....................................................................................................................7 4. ÜLEVAADE MAJANDUSEST........................................................................................ 9 5. ISEÄRASUSED...............................................................................................................10 5.1. Mäetööstus ja energia................................................................................................10 5.2. Colombia kohvi kasvandused....................................................................................10 5.3. Colombia narkosõda..................................................................................................10 KOKKUVÕTE.....................................................................................................................12 KASUTATUD KIRJANDUS.............................................................................................. 13 SISSEJUHATUS
..lk 8 Pildid................................................................................lk 9-10 Kasutatud kirjandus..............................................................lk 11 Kolumbiast üldiselt Kolumbia asub Ameerika maailmajaos, Lõuna- Ameerika mandril ja veel täpsemalt öeldes Lõuna- Ameerika loode osas. Ta jääb 13º põhja laiuse ja 5º lõuna laiuse, 67º lääne pikkuse ja 78º lääne pikkuse vahele. Põhjast ümbritseb riiki Kariibi meri ja läänest Vaikne ookean. Kolumbias on ainult üks poolsaar, mis on Guajira poolsaar. Kolumbiat läbib maailma pikim mäestikusüsteem Kordiljeerid, mille Lõuna- Ameerika osa nimetatakse Andideks. Riigi piires ulatuvad Andide kõrgemad tipud üle 5500 m. Alates 4700 meetrist katab neid igilumi, vaatamata sellele, et jalamil, otse ekvaatoril, valitseb igavene lumi.Cristobal Coloni mägi on 5800 m kõrge. Andidest läänes on suhteliselt kitsas Vaikse ookeani rannikumadalik
................................. 11 4.2.3.Tootmine........................................................................................... 12 4.2.4.Metsamajandus.................................................................................12 4.3. Tööstus................................................................................................... 13 4.4. Transport................................................................................................ 14 4.5. Turism..................................................................................................... 15 Kokkuvõte......................................................................................................... 17 Kasutatud kirjandus.......................................................................................... 18 Sissejuhatus Andide rahvad on erilised, sest elavad kõrgetes mägedes, kus ilmselgelt pole tingimused eluks kõige lihtsamad
Juhendaja: Tallinn 2009 1. Riigi üldiseloomustus 1.1 Üldandmed riigi kohta Venezuela (República Bolivariana de Venezuela) on riik Lõuna-Ameerikas. Piirneb põhjast Kariibi merega, kirdest Atlandi ookeaniga, läänest Colombiaga, lõunast Brasiiliaga ja idast Guyanaga. Riigi suurus on 916 445 km² ning seal elab ligikaudu 26,414,816 elanikku ning keskmine rahvastiku tihedus on 27 in/km². Venezuela pealinn on Caracas, mis on samuti ka ühendriigi suurim linn. Ametlik riigi keel on hispaania keel, peamiselt sellepärast, et Venezuela oli 16.sajandil Hispaania poolt koloniseeritud. Praegune president on Hugo Chávez ning asepresident José Vicente Rangel. Lipul olev kollane värv tähistab maa rikkust, sinine julgust ning punane tähistab Hispaania okupatsiooni alt pääsemist. Venezuela iseseisvus 5. juuli 1811. Hetkel käibel olev rahaühik on bolivar. Joonis 1. Venezuela riigikaart
Brasiilia võtab enda alla suure osa Lõuna-Ameerika idarannikust ja hõlmab suure osa mandrist. Selle suurus, reljeef, kliima ning loodusvarad teevad Brasiilia geograafiliselt mitmekesiseks. Idast on Brasiilia ümbritsetud Atlandi ookeaniga, Brasiilial on rannajoont üle 7491 kilomeetri. Läänes on Brasiilial 15719 kilomeetrit piiri Uruguay, Argentina, Paraguay, Boliivia, Peruu, Colombia, Venezuela, Guayana, Suriname ja Prantsuse Guayana . Ainsad Lõuna-Ameerika riigid, kellega Brasiilia ei jaga piiri on Tsiili ja Ecuador. 3. Koosta lühike ülevaade looduslikest tingimustest (pinnamood, kliima, loodusvarad jne). Põhjaosas on keskmine temperatuur 25 °C. Aastas langeb sademeid keskmiselt 1000-2000 ml. Sademetest enamik langeb tavaliselt 3-5 kuu jooksul ja mõnikord isegi vähemal ajal, tekitades pika põua.
