. . , . 9. Varaga seotud kulutuste liigid ning nende hüvitamise põhimõtted kinnisvarakorralduses. :, , ; - , .: , , . . , , . . . 10.Partnerlus-põhimõtted kinnisvara arendamisel ja korrashoiu tagamisel. 11. . Kinnisvara omaniku ja kasutaja (näit. üürnik/rentnik) huvide sarnasus ja erinevus. , . . ( , ), . , , . . . . . 12. Maaomandi kolmemõõtmelisus ja sellest tulenevad põhilised kohustused omanikule. . , , . , . 13. Maaomandi kolmemõõtmelisus ja selle arvestamise vajadus ehitise projekteerimisel. . , , . , , . 14. Maaomandi kolmemõõtmelisus ja selle arvestamise vajadus ehitustööde korraldamisel. . , , . , . , . 15
Ehituskunst jaguneb kaheks sakraalseks ehk kiriklikuks (on ehitatud pühal eesmärgil (jumalate austamiseks); kirikud, moseed, templid, kabelid, kloostrid) ning proffaannseks ehk ilmalikuks (sõjalised ehitised, kindlusarhitektuur, valitsejate lossid ja raekojad; XX sajandil hakati kunstipära nägema ka elamutel, tööstushoonetel jm. ühiskondlikel ehitistel). Sisekujunduses liitub skulptori, arhitekti, disaineri, maalikunstniku jne. looming. Skulptuurikunsti iseloomustab mahuline vorm ja kolmemõõtmelisus. Skulptuure luuakse põhiliselt kolmel viisil väljaraiumine (materjalideks kivi, puit, jää; alaliikideks tahumine, lõikamine, nikerdamine),
sümbolismiga (loodusmüstika), kuid peamiselt siiski vastandus sellele. Juugendstiil hakkas Euroopas levima 1890-ndail. Juugendstiili iseloomustab spetsiifiline ornamentika ning kunstide sünteesi taotlus. Kujutavas kunstis tähendas see dekoratiivsuse ülekaalu looduse üle. Pildid ja kujud pidid seostuma sisekujundusega, pilt ei tohtinud olla illusionistlik ,,auk seinas", vaid seina pinna monumentaalne kaunistus. Kujutsises vähenes kolmemõõtmelisus, figuurid muutusid siluettideks ja ornamenditaolise terviku elemendiks. Sellele aitasid kaasa lihtsustatud ja toonitud kontuurid ning puhtad, erksad, kuid tinglikud, reaalse maailma värvide nüansirikkust ignoreerivad. Tihti tõesti silmapiir pildist välja, et saada võimalikult tasapinnalist tausta. 2. Impressionism oli 19. sajandi maalikunsti vool, mis sai alguse 1860. aastatel oma kunstinäitusi korraldama hakanud Pariisi kunstnike vabast ühendusest.
paletist ning muudab teose kallimaks; ning samuti omab maal maagilist ja religioosset tõlgendust. Teosel on kujutatud kahte armastajat, kes on täielikult teineteise kütkes. Ebamäärane paik viib figuurid eemale ühtlasesse kosmosese, mis sarnaneb loodusele, kuid ilma ruumi ja ajata, kaugeneb sotsiaalsest reaalsusest. Paari ümber on justkui kuldne aura, mis isoleerib armastajaid muust maailmast ja mähib neid õrnalt ühendades endasse. Kolmemõõtmelisus kaob, motiivid on üksteise kõrvale laotatud nagu mosaiigis. Ristkülikud mõjutavad mehelikkust, ümarad vormid, keerised ja punktid aga naiselikkust. Kolmnurkade ja kullapudemete saju abil on poeetiliselt osutatud naise ennastunustavale armastusele. Helge meeleolu on loodud ka lillelise aasa läbi. ,,Danae" Valminud 1907.-1908. aastal. Danae, legendi järgi Zeusi armastatu, on ainest pakkunud mitmele kunstnikule. Klimt eemaldas enda versioonis kogu narratiivse loo ja liigsed elemendid
