KORDAMINE ARVESTUSTÖÖKS TEOORIA 1. mõisted - foneetika: keele häälikuline ehitus (haalikute moodustamine, tajumine) fonoloogia: häälikute käitumine ? palatalisatsioon: peenendamine võõrhäälikud: häälikud, mis esinevad võõrsõnades - f;s;... võõrtähed: esinevad võõrsõnades ( f,s, c,q,z,n,y,x, z) fonotaktika: häälikute kombineerumise reeglistik ( ühes silbis max. 2 täishäälikut; silbi algul tavaliselt 1 kaashäälik; ei esine häälikujärjendit JI ; rõhutus silbis a,e,i,o,u. sünonüüm:samatähenduslik sõna ( kass- kiisu) polüseemia: mitmetähenduslikkus ( ühel sõnal mitu teineteisega tihedalt seotud tähendust : keel - organ, õppeaine, pillikeel ) homonüümia: samakõlalisus ( mitme keelemärgi e. tähistaja häälikuline kokkulangevus - kuum tee/pikk tee/ ära tee ! )
Esimene Mendeli seadus ehk ühetaolisusseadus.Ristates kahte homosügootset isendit (vanempõlvkond; P), on esimene järglaspõlvkonna (F1) isendid geneetiliselt sarnased.(ühesugused).Teine Mendeli seadus ehk lahknemisseadus. Ristates erinevaid heterosügoote tekib järglaspõlvkonnas tunnuse avaldumine koha pealt genotüübiline ja fenotüübiline lahknemine.Kolmas seadus ehk sõltumatusseadus ehk sõltumatu lahknemise seadus ehk vaba kombineerumise seadus. Kaks tunnust (geeni) päranduvad üksteisest sõltumatult. Seadus kehtib ainult sel juhul, kui geenid, mis vastutavad tunnuse kujunemise eest, ei ole aheldunud. Kui geenid kujundavad ühte tunnust, võib tekkida uusi tunnusevariante (fenotüüpe), mida vanempõlvkonnal ei esine.
Eelteaduslik periood Hippokrates (lapsed tekivad seemnetest, mille moodustab kogu keha). Aristoteles (ei pidanud ema ja isa pärilikkuse osa võrdseks). Demokritos (võimed arenevad peamisel harjutamise, mitte kaasasündinud eelduste tõttu). Platon (eugeneetika algataja valik inimsoo õilistamiseks). Varateaduslik periood Sageret (tunnuste pärilikkus onb konstantne). Mendel (geenide pärandumise ja kombineerumise peamiste seaduspärasuste avastamine). Galton (eugeneetika propageerija). Weismann (lahutas genotüübi fenotüübist). Teaduslik periood · Klassikaline geneetika Morgan (geenis asuvad kromosomides). Vries (mutatsioon) · Molekulaargeneetika Watson ja Crick (DNA biheeliks). 3. Kes oli Hippokrates
segune ja igas gameedis on igast paarist esindatud vaid üks 'puhas' faktor (alleel); faktorid jaotuvad 1:1. 6. Mida nimetatakse heterosügootsuseks? Geenipaari seisundit, mille puhul homoloogilistes kromosoomides paiknevad vaadeltava tunnuse suhtes erinevad alleelid. 4 Sõnasta Mendeli III seadus ja too vastavalt Mendeli seadusele näiteid dominantsete ja retsessiivsete tunnuste kohta vähemalt neli tunnust. .............( sõltumatu lahknemise seadus e. vaba kombineerumise seadus. Polüheterosügootide erinevad alleelipaarid lahknevad ja kombineeruvad üksteisest sõltumatult.).............................. Dominantsed tunnused:Lohud põsekedes, normaalne nägemine, normaalne kuulmine, tömp pöial, pruunid silmad. Retsessiivsed tunnused: Lohukeste puudumine, lühinägelikus, kurtus, normaalne pöial,hallid või sinised silmad. 5. Kas esitatud laused on õiged või väärad? Vale väite korral parandage lause.
