Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Kommunistlik Venemaa, Fašistlik Itaalia, Saksamaa". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
stalin, hitler, kolhoos, mussolini, saatsid, föderatiivne, toetama, lenin, fasistlik, kommunism, töölispartei, rooma, kommunistid, plaanimajandus, riigiaparaat, võimuorgan, bolsevikud, põhiseadus, moskva, ukraina, kaukaasia, ühiskonnakihid, protestid, soovisid, võitu, oldi, sõjaliselt, komitern, sõjakommunism, jagama, korter, teatridValmistumine sõjaks ja uute territooriumide hõivamiseks. Väljaspool avalikkuse kontrolli tegutsevad sala- ja julgeolekuteenistused Surmalaagrid, küüditamine Lihtinimese eeskujuks pidi olema juht, keda tuli imetleda Propaganda(uudised, teave ja kihutustöö, mille eesmärgiks on panna inimesed omaks võtma mingit kindlat arvamust) VENEMAA Sotsialistliku riigi rajaja oli Lenin. 1921 ta aga haigestu raskelt ja taandus poliitilisest elust.1924 Lenin suri. Peale teda tuli võimule 1922 Stalin , kes likvideeris kõik oma poliitilised vastased. Kujunes välja Stalini ainuvõim. 1930 tõusis esile Stalini ustav abiline Molotov. Riigi juhtkonnal oli valida kahe arengutee vahel: edendada majandust või eelisarendada tööstust. Stalin valis teise. Hakati industtrialiseerimaa, loobuti NEPi poliitikast. .
Itaalia siseriiklik olukord oli keeruline. Sõja järel vahetusid tihti valitsused, sest keskvalitsus oli nõrk, moodustusid koalitsioonivalitsused, kes ei püsinud kaua koos, sest tekkisid parteidevahelised erimeelsused. Itaalia linnades suurenes tööpuudus ning töölised sattusid kommunistide mõju alla. Tekkis Võitlusliit, kuhu põhiliselt kuulusid sõjaväelased ja töötud. Neid hakati kutsuma fasistideks. Rahvusliku Fasistliku Partei juhiks sai Benito Mussolini. Mussolinil oli palju toetajaid, sest loodeti Itaalias kord jalule seada ning majanduslikku olukorda parandada. Fasistid hakkasid kõikjal itaalias looma relvastatud salku, kelle tunnuseks oli see, et nad kandsid musti särke. Mussolini õpetus: · Tähtsaimal kohal rahvus · Kõik inimesed ja kõik klassihuvid tuleb allutada rahvuslike huvide teenimisele · Inimelude ohverdamine rahvuse nimel on lubatud Mussolini kujunes diktaatorite ja mittedemokraatlike liikumiste eeskujuks
Kõik diktatuuridest ja diktaatoritest kahekümnenda sajandi algul Krista Kallavus Märts 2010 Sisukord: 1. Sissejuhatus: Mis on diktatuur?...................................................lk 2 2. Venemaa diktatuur- kommunism................................................lk 3-4 3. Itaalia diktatuur- fasism...............................................................lk 5-6 4. Saksamaa diktatuur- natsism.......................................................lk 7-9 5. Kasutatud kirjandus.....................................................................lk 10 2 Sissejuhatus: Mis on diktatuur?