kaart) Brasiilia võtab enda alla suure osa Lõuna-Ameerika idarannikust ja hõlmab suure osa mandrist. Selle suurus, reljeef, kliima ning loodusvarad teevad Brasiilia geograafiliselt mitmekesiseks. Idast on Brasiilia ümbritsetud Atlandi Ookeaniga, Brasiilial on rannajoont üle 7491 kilomeetri. Läänes on Brasiilial 3 | Page 15719 kilomeetrit piiri Uruguay, Argentina, Paraguay, Boliivia, Peruu, Colombia, Venezuela, Guayana, Suriname ja Prantsuse Guayana . Ainsad Lõuna-Ameerika riigid, kellega Brasiilia ei jaga piiri on Tsiili ja Ecuador. 3. Koosa lühike ülevaade looduslikesr tingimustest (pinnamood, kliima, loodusvarad jne) Põhjaosas on keskmine temperatuur 25 °C. Aastas langeb sademeid keskmiselt 1000-2000 ml. Sademetest enamik langeb tavaliselt 3-5 kuu jooksul ja mõnikord isegi vähemal ajal kui see, tekitades pika põua. Lõuna naudib aga
............................................................6 Lähis-Ida konfliktid..............................................................7-8 Sudaani kriis........................................................................9 Somaalia kodusõda...............................................................10 Sri Lanka kodusõda..............................................................11 Kivu konflikt......................................................................12 Mehhiko ja Colombia narkosõjad..............................................13 Kokkuvõte.........................................................................14 Kasutatud kirjanduse loetelu................................................15-16 2 Sissejuhatus Töö eesmärk on anda ülevaade praeguse hetke suurimatest kriisikolletest erinevates maailma paikades. Nende asukohast, tekkepõhjustest, osapooltest ning
50-54 4% 4% 55-59 3% 3% 60-64 2% 2% 65-69 1% 1% 70-74 1% 1% 75-79 0% 1% 80+ 0% 1% · Rahvastikust moodustavad lapsed (alla 15aastased) 34%, tööealised (15-65aastased) 56% ja vanemaealised (üle 65aastased) 3%. Selle riigi rahvastik ei vanane, meeste ja naiste eluiga ei ole kuigi kõrge, pigem keskmine. Väikelaste suremus on suur ning see on viimastel aastatel suurenenud. Poisse on pisut rohkem kui tüdrukuid. Ecuadori rahvastik on traditsioonilises etapis. · Suurimad linnad (el arv): Guayaquil (2 100 000) Quito (1 800 000) Cuenca (400 000) Machala (205 000) Santo Domingo de los Colorados (200 000) Manta (200 000) Eloy Alfaro (175 000) Portoviejo (172 000) · 62% Ecuadori rahvastikust elab linnades.