35. Evolutsiooniteooria ja rassism Evolutsiooniteooria seos rassismiga: Evolutsiooni teooriast lähtus rassiteadus ning sellel parasiteerinud rassism Indiviidide ja inimrühmade ühiskondlikkuse struktuuri paigutamine Evolutsiooniteooriast lähtus rekapitulatsiooniteooria (primitiivsete kultuuride areng on eurooplaste kiviaja tasemel) 36. Gregor Mendel Gregor Mendel – tšehhi munk, keda peetakse geneetika loojaks. Mendel avastas tunnuste lahknemise ja kombineerumise statistilised seaduspärasused hübriidide järglaskonnas. Ta sõnastas diskreetsete ja püsivate (segunematute, mitteliituvate) pärilikkusetegurite olemasolu, mida ise nimetas vormiloovateks elementideks, tänapäeval tunneme neid geenidena. Seega loodi ka geeniteooria, eeskätt geenide pärandumise ja kombineerumise peamised seaduspärasused (nn Mendeli seadused). 37. „Tervise riigistamine“ 18
kaugusele. Näiteks tõusis hariliku ebapärlikarbi suremus 1989-1991. aastal väga kõrgeks just Pudisoo jõe valgalal läbi viidud maaparandustööde tulemusena. Maaparandustööd võivad vähendada ka vee hulka ning voolukiirust veekogus, mistõttu ei ole karbid võimelised vajalikus koguses vett endast läbi pumpama, et omandada vajalik kogus planktonit ning võivad surra toidupuuduse kätte. Inim- ja loodusliku tegevuse kombineerumise tagajärjel võib hariliku ebapärlikarbi populatsiooni ohustada ka orgaaniliste setete ülekoormus vooluveekogus. Jõe orgaaniliste setete koormust suurendab kaldapuistutest pudenev lehemass. Seda võib põhjustada nii jõeäärsete alade niitmine ja kasutamine karjamaadena, mille tagajärjel niidetud hein vette võib sattuda kui ka tormidest maha murtud puude langemine veekogusse. Orgaanilised setted ''tsementeeruvad'' jõe põhja halvendades karpide elutingimusi ning piirates hapniku
N2 + 16ATP + 8e- + 8H+ --> 2NH3 + 16ADP + 16P + H2 Seda reaktsiooni viib läbi nitrogenaasne kompleks. Kk peab olema anaeroobne. Elektronide doonoriks on ferrodoksiin. Bakterid saavad taimedelt vastu malaati Milline on Nod faktorite struktuur. Milleks on Nod faktorid vajalikud Osa nod faktoritest on universaalsed kõikide taim-bakter kombinatsioonide jaoks (kodeerivad mitmesuguseid rakumembraanide transportvalke), osa nod faktoritest määravad kombineerumise spetsiifilisuse. Nod faktorid tuntakse taime retseptorkinaaside vahendusel ja põhjustavad ka taimede juurekarvade anatoomilisi ja keemilise koostise muutusi.Nende toimel indutseeritakse mügarate teke. Kirjeldage nitrogenaasse kompleksi ehitust mügarbakterites ja elektronide liikumise rada selles. Mis on elektronide doonoriks, millised on vaheülekandjad ja milline ühend on elektronide aktseptoriks. Nitrogenaasne kompleks koosneb kahest erinevast valgust 1. nn. Fe – valk
kommunikeerumises ja arenguprotsessides. 12. Mis põhjustab kompleksse tunnuse erinevat avaldumismäära populatsioonis? Kompleksne tunnus – mitme erineva geeni poolt kontrollitud; ilmneb pidev fenotüüpide varieeruvus, nt nahavärvi puhul on üleminek ühtlane; kasv on põhjustatud mitmete geenide poolt. Tunnused, mille fenotüübiline varieeruvus populatsioonis on pidev, on kvantitatiivsed tunnused (paljud geenid, nende kombineerumise mõju, muu geneetiline taust, keskkond). 13. Kvantitatiivsete tunnuste analüüs: keskmine ja modaalklass, valimi varieeruvus ja standardhälve. Kvantitatiivsed tunnused – tunnuste pidev varieerumine populatsioonis. Esimene samm komplekssete tunnuste analüüsimisel ongi katse kirjeldada neid kvantitatiivselt. Et seda teha, võetakse populatsioonist juhuslikud esindajad ning nende analüüsist saadud tulemustest tehakse üldistused
* geenmutatsioonid väikesed muutused DNA primaarstruktuuris. * kromosoommutatsioonid muutused kromosoomi pikkuses ja struktuuris * genoommutatsioonid- muutub kromosoomide kordsus (Downi sündroom 21 kromosoom kolmekordne)) Geenisiire erinevatesse populatsioonidesse kuuluvate isendite ristumine Geenitriiv juhuslikud muutused populatsiooni geneetilises struktuuris (muutub geneetiline struktuur). Individuaalne muutlikkus tekib geenide muteerumise, geenisiirde ja geenide kombineerumise tagajärjel kui geenifondi lisanduvad uued geenid või alleelid ja tekivad erisugused genotüübid. PÕHIMÕISTED: Geen kromosoomi kindlas lookuses paiknev pärivustegur, mis määrab otse või kaudselt ühe või mitme tunnuse arengu. Feen geneetiliselt kontrollitav fenotüübi väikseim osis, mis võib individuaalselt muutuda geenmutatsiooni tagajärjel ja kombineeruda teiste feenidega Alleel geeni teisend, mis asub ühe liigi isenditel homoloogiliste kromosoomide samas lookuses