3)Kangelast ei tule kujutada mitte valmi ja muutumatuna, vaid kujuneva ja muutuvana, keda õpetab elu 4)Romaan peab uusajal saama selleks, mis antiikaja jaoks oli eepos Nende punktidega kritiseeritakse põhimõtteliselt teiste zanride ja varasema romaani (baroki heroiline romaan, Richardsoni sentimentaalne romaan), literatuursust ja ülespuhutud luulelisust. Bahtin eristab romaani teistest zanritest kolme põhilise tunnuse järgi: 1)Romaani stilistiline kolmemõõtmelisus, seotud temas realiseeruvad mitmekeelse teadvusega 2)Kirjandusliku kujundi ajakoordinaatide põhjalik muutumine romaanis 3)Kirjandusliku kujundi ehitamise uus piirkond romaanis, s.o. maksimaalse kokkupuute tsoon kujunemisjärgus olevikuga (kaasajaga) Romaani stilistiline eripära on seotud uue maailma, uue kultuuri ja uue kirjandusliku loometeadvuse aktiivse mitmekeelsusega. Uus kultuuri ja kirjanduslik loometeadvus elab aktiivses mitmekeelses maailmas
asjadeks, kuid nende suhtes kohandatakse asjade suhtes kehtivaid sätteid, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti (vt TSÜS§49, lõige3). Teisiti on sätestatud looma omaniku õigused, st loomaomanik peab oma õiguste kasutamisel jälgima loomakaitse erisätteid. Inimekeha ega laipa ei loeta asjaks, sets tänapäeva õigusliku arusaamise kohaselt ei saa inimene olla õiguskäibe esemeks. Eraldatud kehaosad(doonori veri, elundid) on aga asjadeks. Kehalise eseme tunnuseks on selle kolmemõõtmelisus. Asja mõiste alal ei kuulu õigused, vaba energija, kuid seadus tunnistab õigused asajdega võrdväärseks. (nt kinnistusraamatusse ona võetud iseseisvad ja pikaajalised õigused). Asja piiritletus tähendab seda, et asi peab olema selgelt eristatav. Nt maatükke eristatakse üksteisest piiride abil. Puisteaineid ei piiritleta esemetena, vaid kasutuses olevate mõõteühikutega(kg, t..) Valitsetavus tähendab, et as peab olema valitsetav(omandatav, hõivatav, kasutatav).
juurde kuuluvast tervikust. Valdus-tegelik võim asja üle. Kinnisomand- omand kinnisasja suhtes. Ruumiline ulatus. Ei ulatu maavaradele. Kinnisomand-kinnisasja kasutamisega kaasnevad õigused ja kohustused, eelkõige omandiõigus. Kinnisvara- isikule kuuluvad kinnisasjad, ning nendega seotud rahaliselt hinnatavad õigused ja kohustused. Kinnisvara füüsilised omadused:liikumatus, ainulaadsus, hävimatus, topograafia, kolmemõõtmelisus. Kinnisvara majanduslikud omadused: piiartud kogus, pinnase tüüp, parim kasutusviis, infrastruktuur ja investeeringute püsivus, asukoht. Kinnisvara õiguslikud alused: kinnistu moodustamine, hindamine ja maakasutus, asjaõigused. Kinnistamine- kinnisvara kohta sõlmitud õigustehingu sissekandmine kinnisturaamatuisse. Kinnisturaamatu printsiibiks on avaikkus ja usaldusväärsus. KATASTRImõõdistamine- eeltööd, lähteülesanne, maaüksuste piiride määratlemine ja