Maismaapiiri pikkus on 14 691 km. See on maailma pikkuselt kolmas maismaapiir. Brasiilia on ümbritsetud paljude riikidega, nendeks on : Suriname, Prantsuse Guinea, Guyana, Venezuela, Kolumbia, Peruu, Boliivia, Paraguay ja Uruguay. Lisaks on veel Brasiilia ümbritsetud kahe ookeaniga : Põhja-Atlandi Ookeaniga ja Lõuna- Atlandi ookeaniga. Kliima Brasiilia asub Lõuna-Ameerikas,
Rahvaarv on umbes 343,3 mln Suurim linnSao Paulo, Brasiilia ja 15,1 mln elanikku Tihedaima asustusega riik on Ecuador, 41 inimest 1km2 kohta Suurim järv on Titicaca, Boliivia/Peruu, 8340km2 Pikim jõgiAmazonas, Brasiilia, 6516km Kõrgeim tippCerro Aconcagua, Argentiina, 6959m Madalaim koht on Valdesi poolsaar, Argentiina, 40m allpool merepinda 13 riiki Lõuna Ameerikas: Argentiina *Peruu Boliivia *Prantsuse Guajaana Brasiilia *Suriname Colombia *Tsiili Ecuador *Uruguay Guyana *Venezuela Paraguay Pealinn: Buenos Aires Rahvaarv: 34,6mln Rahaühik: Agentina peeso Riigikeel: hispaania Iseseisvus saavutati 1850a. Mitmeparteiline demograafia Kohustuslik sõjaväe teenistus Majanduse tugevad küljed: Tugev ja mitmekülgne põllumajandus (peamiselt veiseliha, nisu, puuvili ja vein) Suur energiavaru ja oskustööjõud Majandusreformid, rahakursi stabiliseerimine ja inflatsiooni
Geograafia: Ladina-Ameerika (Iberoameerika) on Ameerika maailmajao osa, kuhu kuuluvad Ameerika maad peale USA ja Kanada. Hõlmab Lõuna-Ameerika, Kesk-Ameerika ja Põhja-Ameerika alad, mis jäävad Rio Grandest lõuna poole. Kitsamas tähenduses ei arvata Ladina-Ameerikasse Kariibi meie saareriike ja mandril asuvaid istandusriike, samuti maid, kus ei kõnelda hispaania või portugali keelt. Nimetus tuleneb sellest, et neis riikides kõneldakse ladina keele baasil kujunenud keeli (hispaania, portugali ja prantsuse keel). Tegelikult on küll mõnel Ladina-Ameerika maal ametlikuks keeleks inglise või hollandi keel. Ladina-Ameerika riigid: Argentina Aruba Belize Boliivia Brasiilia Tsiili Columbia Costa Rica Kuuba Dominikaani Vabariik Ecuador El Salvador
............................................................................12 3.1 Riik kuulub rahvusvahelistesse organisatsioonidesse..............................................................12 MERCOSUR-Rahvuslike lennukompaniide loend............................................................................12 3.2 Sellest riigist pärit organisatsioonid.........................................................................................12 4. Rahvastik ja 11. Turism (Lisa 3)...................................................................................................13 4.1 Rahvaarv ja selle võrdlemine maailma elanikega....................................................................13 4.2 Rahvaarvu muutumine.............................................................................................................14 Rahvaarv aastatega on kõikunud. Mingil määral on aga rahvaarv alati tõusnud. Prognoos on aga, et rahvaarv kahaneb. ..
.......................................................................................................................3 2. Riigi arengutaseme iseloomustamine......................................................................................5 3. Riigi kuulumine majandusorganisatsioonidesse.....................................................................6 Rahvusvahelised organisatsioonid..........................................................................................6 4. Rahvastik.................................................................................................................................8 4.1 Rahvastiku soolis-vanuseline koosseis...........................................................................10 4.2 Linnastumine...................................................................................................................12 5.Energiamajandus..............................................................................................
