Kui suur on minu ökoloogiline jalajälg? Internetileheküljel http://jalajalg.positium.ee/ saab igaüks mõõta, kuivõrd mõjutab tema eluviis maakera jätkusuutlikust ning selle põhjal annab mõtlemisainet, mida igaüks saaks teha oma planeedi säästmiseks. Minu ökoloogilise jalajälje suuruseks tuli 1,96 globaalhektarit aastas, see tähendab, et minu elustiili järgides läheks inimestel vaja praeguse maakeraga võrreldes 0,95 maakera. Kuna elan Lasnamäel paneelmajas kolmveerand aastast kolmeliikmelises leibkonnas, kuhu kuuluvad peale minu minu vanavanemad, ei ole kütte-, vee- ja elektrikulud suured. Neid vähendab veelgi see, et suvel olen kodus üksinda ning enamus ajast veedan ka väljaspool Tallinnat. Prügi tekib meie kodus suhteliselt vähe, prügikotti viime välja keskmiselt kaks korda nädalas. Kuigi minu ökoloogiline jalajälg on suhteliselt väike, leian, et pole põhjust ega vajadust seda suurendada. Pigem arvan just, et kui mul on kunagi enda elamine, siis muutub mu
võimu vastu. Halduskohtusse saab kaevata täitevvõimu haldusaktide ja toimingute peale ning muu HKMS-s sätestatu peale. Tsiviilasjad on peamiselt vaidlused isikute vahel tsiviilõiguse valdkonnas, nt isik pöördub maakohtusse kindlustuselt õiglase kahjuhüvitise väljamõistmiseks. Kriminaal- ja väärteoasjad puudutavad süütegudega seonduvat Riigikohus vaatab nii kriminaal-, tsiviil- kui haldusasju läbi vastavas vähemalt kolmeliikmelises kohtukoosseisus (kolleegiumid). Riigikohtu üldkogu (kuuluvad kõik riigikohtunikud): 1). vaatab läbi kohtulahendeid; 2). teeb Vabariigi Presidendile ettepaneku kohtuniku ametisse nimetamiseks ja kohtuniku ametist vabastamiseks jms. Kohtualluvus - Isikule peab olema seadusega tagatud see, millisesse kohtusse ta võib pöörduda. Kohtualluvus võib olla 1).üldine (määratakse kohus, kuhu isiku vastu võib esitada hagisid, kui seaduses ei ole sätestatud, et hagi võib
Siska. Ülikool, kuhu Piret sisse astus oli Concordia Rahvusvaheline Ülikool. Õppis ta seal suhtekorraldust ja meediat.Heade õpitulemuste eest teenis ta seal välja stipendiumi. Õpingud seal jäid pooleli. Kooli kõrvalt käis Piret ka kunstiringis umbes 7 aastat, peotantsus umbes 3 aastat, lilleseades ja ilukirjaringis. Pireti üks kirgedest on muusika. Nimelt alustas ta laulmist juba väga väikesena, 3- aastaselt. Piret teeb kaasa kolmeliikmelises tüdrukutebändis Vanilla Ninja, kes on tuntud ka välismaal. Piret mängib bändis kitarri. Veel on ta õppinud klaverit eraõpetajate käe all ja laulnud laulukooris umbes 8 aastat. Piret kirjutab ise ka laule. Vanilla Ninja eurohiti "Club Kung Fu" kirjutas Piret. Veel on ta kirjutanud plaadile "Vanilla Ninja" enamus lood. Uue plaadi "Love Is War" lugude "Kingdom Burning Down", "Shadows On The Moon", "Black Symphony", "Bad Girls" ning singli
(5) Viru Ringkonnakohtu tööpiirkonnas on Viru Maakohus. 16.03.2010 halduskorraldus 9 3 16.03.2010 Riigikohus: · riigi kõrgeim kohus · asub Tartus · omab 19 riigikohtunikku · otsustab tema pädevusse kuuluvate asjade menetlusse võtmise kohtumenetluse seaduses sätestatud alusel vähemalt kolmeliikmelises koosseisus · Riigikohtus on tsiviil-, kriminaal- ja halduskolleegium · põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegiumi kuulub üheksa riigikohtunikku, juhib Riigikohtu esimees 16.03.2010 halduskorraldus 10 Kohtute süsteem 16.03.2010 halduskorraldus 11 Õiguskantsler · Õiguskantsler on sõltumatu ametiisik, kes jälgib, et õigusaktid vastaksid põhiseadusele ja teistele