Kinnisomand on kõik füüsiline mis on kinnisasjaga ühendatud. Kinnisvara on isikule kuuluvad kinniasjad ning nendega seotud rahaliselt hinnatavad õigused ja kohustused. 6.Maa füüsilised omadused, mis mõjutavad omaniku kohustuste koormat, on: liikumatus- ei saa viia hest kohast teise, väärtus sõltub ümbritsevast keskkonnast, ei sõltu omaniku tegevusest jne, ainulaadsus- pole kaht sarnast krunti, hävimatus- maad ei saa hävitada.. maa väärtust saab, kolmemõõtmelisus- maapõu, õhuruum.Kindlasti mõjutavad veel ka pinnasetüüp, kandevõime, niiskusetase, kuju, suurus, infrastruktuuride olemasolu jne. 7. Maaomandi kolmemõõtmelisus ja sellest tulenevad põhilised kohustused omanikule. Kinnisomand ulatub maapinnale ning õhuruumile ülalpool ja maapõuele allpool seda pinda sellise kõrguse või sügavuseni, milleni ulatub omaniku huvi kinnisasja kasutamisel. Kinnisasja omanik ei või keelata tegevust, mis toimub sellises
omandiõigus.Kinnisomand on kõik füüsiline mis on kinnisasjaga ühendatud. Kinnisvara on isikule kuuluvad kinniasjad ning nendega seotud rahaliselt hinnatavad õigused ja kohustused. 6.Maa füüsilised omadused, mis mõjutavad omaniku kohustuste koormat, on: liikumatus- ei saa viia hest kohast teise, väärtus sõltub ümbritsevast keskkonnast, ei sõltu omaniku tegevusest jne, ainulaadsus- pole kaht sarnast krunti, hävimatus- maad ei saa hävitada.. maa väärtust saab, kolmemõõtmelisus- maapõu, õhuruum.Kindlasti mõjutavad veel ka pinnasetüüp, kandevõime, niiskusetase, kuju, suurus, infrastruktuuride olemasolu jne. 7. Maaomandi kolmemõõtmelisus ja sellest tulenevad põhilised kohustused omanikule. Kinnisomand ulatub maapinnale ning õhuruumile ülalpool ja maapõuele allpool seda pinda sellise kõrguse või sügavuseni, milleni ulatub omaniku huvi kinnisasja kasutamisel.
veinipudeli taga istub. Teater ja japonism Vahepeal oli Toulouse-Lautreci elus periood, kus ta tundis tihedamalt huvi teatri vastu ja külastas neid tihti, et tegeleda inimeste vaatlemisega. Ta maalis nii näitlejaid kui publikut. Samuti jõudis temani jaapani stiil ehk japonism, mille puhul ei peetud tähtsaks ruumilist sügavust ega kompositsioonilist tasakaalu, vaid hoopis kahemõõtmelisust ja asümmeetriat. Figuurid sulandusid taustaga, jagunedes seejuures värvilaikudeks. Kolmemõõtmelisus saavutati ainult värvipindade kattumisega. Vaatamata sellele, et Toulouse-Lautreci loomingus on märgata juugendstiilile iseloomulikke elemente, nagu näiteks hoogne joonekäsitus, suhtus ta sellesse kunstivoolu mõningase eelarvamusega. Elu lõpul Toulouse-Lautreci loomingus toimus elu lõpuperioodil stiilimuutus. Kriiskavad värvid ja jõulised viirutused asendusid tema maalidel tihedama ning rahulikuma värvikäsitusega. Juba enne 1900
Suunatud valgus — kunstiline motiiv, pool nägu valgustatud. Vari kui info — varjud kannavad sõnumit (nt. ratsanik pealtvaates, näha on hobuse vari) Kolmepunktivalgus — klassikaline kolmepunkti skeem: Peavalgus — toob välja objekti või sündmuse. Anonüümsuse puhul tagant valgus, tekib siluett. Täitevalgus — täidab varju jäänud alasid, nõrgem valgus. Võib olla loomulik valgus või laualamp. Kontravalgus — tagant valgus, eraldab esineja taustast, tekib kolmemõõtmelisus. Kõige halvemal juhul on esineja seina vastas, see liimib ta enda külge, sulandub taustaga. Riivav valgus — toob esinejas esile mingeid elemente Peegeldi — võib kasutada täitevalguse asemel. (nt. telemajas valge penoplast, tihti kasutatakse päiksepaistelisel päeval) Valgustemperatuuri mõõdetakse kelvinites. Eri valgusallikad tekitavad eri temperatuuriga valgust: Mida väiksem valgusallikas seda punasem valgus. (nt. Päiksevalgus on sinine, küünal punane) Päevavalguse temp
