Laura Freivald, bioloogia-1 MEEDIAUURINGUD Meediauuringute eesmärk on anda üldist teavet Eesti elanike ajakasutusest, et seeläbi teha efektiivsemaid strateegilisi otsuseid kommunikatsioonikanalite valikul ning kirjeldada jõujooni ja nende trende erinevate meediatüüpide vahel. Sellise uuringu näol on tegu ainsa uuringuga, mille abil on võimalik erinevaid meediatüüpe - TV, raadio, trükimeedia, internet ja meediakasutusega konkureerivad tegevused - samadel alustel omavahel otseselt võrrelda. Tulemused võimaldavad kõrvutada ühest küljest kokkupuuteid erinevate meediatega, samas ka nende meediate seltsis veedetud ajalist mõõdet.
inimtegevuse pingutused veekogude äärstele aladel üleujutuste tagajärgede vältimisel suurt osa. Üleujutused jaotatakse kahte kategooriasse: · Kevadised üleujutused, mille põhjuseks on lume sulamine ja tammide purunemine jõgedel · Suvised üleujutused, mille põhjustavad reeglina suured sademehulgad Üleujutuste tagajärjed on: · Inimelude kaotus ja vara hävimine · Linnateede häving · Joogivee saastumine · Kommunikatsioonikanalite häired · Kahjud tööstuse, põllumajanduse, metsanduse ning turismisektoris, mida põhjustavad maa, hoonestuse ning transpordisüsteemi kahjustused · Inimeste ja kariloomade tootlikkuse langus surmade, vigastuste või traumade tõttu Kasutatud kirjandus Annabel Craig ja Cliff Rosney ,,Laste teaduseentsüklopeedia", lk 85 Osvald Nilson ja Heli Tiits ,,Maateadus VII klassile", lk 38 http://www.dasya.com/~jahnu/tornado/funnel.htm http://www.columbiacountyga.gov/home/index
Augusti esimesteks päevadeks oli Ülemiste järve tase tõusnud kõigi aegade kõrgemaile tasemele ehk 2,31 meetri piirini. Ülemiste järve ümbritseva kaldaääre kõrgus on 2,75 meetrit. Murettekitav on asjaolu, et Ülemiste järv asub linnaga võrreldes kõrgemal - pea 35 meetrit üle merepinna. Ülemiste järv tuli viimati üle kallaste 19. sajandi lõpul. Tagajärjed Inimelude kaotus ja vara hävimine Linnateede häving Joogivee saastumine Kommunikatsioonikanalite häired Kahjud tööstuse, põllumajanduse, metsanduse ning turismisektoris, mida põhjustavad maa, hoonestuse ning transpordisüsteemi kahjustused Kinnisvarahindade langus üleujutusohuga territooriumitel Üleujutustest tingitud kahjude vältimiseks või leevendamiseks rakendatavate vahendite kasutuselevõtt Inimeste ja kariloomade tootlikkuse langus surmade, vigastuste või psüühiliste traumade tõttu Kuidas uurib üleujutusi teadus?
teiste endise Nõukogude Liidu vabariikidega. Selline ajalooline kogemus on korralikult funktsioneeriva riigi jaoks vajalike institutsioonide (ametkondade) loomisel ülitähtis. Eesti puhul on üsna tähtis olnud naabrus Soomega. Eesti ja soome keelte sarnasus oli oluline eelkõige taasiseseisvumise järgsetel aastatel. Siis saadi aimu turumajanduse olemusest ja peamistest demokraatlikus ühiskonnas kehtivatest reeglitest just Soome televisiooni ja muude kommunikatsioonikanalite vahendusel. See aitas nõukogude ajal pisut mahendada tihedalt suletud raudse eesriide mõju võrreldes näiteks selliste Kesk- Euroopa riikidega nagu Ungari ja Poola, ning muutis võimalikuks informatsiooni vahetamise. Tihedad majandussuhted Soomega mängisid olulist rolli väliskaubanduse ümberorienteerimisel idast läände ja aitasid hiljem kaasa integratsioonile (lõimumisele) läänemaailma ja eelkõige Euroopa Liiduga.