Hõlmab Lõuna-Ameerika, Kesk-Ameerika ja Põhja- Ameerika alasi, mis jäävad Rio Grandest (Rio Bravo del Norte) lõuna poole. Ladina-Ameerika nimetus tuleneb sellest, et neis riikides kõneldakse ladina keele baasil kujunenud keeli. Näiteks- hispaania, prantsuse ja portugali keel. Vaatamata sellele võib leida mõnes L-A riigis ametlikuks keeleks inglise või hollandi keele. Ladina-Ameerikasse kuuluvad riigid Argentiina, Aruba, Belize, Boliivia, Brasiilia, Tsiili, Colombia, Costa Rica, Kuuba, Dominikaani VR Ecuador, El Salvador, Prantsuse Guajaana, Guadeloupe, Guatemala, Guyana, Haiti, Honduras, Martinique, Mehhiko, Hollandi Antillid Nicaragua, Panama, Paraguay, Peruu, Puerto Rico, Saint-Martin, Saint Pierre ja Miquelon, Uruguay, Venezuela Ladina-Ameerika on segakultuur, mis on kujunenud Lõuna-Euroopa japõliselanike kultuuride segunemisel, mõju on avaldatud ka Musta- Aafrikariikide poolt. ARGENTIINA
avastas joa 14. septembril 1933. aastal ja 1937. aastal maandus sellel tepuil. Seal on asutatud Canaima rahvuspark, mille territoorium on kolmveerand Eestit ja kus elab vaid kümme tuhat inimest, kellest enamus on indiaanlased. Pargi teevad imeliseks tasase pinnaga mäed, mida kutsutakse tepuideks (inglise keeles table mountains). Turistid külastavad juga väikese lennukiga mööda lennates. 20. detsembril 2009 ütles Venezuela president Hugo Chávez telesaates, et joa nimi peaks olema algupärane Kerepakupai Merú, mitte avastaja järgi pandud nimi Venezuela asub Lõuna Ameerika põhjaosas. Naaberriigid on idast Guyana ja Brasiilia, lõunast Brasiilia, läänest Colombia, kirderanniku lähedal on Trinidad ja Tobago. Põhjast on pikk merepiir Atlandi ookeani ja Kariibi merega. Kokku on merepiiri pikkus 2800 km, maismaapiiri pikkus on 4993 km. Riigi pealinn: Caracas. Riigikord: föderaalne vabariik
Ladina- Ameerika Ladina-Ameerika (Iberoameerika) on Üldine info Ameerika maailmajao osa, kuhu kuuluvad Ameerika maad peale USA ja Kanada. Hõlmab Lõuna-Ameerika, Kesk-Ameerika ja Põhja-Ameerika alad, mis jäävad Rio Grandest lõuna poole. Kitsamas tähenduses ei arvata Ladina-Ameerikasse Kariibi meie saareriike ja mandril asuvaid istandusriike, samuti maid, kus ei kõnelda hispaania või portugali keelt. Nimetus tuleneb sellest, et neis riikides kõneldakse ladina keele baasil kujunenud keeli (hispaania, portugali ja prantsuse keel). Tegelikult on küll mõnel Ladina-Ameerika maal ametlikuks keeleks inglise või
AmeerikaLähis-Ida, Ida-Euro. Aafrika, Kesk-Lõuna- Saudi-Araabia, Venemaa, USA ,IraanMehhikoSaudi-Araabia, Venemaa , Iraan, SRÜ, Lähis-Ida, Aasia, Põhja-Ameerika Venemaa, Iraan, USA, Kanada KanadaAraabia ÜE, Venemaa, Mehhiko, Aasia, Ameerika, Euroopa Hiina, USA, India, Austraalia, LAV, Venemaa Austraalia, Hiina, Indoneesia, Colombia Uraanivarud Austraalia, kanada, LAV, Namiibia, USA, Prantsusmaa, Jaapan, Saksamaa, Venemaa Kambol, Nigeeria, Hiina, India, Brasiilia Kiirevooluliste ja veerohkete jõgede piirkonnad Kanada, USA, Brasiilia, Hiina, Venemaa Rannikud, avatud maastikud PortugalUSA, Hispaania, Hiina, India, Saksamaa, Taani, Hispaania,