Inglismaal art nouveau, modern style Prantsusmaa le style moderne, art nouveau Saksamaa Jugend (nimetus tuleneb 1896.a. Münchenis asutatud ajakirja ,,Jugend" pealkirjast) Eesti juugend Hispaania modernismo Iseloomustus: - Pilt on seinapinna monumentaalne kaunistus, pildid pidid seostuma sisekujundusega. (ei ole illusionistlik!) - Figuurid muutusid siluettideks, pisut pikaks venitatud - Vähenes kolmemõõtmelisus, perspektiiv jäeti kõrvale. - Puhtad erksad nn. sünteetilised värvipinnad (reaalse maailma värvirikkuse ignoreerimine) - Eelistati lille- või taimevorme järeleaimavaid ornamente - Väärtustati joone hoogsust, nõtke joon - Lihtsustatud toonitatud kontuurid - Tähtis on kunstiliselt kujundatud tasapind Esindajad: Inglismaa: Edward Burne-Jones (1833 18989 Aubrey Beardsley (1872- 1898) graafika Hollandi: Jan Toorop (1858 1928)
· Ionogeensete radikaalidega aluselised: Arg(Arginiin), Lys(Lüsiin), His(Histidiin) · Apolaarsete radikaalidega: Ala(Alaniin), Val(Valiin), Leu(eutsiin), Ile(Isoleutsiin), Met(Metioniin), Phe(Fenüülalaniin), Trp(Trüptofaan), Pro(Proiin) · Ionogeensete radikaalidega happelised: Asp(Asparagiinhape), Glu(Glutamiinhape) Vakudel esinevad erinevad ruumilised struktuurid: primaarne- aminohappeine järjestus, sekundaarne- voltunud/heeliks, tertsiaarne- valgumolekuli kolmemõõtmelisus, kvaternaarne- oligomeerse valgu osamolekulide interaktsioon. Ruumilisi struktuure seovad nõrgad keemilised sidemed ja interaktsioonid. Ruumilise struktuuri lagunemist nim. denaturatsiooniks, mille käigus katkevad nõrgad sidemed (peptiidside säilub!) ning selle tagajärjel üldjuhul valgu lahustuvus väheneb ning valk sadeneb. Peptiidsideme lagunemist nim. valgu hüdrolüüsiks. Valkude kindlaks tegemiseks lahuses kasutatakse nii väljasadestamise, väljasoolastamise kui
tegevust, mis toimub sellises kõrguses või sügavuses, milleni tema huvi vastavalt kinnisasja kasutamise otstarbele ei ulatu. Kinnisasja omanik on kohustatud taluma tema kinnisasjal maapinnal, maapõues ning õhuruumis ehitatavaid tehnovõrke ja -rajatisi, kui need on teiste kinnisasjade eesmärgipäraseks kasutamiseks või majandamiseks vajalikud, nende ehitamine ei ole kinnisasja kasutamata võimalik või nende ehitamine teises kohas põhjustab ülemääraseid kulutusi. 11. Maaomandi kolmemõõtmelisus ja selle arvestamise vajadus ehitise projekteerimisel Eelkõige peab projekteerija pakkuma välja sellise lahendi, et hilisema kasutamise käigus ei tekiks keerukaid asjaõiguslikke probleeme valduse teostamisel. Vältida tuleks üle maaomandi piiri ehitamise projekteerimist, mis toob kaasa kinnisomandi kitsendused. Projekteerimisel peab arvestama kinnistul olemas olevate tehnovõrkude ja rajatistega nii õhus kui ka maa sees.