KOMMUNISTLIK VENEMAA *1917. a enamlaste (bolsevike) võimule tulek (Nõukogude riigi loomine) Valitsus: Rahvakomissaride Nõukogu; Seadusandlik võimuorgan: Ülevenemaaline Kesktäitekomitee *1918. a riigi ametlik nimetus: Venemaa Nõukogude Sotsialistlik Föderatiivne Vabariik; Asutava Kogu laiali saatmine; Venemaa viimase keisri Nikolai II tapmine; Sõjakommunism *1918. a - 1920. a kodusõda (13 milj inimest surma) (enamlaste võit) *1919. a Kommunistlik Internatsionaal (Komintern) - rahvusvahelise kommunistliku liikumise keskne organisatsioon *1920. a võimuvõitlusest väljus võitjana Jossif Stalin ("suur hüpe") - sotsialistlik suurtööstus, kolhoosikord, riigi
inimeste kätte, kes muudavad seadusi -Rahvas ei saa valitsemisel osaleda -ühiskonnaelu pisiasjadeni kontrollimine Diktatuurile iseloomulik: * puudub mitmepartei süsteem ja võimude lahusus * juhikultus * partei liikmete eelistamine. Ainupartei * piiratakse kodanikuvabadusi ja rikutakse inimõigusi * ühiskonna huvid on kõrgemad üksikisiku huvidest * hirmutamine, ilma kohtuotsuseta karistamine * võimsad sala- ja julgeoleku teenistused Kommunistlik venemaa - Jossif Stalin - 1879-1953. sündinud Gruusias. Nõukogude liidu juht 1927-1953. - 1917 veebruarirevolutsioon; oktoobrirevolutsioon - võimule tulid enamlased ehk bolsevikud (Lenin) - 1918 esimene põhiseadus venemaal; VNSFV- Venemaa Nõukogude Sotsialistlik Föderatiivne Vabariik - 1922 moodustati NSVL - 1936 uus põhiseadus - 1917-1923 kodusõda. Punased(Punaarmee) ja valged(enamlaste võimu vastased, sekkunud välisriigid). Mõrvati Nikolai II; koonduslaagrid, tapmised. Enamlased suutsid
1.Demokraatia tunnused: · Rahvamäärav osa küsimuste lahendamises · Kodaniku vabadus(sõna, trükki ja usu) · Kodanikuõiguste olemas olu. · Võimuorganid valitavad · Mitme partei süsteem · Inimesi ei kiusata nende arvamuste pärast taga. 2.Mitte demokraatilised liikumised: · Kommunistlik · fasistlik · natsionaalsotsialistlik. 3.Parteid: · Venemaa- kommunistlik · Saksamaa- natsionaalsotsialistlik. · Itaalia- fasistlik 4.Demokraatia kriis- Demokraatia ei suutnud lahendada riikide ja nende elanike ees seisnud rakseid probleeme. Tekkis pettumus ning demokraatlike ideede mõjuvõim langes. Põhjused: · Muutused ühiskonnas · Sõja mõju · Pettumine versailles' süsteemis · Majanduslikud raskused · Terav riigi sisene võimuvõistlus · Valmiskünnise puudumine 5.Diktatuuri tunnused: · Diktaatori määrav osa · Juhi kultus · Vabu valimisi ei toimunud
Nõukogude riigiaparaadi loomine Nõukogude riigiaparaadi kujunemine algas 1917. Aastal pärast bolsevike võimuletulekut.1917. aastal moodustati Rahvakomissaride Nõukogu ning seadusandlikuks võimuorganiks sai Ülevenemaaline Kesktäitevkomitee.1918.aastal(jaanuaris) saatsid bolsevikud laiali Autava Kogu. Hiljem kehtestati üheparteiline süsteem.1918. aastal võeti vastu ka esimene nõukogude põhiseadus, mis fikseeris nõukogude võimus senise tegevuse riikluse ülesehitamisel. Riigi ametlikuks nimeks sa Venemaa Nõukogude Sotsialistlik Föderatiivne Vabariik, mille pealinnaks sai Moskva.1922. aastal moodustati Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit, mis ühendas erinevaid sotsialistlikke