Kohus peab jääma erapooletuks. Dispositsiooni põhimõte – kõige omasem põhimõte. Ts.kohtumenetluse alguse, ulatuse, käigu ja lõppemise määravad pooled oma taotlustega. 5. kohtu koosseis erinevates kohtuastmetes § 16. Maakohtu koosseis tsiviilasja lahendamisel Maakohtus lahendab kohtunik tsiviilasja ainuisikuliselt. § 17. Ringkonnakohtu koosseis tsiviilasja lahendamisel Ringkonnakohus lahendab tsiviilasja kollegiaalselt kolmeliikmelises kohtukoosseisus, kui seaduses ei ole ette nähtud teisiti. § 18. Riigikohtu koosseis tsiviilasja lahendamisel Riigikohus lahendab tsiviilasja kollegiaalselt vähemalt kolmeliikmelises kohtukoosseisus, kui seaduses ei ole ette nähtud teisiti. 6. kohtuniku taandamise alused Kohtunik peab olema erapooletu ja sõltumatu, mis on tagatud taandamise instituudiga. Kohtunikul on kohustus teha enesetaandus, kui esinevad taandamise aluseks olevad asjaolud. Taandamise aluseks
-13- TSIVIILKOHTUMENETLUS kompensatsiooniks omavoliliselt kaasa öösel televiisori vm eseme, kas siis turvameeste poolt kinnipeetud väikeaktsionäri tegu tuleks samuti menetleda tsiviilkorras? KOHTUMENETLUSE SUBJEKTID Õigusemõistjad- tsiviilasju lahendavad kohtud ja vahekohtud. Maakohtus lahendab tsiviilasja kohtunik ainuisikuliselt, ringkonnakohus kolmest kohtunikust koosnevas kohukoosseisus ning Riigikohus kas kolmeliikmelises koosseisus, tsiviilkolleegiumi kogu koosseisuna, erikoguna või Riigikohtu üldkogu. Registriasjades ja maksekäsu kiirmenetluse asjades on menetlejaks kohtunikuabi. Üürikomisjon ja töövaidluskomisjon käivad samuti õigusemõistmise alla. Vaidlejad- asjaosalised kelle vahel on tekkinud vaidlust lahenab kohus nimetatakse poolteks. Hagimenetluses on poolteks hageja ja kostja, hagita menetluses avaldaja ja asjast puudutatud isikud
Riigikohuson riigi kõrgeim kohus. Riigikohus asub Tartus. Riigikohtus on 19 riigikohtunikku. Riigikohtu pädevus. Riigikohus vaatab kohtulahendeid läbi kassatsiooni korras. Seaduses sätestatud juhtudel ja korras vaatab Riigikohus kohtulahendeid läbi teistmise ja kohtuvigade parandamise menetluses, samuti täidab muid seadusest tulenevaid ülesandeid. Riigikohus otsustab tema pädevusse kuuluvate asjade menetlusse võtmise kohtumenetluse seaduses sätestatud alusel vähemalt kolmeliikmelises koosseisus. Asi võetakse menetlusse, kui selle menetlemist nõuab vähemalt üks riigikohtunik. Riigikohus on ühtlasi põhiseaduslikkuse järelevalve kohus. Riigikohtu esimehenimetab Riigikogu Vabariigi Presidendi ettepanekul üheksaks aastaks. Riigikohtu esimees: 1) juhib ja esindab Riigikohut; 2) teeb Riigikogule ettepaneku Riigikohtu kohtunike ametisse nimetamiseks; 3) teostab seaduses ettenähtud järelevalvet;
(Asja-,võla-, perekonna-, töö-, pärimis-, autori- ja ühinguõiguslikud vaidlused jne). 4. Tsiviilkohtumenetluse põhimõtted Dispositiivsus, arutelu, seaduslikkus, suulisus, avalikkus, vorminõuete rangus, hea usu põhimõte,menetluse ausus, riigikeele nõue, menetlusosaliste võrdne kohtlemine, menetlusökonoomia. 5. Kohtu koosseis erinevates kohtuastmetes Maakohtus lahendab kohtunik tsiviilasja ainuisikuliselt. Ringkonnakohus lahendab tsiviilasja kollegiaalselt kolmeliikmelises kohtukoosseisus, kui seaduses ei ole ette nähtud teisiti. Ringkonnakohtu esimehel on õigus apellatsiooni korras asja arutamisele kaasata kohtukoosseisu sama kohturingkonna maakohtunik tema nõusolekul. Kaasatud kohtunik ei või olla asjas eesistuja ega ettekandja. Riigikohus lahendab tsiviilasja kollegiaalselt vähemalt kolmeliikmelises kohtukoosseisus. Kui Riigikohtus asja lahendavas kohtukoosseisus tekivad põhimõttelist laadi eriarvamused
