemiseni. Kompleksühendid, mis koosnevad komplekskatioonist ja kompleksanioonist 1. Valasin katseklaasi 2 mL vett, lisain 2 tilka K4[Fe(CN)6] ja 4 tilka NiSO4 lahust.
Välissfäär võib ka puududa ja kui kompleksi laeng on 0, on tegemist neutraalse kompleksiga, nagu näiteks [Co(NH3)3Cl3]. Kompleksühendite klassifitseerimiseks kasutatakse kas ligandide nimetusi või omadusi. Kasutamist on leidnud alljärgnevad üldnimetused: a) ammiinkompleksid ligandiks on NH3 molekulid; b) atsiidokompleksid ligandiks on hapete dissotsiatsioonil moodustuv anioon; c) akvakompleksid ligandiks on H2O molekulid; d) hüdroksokompleksid ligandiks on OH- rühmad. Tugev kompleksühendist elektrolüüt dissotsieerub ioonideks nagu mistahes tugev elektrolüüt. Nii on kompleksühendi [Ag(NH ) ]Cl vesilahuses [Ag(NH ) ]+ ja Cl- ioonid. 3 2 3 2 [Ag(NH3)2]Cl [Ag(NH3)2]+ + Cl- Lisaks ülaltoodud ioonidele on esimeses lahuses veel [Ag(NH3)]+ ja Ag+ ioone. Nende osakeste olemasolu on tingitud kompleksioonide endi vähesest dissotsiatsioonist.
0,5 ml 0,2M Pb(NO3)2 lahusele lisati 0,5 ml Na2SO4 lahust Sademe pealt valati lahus ära, lisati 2 ml küllastatud CH3COONa lahust 3.6 0,5 ml 0,2M Cd(CH3COO)2 lahusele lisati tilkhaaval küllastatud Na2SO3 lahust 3 Akvakompleksid 4.1 Katseklaasi pandi mõned Co(NO3)26H2O kristallid, lisati 2-3 ml etanooli Kristallid lahustusid, tekkis roosakas lahus 4.2 Lisati mõned NaCl kristallid 4.3 Katseklaasi kuumutati vesivannis Hüdroksokompleksid 5.1 0,5 ml 0,2M Al2(SO4)3 lahusele lisati tilkhaaval 2M NaOH lahust 5.2 0,5 ml 0,2M ZnSO4 lahusele lisati tilkhaaval 2M NaOH lahust Kompleksühendid, mis koosnevad komplekskatioonist ja kompleksanioonist 6 2 ml veele lisati 2 tilka K4[Fe(CN)6] ja 4 tilka NiSO4 lahust Lisati tilkhaaval konts. NH3 H2O lahust 4 Katioonide tõestamine lahuses 7.1 2 ml veele lisati 1-2 tilka FeCl3 ja 1-2 tilka K4[Fe(CN)6] lahust 7.2
[Pt(en)2]2+ näitel: 2 Kompleksühendite klassifitseerimiseks kasutatakse kas ligandide nimetusi või omadusi. Kasutamist on leidnud alljärgnevad üldnimetused: c) akvakompleksid ligandiks on H2O molekulid; b) atsiidokompleksid ligandiks on hapete dissotsiatsioonil moodustuv anioon; a) ammiinkompleksid ligandiks on NH3 molekulid; d) hüdroksokompleksid ligandiks on OH- rühmad. Tugev kompleksühendist elektrolüüt dissotsieerub ioonideks nagu mistahes tugev elektrolüüt. Nii on kompleksühendi [Ag(NH3)2]Cl vesilahuses [Ag(NH3)2]+ ja Cl- ioonid, H2[AgI3] vesilahuses H+ ja [AgI3]2- ioonid jne: [Ag(NH3)2]Cl [Ag(NH3)2]+ + Cl H2[AgI3] 2H+ + [AgI3]2 Lisaks ülaltoodud ioonidele on esimeses lahuses veel [Ag(NH3)]+ ja Ag+ ioone, ja teises
toimub katseklaasi põhjas NaCl kristallide ümber ja miks. 4.3 Eelmist lahust loksutada kuni NaCl on lahustunud, seejärel kuumutada katse-klaasi vesivannis ning jahutada kraaniveega. Kirjeldada, mis toimub ja miks. Kirjeldada, mis toimub ülalnimetatud kemikaalide lisamisel ja lahuse loksutamisel (segamisel) ning kirjutada vastavad reaktsioonivõrrandid, teades, et lahusele annab sinise värvuse [CoCl] 4 2 ioon ja roosa värvuse [Co(H 2O)6]2+ kompleksioon. Hüdroksokompleksid. Saamine ja omadused. 5.1 Katseklaasi valada ~0,5 mL 0,2 M Al2(SO4)3 lahust ja lisada tilkhaaval ja loksutades 2 M NaOH lahust kuni reaktsioonide (muutuste) lõppemiseni. Jälgida alumiiniumhüdroksiidi sademe teket ja lahustumist leelise liias hüdroksokompleksi moodustumisega. 5.2 Katseklaasi valada ~0,5 mL 0,2 M ZnSO 4 lahust ja lisada tilkhaaval ja loksutades 2 M NaOH lahust kuni reaktsioonide (muutuste) lõppemiseni.