Ajaloo kordamisküsimuste vastused Mõisted: 1. NSVL- Liit mis ühendas erinevaid nõukogude sotsialistlikke liiduvabariike: Venemaad, Ukrainat, Valgevenet ning Taga-Kaukaasia Nõukogude Sotsialistlikku Föderatiivset vabariiki. 2. Maailmarevolutsioon-Moskvas loodeti, et enamlaste võit venemaal on algtõukeks ülemaailmsele revolutsioonile. Nõukogude valitsus hakkas nii sõjaliselt kui ka rahaliselt toetama 1920.aastate esimesel poolel kõikvõimalikke mässuliikumisi teistes riikides. Selle tarbeks asutati ka organisatsioon (Komintern) 3. Sõjakommunism- Kodusõjaaegne poliitika, mille iseloomulikud tunnused on: 1)Üldine sunduslik töökohustus. 2) Toiduainete riigile andmise kohustus. 3)Lühikest aega oli Nõukogude Venemaa linnades korter, transport , teatrid jms tasuta. 4. NEP- Pärast Venemaa kodusõda kehtestati Venemaal uus majanduspoliitika, kuna
Kommunistlik Venemaa Valitsus: Rahvakomissaride Nõukogu Seadusandlik võimuorgan: Ülevenemaaline Kesktäitevkomitee Riigi ametlik nimetus (alates 1918): Venemaa Nõukogude Sotsialistlik Föderatiivne Vabariik (VNSFV) NSVL loodi 1922. aastal ja see ühendas Venemaad, Ukrainat, Valgevenet ja Taga- Kaukaasiat Venemaal puhkes kodusõda (1917. lõpp, 1918), sest Venemaa poliitilised jõud ja ühiskonnakihid ei olnud rahul enamlaste võimuletulekuga ja ümberkorraldustega. Ka välisriigid sekkusid Vene kodusõtta, sest nad soovisid Nõukogude võimu likvideerimist. Algas ka interventsioon. Nõukogude võim suutis luua Punaarmee ja välisele survele vastu seista
Ajalugu 1)Millal, miks ja kuidas loodi NSV liit? NSV liit loodi 1922.aastal, see ühendas erinevaid nõukogude sotsialistlikke liiduvabariike: Venemaad, Ukrainat, Valgevenet ning Taga-Kaukaasia Vabariiki. 1918.aastal võeti vastu esimene nõukogude põhiseadus, mis fikseeris nõukogude võimu senise tegevuse riikluse ülesehitamisel. Riigi ametlikuks nimeks sai Venemaa Nõukogude Sotsialistlik Föderatiivne Vabariik, pealinnaks Moskva. Lõplikult kujunes nõukogude riiklik korraldus välja 1936.aastal vastu võetud põhiseadusega. 2)Kes võitlesid Venemaa kodusõjas ja tulemus? Venemaa kodusõjas osalesid Inglismaa, Prantsusmaa, Ameerika Ühendriigid. Venemaa ja mitmed teised riigid. Kodusõda oli äärmiselt julm ja ohvriterohke mõlemale vaenupoolele. 1918.aasta suvel tapsid enamlased Lenini otsesel korraldusel Venemaa viimase keisri Nikolai II koos perekonnaga
majandusellu. Saksamaal, Prantsusmaal ja PõhjaEuroopas tekkisid sotsiaaldemokraatlikud erakonnad. Suurbritannias oli selleks Tööerakond. Sotsialistide arvates on riigi kohus toetada abivajajaid. Selleks kehtestada rikastele suuremad maksud ja selle raha eest luua kõigile võrdsed elutingimused. Sotsialistlikus ühiskonnas ei ole suurt varalist ebavõrdsust. Töölistele anti valimisõigus. B: Need on kommunism, fasism ja natsionaalsotsialism. Nende eesmärgiks oli demokraatia kukutamine ja diktatuuri kehtestamine. Kommunistide meelest oli tähtis klassivõitlus vaeste tööliste ja rikaste kapitalistide vahel. Vaesed pidid võimu haarama ja rikastelt vara ära võtma. Fasistidel ja natsidel oli oma rahvuse ülistamine ja kõik vaenlased tuli hävitada. I MS ajal haarasid kommunistid võimu Venemaal. Itaalias läks võim fasistliku partei kätte
lisaks veel sõjas kaotanud riikide raskused (inflatsioon). Rahvas eelistas tsentraliseeritud riigivõimu. Autoritaarses riigis on kogu võim koondunud ühe isiku või väikese rühma kätte, rahval ei ole võimalik osaleda riigi valitsemises. Totalitarismi iseloomustab peale tugevasti tsentraliseeritud riigivõimu ka kontroll kodanike mõttevabaduse ja väljendusvõimaluste üle ning inimõiguste rikkumine ja inimeste pidev hirmu all hoidmine (nt. fasistlik Itaalia, natsionalistlik Saksamaa, kommunistlik NSV Liit). Mitmeparteisüsteem oli asendatud juhikultuse, ühepartei ja ideoloogia ainuõigusliku seisundiga. Inimese täielikku allutamist riigisüsteemile põhjendati riigi ja ühiskonna kõrgemate huvidega üksikisiku ees. Juht toetus valitsevale ja ainsale lubatud parteile. 1921 tuli võimule Benito Mussolini, 1922. a. marssis ta koos mustsärklastega Rooma, kus ta peaministriks nimetati. 1925. kehtestati üheparteisüsteem, maj