Riigikohus on riigi kõrgeim kohus. Riigikohus asub Tartus. Riigikohtus on 19 riigikohtunikku. Riigikohtu pädevus. Riigikohus vaatab kohtulahendeid läbi kassatsiooni korras. Seaduses sätestatud juhtudel ja korras vaatab Riigikohus kohtulahendeid läbi teistmise ja kohtuvigade parandamise menetluses, samuti täidab muid seadusest tulenevaid ülesandeid. Riigikohus otsustab tema pädevusse kuuluvate asjade menetlusse võtmise kohtumenetluse seaduses sätestatud alusel vähemalt kolmeliikmelises koosseisus. Asi võetakse menetlusse, kui selle menetlemist nõuab vähemalt üks riigikohtunik. Riigikohus on ühtlasi põhiseaduslikkuse järelevalve kohus. Riigikohtu esimehe nimetab Riigikogu Vabariigi Presidendi ettepanekul üheksaks aastaks. Riigikohtu esimees: 1) juhib ja esindab Riigikohut; 2) teeb Riigikogule ettepaneku Riigikohtu kohtunike ametisse nimetamiseks; 3) teostab seaduses ettenähtud järelevalvet; 4) täidab muid seadusest ja kohtu kodukorrast tulenevaid ülesandeid.
järelevalve kolleegiumi liiget ja vabastab kaks staažikamat liiget põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegiumi liikme kohustustest, arvestades haldus-, kriminaal- ja tsiviilkolleegiumi seisukohta ning nende kolleegiumide võimalikult võrdset esindatust põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegiumis. Riigikohus lahendab põhiseaduslikkuse järelevalve asju kas põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegiumi või üldkogu istungil. Põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegium arutab asju vähemalt kolmeliikmelises koosseisus. Asi võidakse anda üldkogule, kui: • taotlus asja läbivaatamiseks on tulnud Riigikohtu teiselt kolleegiumilt; • tegemist on olulise põhiseaduslikkuse küsimusega; • selle arutamisel kolleegiumis on jäänud eriarvamusele vähemalt üks kohtunik; • asja lahendamine üldkogus on vajalik varasema tõlgendus- või otsustamispraktika muutmiseks. Põhiseaduslikkuse järelevalve korras lahendab Riigikohus järgmised taotlused ja kaebused: 1
järelevalve kolleegiumi liiget ja vabastab kaks staazikamat liiget põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegiumi liikme kohustustest, arvestades haldus-, kriminaal- ja tsiviilkolleegiumi seisukohta ning nende kolleegiumide võimalikult võrdset esindatust põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegiumis. Riigikohus lahendab põhiseaduslikkuse järelevalve asju kas põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegiumi või üldkogu istungil. Põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegium arutab asju vähemalt kolmeliikmelises koosseisus. Asi võidakse anda üldkogule, kui: · taotlus asja läbivaatamiseks on tulnud Riigikohtu teiselt kolleegiumilt; · tegemist on olulise põhiseaduslikkuse küsimusega; · selle arutamisel kolleegiumis on jäänud eriarvamusele vähemalt üks kohtunik; · asja lahendamine üldkogus on vajalik varasema tõlgendus- või otsustamispraktika muutmiseks. Põhiseaduslikkuse järelevalve korras lahendab Riigikohus järgmised taotlused ja kaebused: 1