reegli. Muutlikkust järgmistes põlvkondades pidas korrapäratuks ning järk-järgult kasvavaks. Rääkis esimesena konstantsetest pärilikuse teguritest. Georg Mendel · Analüütilise hübridoloogilise meetodi loomine. · Täheliste sümbolite ja arvsuhete kasutuselevõtt. · Diskreetsete ja püsivate (segunematute, mitteliituvate) pärilikkusetegurite avastamine (Mendel: vormiloovad elemendid; hiljem geenid) · Geenide pärandumise ja kombineerumise peamiste seaduspärasuste avastamine (Mendeli seadused). Mendelit peetakse tänapäeva geneetika loojaks. 18. Nimetage märksõnu 20. sajandi geneetikast Geenid, alleelid, homo- ja heterosügootsus, kromosoomid, diploidsus/haploidsus, geenide rekombinatsioon; geen-, kromosoom- ja genoommutatsioonid; mutageenid. 19. Millised teadusteooriad on kujundanud rassismi/eugeenika Verepuhtuse printsiip; Evolutsiooniteooria; Olemise Suur Ahel. 20
näiteks on kommensalism, nagu imikala ja tema peremehe suhted, kus üks liik saab kasu, teine aga ei kasu ega kahju. Partnerlus võib näida vastastikuse abine, kuid kumbki partner lähtub ainuüksi oma huvidest. Kui üks partner suudab tasakaalu enda kasuks pöörata, laseb looduslik valik tal seda teha. Lõpptulemuseks on parasitism, kus üks loom, mugiline, elab teise peal või sees, täiesti peremeesorganismi arvel. BIOGEOGRAAFIA Loomade tänapäevane levik on paljude tegurite kombineerumise tulemus. Nende seas on mandrite triivimine ja vulkaanide aktiivsus, mis maakera pinda pidevalt muudavad. Loomarühmi mitmeks lahutades ja täiesti uusi elupaiku luues on need geoloogilised protsessid loomastikku sügavalt mõjutanud. Üht olulisemat tagajärge on võimalik näha kaugetel saartel, nagu Austraalia ja Madagaskar, mis olid muust maailmast miljoneid aastaid eraldatud. Kuni inimeste saabumiseni elasid sealsed maismaloomad täielikus erakluses, ilma väliskonkurentide mõjuta
¼ järglasi letaalsed. Analüüsiv ristamine: P: AA x aa P: Aa x aa uuritav isend F1: 4 Aa F1: 2 Aa 2aa Lahknemist ei toimu I-põlvkonnas lahknemine 1:1 POLÜHÜBRIIDNE RISTAMINE Dihübriidne ristamine: sõltumatu lahknemise seadus e. vaba kombineerumise seadus (Mendeli III seadus) Mendel viis läbi ka selliseid ristamisi, kus taimed erinesid teineteisest rohkem kui ühe tunnuse osas. Ta ristas kollaste ja siledate seemnetega herneid roheliste ja krobeliste seemnetega hernestega. Katse eesmärgiks oli kontrollida, kas kaks tunnust, seemnete värvus ja tekstuur päranduvad sõltumatult. Kuna F1 põlvkonna taimede seemned olid kollased ja siledad, olid vastavad alleelid dominantsed
¼ järglasi letaalsed. Analüüsiv ristamine: P: AA x aa P: Aa x aa uuritav isend F1: 4 Aa F1: 2 Aa 2aa Lahknemist ei toimu I-põlvkonnas lahknemine 1:1 POLÜHÜBRIIDNE RISTAMINE Dihübriidne ristamine: sõltumatu lahknemise seadus e. vaba kombineerumise seadus (Mendeli III seadus) Mendel viis läbi ka selliseid ristamisi, kus taimed erinesid teineteisest rohkem kui ühe tunnuse osas. Ta ristas kollaste ja siledate seemnetega herneid roheliste ja krobeliste seemnetega hernestega. Katse eesmärgiks oli kontrollida, kas kaks tunnust, seemnete värvus ja tekstuur päranduvad sõltumatult. Kuna F1 põlvkonna taimede seemned olid kollased ja siledad, olid vastavad alleelid dominantsed
NT- Genotüübiliselt: P: AA x aa F1: Aa või P: aaBB x AAbb F1: AaBb jne. Mendeli 2. Seadus: (Law of Segregation): lahknemis- e. Segregatsiooniseadus, Hübriidide e. heterosügootide järglaskonnas toimub geenipaaride lahknemine, nii et kindlates sagedussuhetes tekivad nii homosügootsed kui ka heterosügootsed isendid. NT- Aa x Aa (1/2A + 1/2a) x (1/2A + 1/2a) 1/4AA + 2/4Aa + 1/4aa. Mendeli 3. seadus sõltumatu lahknemise e. vaba kombineerumise seadus (Law of Independent Assortment): Polühübriidide eri alleelipaarid (ja paljud tunnusepaarid) lahknevad ja kombineeruvad üksteisest sõltumatult, nii et lahknemisrida on eri geenide (tunnuste) lahknemisridade vaba kombinatsioon (korrutis). NT- (1/4AA + 2/4Aa + 1/4aa) x (1/4BB +2/4Bb +1/4bb) Morgani seadus Ühes kromosoomis lähestikku paiknevad geenid on lineaarses ahelduses ning päranduvad järglastele enamasti üheskoos. Mida lähemal on 2 geeni kromosoomis, seda väiksem on