· turunduskommunikatsioon planeeritakse suunaga väljast sisse, alustatakse tarbijainfo kogumisega; · tarbitakse kahesuunaliselt, interaktiivselt.; · kommunikatsioonieesmärgid püstitatakse kliendikeskselt ja konkreetselt ning kontrollitakse nende täitmist; · kommunikatsioonisõnumeid, -kanaleid ja vahendeid planeeritakse tsentraalselt, lähtuvalt ühtsest kommunikatsioonistreteegiast; · ühtse sõnumi edastamise eri kommunikatsioonikanalite ja vahendite kaudu võimendab sõnumit ja tekib sünergiaefekt; · protsess on tsirkulaarne, tarbijainfot kasutatakse uute kommunikatsiooniplaanide koostamiseks. (H. Noormets). Kommunikatsiooni sünergia: kolm erinevat integratsiooniaspekti- järjepidevus/kooskõla, interaktiivsus, missioon. (K.Kerem) TURUNDUSKOMMUNIKATSIOONI SÕNUMI INTEGREERIMINE Sageli ostetakse kommunikatsiooniteenuseid väljastpoolt: reklaamikampaania tellitakse
suur töökoormus, oluline leida suhtluskeskkondade kasutamiseks kõige efektiivsem viis. Kindlate eesmärkide ja tegevusplaani paika panemine aitavad aega säästa. Selle asemel, et igas süsteemis oma postitus uuesti sisse toksida, saab kasutada spetsiaalseid automaatseid vahendeid. On olemas hulgaliselt erinevaid haldamisprogramme, mis erinevate süsteemide kontode haldamise lihtsamaks ja ajasäästlikumaks teevad. Ühes kohas on võimalik jälgida erinevate kommunikatsioonikanalite kontodel toimuvat ning teha postitusi korraga kõigisse või mitmesse süsteemi. Oluline on teada oma klientide vanust, elujärge, haridustaset ja muid andmeid, millest lähtuvalt kirjutada just neid kõnetavaid postitusi. Kui sinu ettevõtte sihtgruppi kuulub suur osa keskealisi ja vanemaid inimesi, siis nemad ei pruugi praegu ega ka tulevikus sotsiaalvõrgustiku süsteeme kasutada. Sellisel juhul tuleb tagada info ja abi kättesaadavus kindlasti ka muude kanalite kaudu.
omavalitsusstruktuuride ning kohalike elanike gruppide vahel vaid nõrgalt seostatav mõttevahetus. Kaasamise eelduseks on, et osaleda soovijatele tehakse kättesaadavaks otsuste tegemisega seotud oluline info. Ent üksnes infole juurdepääsu võimaldamine pole heaks kaasamiseks piisav. Kaasamine on aktiivne tegevus, kus otsuse eest vastutaja otsib kontakti nendega, keda otsus mõjutab ning kes võiksid soovida kaasa rääkida (Kaasamise ..., 2011). Kommunikatsioonikanalite valiku eesmärgiks on leida sellised, mida osalevad huvirühmad kasutavad oma peamiste infoallikatena. Need võivad olla näiteks teemaga seotud väljaanded, veebilehed, meililistid, ühenduste uudiskirjad, mis on mõeldud liikmete teavitamiseks, materjalide jagamine üritustel jms (Kaasamise ..., 2011). Olulist rolli mängib koostöö meediakanalitega. Avalikkust tuleb teavitada juba siis, kui otsuse ettevalmistamine algab
Uues turunduskeskkonnas peavad turundajad üle vaatama meedia rolli ja kasutatavad promotsiooni vormid. Tarbekaupade puhul on juba pikka aega domineerinud massimeediareklaam ning vaatamata sellele, et televisioon, ajakirjad ja teised massimeediakanalid jäävad üliolulisteks tööriistadeks ka edaspidi, hakkab nende osatähtsus teiste promotsiooni vormidega võrreldes vähenema. Nagu eelnevalt selgus, teeb turundajate töö raskeks nihe massturunduselt sihtturundusele ning kommunikatsioonikanalite rohkus. Tarbijad saavad turundussõnumeid ebatraditsioonilistest allikatest, näiteks spordiürituste otseülekannete ajal, parkimismajades paiknevatelt reklaamtahvlitelt, digitaalsetelt reklaamtahvlitelt, internetist, telemängudest ja kas või reklaamkleepsudelt, mis on kleebitud banaanidele. Samas ei erista kliendid sõnumiallikaid nii nagu teevad seda turundajad ise. Sõnumid, mis on saadetud erinevate kanalite kaudu,