organisatsioon(vähemlased)(suurim mõju linnatööliste ja haritlaste hulgas). VSDTP marksitlik organisatsioon (enamlased) (eesmärk oli kehhtestada proletariaadi diktatuur ja vägivallaga üles ehitada sotsialistlik Venemaa) Enamlaste esiletõus Segadused riigis tulid kasuks enamlastele, kes andsid rahvamassile suuri lubadusi (rahu, leiba, maad jm) Enamlaste tegevust toetas Saksamaa, kes lootis, et enamlased lammutavad Venemaa lõplikult. Sakslased lasid Lenini pagulusest lahti ning Lenin alustas kampaaniat Ajutise Valitsuse vastu, nõudes Venemaa kiiret väljaastumist sõjast ning võimu üleandmist nõukogudele. Ajutise Valitsuse etteotsa tõusis Kerenski, kes oli hea kõnemees, kuid nõrk organisaator. Oktoobripööre Ajutise valitsus oli sügiseks langenud nii madalale, et mis tahes jõulise rühma riigipööre oleks osutunud edukaks. Lenini arvates tuli esiteks haarata võim Petrogradi ümbritsevates linnades. 25.oktoobril 1917 võtsid enamlastele alluvad
Lõplikult kujunes nõukogude riiklik korraldus välja 1936. aastal vastuvõetud põhiseadusega. Kodusõda. Venemaa teised poliitilised jõud ja ühiskonnakihid ei olnud enamlaste võimuletulekuga ja nõukogude võimu esimeste ümberkorraldustega rahul. Mitmel pool algas avalik võitlus nõukogude võimu vastu juba 1917. lõpukuudel. 1918. a kevadel kasvas see üle kodusõjaks,mis kestis kuni 1920. aastate alguseni. Nõukogude võimu likvideerimist soovisid ka välisriigid, kes asusid samuti toetama. 1918. a kevadel saatsid Inglismaa, Prantsusmaa, USA ja mitmed teised riigid oma väed Venemaale. Algas intervetsioon. Nõukogudevõim aga suutis luua Punaarmee ja survele vastu seista. Kodusõda oli julm mõlemale poolele. 1918. a suvel tapsid enamlased ka Venemaa viimase keisri Nikolai II koos perekonnaga. Venemaa elanikkonna kaotused kodusõjas ulatusid 13 miljoni inimeseni. maailmarevolutsiooni õhutamine.
ning olid reparatsioonimaksed, poolehoidu leidsid juhid, kes lubasid, et elu läheb paremaks. 5. Terav riigisisene võimuvõitlus- poliitiliste erakondade võimuvõitlus ei meeldinud inimestele. 6. Valimiskünnise puudumine- oli liiga palju erakondi. 3. Tv lk 20 harjutuses 3 on kirjas diktatuuri iseloomulikud jooned, kirjuta need tabelisse ning too iga diktatuuri kohta näited. Diktatuuri Kommunism Fasism Natsionaalsotsialism iseloomulikud jooned (7 tükki) 1)võimul ainult üks Kommunistlik partei Rahvuslik Natsionaalsotsialistli partei ja üks Fasistliik Partei k Saksa Töölispartei ideoloogia 2)juhikultus Stalin Mussolini Hitler 3) piiratakse Kehtestati Kõik inimesed Ei tohtind abielluda
· Rahvast hirmutatakse vaenlastega · Loodi võimsad salaorganisatsioonid ( Gestapo, NKVD ) · Propaganda uudised, teave ja kihutustöö, mille eesmärgiks on panna inimesed omaks võtma mingit kindlat arvamust Kommunistlik Venemaa VSDTP (bolsevike) Venemaa sotsiaaldemokraatlik tööliste partei. Juhiks oli Vladimir Lenin. 24. 26. oktoober 1917 korraldasid bolsevikud relvastatud riigipöörde. Moodustati valitsus, mida nimetati Rahvakomissaride Nõukoguks. 1922. a moodustati NSV Liit ( Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit ). Sellesse ühendati Venemaa, Ukraina, Valgevene ja TagaKaukaasia liiduvabariigid. 1918 1920 a toimus Venemaal kodusõda. 1924. a Lenin suri. 1924 1953 a oli riigi juhiks Jossif Stalin.