Pala Põhikool KOLUMBIA Referaat Koostas: Keegi Muu Pala 2002 Kolumbia asub Ameerika maailmajaos, Lõuna- Ameerika mandril ja veel täpsemalt öeldes Lõuna- Ameerika loode osas. Ta jääb 13º põhja laiuse ja 5º lõuna laiuse, 67º lääne pikkuse ja 78º lääne pikkuse vahele. Põhjast ümbritseb riiki Kariibi meri ja läänest Vaikne ookean. Kolumbias on ainult üks poolsaar, mis on Guajira poolsaar. Kolumbiat läbib maailma pikim mäestikusüsteem Kordiljeerid, mille Lõuna- Ameerika osa nimetatakse Andideks. Riigi piires ulatuvad Andide kõrgemad tipud üle 5500 m. Alates 4700 meetrist katab neid igilumi, vaatamata sellele, et jalamil, otse ekvaatoril, valitseb igavene lumi.Cristobal Coloni mägi on 5800 m kõrge. Andidest läänes on suhteliselt kitsas Vaikse ookeani rannikumadalik
.......................................................................................................14 Lisad...............................................................................................................................15 2 Sissejuhatus Gümnaasiumi geograafia kursuses tegeletakse põhjalikumalt maailma riikide majanduse, struktuuri, loodusolude, pinnamoe, maavarade jms. Autor valis referaadi teemaks Venezuela, sest iga õpilane tutvub süvitsi ühe riigi oludega ja tutvustab seda ka oma kaasõpilastele. Tavaliselt teatakse Venezuelat kui üht Kariibimere ääres paiknevat riiki alati on tore ka rohkem teada. Autor tahab teada saada ja tutvustada riigi olusid. Tekstitöötluse alane eesmärk on õppida teksti töötlust, vormindamist, infootsimist jpm. Kindlasti saab autor ka esinemiskogemuse. Antud töö koosneb neljast peatükist milleks on: üldandmed, loodus, arengutase, vaatamisväärsused
Kuulus oma jalgpalli ja Rio De Janeiro karnevalide poolest. Ta on väga suurte kontrastide maa Sao Paulo linnamosaiigist, kultuurilise Pernambuco ja Bahia ja puutumatute Amazoni vihmametsadeni välja. Brasiilia on maailmas suuruselt viies riik. Ta on jagatud viieks regiooniks, peamiselt osariikide järgi, kuid see jaotus järgib looduslikke piire. Naabriteks on Brasiilial kõik Lõuna Ameerika riigid v.a. Tsiili ja Ecuador. Brasiilia põhjanaabrid on Suriname, Guyana (Guajaana), Venezuela, Colombia ja Prantsuse Guajaana departemang, lõunas on tal ühine riigipiir Uruguay (Ürümqi) ja Argentiinaga, läänes Paraguay, Boliivia ja Peruuga. Viimased 140 aastat on Brasiilia elanud rahus kõigi oma 10 naabriga-viimane sõda millesse Brasiilia oli kaasatud oli konflikt Paraguay ja "Kolmikliidu" vaheline konflikt 1860.a. Brasiilia mustanahaliste kogukond on Nigeeria järel maailma suurim. Jaapanlaste kogukond
Lisad 2 Üldandmed Joonis 1. Dominikaani Vabariigi kaart. Pindala: 48720 km2 Rahvaarv: 9183984 (2006) Pealinn: Santo Domingo Elanikke pealinnas: 1887586 (2002) Haldusjaotus: 31 provintsi ja 1 rajoon Keel: Hispaania Rahaühik: Peeso (allikas 1) Üldiseloomustus Geograafiline asukoht 19o 00'N 70 o 40'W Dominikaani Vabariik asub põhja poolkeral troopika vööndis Kariibi mere ja põhja Atlandi ookeani vahel Haitist ida pool. Dominikaani Vabariigil on 1288 km rannajoont ja 360 km riigipiiri Haitiga. Dominikaani vabariik hõlmab põhiosa Haiti saarest, mis on Antillide saarestikus suuruselt teine saar. Maa on mägine, 80% pindalast jääb mäeahelike alla. Kahe suurema aheliku, Kesk- 3 Kordiljeeride ja Põhja-Kordiljeeride vahele jääb viljakas Cibao org. Põlluharimiseks sobib ka