1997 Vance R. Peavy “Sociodynamic Counselling” 2003 Norman E. Amundson “Active Engagement: Enhancing the Career Counselling Process Savickase uus lähenemine Kui siiani on kogu aeg räägitud, kuidas inimest sobitada töömaailmaga, siis nüüd tuleb rääkida sellest, kuidas inimene saaks sobitada töömaailma oma ellu. Uue paradigma eeldused Linnastumine Peresidemete nõrgenemine Majanduse globaliseerumine Tehnoloogia areng (infotehnoloogia) Kommunikatsioonikanalite areng Soorollide muutumine Töösuhete muutumine Töömaailma muutunud iseloom Ebakindlus Alternatiivide paljusus Uued ja suuremad riskid Kiired muutused Traditsioonide kadumine Inimene peab õppima ise oma eluga toime tulema – (eksternaalne juhtimine internaalseks). Konstruktivistlik paradigma Pigem filosoofiline raamistik kui metoodikate kogum. Eesmärk – abistada üksikisikuid, edendades nende võimet edukaks osalemiseks ühiskonnas.
Augusti esimesteks päevadeks oli Ülemiste järve tase tõusnud kõigi aegade kõrgemaile tasemele ehk 2,31 meetri piirini. Ülemiste järve ümbritseva kaldaääre kõrgus on 2,75 meetrit. Murettekitav on asjaolu, et Ülemiste järv asub linnaga võrreldes kõrgemal - pea 35 meetrit üle merepinna. Ülemiste järv tuli viimati üle kallaste 19. sajandi lõpul. Tagajärjed · Inimelude kaotus ja vara hävimine · Linnateede häving · Joogivee saastumine · Kommunikatsioonikanalite häired · Kahjud tööstuse, põllumajanduse, metsanduse ning turismisektoris, mida põhjustavad maa, hoonestuse ning transpordisüsteemi kahjustused · Kinnisvarahindade langus üleujutusohuga territooriumitel · Üleujutustest tingitud kahjude vältimiseks või leevendamiseks rakendatavate vahendite kasutuselevõtt · Inimeste ja kariloomade tootlikkuse langus surmade, vigastuste või psüühiliste traumade tõttu Tsunamid
Inimene kui tervik (holistlik lähenemine). Eesmärk: abistada üksikisikuid, edendades nende võimet edukaks osalemiseks ühiskonnas. Meetodid: visualiseerimine, joonistamine, narratiivsus, metafoorid (Peavy) 3. Muutused töömaailmas, mis tekitasid vajaduse uue (konstruktivistliku) paradigma järele. Eeldused uue paradigma tekkimiseks: linnastumine, peresidemete nõrgenemine, majanduse globaliseerumine, tehnoloogia areng (eelkõige infotehnoloogia), kommunikatsioonikanalite areng, soorollide ja töösuhete muutumine. 4. Sotsiodünaamiline karjäärinõustamine ja Vance Peavy inimene tegutseb sotsiaalses keskkonnas, mitte üksi. Inimene annab tegevusele subjektiivse tähenduse (meaning making). Tallinna Ülikool 5. John Hollandi 6 kutse-eelistuste tüüpi (koos kirjeldustega) praktiline/realistlik praktilise loomuga tegevused, masinate v tööriistade