1920. -1930. aastail asusid nad Skandinaaviamaades valitsuste etteotsa. Ka Suurbritannias juhtis Tööerakond sõdadevahelisel ajal mõnda aega valitsust. 5. Kehtestada rikastele suuremad maksud ja saadud raha kasutada kõigile võrdsete elutingimuste loomiseks. 6. Mittedemokraatlikud liikumised lubasid, et kui nad saavad võimule, siis seavad nad riigis korra majja. 7. Mõjukamad mittedemokraatlikud liikumised olid kommunistlik, fasistlik ning natsionaalsotsialistlik liikumine. 8. Riigid kus asendus demokraatia diktatuuriga Ungari, Hispaania, Bulgaaria, Kreeka, Portugal, Jugoslaavia. Töövihikust ülesanne 2 Weimari vabariik Saksamaal sai alguse 1919. aastal, kui võeti vastu põhiseadus, mille järgi kuulutati Saksamaa demokraatlikuks vabariigiks. Saksa majandus oli 1924. aastani madalseisus. Sellises olukorras tugevnes NSDAP (natsionaalsotsialistlik Saksa
Leiboristid- tööpartei, 1923.a moodustasid esimest korda pahempoolse valitsuse( Inglismaal), Westminsteri statuut-muutis senised dominioonid sise-kui ka välispoliitiliselt suveräänseks Briti Rahvaste Ühendus- 1931, pani Westminsteri statuur aluse sellele ühendusele. Rahvarinne- koostöö kodanlike erakondadega, sellele ideele panid aluse prantsue kommunistid ja sotsialistid. Stabiliseeris poliitilise olukorra. Fasci di combattimentto- Mustsärklased- mussolini toetajad Duce-ehk juht(mussolini) NSDAP- Natsionaalsotsialistlik Saksa Töölispartei (1923) PutS- "mein kampf"- Hilteri programmi tutvustav teos ( "minu võitlus"), milles kuulutas saksamaale suurt tulevikku Füürer- ehk Hilter, saksamaa diktaator Aarja rass- Kolmas reich- SS- kaitsemalev, füürerile alluvad relvastatud rühmitused Gestapo- riiklik salapolitsei, mis allus SS-ile Nürnbergi kogunemised- NSVL- Nõukogude sotsialistliku Vabariigi Liit, 1922
kujunemine algas 1917.a bolsevikute võimule tulekuga. 1917.a moodustati esimene nõukogude valitsus, Rahvakomissaride Nõukogu, ning valiti kõrgeim seadusandlik võimuorgan, Kesktäitevkomitee. Kuid tegelikuks võimukeskmeks kujunese kommunistlik partei. 1918.a kuulutati üheparteiline süsteem, võeti vastu põhiseadus. Kodusõda- mitmel pool ei oldud rahul enamlaste võimuletulekuga. Paljus välisriigid toetasid enamlaste vastaseid. 1918.a kevadel saatsid välisriigid oma väed Venemaale, et aidata. Seda nim. interventsiooniks. Enamlased aga suutsid vastu hakata Punaarmeega. Sõjakommunism- kehtestati toiduainete riigle andmise kohustus, kehtestati üldine sunduslik töökohustus, enamik tööstusettevõtteid riigistati. NEP- kaotati toiduainete riigile andmise kohustus ning asendati see kindlaksmääratud maksuga, taastai kauplemise vabadus, lainedati ettevõtete tegevusvabadust Stalini järk-järguline esilekerkimine- 1924.a suri Lenin. See
Diktatuurid: Nõukogude Venemaa/NSV Liit, Saksamaa, Itaalia. Rahvasteliit. Rahvusvahelised suhted maailmasõdade vahelisel perioodil. 1. Mussolini võimuletulek (millal, miks), fašismi iseloomulikud jooned, võrdlus teiste diktatuuridega. Oktoobris 1922 organiseeris Benito Mussolini järjekordse valitsuskriisi ajal Itaalia valitsusele ning kuningale Vittorio Emanuele III-le surve avaldamiseks demonstratsiooni, nn Marsi Roomale, ja nõudis valitsust endale. 31.oktoobril 1922 kuulutas kuningas Mussolini peaministriks. Antifašistidel keelati riigist lahkuda, nende üle mõisteti kohut, paljud hukati. Fašism ei usu igavese rahu võimalusse ega selle kasusse ja hülgab
1. Mõisted. NSVL Nõukogude sotsialistlike vabariikide liit. Punaste loodud liit. Algselt kuulusid sinna Venemaa, Ukraina, Valgevene ja TagaKaukaasia, pärast teist maalimasõda juba üle 15 liiduvabariigi. Maailmarevolutsioon Nõukogude valitsus lootis pärast enamlaste võitu, et terve maailma saab muuta kommunistlikuks ning nad hakkasid nii rahaliselt kui ka sõjaliselt toetama ja õhutama 1920ndate esimesel poolel kõikvõimalikke mässuliikumisi teistes riikides. Sõjakommunism Nõukogude riigi majanduspoliitika kodusõja ajal 1918 1920. Talupojad pidi kõik viljaülejäägid tasuta riigile andma, selleks loodi eraldi toitlustusarmee ja maapiirkondadesse saadeti relvastatud toitlustussalgad.Kehtestati üldine sunduslik töökohustus, enamik tööstusettevõtteid riigistati.