kapitalistlike maade hulgas esimest kohta nii nikli, tsingi, asbesti, kaaliumväetiste kui ka ajalehepaberi tootmises. Tähtsateks ja laialdaselt leiduvateks loodusvaradeks on veel plaatina, titaan, koobalt, väävel, kips, raud, nafta, gaas, vask, plii, hõbe, kuld, uraan ja kivisüsi. Koguni 41% kaevandatavast söest eksporditakse. Väga suure osa söest ekspordib Kanada Jaapanisse (47%), järgmistena tulevad Lõuna-Korea (25%), Brasiilia (6%), Mehhiko (4%), Hiina (3%) ja 15% moodustab eksport muudesse riikidesse. Kanada on ka juhtiv uraani kaevandaja (30% kogu maakeral kaevandatavast uraanist) ning koguni 85% sellest eksporditi teistesse riikidesse. 1993. aastal hõlmas USA koguni 70% kogu Kanada uraani väljaveost. Väiksemas või suuremas koguses eksporditakse peaaegu kõiki loodusvarasid, mida kaevandatakse, kuid kõige tähtsamad on nafta, gaas, süsi ja alumiinium. Alumiiniumi toodangult on Kanada maailmas kolmandal kohal, olgugi et alumiiniumimaaki riigis üldse ei leidu
Vinni-Pajusti Gümnaasium Kuuba Vabariik Koostaja: Tanel Pihlak 11. A Juhendaja: Siiri Seljamaa 2006 1 ÜLDANDMED Asukoht: Kesk-Ameerika, Kariibi meri, Suured Antillid Geograafilised kordinaadid: 19°N - 23°N ja 74°W - 85°W Pindala: 110 861 km2 (peasaar moodustab sellest 105 006 km2) Ametlik nimi: República de Cuba (Kuuba Vabariik) Pealinn: La Habana (Havanna) Rahvaarv: 11 416 987 (2007) Pindala: 110 861 km2 Rahvastiku tihedus: 102 in/km2 Riigikeel: hispaania keel Rahaühik: Kuuba peeso (1 peeso = 100 senti) Naaberriigid: USA, Mehhiko, Haiti, Jamaica Haldusjaotus: 14 provintsi ja 1 keskalluvusega munitsipaliteet
1. Millised on looduslikud eeldused põllumajanduse arendamiseks selles riigis? a) Kui suur osa territooriumist on põllumajanduslikult kasutatav (Andmed tabelist. Joonista sektorgiagramm maakasutamise kohta, milline osa territooriumist on põllumaade, milline osa rohumaade all, lisada võiks ka metsade osatähtsus). a) Pinnamood põllumajanduse arendamise seisukohast. Venezuela asub Lõuna-Ameerika põhjaosas, mida ümbritseb põhjast Kariibi meri ja Vaikne ookean. Lõunas on Brasiilia, läänes Guyana ja idas Kolumbia. Venezuelas eristub neli põhilist piirkonda. Maracaibo madalikku loodes piirab kolmest küljest mäed, neljandat meri. Ala on lame ja Maracaibo järve poole kaldu. Järv katab suure osa sellest madalast maast. Järvest lõuna pool on maa-ala soine. Vaatamata rikkale põllumajanduslikule maale ja olulisele nafta leiukohtadele oli ala 1990. a asustatud hõredalt. Põhjas kaarena idast läände ulatuvad Andid
431,5 in/km² Caracases on viis haldusüksust: Baruta ,El Hatillo,Chacao,Libertador ja Sucre Keskmine temperatuur aastaringselt on 26° Caracast peetakse üheks ohtlikumaks linnaks LadinaAmeerikas Caracase lipp vapp Caracas Öine Caracas Caracase inimesed Venetsueela ajalugu Venetsueelat hakati asustama ligi 15 000 aastat tagasi. 1498. jõudis esimese eurooplasena Orinoco jõe suudemesse Cristoph Columbus. Pärismaalasteks olid seal aravaki ja kariibi indiaanlased.Nende elamud olid viadele ehitatud ning asulad meenutasid Veneetsiat.Sellepärast nimetasidki hispaanlased selle maa Venetsueelaks. 1550. Aastatel saabusid esimesed hispaanlastest sisserändajad 1790. Aastal korraldati ülestõus iseseisvuse saavutamiseks see oli esimene vastupanu Lõuna Ameerikas 1806. Toimus uuesti vabadusliikumine 1811. Võeti vastu Venetsueela iseseisvusdeklaratsioon.Vabadusvõitlus jätkus. 1819
Suuremad ja isegi laevatatavad jõed Maranon ja Ucayali suubuvad Amazonasesse. Peruu lõunaosas, piiril Boliiviaga, asub imeilus Titicaca järv, kuhu suubuvad mõned olulised jõed, nagu Coata ja Huenque. Peruus räägitavateks riigi keelteks on hispaania keel ja ketsua keel. Peale ketsuka keele räägitakse Lõuna-Peruu mägismaadel rohkesti veel teist indiaani keelt aimaraad.Peruu pindalaks on 1 285 220 km² ning tal on ka palju naaberriike ja need on Ecuador, Columbia, Brasiilia, Boliivia ja Tsiili. Riik piirneb 2000 km ulatuses Vaikse ookeaniga. Külma Humbolti hoovuse tõttu on rannikuala kõrbeline. Andide kolme aheliku (Ranniku-, Lääne-, Ida-Kordiljeeride ) vahel on sügavad orud, maa lõunaosas Lääne- ning Ida-Kordiljeeride vahel 3000-4000 m kõrgune kuiv Altiplano kiltmaa. Maa kõrgeim tipp on Huasacaran (6769 m). Maa põhja- ja idaosas laiuvad Amazonase troopilised vihmametsad. Rahvastik