Akvakompleksid 4.1 Panin katseklaasi mõned Co(NO3)2·6H2O kristallid, lisati 2-3 ml etanooli Kristallid lahustusid, tekkis roosakas lahus Co(NO3)2*6H2O+C2H5OH [Co(H2O)6]2++2NO3- 4.2 Lisasin mõned NaCl kristallid NaCl kristallid sinakad ja põhjas, lahus on ikka punaka värvusega. [Co(H2O) 6] 2+ + NaCl [CoCl4] 2- + H2O + Na 4.3 Kuumutasin katseklaasi vesivannis, kuumutamisel muutus lahus tumelillaks, jahtumisel uuesti roosakaks. [CoCl4] 2- + 6H2O [Co(H2O)6] 2+ 4Cl- Hüdroksokompleksid. Saamine ja omadused. 5.1 0,5 ml 0,2M Al2(SO4)3 lahusele lisasin tilkhaaval 2M NaOH lahust Al2(SO4)3+ 6NaOH2Al(OH)3 +3Na2SO4 - tekkis valge sültjas sade Al(OH)3+NaOHNa[Al(OH)4] lahus tõmbus järkjärgult läbipaistvaks, leelise liias tekkis hüdroksokompleks. 5.2 0,5 ml 0,2M ZnSO4 lahusele lisasin tilkhaaval 2M NaOH lahust ZnSO4 +2 NaOHZn(OH)2+Na2SO4 - valge paks sade Zn(OH)2+ 2NaOHNa2[Zn(OH)4]+H2O sade kadus, tekkis hüdroksokompleks
Jah lahustub, sest lahuses pole enam pliisulfaati, mille tõttu tekkis sade. Pb(NO3)2 +Na2SO4 PbSO4 + 2NaNO3 3 2 3.6 Katseklaasi valada ~0,5 mL 0,2 M Cd(CH COO) lahust ja lisada tilkhaaval küllastatud 2 3 Na SO lahust kuni reaktsioonide lõppemiseni. Kas katse tõestab kaadmiumi sulfitokompleksi 2 [Cd(SO3)2] teket? Jah, sest tekib valge sade. Cd(CH3COO)2 + Na2SO3 [Cd(SO3)2]2-+ 2CH3COONa disulfitokadmaat Hüdroksokompleksid. Saamine ja omadused. 5.1 Katseklaasi valada ~0,5 mL 0,2 M Al(SO) lahust ja lisada tilkhaaval ja loksutades 2 M NaOH lahust kuni reaktsioonide (muutuste) lõppemiseni. Jälgida alumiiniumhüdroksiidi sademe teket ja lahustumist leelise liias hüdroksokompleksi moodustumisega. 3+ - 3 Al + 3OH Al(OH) 3 4 Al(OH) + NaOH Na[Al(OH) ] 4 5
põhjas NaCl kristallide ümber ja miks. 4.3 Eelmist lahust loksutada kuni NaCl on lahustunud, seejärel kuumutada katse-klaasi vesivannis ning jahutada kraaniveega. Kirjeldada, mis toimub ja miks. Kirjeldada, mis toimub ülalnimetatud kemikaalide lisamisel ja lahuse loksutamisel (segamisel) ning kirjutada vastavad reaktsioonivõrrandid, teades, et lahusele annab sinise 2 2+ värvuse [CoCl]4 ioon ja roosa värvuse [Co(H2O)6] kompleksioon. Hüdroksokompleksid. Saamine ja omadused. 5.1 Katseklaasi valada ~0,5 mL 0,2 M Al(SO) lahust ja lisada tilkhaaval ja loksutades 2 M NaOH lahust kuni reaktsioonide (muutuste) lõppemiseni. Jälgida alumiiniumhüdroksiidi sademe teket ja lahustumist leelise liias hüdroksokompleksi moodustumisega. 5. Katseklaasi valada ~0,5 mL 0,2 M ZnSO4 lahust ja lisada tilkhaaval ja loksutades 2 M NaOH lahust kuni reaktsioonide (muutuste) lõppemiseni.