Sõjajärgne majanduskriis · Pärast sõda ei suutnud Euroopa majandus enam taastuda ja tsiviiloludega kohaneda. Eriti raske oli Saksamaa olukord ränkade reparatsioonimaksete tõttu. Lisaks sellele okupeeriti 1923. aastal Prantsusmaa ja Belgia poolt Ruhri tööstuspiirkond. Nüüd algas Saksamaal hüperinflatsioon. · Miks oli Saksamaa majandus nii oluline? Äärmusliikumised · Kommunistlik liikumine -> Komintern (1919) 01.12.1924? · Fasistlik liikumine -> fasistid (1922) · Natsionalistlik liikumine -> natsionaalsotsialistid (1933) · Miks valisid paljud riigid ,,karmi käe" poliitika? · Mis on nende äärmusliikumiste erinevusteks ja mis sarnasusteks? Uus majanduslik tõus ja poliitika 1920ndatel · Dawesi plaan olemus ja tagajärg? · Locarno konverents · Briand´i Kelloggi pakt Suur majanduskriis 1929-1933 · Põhjused (3)? · Majanduskriisi käik ja tulemus? Arutlus ajaloos
Ajalugu ,,Diktatuurid Euroopas", ,,Kommunistlik Venemaa", ,,Fasistlik Itaalia" 1. Autoritaarsed riigid Hispaania, Portugal, Eesti, Läti, Poola, Kreeka, Austria. Totalitaarsed riigid Itaalia, Saksamaa, Nõukogude Liit 2. Nimeta ja kirjelda diktatuurile iseloomulikke jooni · Lihtinimese eeskujuks oli juht, keda tuli igati imetleda. Saksamaal oli selleks näiteks Führer Adolf Hitler, Itaalias duce Benito Mussolini. Juhti tuli igal võimalusel ülistada. · Allutamaks rahvast oma tahtele, hirmutati neid vaenlastega. Näiteks Natsi-Saksamaal kiusati taga juute. · Valitsevale korrale vastupanu mahasurumiseks loodi sala-ja julgeolekuteenistused. Näiteks Saksamaal GESTAPO ja Nõukogude Liidus GPU. · Iseloomulik oli ka inimeste meelsuse pidev töötlemine ehk propaganda. Saksamaal haridus- ja propagandaministeerium eesotsas J. Goebbelsiga.
6. Valimiskünnise puudumine. Paljudes Euroopa riikides oli parlamendis palju erakondi, sest juba väikese häälte arvuga sai parlamendi ja paljud pisematest erakondadest, kes suutsid valijaid mõjutada, olid demokraatia vastu. Autoritaarse ja totalitaarse süsteemi erinevused: 1. Totalitaarses vägivalla ulatus suurem. 2. Totalitaarne süsteem tugineb kindlal ideoloogial. 5 diktatuuri tunnust: · Lihtinimese eeskujuks juht, keda tuli igati imetleda. o Saksamaal Führer Adolf Hitler o Itaalias duce Benito Mussolini o NSV Liidus vozdj narodov Jossif Stalin · Juht toetus valitsevale või ainsale lubatud parteile. o Saksamaal natsionaalsotsialistlik partei o Itaalias fasistlik partei o Nõukogude Liidus kommunistlik partei · Rahva allutamiseks oma tahtele hirmutati pidevalt ümbritsevate vaenlastega. o Kui tegelikku ohtu polnud, mõeldi see välja o Välisvaenlasteks teised riigid
D. Roosevelt) · INGLISMAA: kaotas juhtiva positsiooni maailmas, osa majanduses kahanes, aeglane kaasaminek moodsate tehnoloogiate ning uute tööstusharudega, 1937 kuulutas Iirimaa end iseseisvaks · PRANTSUSMAA: edukas tööstusriik, kiire majanduslik areng, poliitiliselt ebastabiilne, kiire valitsuste vahetumine Diktatuurid Euroopas · Natsionaalsotsialistlik ja fasistlik liikumine tähtsustasid rahvuse ühtsust (võimule tuldi dem. valimiste teel) · Esimesene kujunes välja kommunistlik liikumine (1919 loodi Venemaal Komitern ehk maailma kommunistlikke parteisid ühendav organisatsioon, mis üritas läbi viia maailmarevolutsiooni), mis tähtsustas tööliklassi (võim haarati vägivalla abil) · Diktatuuri tekkel aitasid kaasa: a) uute, kergemini manipuleritavate rahvakihtide kaasamine poliitilisse ellu