Hispaania rahvastik Tänapäeval on inimkapital muutunud väga oluliseks riigi arengu indikaatoriks. Kas riigi rahvastik kasvab või kahaneb, milline on vanuseline koosseis, inimeste haridustase, tervislik seisund jne. Mida paremini teatakse riigi rahvastikusituatsiooni, seda täpsemalt saab välja töötada riigi jaoks olulisi majandus- ja sotsiaalse arengu stsenaariume. 1. Riigi rahvaarv. Hispaania rahvaarv on 46,505,963 miljonit, seda 2010 aasta juuli seisuga. Selle arvuga paikneb Hispaania maailmaarvestuses 27. kohal. Maailma mastaabis kuulub Hispaania keskmise suurusega riikide hulka
.... 3 1. Riigi geograafiline asend ........................................................................................... 4 2. Riigi kuulumine suurregiooni .................................................................................... 4 3. Riigi arengutaseme näitajad. ...................................................................................... 5 4. Riigi kuulumine majandusorganisatsioonidesse. ....................................................... 6 5. Rahvastik ................................................................................................................... 7 6. Linnastumine ........................................................................................................... 10 7. Energiamajandus. ..................................................................................................... 10 8. Põllumajandus.....................................................................................................
Kuressaare Gümnaasium Kuuba Referaat Koostaja: Urmo Saar 10E Kuressaare 2006 Sisukord 1. Sisukord 2. Kuuba majandus 3. Kuuba rahvastik 4. Kasutatud kirjandus Kuuba majandus Kuuba on ikka veel kommunistlik riik ja tema eesotsas on endiselt Fidel Castro. Nagu diktatuurile kohane, on riigi majandus valitsusega tihedalt seotud ja reguleeritud. Kuuba majanduse põhilised sissetulekuallikad on suhkur, tubakas, kohv, kala ja turism. Tänu viimase populaarsuse kasvule maailmas on Kuuba majandus suutnud end pisut korrastada ja uusi reforme ellu viia
on Saudi Araabia tunduvalt mahajäänum. Seega võrreldes Norraga, Saudi Araabial on veel kõvasti arenguruumi. Riigi kuulumine erinevatesse majandusorganisatsioonidesse Saudi araabia kuulub OPECisse, mis loodi 1960 aastal. OPECi eesmärgiks on nafta tootmismahtude reguleerimine ning toornafta hinna kujundamine. OPECi liikmeteks on Alzeeria, Indoneesia, Iraan, Iraak, Kuveit, Liibüa, Nigeeria, Katar, Saudi Araabia, Araabia Ühendemiraadid, Gabon, Venezuela ning Ecuador. OPECi liikmesriigid Rahvastik Rahvaarvu muutumine 2000 aastal- 20,660,700 2001 aastal- 21,122,700 2002 aastal- 21,589,240 2003 aastal- 22,054,280 2004 aastal- 22,529,340 2005 aastal- 23,118,990 2006 aastal- 23,680,640 2007 aastal- 27,601,038 2008 aastal- 28,146,656 Rahvastiku püramiid Riigis on suurem osatähtsus meestel, see on tingitud religioonist (islam). Inimesed ei ela väga vanaks, kuna meditsiin ei ole kõrgelt arenenud veel. Ilmselgelt on tegemist arengumaaga.