Lahend: juhtide videomaterjalid, kohtumised kõikide töötajatega, juhikabineti lahtiste uste päev Info üleküllus (n tootmistöötajatele) Lahend: prioriteetide määratlemine, info filtreerimine Inforamtsiooni subjektiivne filtreerimine Lahend: juhtkonna avatus, lubaduste täitmine, töötajatele info eesmärkidest ja tulemustest, info kinnihoidmise karistus) Kommunikatsioonikanalite tehniline baas Organisatsiooni sisene suhtekorraldus · Organisatsioon vajab, et töötajad mõistaksid, mida neilt oodatakse sisekomm. aitab neile seda edastada. · Sisekomm. on iga juhtkonna liikme vastutusala tegevdirektorist allüksuse juhi ning nõunikuni. · Tootmispersonal eelistab kuulda uudiseid oma otseselt ülemuselt. 10
tähenduse leidmine, mittelineaarsus. Määramatus. Inimene kui tervik (holistlik lähenemine). Eesmärk: abistada üksikisikuid, edendades nende võimet edukaks osalemiseks ühiskonnas. Inimene on oma elu parim spetsialist. Meetodid: visualiseerimine, joonistamine, narratiivsus, metafoorid (Peavy). Töömaailm ebakindel, alternatiivide paljusus, uued ja suuremad riskid, traditsioonide kadumine. Eeldused: linnastumine, peresidemete nõrgenemine, majanduse globaiseerumine, tehnoloogia areng, kommunikatsioonikanalite areng, soorollide muutumine, kadus ära sotsiaalne vastutus. Kuidas klappida inimese enda vajadused, eeldused ja amitsioonid organisatsiooni ootuste ja karjäärisüsteemiga ettevõtetes? 3. John Hollandi 6 kutse-eelistuste tüüpi (koos kirjeldustega) – praktiline/realistlik – praktilise loomuga tegevused, masinate v tööriistade kasutamine. Inimene vajab reeglistatud keskkonda. Riskivalimid, sihikindlad inimesed, kelle jaoks on oluline näha oma töö otsest tulemust. Nt
Sisemaise kaubavahetuse ja majandussuhete samaväärselt kiire areng pidi ootama raudtee leiutamist 19. sajandil, mis võimaldas majandussidemete teket varem teineteisest liiga kaugel olevate majandussubjektide vahel. Majanduse globaliseerumine on pidevalt süvenenud, tähendades, et kõik maailma majandussubjektid (riigid, ettevõtted, töötajad) on järjest enam liitumas kokku, et moodustada üks majandusruum. See tähendab füüsiliste ja virtuaalsete kommunikatsioonikanalite jõudmist tasemele, mis võimaldab teineteisest järjest kaugemal paiknevatel majandussubjektidel olla järjest tihedamates majandussuhetes, mis varemalt ei olnud tehnoloogilistel aga ka poliitilistel põhjustel võimalikud. Termini "globaliseerumine" võimas ekspansioon maailmas leidis aset 80ndate aastate teisel poolel. Protsess kaasas endas erinevate turgude, tootmisalade, finantseerimisasutuste ja
koordinatsioontoimubläbikeskseüksuseningvajabseegaefektiivsetkorraldamist. •Juhtkondpeamiseltkoordineeribja kontrollibsuhteidallüksustega. •Kõrge paidlikkuseaste •Töötajatel suured õigused, aga ka suur vastutus. Koordineerimine offshoreteenuste korral •Suureneb vajadus koordineerimise järele •Tulemus sõltub võimekusest koordineerida kohapealse ja offshorepersonali tööd. •Kommunikatsiooni takistavad: füüsiline distants; ajatsoonide erinevused, kommunikatsioonikanalite tehnilised piirangud. > investeerida spetsiaalsesse kommunikatsiooni tarkvarasse •Võimalusel laialipillutatud meeskondadesse värvata töötajaid, kes on varem koos töötanud –oluline, et inimesed teaksid- tunneksid üksteist. Virtuaalsedstruktuurid •Omavahel lõdvalt seotud ettevõtete grupid •Peakontor on väike ja see koordineerib tegevusi ja funktsioone, mis ostetakse sisse erinevatest ettevõtetest. •Kasutab infotehnoloogiat •Võrgustiku struktuuri erivorm