1) Kaks ja enam alleelipaari lahknevad ja kombineeruvad järglaskonnas üksteisest sõltumatult 2) Keskkonna mõjutused 9 KESKKONNA MÕJU FENOTÜÜBILISELE VARIEERUVUSELE. Katse tubakataimedega, mis erinesid õiekroonide pikkuse poolest, õiekroonide pikkust kontrollivad 9 erinevat alleelipaari, ehk 9 geeni. NII KESKKONNA KUI KA ERINEVATE ALLEELIPAARIDE SÕLTUMATU LAHKNEMISE JA KOMBINEERUMISE OSA JÄRGLASKONNA PIDEVA FENOTÜÜBILISE MUUTLIKKUSE MÄÄRAMISEL. Mida rohkem geene (ja nende alleele) kontrollib antud tunnust, seda sujuvam on fenotüübiline varieeruvus populatsioonis 10 13. Kvantitatiivsete tunnuste analüüs: keskmine ja modaalklass, valimi varieeruvus ja standardhälve. Kvantitatiivseid tunnuseid iseloomustatakse kvantitatiivselt. Uurimise all on juhuslik osa populatsiooni
· Seoses inimese liikumisaparaadi ehituse iseärasustega (luukandide süsteem) kujutavad kõik kehaosade liikumised endast pöörlemist ümber liigestelgede Liitliikumine · Liitliikumise ehk keerulise trajektooriga liikumise puhul kulgliikumine ja pöörlemine kombineeruvad · Inimese liigutustegevusel kohtab kulgliikumist ja pöörlemist puhtal kujul harva · Tavaliselt tekib kogu keha kulgliikumise ja kehaosade pöörlemise kombineerumise tulemusena liitliikumine · Liikuva taustkeha ja sellega seotud koordinaadistiku rakendamine võimaldab liitliikumise lahutada kaheks lihtsamaks komponendiks kulgliikumiseks ja pöörlemiseks nind analüüsida neid eraldi Ühtlane ja mitteühtlane liikumine · Ühtlasel liikumisel liigub keha muutumatu kiirusega · Mitteühtlased liikumisel keha kiirus muutub, kusjuures eristatakse:
Sama lahknemissuhe kehtib ka semidomineerimise (ehk intermediaalsuse) korral. Kodomineerimuse puhul on heterosügootide fenotüübis mõlema vanema tunnusevariant (nt AB0-veresüsteemi puhul AB-vererühm). Intermediaalsuse puhul on heterosügootide fenotüübiks mõlema vanema vahepealne tunnusevariant (nt roosaõielised lõvilõuad, kui vanemad on punase- ja valgeõielised) .Kolmas seadus ehk sõltumatusseadus ehk sõltumatu lahknemise seadus ehk vaba kombineerumise seadus Kaks tunnust (geeni) päranduvad üksteisest sõltumatult. Seadus kehtib ainult sel juhul, kui geenid, mis vastutavad tunnuse kujunemise eest, ei ole aheldunud. Kui geenid kujundavad ühte tunnust, võib tekkida uusi tunnusevariante (fenotüüpe), mida vanempõlvkonnal ei esine. 2.millist kahju tekitavad happevihmad? Tagajärjed: · Okaspuude kahjustumine (okastelt kaob vahakiht), vähenevad puutüvedel kasvavad samblikuliigid.
Brünni LUSi koosolekutel 1865. a. veebruaris ja märtsis; see ettekandetekst (Versuche über Pflanzen-Hybriden) trükiti mainitud seltsi toimetistes 1866. a. lõpul. Mendeli saavutused: · Analüütilise hübridoloogilise meetodi loomine. · Täheliste sümbolite ja arvsuhete kasutuselevõtt. · Diskreetsete ja püsivate (segunematute, mitteliituvate) pärilikkusetegurite avastamine (Mendel: vormiloovad elemendid; hiljem nim. geenideks). · Geenide pärandumise ja kombineerumise peamiste seaduspärasuste avastamine (Mendeli seadused). · Need avastused said hiljem formuleeritud korpuskulaarse pärilikkuseteooria e geeniteooria tuumaks. Mendeli töö jäi aga aastani 1900 praktiliselt tundmata . Klassikaline geneetika: 1900--1939Geeniteooria (G. Mendel, H. de Vries, C. Correns, E. v. Tschermak, W. Bateson, W.L. Johannsen, H. Nilsson-Ehle): organismi pärilikud tunnused ja reaktsioonid keskkonnale on määratud diskreetsete ja püsivate
järjestus, millega ensüüm peab sünteesi alustamiseks ühinema), lahutusjärjestus (terminaator DNA järjestus kus RNA süntees lõppeb). mRNA toob tuumast geneetilise info valgu sünteesi kohta. rRNA osaleb valgu sünteesil, kuulub ribosoomide koostisse. tRNA transpordib aminohappeid valgu sünteesi kohta. 1. Ühetaolisuse seadus AA+aa=Aa, Aa, Aa, Aa. 2. Lahknemisseadus Aa+Aa=AA, Aa, Aa, aa (fenotüüp 3:1, genotüüp 1:2:1). 3. Vaba kombineerumise seadus. Geenide regulatsioon (teabe avaldumise regulatsioon). 1. RNA (sünteesimine). 2. RNA valk (RNA varuks, modifitseerimine, pole kõiki komponente). 3. Valk (interaktiivne, aktiivne, valku moodustav ,,geen" erinevate osadena erinevate regulatsioonide all, esialgne polüpeptiid lõigatakse juppideks). Geenitehnoloogia (geneetilise info kasutamine rakenduslikel eesmärkidel). Meditsiin, valiku väljalülitamine, pärilikkuse muutmine, ravi, diagnoos, pärilike omaduste muutmine, toit.