ning seda soovitakse seepärast rõhutada ning esile tõsta. Üldjuhul ei tõsteta siis välja kõige suuremat sektorit. Soovituslikult võiks ühel sektordiagrammil olla 39 sektorit. Liiga paljude sektorite esitamine ühel diagrammil vähendab ülevaatlikkust. Vajadusel ühenda väiksemad sektorid ühiseks sektoriks ,,Muu", mis paigutatakse diagrammil viimaseks. Sektordiagrammi puhul jätan meelde! Kolmemõõtmelisus loob olukorra, kus eespool asetsevad sektorid tunduvad visuaalselt suuremad kui tagumised, mistõttu on mõistlik seda kujundusviisi vältida. Üldjuhul ei esitata ühel graafikul korraga sagedusi ja protsente, sest liigne numbrite rohkus võib segada andmetest kiire ja ülevaatliku ettekujutuse saamist. · Sektorite värvi muutmiseks vali sektorid ühe kaupa (vali sektorid ning seejärel klõpsa konkreetse sektori peal) ja muuda nende värvi. Joondiagramm
.......................................................................................................................................... 7 10.Partnerluspõhimõtted kinnisvara arendamisel ja korrashoiul........................................7 11.Kinnisvara omaniku ja kasutaja huvide sarnasus ja erinevus ........................................8 12.Maaomandi kolmemõõtmelisuse olemus ja sellest tulenevad kohustused omanikule ...8 13.Maaomandi kolmemõõtmelisus ja selle arvestamise vajadus ehitise projekteerimisel ..8 14.Maaomandi kolmemõõtmelisus ja selle arvestamise vajadus ehitustööde korraldamisel ........................................................................................................................................... 9 15.Maaomandi kolmemõõtmelisus ja selle arvestamise vajadus ehitiste korrashoiul ........9 16. Võõral maatükil viibimine õigused eraisikutele ning töökohustusi täitvatele spetsialistidele............
(1950ndad) ja mõistetavad, erksad ja kooskõlata värvid, Peter Blake (1932) huumor, erootika, rahvapärasus, moonutatud Ronald B. Kitaj (1932) ruumikujundus, hajutatud joonistus, tühjade Richard Smith (1931) alade ootamatu vaheldumine lopsakate David Hockney (1937) värvipindadega, kolmemõõtmelisus, korrapärane Claes Oldenburg (1929) punktistik, haigused, surm, häving Roy Lichtenstein (1923) James Rosenquist (1933) Tom Wesselmann (1931) Jim Dine (1935)
jagatakse läbi 0,7-ga. Klaaspaketi servaliistu joonkülmasild: plast- ja puitakendel 0,06; soojuskatkestusega metall- profiilidel 0,08; soojuskatkestuseta metallprofiilidel 0,02. 30. Soojuslevi pinnasesse (põranda iseloomulik mõõt, põranda ekvivalentne paksus, põranda ääreala mõju); külmakerkeisolatsiooni arvutus Pinnase soojuserijuhtivus jääb vahemikku: 1,5-3,5 W/(mK). Põranda iseloomulik mõõt B’ – soojusvoo kolmemõõtmelisus ja hoone geomeetriat arvestav suurus. B’=A/(P/2), kus P on köetavate ruumide välisseinte perimeeter ning A on köetavate ruumide välisseinte vahelina pindala. Põranda ekvivalentne paksus dt – põrandaga võrdse soojustakistusega pinnasekihi paksus. dt = w +λ·(RSi+Rf+RSe), m w – vundamendi välisseina paksus, m; λ – pinnase soojuserijuhtivus, W/(mK); Rf – põranda soojustakistus, (m2K)/W.