b)veenduda, et sõnumist saadi aru c)lahenduse aktsepteerimine d)sõnumi meeldejätmine e)käitumine vastavalt sõnumile Heaks loetakse, kui 3-5% auditooriumist võtab uue seisukoha omaks. · Uuenduste levik Kommunikatsioonikanalite kiire areng võimaldab uuenduste levikut. · Juhtide järgimine Paljud inimesed järgivad juhtide eeskuju. · Vähemuste mõju Vähemused võivad muuta enamiku vaateid, kui nad väljendavad muutlikke suundi ühiskonnas. · Argumendid Kommunikatsioonilpüütakseend veenda põhiargumendi poolt või vastu. · Vastu- ja pooltargumendid Vastuargumentide kasutamine nõrgestab väidet, kuid annab kokkuvõttes parema efekti, eriti kui auditoorium on vastandlikul
Kuidas ma peaksin oma elu elama?; Missuguste protsessi. eesmärkide poole peaksin pürgima? ; Mida ma Uue paradigma eeldused: Linnastumine; peaksin tegema? Missugused on Peresidemete nõrgenemine; Majanduse valikuvõimalused?; Mida ma peaksin praegu globaliseerumine; Tehnoloogia areng tegema?; Kuidas aru saada, mida ma tegelikult (infotehnoloogia); Kommunikatsioonikanalite tahan? Mis võib mind takistada edu saavutamisel, areng; Soorollide muutumine; Töösuhete mis on mu piirangud?; Missuguseid lugusid ma muutumine. Töömaailma muutunud isel: endast jutustan/tahan jutustada? Ebakindlus; Alternatiivide paljusus; Uued ja Hindamise roll nõustamisprotsessis- Hindamise suuremad riskid; Kiired muutused; Traditsioonide isel on muutunud kvantitatiivsest testimisest kadumine. In peab õppima ise oma eluga toime
Infomüra või olla tingitud: kodeerimise ja dekodeerimise hälvetest- oskamatus sõnumit mõista, müra allikaks võib olla ka sihilikult moonutatud informatsioon, eelarvamused ja mõttevead, mis on tingitud vastuvõtja isiksusest. 70) Mida tähendab dekodeerimine kommunikatsiooniprotsessis? sõnaliste ja mittesõnaliste signaalide lahtimõtestamine, eesmärgiga mõista nende algset tähendust (Riina PL) 71) Missugused on kaasaegsete kommunikatsioonikanalite tekkimise ja levimise negatiivsed pooled organisatsioonikäitumise seisukohalt? Vähem face to face kontakte, tagasiside andmine aeglane, informatsiooni vääritimõistmine, põlvkondadevahelised erinevused/noorte eelis (Kaisa)
kanaleid. IKT poolt vahendatud kommunikatsiooni puhul puudub vahetu, kiire infovahetusega kontakt ja piisavad mitte-verbaalsed märgid suhtluspartnerilt. Neid puudusi peetakse põhjuseks, miks IKT-poolt vahendatud kommunikatsiooni korral on täheldatud grupiotsuste tegemisele kuluvat rohkem aega ja enam ebaõnnestumisi (võrreldes silmast- silma suhtlemisega) piiratud aja jooksul konsensusele jõudmisel (Hiltz et al. 1986, Siegel et al. 1986). Vaesemate kommunikatsioonikanalite kasutamise puhul on uuringutes leitud, et mitte-verbaalse osa puudumine suhtluses on põhjuseks, miks virtuaalmeeskonna liikmete rahulolu probleemilahendusprotsessiga ja produktiivsus on olnud madalamad võrreldes tavameeskondadega (Straus 1996; Straus, McGrath 1994). Tootlikkuse osas on tulemused siiski vastuolulised, sest teistes uuringutes on jõutud täpselt vastupidisele tulemusele vaesemaid (asünkroonseid) IKT vahendeid kasutavad meeskonnad on suurema