1. Kaasaegse geneetika rakendusalad meditsiinis ja kohtumeditsiinis. Meditsiinis: haiguste diagnoosimine, haiguste ravimine geeniteraapiaga, vähiuuringud, ravimite tootmine GM-organismide abil Kohtumeditsiinis: isiku tuvastamine, isadustest 2. Kaasaegse geneetika rakendusalad põllumajanduses. Transgeensed organismid. Organismi kloonimine. Põllumajanduses rakendadakse geneetika teadmisi taimesortide ja loomatõugude aretuses. Transgeensed taimed on suuremad, viljakamad, vastupidavamad, säilivad paremini jne. Transgeenseid loomi on loodud ravimite tootmiseks – nt. kasvuhormooni tootev piimalehm. Transgeensed bakterid toodavad insuliini. Kloonimiseks võetakse somaatiline rakk ja siirdatakse see munarakku, millest on tuum eemaldatud. Tekib doonoriga geneetiliselt identne isend. Kloonimist rakendatakse lemmikloomade paljundamiseks – see on suur äri. Tulevikus kasutatakse ka transgeensete loomade paljundamis...
isast ega: telegoonia (e. järelpärandumise) hüpotees. 1.4. Gregor Mendel (1822 - 1881) * Analüütilise hübridoloogilise meetodi loomine. * Täheliste sümbolite ja arvsuhete kasutuselevõtt. * Diskreetsete ja püsivate (segunematute, mitteliituvate) pärilikkusetegurite avastamine (Mendel: vormiloovad elemendid; hiljem nim. geenideks). * Geenide pärandumise ja kombineerumise peamiste seaduspärasuste avastamine (Mendeli seadused). * Need avastused said hiljem korpuskulaarse pärilikkuseteooria e. geeniteooria tuumaks. 1.5. Francis Galton (1822 - 1911) Ta lõi inimgeneetika alused. Eugeenika rajaja. On kvantitatiivsete (pideva muutlikusega) tunnuste päritavuse ("nature and nurture" vahekorra) uurimise meetodite ja biomeetrilise geneetika looja. Esimesi psühhogeneetikuid.
* geenmutatsioonid väikesed muutused DNA primaarstruktuuris. * kromosoommutatsioonid muutused kromosoomi pikkuses ja struktuuris * genoommutatsioonid- muutub kromosoomide kordsus (Downi sündroom 21 kromosoom kolmekordne)) Geenisiire erinevatesse populatsioonidesse kuuluvate isendite ristumine Geenitriiv juhuslikud muutused populatsiooni geneetilises struktuuris (muutub geneetiline struktuur). Individuaalne muutlikkus tekib geenide muteerumise, geenisiirde ja geenide kombineerumise tagajärjel kui geenifondi lisanduvad uued geenid või alleelid ja tekivad erisugused genotüübid. PÕHIMÕISTED: Geen kromosoomi kindlas lookuses paiknev pärivustegur, mis määrab otse või kaudselt ühe või mitme tunnuse arengu. Feen geneetiliselt kontrollitav fenotüübi väikseim osis, mis võib individuaalselt muutuda geenmutatsiooni tagajärjel ja kombineeruda teiste feenidega Alleel geeni teisend, mis asub ühe liigi isenditel homoloogiliste kromosoomide samas lookuses
Raku esimese meiootilise jagunemise käigus homoloogilised kromosoomid paarduvad. 1 isalt (a) ja teine emalt (A) tulemuseks organism Aa. F2 generatsioon: anafaasis, pärast esimest meiootilist jaotumist liiguvad heterosügootsete vanemate kromosoomid (Aa), mis sisaldavad erinevaid alleele (A ja a), raku erinevatele poolustele ja lahknevad tütarrakkudesse. Dihübriidsel ristamisel ilmneb, et Mendeli III seadus (sõltumatu lahknemise ehk vaba kombineerumise seadus) baseerub samuti homoloogiliste kromosoomide juhuslikul lahknemisel tütarrakkudesse. Kui AA BB emaseid ristata näiteks aa bb isastega, on järglased Aa ja Bb. F1 generatsiooni sugurakkude areng: esimese meioosi profaasis paarduvad kromosoomid alleelidega A ja a ning B ja b. Metafaasis reastuvad nad homoloogiliste paaridena kahel võimalikul viisil, kas Aa Bb või Aa ja bB. Sõltuvalt sellest, kuidas on