kvaliteediga maak, mida üha enam asendavad Kanadast ja teistest riikidest sisseveetavad rikkad maagid. Mujal USAs leidub rauamaaki suhteliselt vähe. Ameerika Ühendriikidel on vähe nende metallide maake, mida lisatakse terasele selle omaduste parandamiseks. Täiesti puudub nikkel, seda saadakse Kanadast. Näiteks mangaani aga peab ostma kaugematest maadest. Alumiiniumimaaki ehk boksiiti leidub USAs ainult ühes keskpärases leiukohas Arkansase osariigis. Seda maaki on otstarbekas sisse vedada Kariibi mere istandusriikidest. Vase, plii, tsingi, hõbeda ja teiste värviliste metallide maake leidub mitmel pool lääneosariikides üsna palju. Ka nende maakide paremad varud on ammendatud ja järele jäänud maakide metalli sisaldus on võrdlemisi väike. Rikkamaid maake veetakse sisse Mehhikost. Ameerika Ühendriikides on palju kulda, eriti Californias ja Alaskas. Nende alade asustamisel oli kullapalavikul tähtis osa. Väga palju on fosforiiti, kaalisoola, väävlit. RIIGI ARENGUTASE
.........................................12 8.6.Põllumajandusliku tootmise vormid......................12 8.7.Spetsialiseerumine.............................................13 8.8.Eksport ja import.................................................13 8.9.Põllumajandusega seotud keskkonna probleemid...13 9.Metsandus...........................................................14 9.1.Levinud puud......................................................15 9.2.Import ja eksport..................................................15 9.3.Probleemid..........................................................15 9.4.Osakaal maailmast.................................................16 10.Tööstus............................................................16 11.Transport...........................................................17 11.1.Infrastruktuuri areng............................................17 11.2.Rahvusvahelised- ja siseveod.....................
Haritav maa % 33 Haritav maa % 4 3. Riigi kuulumine majandusorganisatsioonidesse Tansaania astus WTO liikmeks 1. jaanuaril 1995. aastal. WTO on Maailma Kaubandusorganisatsioon. Tansaania kuulub ka OPEC-isse. OPEC on Naftat Eksportivate Riikide Organisatsioon. Sinna ei kuulu Kanada, Mehhiko, Norra, Ameerika Ühendriigid, Venemaa ja Omaan. 1962. aastal 10. septembril liitus Tansaania IMF-ga. IMF on rahvusvaheline valuutafond. 4. Rahvastik Tansaania rahvaarv on 31 271 000. Enamik Tansaania rahvastikust paikneb sellistes piirkondades, kus on soodne koht tegelemaks põlluharimisega, kus toodetakse eksport kaupu. Palju rahvast on kogunenud ka saartele ja sadamalinnadesse, sest need kohad on soodsad kaubateede poolest. Nendes kohtades võib rahvastiku tihedus ulatuda isegi kuni 980 in/km 2.Hõredamalt on asustatud need piirkonnad, kus laiuvad mäed. Mõnes sellises kohas on rahvastiku tihedus ainult 9-15 in/km2.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