Kui pika vahemaa on kliendid valmis maha sõitma, et osta konkreetset pakutavat toodet? Psühholoogilised näitajad Antud alapunkti on vist kõige keerulisem täita, kuid samas on see üks olulisemaid. Siinjuures tuleks kirjeldada: Inimeste elulaad (hobid, sotsiaalne tegevus, puhkus, meelelahutused, seltsielu jmt), iseloomuomadused, tegevusalad, kas hinnatakse kvaliteeti või väärtust, suhtumine keskkonda, poliitilised vaated, toitumisharjumused jmt. Siinjuures oleks hea ära märkida ka kommunikatsioonikanalite eelistusi kas eelistatakse lugeda, kuulata või vaadata. Tarbimisega seotud näitajad Hüved, mida loodetakse ostetava toote kasutamisest saada (majanduslikku kasu, mugavust, prestiizi) Muud tarbimisega seotud näitajad: margitruudus, lojaalsus, ostuvalmidus, tarbimisstiil, tarbimiskäitumist mõjutavad tegurid jmt. Ostukäitumine Kes ostab? Mida vajatakse/ostetakse? Millal ostetakse? Kus ostetakse? Miks ostetakse? Kuidas ostetakse
leida), ülejäänute jaoks on see müra. Mesilasema feromoon surub alla töömesilaste instinkti hakata paljunema, juhul kui ema jääb vanaks või temaga midagi juhtub, siis võetakse see pidur pealt ära, pere hakkab uusi emamesilasi tootma. Elektriline kommunikatsioon Paljaskalad kasutavad nõrga elektrivälja abil kajalokatsiooni. Üldiselt linnud keemilist kommunikatsiooni ei kasuta, aga teatud raipetoidulistel lindudel on haistmine just väga oluline. Inimene sarnaneb kommunikatsioonikanalite kasutamiselt pigem lindudele kui imetajatele. Kommunikatsioonikanali valik: kas kiiresti; väga kaugele; nii, et teised liigid ei saaks aru vms Sõltuvalt biotüübist (keskkonnast) heli edastamise võimalused piiratud, teatud heli diapasoonid juba hõivatud – määrab ära, milliseid sagedusi on üldse võimalik kommunikatsiooniks kasutada, nt tuulte ja lainete müra tõttu kajakad kriiskavad (kõrgetel sagedustel) Super Senses: The Secret Powers of Animals
Kui pika vahemaa on kliendid valmis maha sõitma, et osta konkreetset pakutavat toodet? Psühholoogilised näitajad Antud alapunkti on vist kõige keerulisem täita, kuid samas on see üks olulisemaid. Siinjuures tuleks kirjeldada: Inimeste elulaad (hobid, sotsiaalne tegevus, puhkus, meelelahutused, seltsielu jmt), iseloomuomadused, tegevusalad, kas hinnatakse kvaliteeti või väärtust, suhtumine keskkonda, poliitilised vaated, toitumisharjumused jmt. Siinjuures oleks hea ära märkida ka kommunikatsioonikanalite eelistusi kas eelistatakse lugeda, kuulata või vaadata. Tarbimisega seotud näitajad Hüved, mida loodetakse ostetava toote kasutamisest saada (majanduslikku kasu, mugavust, prestiizi) Muud tarbimisega seotud näitajad: margitruudus, lojaalsus, ostuvalmidus, tarbimisstiil, tarbimiskäitumist mõjutavad tegurid jmt. Ostukäitumine Kes ostab? Mida vajatakse/ostetakse? Millal ostetakse? Kus ostetakse? Miks ostetakse? Kuidas ostetakse? Kas kliendid võrdlevad sisseoste tehes