3)kogu majandus allutati sõjategevusele. 4)riik kontrollis majandus tööstust. 5)keelati vastuhakud. 6)kasu sõjatööstus ettevõtetele. Sõja kahepalgelisusest tingituna polnud enam vahet tsiviilelanikele ja sõduritel. Sõda hõlmas kõiki ja kõike. Sõjas osalenud suurriigid ei osanud ette kujutada sõja ulatust. Mobiliseeriti 67 mil. inimest, neist 10 mil. inimest suri. Sõda hõlmas nii mitmeid ühiskonna valdkondi sõja kolmemõõtmelisus kaotas vahe sõjaväe ja tsiviilelankikkonna vahel. Sõda ei jäänud vaid kahe vaenupoole tüliks. Pilet nr.18 ; (2) Eesti vabariik loodi 24.veb 1918.a. Vabariik kuulutati välja segastel asjaoludel. Esiteks oli käimas veel Esimene maailmasõda ja teiseks oli Venemaal toimumas 2 revolutsiooni. 1918.a.veb alustasid sakslased suurt pealetungi Venemaale. Venemaa taganes ja Eesti ettevõtlikud poliitikud moodustasid päästekomintee liikmed:
Kohalike omavalitsuste territooriumil ehitustegevust reguleerivad ehitusmäärused tuleb viia nimetatud põhimõtetega vastavusse. Kuna ehitusmäärustes sisalduv regulatsioon seab piiranguid omandi kasutamisele, mistõttu tuleb selliste määruste kehtestamine allutada seaduses sisalduva täpse, selge ja piirangu intensiivsusega vastavuses olevale volitusnormile 17. Maaomand, sellega seotud kohustuste ja õiguste mõju ehituskorraldusele Maaomand kolmemõõtmelisus ja selle arvestamise vajadus ehitiste korrashoiul. Kinnisomand ulatub maapinnale ning õhuruumile ülalpool ja maapõuele allpool seda pinda sellise kõrguse või sügavuseni, milleni ulatub omaniku huvi kinnisasja kasutamisel. Kinnisasja omanik ei või keelata tegevust, mis toimub sellises kõrguses või sügavuses, milleni tema huvi vastavalt kinnisasja kasutamise otstarbele ei ulatu. Ehitiste korrashoiul tuleb arvestada sellega, et ei
Taju pilt luuakse vahetult mõjuvatest objektidest või nähtustest. Taju ei ole reaalse maailma kujund. Taju on üks võimalikke tõlgendusviise maailmast, ta pole kunagi täpne, võib olla ka moonutatud, näiteks isikutaju korral eksitakse kõige rohkem, kuna inimene on keerulisim tajuobjekt. Taju eesmärk on tajukujundite loomine. Võrkkestal tekib kahemõõtmeline kujutis, kuid silmad on üksteisest natuke eemal ja keha nihkub ja tekib kolmemõõtmelisus (diasparaatsus). Elusorganite tajumisvõime on erinev. Iga org tajub seda, mis on tema elutegevusele vajalik. Inimene tajub ka oma sisekeskkonda. Tajuvõime on seotud organismi keerukusega. Mida keerulisem org, seda mitmekülgsem tajuvõime tal on. Et taju tekiks on vaja tundlikust vähemalt ühe energialiigi suhtes (heli, surve). Helmholtz väidab, et toimub hulgaliselt arvutusi alateadlikult ja kujuneb tajukujund, taju tekkimine sarnaneb mõtlemisprotsessidele
identsus). Mõlema tehingu tühisuse korral saab esitada kohtusse omandi kaitse hagi ning KR kande parandamise nõude. Ainult kohustustehingu tühisuse puhul saab eristada alusetu rikastumise nõude. 6. Asja liigitus, asja osad MÕISTE: TsÜS § 49 lg 1 asi on kehaline ese. TsÜS § 48 esemed on asjad, õigused ja muud hüved, mis on õiguse objektiks "kehaline" - midagi meeltega tajutavat, seda on võimalik ruumiliselt piiritleda ja reaalselt valitseda. Sisuliselt on asja tunnuseks kolmemõõtmelisus ja selge eristatavus teistest asjadest, samuti peab asi olema omandatav, kasutatav, hõivatav. LIIGITUS: Asendatavad ja asendamatud vallasasjad Asendatavad: puuduvad tunnused, mis eristaksid neid teistest sama liiki asjadest; määratakse arvu, mõõdu, kaalu järgi (vt TsÜS § 51 lg 1). Vt ka lg 2 poolte kokkuleppe kohta. Nt asendatavad rahatähed. Kinnisasjad ei ole asendatavad! Äratarvitatavad ja äratarvitamatud vallasasjad
1) omand, mis on absoluutne asjaõigus - s.t. sisaldab endas täielikku võimu asja üle; 2) piiratud asjaõigused, mis ühel või teisel viisil annavad õiguse võõrale asjale hõlmamata aga kunagi kõiki omanikule kuuluvaid õigusi (sellest ka nimetus ,,piiratud asjaõigused"). Asi on AÕS-i keskne mõiste. Asjad on kehalised, s.o. ruumi täitvad, esemed (e. objektid). Kehalisus eraldabki asja kõigist teistest esemetest (näit. õigused). Kehalise eseme tunnuseks on selle kolmemõõtmelisus. Praktiliste vajaduste tõttu loetakse asjadeks ka teatud õigusi, eelkõige hoonestusõigust. Ka reguleerib AÕS muude õigustega (näit. nõuded) seotud suhteid (näit. väärtpaberite pantimine, §-d 314-319). Samuti kohaldatakse asjade kohta käivaid sätteid loomadele neid asjadega ometi võrdsustamata. Erinevus looma ja asja vahel seisneb selles, et omanik võib asjaga põhimõtteliselt teha kõike (näit.