oluliselt väiksemas osas kui soovitud, tasuks mõelda ka menetluse lõpetamisele kompromissiga (poolte kokkulepe menetluse lõpetamiseks). 99. Milline on kohtukoosseis erinevates kohtuastmetes ja erinevates menetlustes? Maakohtu koosseis tsiviilasja lahendamisel (1) Maakohtus lahendab kohtunik tsiviilasja ainuisikuliselt. Ringkonnakohtu koosseis tsiviilasja lahendamisel (1) Ringkonnakohus lahendab tsiviilasja kollegiaalselt kolmeliikmelises kohtukoosseisus, kui seaduses ei ole ette nähtud teisiti. (2) Ringkonnakohtu esimehel on õigus apellatsiooni korras asja arutamisele kaasata kohtukoosseisu sama kohturingkonna maakohtunik tema nõusolekul. Kaasatud kohtunik ei või olla asjas eesistuja ega ettekandja. 46 Riigikohtu koosseis tsiviilasja lahendamisel (1) Riigikohus lahendab tsiviilasja kollegiaalselt vähemalt kolmeliikmelises kohtukoosseisus,
arvamuse. Ringkonnakohtus toimub asjade läbivaatamine kollegiaalselt – see tähendab, et apellatsioonikaebuse lahendamisega tegeleb kohtukolleegium, kuhu kuulub kolm kohtunikku. Riigikohus Riigikohus on Eesti kõrgeim kohus ja asub Tartus. Põhiseaduse järgi on Riigikohus kassatsioonikohus ja põhiseaduslikkuse järelevalve kohus. Riigikohus otsustab tema pädevusse kuuluvate asjade menetlusse võtmise vähemalt kolmeliikmelises koosseisus. Asi võetakse menetlusse, kui selle menetlemist nõuab vähemalt üks riigikohtunik. Riigikohtusse võib kassatsioonkaebuse esitada iga menetlusosaline, kes ei ole rahul madalama astme kohtu otsusega. Riigikohus võtab kassatsioonkaebuse menetlusse, kui kaebuses esitatud väited võimaldavad arvata, et madalama astme kohus on vääralt kohaldanud materiaalõiguse normi või on oluliselt rikkunud protsessiõiguse normi, mis võis kaasa tuua ebaõige kohtulahendi.
õigused. Teise astme kuritegude kriminaalasju arutab kohtunik ainuisikuliselt. Halduskohtus arutab kohtunik haldusasja ainuisikuliselt. Ringkonnakohus arutab kriminaal-, tsiviil- ja haldusasju vastavalt vähemalt kolmest ringkonnakohtu kohtunikust koosnevas kohtukoosseisus (vastavalt ringkonnakohtu kriminaal-, tsiviil- ja halduskolleegium). Eesti kohtusüsteem Riigikohus vaatab nii kriminaal-, tsiviil- kui haldusasju läbi vastavas vähemalt kolmeliikmelises kohtukoosseisus (kolleegiumid). Riigikohtus on 19 kohtunikku, kes kõik kuuluvad kas tsiviil-, kriminaalvõi halduskolleegiumisse. Lisaks on Riigikohtus põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegium, kuhu kuulub 9 riigikohtunikku, esimees on Riigikohtu esimees. Riigikohtus on ka üldkogu, kuhu kuuluvad kõik riigikohtunikud. Riigikohtu üldkogu: vaatab läbi kohtulahendeid, teeb Vabariigi Presidendile ettepaneku kohtuniku ametisse nimetamiseks ja kohtuniku ametist vabastamiseks jms.
lahendamiseks. Töökohtud võivad olla korraldatud väga erineval viisil. Võib välja tuua kuni 4 erinevat töökohtu viisi: Kolmeastmeline töökohtute süsteem Saksamaal. Kõrgeim aste jaguneb seitsmeks erinevaks koosseisuks, kes erinevate töövaidluse teemadega tegelevad. Menetlus on töökohtus kiirem ja lihtsam. Esimeses astmes lahendab kohus kolmeliikmelises koosseisus (üks kohtunik ja kaks kaasistujat üks tööandja ja üks töötajate poolt). Teistes astmetes ka kolm kohtunikku. Teine süsteem on selline nagu Soomes ja Rootsis. Töökohtud lahendavad vaid kollektiivsest töösuhtest tulenevaid vaidlusi. Kui midagi tuleneb KL-st, siis on võimalik pöörduda töökohtu poole.