Kommunistlik Venemaa Valitsus: Rahvakomissaride Nõukogu RKN Täitesaatev võim: Venemaa kommunistlik (bolsevistlik) Partei VKP Seadusandlik võimuorgan: Ülevenemaaline Kesktäitevkomitee ÜKTK Riigi ametlik nimetus 1918.a: Venemaa Nõukogude Sotsialistlik Föderatiivne Vabariik VNSFV Nõukogude Sotsialistlik Vabariikide Liit (NSVL) loodi 1922. aastal, mis ühendas erinevaid nõukogude sotsialistlikke liiduvabariike: Venemaa, Ukraina, Valgevene, Taga- Kaukaasia Nõukogude Sotsialistlikku Föderatiivset Vabariiki (Gruusia, Armeenia, Aseirbadzaan). Kontsentratsiooni laagrid- Cuba saarel, Buuri sõdades, inimestest lahti saada Venelastel oli lai kontingent. Klassivaenlane- rahvavaenlane Punane rist- laagrid kaugemale, solovetsi laager- arhipelaag
· Välispoliitikas tegeles riik impeeriumirahvaste iseseisvus püüetega · Esimesena pääses Inglismaa võimu alt Iirimaa, 1937 iseseisvus täielikult Diktatuurid Lääne-Euroopas, Saksamaa ja Itaalia Diktatuuri tekke põhjused: 1. Euroopas hakkas levima demokraatia kriis 2. Kõikides hädades süüdistati demokraatliku riigikorraldust (nõuti diktatuuri) · Kommunistlik diktatuur soovis hävitada kodanlust · Fasistlik liikumine tähtsustas rahvust (üksikisk ei olnud tähtis), vihati teisi rahvaid ja kommuniste · Arengu ja edasiminekuna peeti ainuõigeks diktatuuri AUTORITAARNE RIIK · Võm koondunud ühe isiku või väikese rühma kätte · Poliitiliste erakondade tegevus peatatud või piiratud · Rahval puudub võimalus juhte mõjutada · Sellised riigid tähtsustavad konservatiivseid (traditsiooniline, ei ole uuendustele avatud) väärtusi · Ei propageerita vägivalda
Hiljem ühendati vallutuste teel veel mitmeid territooriume ning liiduvabariikide arv tõusis 15-ni. Stalini ainuvõimu tekkides säilitati vormiliselt riikide liidu süsteem, kuid tegelikult vabariikidel puudus otsustamisõigus ja kõik juhtnöörid tulid Moskvast. · NSV Liit Stalini ajal: Juba enne Lenini surma (1924) algas võimuvõitlus liidri koha pärast NSVL-i juhtkonnas. Peamisteks rivaalideks olid Jossif Stalin (Dzugasvili) ja Lev Trotski (Bronstein). ÜK(b)P peasekretäriks ja riigijuhiks valiti Stalin, kelle valitsusajal kujunes NSV Liidus lõplikult välja kommunistlik totalitaarne diktatuur. Majandus allutati rangele riiklikule kontrollile. Loobuti nepiaegsest turumajandusest ja eraettevõtlusest ning mindi üle käsumajandusele- Moskvast anti käsud ja keelud, mille järgi tuli ettevõtteid juhtida. Alustati üliindustrialiseerimist ehk tööstuse järsku
Kaotati toiduainete riigile andmise kohustus asendati maksuga Taastati kauplemise vabadus Laiendati ettevõtete tegevusvabadust Kodusõda (1918-1920) – Teistele poliitilistele jõududele ja ühiskonnakihtidele ei meeldinud enamlaste võimuletulek. Avalik võitlus enamlaste üle kasvas 1918. Aastal üle kodusõjaks. Nõukogude võimu likvideerimist soovisid ka välisriigid, kes toetasid enamlaste vastu võitlevaid poliitilisi jõude. 1918. Aasta kevadel saatsid USA, Inglismaa, Prantsusmaa oma väed Venemaale, algas interventsioon. Nõukogude võim aga suutis luua võitlusvõimelise Punaarmee ning sisemisele ja välisele survele vastu seista. Kodusõda oli ohvrite rohke hukkus 13 miljonit inimest. Industrialiseerimine – tööstuse eelisareng, loobuti NEP-i poliitikast. Kollektiviseerimine – eraomanditele tuginevate talumajapidamiste liitmine kolhoosidesse