päevaliselt kogetava ruumi punktid. See on väga oluline tõsiasi. Näiteks kui inimene liigub ruumis ( näiteks sõidab linnast ära maale puhkama ), siis ta ju ei rända ajas näiteks minevikku. Aja ruumi- punktid ei ole sellise ruumi punktid, milles me ( inimesed ) päevast päeva elame. Meie igapäeva- selt kogetav ruum on kolmemõõtmeline. Järelikult need aja ruumipunktid on ,,väljaspool" seda ( kolmemõõtmelist ) ruumi, milles me igapäevaselt elame. (Tava)ruumi kolmemõõtmelisus: Joonis 2 Ruumi kolmemõõtmelisus. Sirge on ühemõõtmeline, tasand on kahemõõtmeline ja kuup on kolmemõõtmeline. Punktil ruumimõõtmeid ei ole. Kindlasti tekib siin teatud vastuolud kujutlusvõimega ja isegi loogikaga. Seda, mis asub ,,väljaspool" ruumi ( või isegi aega ), ei saa paraku ettekujutada. Sama probleem on ka stringiteoorias, kus 10-mõõtmelist ruumi ei ole võimalik ettekujutada. Üldrelatiiv-
päevaliselt kogetava ruumi punktid. See on väga oluline tõsiasi. Näiteks kui inimene liigub ruumis ( näiteks sõidab linnast ära maale puhkama ), siis ta ju ei rända ajas näiteks minevikku. Aja ruumi- punktid ei ole sellise ruumi punktid, milles me ( inimesed ) päevast päeva elame. Meie igapäeva- selt kogetav ruum on kolmemõõtmeline. Järelikult need aja ruumipunktid on ,,väljaspool" seda ( kolmemõõtmelist ) ruumi, milles me igapäevaselt elame. (Tava)ruumi kolmemõõtmelisus: Joonis 2 Ruumi kolmemõõtmelisus. Sirge on ühemõõtmeline, tasand on kahemõõtmeline ja kuup on kolmemõõtmeline. Punktil ruumimõõtmeid ei ole. Kindlasti tekib siin teatud vastuolud kujutlusvõimega ja isegi loogikaga. Seda, mis asub ,,väljaspool" ruumi ( või isegi aega ), ei saa paraku ettekujutada. Sama probleem on ka stringiteoorias, kus 10-mõõtmelist ruumi ei ole võimalik ettekujutada. Üldrelatiiv-
päevaliselt kogetava ruumi punktid. See on väga oluline tõsiasi. Näiteks kui inimene liigub ruumis ( näiteks sõidab linnast ära maale puhkama ), siis ta ju ei rända ajas näiteks minevikku. Aja ruumi- punktid ei ole sellise ruumi punktid, milles me ( inimesed ) päevast päeva elame. Meie igapäeva- selt kogetav ruum on kolmemõõtmeline. Järelikult – need aja ruumipunktid on „väljaspool“ seda ( kolmemõõtmelist ) ruumi, milles me igapäevaselt elame. (Tava)ruumi kolmemõõtmelisus: Joonis 2 Ruumi kolmemõõtmelisus. Sirge on ühemõõtmeline, tasand on kahemõõtmeline ja kuup on kolmemõõtmeline. Punktil ruumimõõtmeid ei ole. Kindlasti tekib siin teatud vastuolud kujutlusvõimega ja isegi loogikaga. Seda, mis asub „väljaspool“ ruumi ( või isegi aega ), ei saa paraku ettekujutada. Sama probleem on ka stringiteoorias, kus 10-mõõtmelist ruumi ei ole võimalik ettekujutada. Üldrelatiiv-
annaabi.ee 