ühetaolised heterosügoodid (Aa) sõltumata ristamise suunast ja fenotüübilt sarnased dominantse vanemaga (AA). Mendeli II seadus e. lahknemisseadus heterosügootide (F1 põlvkonna hübriidide) järglaskonnas toimub geneetiline lahknemine, nii et kindlates sagedussuhetes tekivad nii homosügootsed kui ka heterosügootsed isendid (fenotüüp 3:1; genotüüp 1:2:1 /AA,Aa,aa/).Dihübriidne ristamine: sõltumatu lahknemise seadus e. vaba kombineerumise seadus. Vanemad erinevad 2 tunnusepaari poolest. F 1 põlvkonnas tulemused samad, mis Mend. I seaduse puhul. F2 põlvkonnas 9 eri genotüüpi ja fenotüübid jaotuvad suhtes 9:3:3:1. Ristas kollaste, ümmarguste seemnetega herneid roheliste, kortsus seemnetega hernestega. Mendeli III seadus homosügootsete isendite dihübriidsel ristamisel lahknevad mõlemad tunnusepaarid teineteisest sõltumatult ja kombineeruvad vabalt. 7
1. Kaasaegse geneetika rakendusalad meditsiinis ja kohtumeditsiinis. Isikute tuvastamine: DNA fingerprinting. Nt kurjategijate, aga ka katastroofiohvrite tuvastamine. Isadustestid. Meditsiinis: geenmutatsioonid, geeniteraapia, molekulaarne diagnostika (ka nt Downi sündroomiga lapsest loobumine), vähialased uuringud. Tänu geneetika arengule on alus pandud ka geneetiliste haiguste diagnostikale (+ ravi arenenud). DNA analüüsimise tulemusel mutantsete geenide ja seega võimalike haiguste tõenäosuse tuvastamine. Nt Huntingtoni tõbi, Alzheimer, naistel rinnavähki soodustava BRCA1 ja BRCA2 analüüsid rinnavähi ennetamiseks. + vähirakkude uurimine tõhusama vähiravi väljatöötamiseks. Lisaks ravieesmärgid: diabeetikutele bakterirakkude kaudu insuliini tootmine. Kasvuhormooni tootmine puudulike geenidega lastele. (BIOLOOGILISED PREPARAADID) Geeniteraapia immuunpuudulikkusega toimetulekuks. 2. Kaasaegse geneeti...
tähtsus. Gameetide moodustumine erinevatel organismidel: oogenees; spermatogenees; sugurakkude moodustumine taimedel. 3. Mendelism: pärilikkuse üldprintsiibid. Monohübriidne ristamine dominantsuse ja lahknemise printsiip (Mendeli I ja II seadus); geen ja selle erinevad vormid alleelid; homosügootsus ja heterosügootsus; sümbolite kasutamine geneetikas; genotüüp ja fenotüüp. Dihübriidne ristamine sõltumatu lahknemise seadus e. vaba kombineerumise seadus (Mendeli III seadus). Mendeli seaduste kasutamine inimese geneetikas. 4. Mendelismi edasiarendus. Alleelne varieeruvus ja geeni funktsioon: semidominantsus ja kodominantsus; mitmene allelism e. polüallelism; alleelide seeriad; mutatsioonide testimine alleelsuse määramiseks; mutatsioonide toime organismile. Geenide fenotüübilist avaldumist mõjutavad tegurid: keskkonna mõju geenide avaldumisele; penetranstsus ja ekspressiivsus. Geenidevahelise vastastikuse
olid need ka dominantsed tunnused. Ristates aga esimese järglaskonna taimi omavahel, sai ta tulemuseks nii kollaste ümmarguste, kollaste kortsus, roheliste ümmarguste kui ka roheliste kordsus seemnetega taimi. Järelikult olid need kaks tunnust kontrollitud erinevate geenide poolt, mis kandusid järglastele edasi sõltumatult. Mendeli III seadus ehk sõltumatu lahknemise seadus ehk vaba kombineerumise seadus: Polüheterosügootide erinevad alleelipaarid lahknevad ja kombineeruvad üksteisest sõltumatult. 8. Geenide alleelne varieeruvus ja mõju fenotüübile: semidominantsus, kodominantsus, mitmealleelsus. Tooge näide. · Semidominantsus tavaliselt on dominantse alleeli puhul nii homo- kui ka heterosügootsus fenotüübiliselt eristamatud. Mõnikord heterosügoot siiski erineb homosügootidest.