Hirmuõhkkond, hirmuvalitsus inimõiguste rikkumine, diktaatori suva ülimuslikkus. 4. Anna Itaalia I maailmasõjajärgse olukorra üldiseloomustus (majandus; sisepoliitika jne). Itaalia viis rikkaimat provintsi olid laastatud. Rasked kaotused ja pettumus maailmasõja tulemustes, sest ei tunnustatud Itaalia panust sõjas. Majanduslikud raskused, tööpuudus, streigid väljaastumised (kommunistid), Benito Mussolini astus kommunistide vastu. 5. Anna itaalia I maailmasõjajärgse vasakpoolsete tegevuse, populaarsuse jne iseloomustus/põhjused. Kommunstid kasutasid ära rahulolematust, mis valitses seoses I MS tulemustega. Nad tekitasid streikide ja väljaastumistele kaasa aitamisega aina suuremat kaost. Lubasid kaotada tööpuuduse jne. 6. Miks I maailmasõja võitjad ei suhtunud Itaaliasse kui võrdväärsesse partnerisse? Itaalia osatähtsust sõja võidu puhul peeti vähetähtsaks
D. Roosevelt (1933-1945) o ,,Uus kurss" ameerikas viidi ellu ulatuslik reformi kava: Riigi kontroll panganduse üle (üle poolte pankade suleti, Riigi kontroll põllumajanduse üle (vähendatakse vilja tootmist, et hinda kasvaks) Riik hakkas maksma pensione ja abirahasid o Neutraliteedi seadus USA kuulutas ennast erapooletuks riigiks Itaalia ja teised autoriaalsed riigid Benito Mussolini (1883-1945) Itaalia pärast I maailmasõda 1. Itaalia oli kaotanud I maailmasõjas raskeid kaotusi 2. Oldi pettunud pariisi rahukonverentsi tulemustes 3. Majandusraskused ja tööpuudus 4. Kommunistide algatatud ulatuslik streigiliikumine 5. Tekkis kommunistide võimuhaaramise oht Ainsad reaalsed jõud, kes suudaksid ära hoida kommunistide võimuhaaramise olid: 1. Katolik kirik 2. Sõjavägi 1919 Fascio di Combattimento (võitlusliit)
Nende eesmärgiks oli sotsialism ehk ühiskond kus elanike vahel ei ole suurt ainelist ebavõrdsust. 3.Mis suurendas pahempoolsete erakondade toetajaskonda 1920 aastatel Tääliste valimisõiguse andmine 4.Milles seisnes Inglise majandusteadlase John Meynard Kenyse teooria? Raha ostujõu languses. 5.Nimeta USA presidendi F.D. Roosevelti majanduskriisist välumise kava e New Deali tähtsamaid reforme: *riik asus suuremas ulatuses toetama uute töökohtade loomist *organiseeriti hädaabitöid *seadusega kehtestati min töötasu ja tp max pikkus *suurendati ametiühingute õigusi *töötutele abiraha,vanuritele pensioni, ning vaesematele peretoetusi *riik reguleeris põllumajandust, kehtestas tootmispiirangud riigikontroll panganduse üle 6. Milline oli Usa maailmasõdade-vaheline välispoliitika? Isolatsionismi poliitika. Püüdes maailmas toimuvast eemale hoida. 7) Diktatuurid Lääne-Euroopas. Itaalia ja Saksamaa 1
NB! Mina ei vastuta teie hinde eest, ega spikerdamise süüdistuste eest. Palun mitte kõiki vastuseid sõna-sõnalt pähe õppida, lihtsalt oleks kummaline, kui kõik tööd oleks samasugused. Ajaloo KT II rühm 1. Kes on pildil? Lisaks kirjuta ka partei, mille eesotsas ta oli ja riik, mida ta juhtis. Vladimir Lenin, kommunistlik partei, Venemaa Jossif Stalin, kommunistlik partei, Venemaa Adolf Hitler, Natsionaalsotsialistlik Saksa Töölispartei, Saksamaa Benito Mussolini, Rahvuslik Fasistlik Partei, Itaalia Pilte vaadake õpikust. 2. Kellest käib jutt? 1. Sai kommunistliku partei peasekretäriks võimuvõitluse tulemusena, kui oli oma konkurendid kõrvaldanud V: Jossif Stalin 2. Vaesest sepa perest pärit mees, kes lubas muuta Itaalia sama võimsaks kui oli olnud Rooma impeerium. V: Benito Mussolini 3. Läbikukkunud kunstnik, hea kõnemees, sai 1933
annaabi.ee 