sade uuesti). Kas katse tõestab kaadmiumi sulfitokompleksi [Cd(SO 3)2]2 teket? Cd(CH3COO)2 + Na2SO3 CdSO3 + 2CH3COONa (sade) Segu seismisel reageeris naatriumsulfit edasi ja sade kaadium(II)sulfaadi sade lahustus: Na2SO3 + CdSO3 Na2[Cd(SO3)2] (Lahustunud sade) Kuna välised reaktsioonitunnused vastavad kirjeldustele, siis võib väita, et ju see reaktsioon siis tõesti tõestab [Cd(SO3)2]2 teket. Hüdroksokompleksid. Saamine ja omadused. 5.1 Katseklaasi valada ~0,5 mL 0,2 M Al2(SO4)3 lahust ja lisada tilkhaaval ja loksutades 2 M NaOH lahust kuni reaktsioonide (muutuste) lõppemiseni. Jälgida alumiiniumhüdroksiidi sademe teket ja lahustumist leelise liias hüdroksokompleksi moodustumisega. Alumiiniumi väga tuntud omadus siduda aluselises keskkonnas hüdroksiidioone ja moodustada komplekse: Al2(SO4)3+ 6NaOH2Al(OH)3 +3Na2SO4 (poolvärvitu valkjas kolloidne mass)
Na2SO3 lahust kuni reaktsioonide lõppemiseni (katse teha kiiresti, sest pärast lahuse selginemist võib tekkida kiiresti sade uuesti). Kirjeldada, mis toimub Na2SO3 lahuse lisamisel ja lahuse loksutamisel. Läbipaistev lahus. Kirjeldada reaktsioonivõrranditega sademe teket ja lahustumist. Kas katse tõestab kaadiumi sulfitokompleksi Cd(SO3)2 2- teket? Cd(CH3COO)2 + Na2SO3 = Cd(SO3)2 2- + 2CH3COONa Hüdroksokompleksid. Saamine ja omadused. 5.1 Katseklaasi valada ~0,5 mL 0,2M Al2(SO4)2 lahust ja lisada tilkhaaval ja loksutades 2M NaOH lahust kuni reaktsioonide (muutuste) lõppemiseni. Jälgida alumiiniumhüdroksiidi sademe teket ja lahustumist leelise liias hüdroksokompleksi moodustumisega. Kirjaldada, mis toimub NaOH lahuse lisamisel ja lahuse loksutamisel. Lahusesse tekkis valge sade Al(OH)3, loksutades sade kadus ja lahus värvus järkjärgult läbipaistvaks.