suudab laps lahti murda ka keele koodi, hiljem väitnud, et sotsiaalne kontekst küll toetab, kuid ei anna otseselt teadmisi keele arenguks, keele õppimine toimub eraldi teistest õppimistest; seega keel on esmalt teistega suhtlemiseks ja siis võimaldab mõtlemist teisiti ◦ tegelikult: keele omandamine on kognitiivse ja sotsiaalse arengu ning spetsifiiliste lingvistiliste võimete kombineerumise tagajärg esimese eluaasta lõpus saab aru osutamisest (inimestele ainuomane, isegi šimpansid ei oska kasutada ega aru saada osutamisest),oluline roll keele arengus kõnet hakkab mõistma tavaliselt 7.elukuust (oma nimele reageerimine), kiire areng toimub 1- 1,5-aastaselt kõnelema hakkab tavaliselt 1.eluaastast esimesed sõnad tuttavate täiskasvanute nimetused (emme, issi), aga ka muud, võib eristada
Mendeli I seadus e. ühetaolisuse seadus Erinevate homosügootsete isendite ristamisel on esimese põlvkonna järglased F1 kõik ühetaolised heterosügoodid sõltumata ristamise suunast. Mendeli II seadus e. lahknemisseadus Heterosügootide (hübriidide) järglaskonnas toimub geneetiline lahknemine, nii et kindlates sagedussuhetes tekivad nii homosügootsed kui ka heterosügootsed isendid. Dihübriidne ristamine: sõltumatu lahknemise seadus e. vaba kombineerumise seadus (Mendeli III seadus) Mendel viis läbi ka selliseid ristamisi, kus taimed erinesid teineteisest rohkem kui ühe tunnuse osas. Ta ristas kollaste ja ümmarguste seemnetega herneid roheliste ja kortsus seemnetega hernestega. Katse eesmärgiks oli kontrollida, kas kaks tunnust, seemnete värvus ja tekstuur päranduvad sõltumatult. Kuna F 1 põlvkonna taimede seemned olid kollased ja ümmargused, olid vastavad alleelid dominantsed. F 1
? Pärilikkus on bioloogilise instruktiivse informatsiooni kodeeritud säilitamine, kopeerimine, kodeerimine, kombineerimine ja edastamine organismide sigimisel vanempõlvkonnalt järglaspõlvkonnale ning selle informatsiooni realiseerimine organismide arenemise ja eneseuuendumise käigus tunnuste kujul. voi: Geneetilise informatsiooni säilimine, muutumine, ümberkombineerumine ja realiseerumine. 26. Mendeli III seadus - sõltumatu lahknemise seadus (law of independent assortment) e. vaba kombineerumise seadus (law of free combination). Polüheterosügootide erinevad alleelipaarid lahknevad ja kombineeruvad üksteisest sõltumatult. 27. Mis on sugupuu ja kuidas seda koostatakse? Sugupuu (pedigree) - suguvõsa genealoogiline skeem, millele on tingmärkide abil kantud iga indiviidi sugu, eellased, järglased ja külgsugulased võimalikult paljude põlvkondade ulatuses; geneetilise uurimise korral märgitakse ka vaatlusaluse tunnuse (haiguse) esinemine. Sugupuid
Levi-Strauss orienteerub oma uuringutes lingvistilisele analüüsile. Müüt erineb keelest sellepoolest, et ta, kasutades de Saussure termineid, kuulub nii keele kui ka kõne valdkonda, st. müüt kuulub mõlemale -- diakroonilisele (ajalooline jutustus minevikust kui muutumatu fakt) kui ka sünkroonsele (oleviku ja tuleviku seletamise instrument, ajas pööratav) teljele. Müütide mõte- tähendus ei ilmne mitte tema üksikute osade kaudu, vaid üksnes nende üksikute osade kombineerumise kaudu tervikuna. Müüdi keel on spetsiifiliste omadustega ja ta asetseb oma alusest (keelest) kõrgemal tasandil. Levi- Strauss kirjeldab müüdi spetsiifilisi aspekte : müüt kui keel koosneb müteemidest -- need on müüdi suured struktuursed ühikud, mis toovad tervikuna välja müüdi struktuuri, nt. käsud-keelud, nimed. müüdi ahel kui müüdis toimuvate tegevuste kronoloogiline rida.