· Töötajate ettepanekuid ei võeta arvesse või juhid "varastavad" need · Organisatsioonis luuakse infovaakum (Nt "Mida me räägime, otsust/käskkirja ju ei ole.") · Sisekommunikatsiooni tehakse massimeedia kaudu 10. Infoliikumise korraldamine organisatsioonis Infoliikumise korraldamine organisatsioonis Sisekommunikatsiooni korraldamise puhul räägitakse peamiselt hetkeolukorra hindamisest, plaani tegemisest, sihtrühmade kindlaks määramisest, kommunikatsioonikanalite valimisest ja inimeste kaasamisest kommunikatsiooni. Samas võib algajale kommunikatsioonijuhile jääda ebaselgeks, kuidas infoliikumist ikkagi korraldada: mismoodi panna vajalik info ringlema ja tagada korrapärane infovahetus? Eriti aktuaalne on see keskmistes ja suurtes organisatsioonides, kus on palju tegevusvaldkondi ja üksusi, mis asuvad tihti ka geograafiliselt eri paigus. Sisekommunikatsiooni juhtimine Kommunikatsiooni juhtimine ei tähenda ainult kommunikatsiooni sisu loomist
erinevad strateegiad. Loomekokteil koosneb nendest firma kontrollile alluvatest reklaamitegevuse elementidest, millega manipuleerimisest sõltub reklaamieesmärkide saavutamine: Sihtauditooriumi eripära ja omadused Tootekontseptsioon Kommunikatsioonikanalid Reklaamteade Edukas reklaamistrateegia koosneb sihtauditooriumi pädevast määratlemisest ja selle omadustes arvestamisest, selgepiirilisest tootekontseptsioonist tulenevate nõuete täitmisest, kommunikatsioonikanalite otstarbekast valikust ja eripära arvestamisest ning lõpuks mis eriti tähtis reklaamteate enda õnnestunud ülesehitusest. Keskseks küsimuseks reklaami psühholoogiliselt pädeval ülesehitusel on tarbija ostumotivatsiooni mõistmine. Reklaamis esitatud inimeste, esemete ja nähtustega on seotud teatud võimalused tarbeid ja vajadusi rahuldada. Reklaamis kujutatu viitab teatud vajaduse rahuldamise võimalusele ja teeb seda tinglikus, kujutavas, modelleerivas vormis
Ei ole imelik, et 19. sajandi 30.-40. aastatel tekivad uued ühendused usulisel pinnal, piibliseltside nime all. On üsna palju talupoegadest osavõtjaid. Piibliseltside juures on paljuski mängus ka hernhuutlik pärand (see liikumine polnud veel kadunud). Paljud äratajad on hernhuutliku taustaga. 19. sajandi 60. aastate kohta on öeldud, et see on esimene aeg, kui Eestimaa hakkab esimest korda end rohkem tervikuna tundma. Eestimaa hakkab mitmete kommunikatsioonikanalite vahendusel rohkem suhtlema ja hakatakse end tervikuna tundma. Talupoeg hakkab aru saama, et maailm ei piirdugi ainult kodukihelkonnaga. Paljuski aitab terviku tekkimisele kaasa ka see, et kasutatakse üha rohkem Põhja-Eesti keelt. Koolivõrgustik tiheneb. Teadlikult hakatakse ka koolide õpetuslikku taset parandama. Paljud rahvusliku liikumise tegelastest on lisaks hernhuutlastele pärit koolmeistrite peredest. Hakkavad tekkima dünastiad
Norm on normatiivse käitumise fundamentaalne põhi. Õiguslike normide eesmärk on tagada juriidiline vahend, mille järgi on võimalik panna inimesi soovitult käituma. Õigusliku normi ilmselge efekt koosneb tema mõjust inimese uskumustele, maailmaorientatsioonile ning tunnetest ja emotsioonidest. Loomulikult on see seotud kommunikatsiooniga, kuna sotsiaalse väärtuse kontseptsiooni, mis hõlmab õigust, saab edasi anda vaid läbi kommunikatsioonikanalite. Iga õigusharu, läbi kindlate institutsioonide, loob kindlad sotsiaalsed väärtused, millest saavad alguse õiguse põhimõtted(näiteks ideed õiglusest ja vabadusest). Õigusnorm väärtuslikkuse mõttes mõjutab inimkäitumist erinevalt kui õigusnorm informatiivses mõttes- selle informatsionaalne mõju on selle väärtusmõjust spetsiifilisem. Õigusnorm väärtusena näitab tegevuse suunda, loob baasi õiguslikuks käitumiseks, kujundab isiku põhilisi
annaabi.ee 