värvuse [Co(H2O)6]2+ kompleksioon. 4.1 Kuiva katseklaasi panna mõned Co(NO3)2∙6H2O kristallid ja valada peale 2 – 3 mL etanooli. Kirjeldada, mis toimub. 4.2 Eelmisesse lahusesse lisada mõned NaCl kristallid. Kirjeldada, mis toimub katseklaasi põhjas NaCl kristallide ümber ja miks. 4.3 Eelmist lahust loksutada kuni NaCl on lahustunud, seejärel kuumutada katse-klaasi vesivannis ning jahutada kraaniveega. Kirjeldada, mis toimub ja miks. Hüdroksokompleksid. Saamine ja omadused. 5.1 Katseklaasi valada ~0,5 mL 0,2 M Al2(SO4)3 lahust ja lisada tilkhaaval ja loksutades 2 M NaOH lahust kuni reaktsioonide (muutuste) lõppemiseni. Jälgida alumiiniumhüdroksiidi sademe teket ja lahustumist leelise liias hüdroksokompleksi moodustumisega. Kirjeldada, mis toimub NaOH lahuse lisamisel ja lahuse loksutamisel (segamisel). Tekkis valge sültjas sade, kuid leelise edaspidisel lisamisel ja loksutamisel sade lahustus (tekkis kompleksühend).
Üleval on vastus. 3. Millest koosneb koordinatiivühend? 4. Kuidas klassifitseeritakse koordinatiivühendeid? Koordinatiivühendite klassifitseerimiseks kasutatakse kas ligandide nimetusi või omadusi. Kasutamist on leidnud alljärgnevad üldnimetused: a) ammiinkompleksid – ligandiks on NH3 molekulid; b) atsiidokompleksid – ligandiks on hapete dissotsiatsioonil moodustuv anioon; c) akvakompleksid – ligandiks on H2O molekulid; d) hüdroksokompleksid – ligandiks on OH− rühmad 5. Tuua näiteid monodentaatsete ligandide kohta. Kui ligand on seotud kompleksimoodustajaga ühe aatomi kaudu, on tegemist monodentaatse ligandiga. 10. Tuha analüüs 1. Milliseid keemilised elemendid sisaldusid põletatud materjalis (puu)? 50% süsinik, 42% hapnik, 6% vesinik, 1% lämmastik ja 1% teisi (kaltsium, kaalium, etc) 2. Millised oksiidid moodustusid nendest põlemisel? K2 O;
[CoCl4]2-(aq) + 6 H2O Co(H2O)62+(aq) + 4 Cl-(aq) kuumutamisel tekkinud sinist 2- värvust andev [CoCl4] kompleks lagunes jahutamisel ning moodustus taas heleroosat värvust andev [Co(H2O)6]2+ kompleks, mis värvis lahuse heleroosaks. 6. Kokkuvõte või järeldused Kuumutades etanooli, milles on lahustatud Co(NO3)2 x 6H2O ja NaCl kristallid asendub esialgne heleroosa värvus sinisega, jahutamisel heleroosa värvus taastub. Hüdroksokompleksid. Saamine ja omadused. 5.1 1. Töö eesmärk o Jälgida alumiiniumhüdroksiidi sademe teket ja lahustumist leelise liias hüdroksokompleksi moodustumisega. 2. Kasutatud mõõteseadmed, töövahendid ja kemikaalid Töövahendid: Katseklaas. Kasutatud ained: 0,2 M Al2(SO4)3 lahus, 2 M NaOH, 3. Töö käik Valasin katseklaasi ~0,5 mL 0,2 M Al2(SO4)3 lahust ning lisasin tilkhaaval ja loksutades 2 M NaOH kuni reaktsioonide (muutuste) lõppemiseni. 4. Katseandmed
o ülekaal lahuseses o temperatuur Klassifitseerimine Kompleksühendeid klassifitseeritakse ligandide omaduste alusel: o ammiinkompleksid – ligandiks NH3 o atsiidokompleksid – hapete dissotsiatsioonil moodustuv anion o akvakompleksid – ligandiks H2O molekulid o hüdroksokompleksid – ligandiks OH- rühmad Tähtsus looduses Paljud bioloogilised ühendid on kompleksid N: hemoglobiin, klorofüll, paljud ensüümid Värvus ja kuju Värv sõltub nii metallist kui ligandidest ja seetõttu kaasnevad vahetusreaktsioonidega sageli ka värvuse muutused. Enamlevinud on oktaeedrilised kompleksid (koordinatsiooniarv 6). Koordinatsiooniarvu 4 korral on kas tetraeedrilised või ruutplanaarsed kompleksid
annaabi.ee 