50. Milline on Nod faktorite struktuur. Milleks on Nod faktorid vajalikud NOD faktorid on lipooligosahhariidid, mis koosnevad -1,4-sidemetega seotud N-atsetüül-D-glükosamiini molekulidest peaahelast ning sellele kinnitunud rasvhappe ahelast ja erinevatest funktsionaalrühmadest. Osa nod faktoritest on universaalsed kõikide taim-bakter kombinatsioonide jaoks (kodeerivad mitmesuguseid rakumembraanide transportvalke), osa nod faktoritest määravad kombineerumise spetsiifilisuse. Põhjustavad ka taimede juurekarvade anatoomilisi ja keemilise koostise muutusi. Mügarate teke indutseeritakse nod faktorite toimel. 51. Kirjeldage nitrogenaasse kompleksi ehitust mügarbakterites ja elektronide liikumise rada selles. Mis on elektronide doonoriks, millised on vaheülekandjad ja milline ühend on elektronide aktseptoriks. Nitrogenaasne kompleks koosneb kahest erinevast valgust (Skeem M-16)t: 1. nn. Fe valk
koosneb rohkem kui ühest polüpeptiidahelast. Viimaste arv võib olla küllaltki suur, küündides 12-ne ja enamanigi, neid nimetatakse subühikuteks. Niisuguseid valkusid aga, mis koosnevad subühikuteks nimetatakse oligomeerseteks valkudeks. Subühikud, millest oligomeerne valk koosneb, võivad olla ühesuguse, aga ka erineva primaarstruktuuriga. Igal subühikul on ka oma sekundaar- ja tertsiaarstruktuur. Kvaternaarstruktuuriks nimetatakse oligomeerse valgu subühikute omavahelise kombineerumise viisi. Kvaternaarstruktuur tekib ja püsib samade jõudude toimel, mida on kirjeldatud tertsiaarstruktuuri puhul eespool. 16 Maris Kallus KKS 2010 Tüüpiliseks näiteks kvaternaarstruktuuriga valkudest on hemoglobiin, mis koosneb kokku neljast subühikust, millest kaks on ühesuguse ja kaks teistsuguse primaarstruktuuriga.
Mendeli I seadus e. ühetaolisuse seadus Erinevate homosügootsete isendite ristamisel on esimese põlvkonna järglased F1 kõik ühetaolised heterosügoodid sõltumata ristamise suunast. Mendeli II seadus e. lahknemisseadus Heterosügootide (hübriidide) järglaskonnas toimub geneetiline lahknemine, nii et kindlates sagedussuhetes tekivad nii homosügootsed kui ka heterosügootsed isendid. Dihübriidne ristamine: sõltumatu lahknemise seadus e. vaba kombineerumise seadus (Mendeli III seadus) Mendel viis läbi ka selliseid ristamisi, kus taimed erinesid teineteisest rohkem kui ühe tunnuse osas. Ta ristas kollaste ja ümmarguste seemnetega herneid roheliste ja kortsus seemnetega hernestega. Katse eesmärgiks oli kontrollida, kas kaks tunnust, seemnete värvus ja tekstuur päranduvad sõltumatult. Kuna F 1 põlvkonna taimede seemned olid kollased ja ümmargused, olid vastavad alleelid dominantsed
müütide teooriad ühiskonna teooriad C. Levi-Straussi müüdi struktuur Müüt kuulub nii keele kui ka kõne valdkonda, st müüt kuulub mõlemale -- diakroonilisele (ajalooline jutustus minevikust kui muutumatu fakt) kui ka sünkroonsele (olevikku ja tulevikku seletav ja ajas pööratav fakt) teljele. Müütide mõte ei ilmne mitte tema üksikute osade kaudu, vaid üksnes nende üksikute osade kombineerumise tõttu tervikuna. Müüdi keel on spetsiifiliste omadustega ja ta asetseb oma alusest (keelest) kõrgemal tasandil Müüdid ja muinasjutud kui keele eriliigid kasutavad keelt ,,hüperstruktuurselt": Nad moodustavad n-ö metakeele, mille struktuur on teokas kõigil tasanditel. Tavakeelele (kõne) lisandub veel üks parameeter, kuna reeglid ja sõnad on siin kujundite ja tegevuste konstrueerimiseks,
teadusele alles 1900. Mendeli seadused: 1. Dominantsuse printsiip e. ühetaolisuse seadus: Erinevate homosügootsete isendite ristamisel on esimese põlvkonna järglased kõik sarnased heterosügoodid sõltumata ristamise suunast. 2. Segregeerumise printsiip e. lahknemise seadus: Heterosügootsete isendite järglaskonnas toimub lahknemine. Kindlates sagedussuhetes (3:1) tekivad nii heterosügootsed kui ka homosügootsed isendid. 3. Sõltumatu lahknemise printsiip e. vaba kombineerumise seadus: Erinevad alleelipaarid segregeeruvad ja kombineeruvad järglastes üksteisest sõltumatult. 19. sajandi viimasel kolmandikul avastati kromosoomid (tartlane E. Russow üks kromosoomide kirjeldamise ja mõistmise asjaosalisi 1872. a). 1885. a näeb August Weismann (1834-1914) kromosoomides pärilikkuse kandjaid. Hakkas rääkima geno- ja fenotüübist (idu- ja somatoplasma). 57 1900 taasavastatakse Mendel (geneetika=mendelism), alates 1906
annaabi.ee 