asja arutamisel kohtunikuga võrdsed õigused. Teise astme kuritegude kriminaalasju arutab kohtunik ainuisikuliselt. Halduskohtus arutab kohtunik haldusasja ainuisikuliselt. Ringkonnakohus arutab kriminaal-, tsiviil- ja haldusasju vastavalt vähemalt kolmest ringkonnakohtu kohtunikust koosnevas kohtukoosseisus Riigikohus vaatab nii kriminaal-, tsiviil- kui haldusasju läbi vastavas vähemalt kolmeliikmelises kohtukoosseisus (kolleegiumid). Riigikohtus on 19 kohtunikku, kes kõik kuuluvad kas tsiviil-, kriminaal- või halduskolleegiumisse. Lisaks on Riigikohtus põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegium, kuhu kuulub 9 riigikohtunikku. Riigikohtus on ka üldkogu, kuhu kuuluvad kõik riigikohtunikud. Riigikohtu üldkogu: vaatab läbi kohtulahendeid, teeb Vabariigi Presidendile ettepaneku kohtuniku ametisse nimetamiseks ja kohtuniku ametist vabastamiseks jms
Viru (asub Jõhvis) Saab pöörduda siis, kui kaevatakse 1. astme kohtu otsuse peale. Vaatab asju apellatsiooni korras. Kohut juhib kohtu esimees, keda nimetatakse ametisse seitsmeks aastaks maksimaalselt saab olla ühe ametiaja. Lahendavad asju kolleegiumi kaudu 1) tsiviilkolleegium 2) kriminaalkolleegium 3) halduskolleegium Kolleegiumites arutatakse asju kolmeliikmelises koosseisus. Justiitsministeerium määrab kohtunike arvu kohtutes. 3. astme kohus Riigikohus asub Tartus. Praegu riigikohtu esimees Märt Rask. 19 riigikohtunikku Riigikohus vaatab asju läbi kassatsiooni alusel 1) tsiviil 2) kriminaal 3) haldus 4) põhiseaduslikkuse järelevalvekolleegium (9 kohtunikku) Õiguse mõistmine Riigikohtus:
Tallinn Tartu Saab pöörduda siis, kui kaevatakse 1. astme kohtu otsuse peale. Vaatab asju apellatsiooni korras. Kohut juhib kohtu esimees, keda nimetatakse ametisse seitsmeks aastaks maksimaalselt saab olla ühe ametiaja. Lahendavad asju kolleegiumi kaudu 1) tsiviilkolleegium 2) kriminaalkolleegium 3) halduskolleegium Kolleegiumites arutatakse asju kolmeliikmelises koosseisus. Justiitsministeerium määrab kohtunike arvu kohtutes. 3. astme kohus Riigikohus asub Tartus. Praegu riigikohtu esimees Märt Rask. ( 9 aastat ametis) 19 riigikohtunikku Riigikohus vaatab asju läbi kassatsiooni alusel 1) tsiviil 2) kriminaal 3) haldus 4) põhiseaduslikkuse järelevalvekolleegium (9 kohtunikku)
Riigikohus 25 96. Põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegium Põhiseaduslikkuse järelevalve asju lahendab Riigikohtus põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegium või üldkogu (PSJKS § 3). Riigikohtu esimees on seaduse järgi põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegiumi esimees. Kolleegiumi ülejäänud kaheksa liiget nimetab Riigikohtu üldkogu (KS § 29). Kolleegium otsustab asja viieliikmelises, kaebuse valimiskomisjoni otsuse või toimingu peale kolmeliikmelises koosseisus. Kolleegium võib asja tähtsust arvestades anda selle lahendamiseks üldkogule. 97. Riigikohtu üldkogu PS järelevalve teostajana Kolleegium võib asja tähtsust arvestades anda selle lahendamiseks üldkogule. Üldkogule võivad kohtuasja lahendamise üle anda ka teised Riigikohtu kolleegiumid ja erikogu, kui neil tsiviilasja, kuriteo- või väärteoasja või haldusasja lahendamisel tekib põhjendatud kahtlus asjasse puutuva õigustloova akti või välislepingu PS-le vastavuses
poolel/pooltel õigus see edasi kaevata teise kohtuastmesse ringkonnakohtusse, mis vaatab asju läbi apellatsiooni korras õigusega tõendeid ümber hinnata. Ringkonnakohus .- arutab kriminaal-, tsiviil- ja haldusasju vastavalt vähemalt kolmest ringkonnakohtu kohtunikust koosnevas kohtukoosseisus (vastavalt ringkonnakohtu kriminaal-, tsiviil- ja halduskolleegium). Riigikohus - vaatab nii kriminaal-, tsiviil- kui haldusasju läbi vastavas vähemalt kolmeliikmelises kohtukoosseisus (kolleegiumid). Riigikohtus on 19 kohtunikku, kes kõik kuuluvad kas tsiviil-, kriminaal- või halduskolleegiumisse. Lisaks on Riigikohtus põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegium, kuhu kuulub 9 riigikohtunikku, esimees on Riigikohtu esimees .Riigikohtus on ka üldkogu, kuhu kuuluvad kõik riigikohtunikud. Riigikohtu üldkogu: vaatab läbi kohtulahendeid, teeb Vabariigi Presidendile ettepaneku kohtuniku ametisse nimetamiseks ja kohtuniku ametist vabastamiseks jms
TsMS § 595 lg 2 p 3 tuleb analoogia alusel kohaldada ka maksekäsu kiirmenetluses. Seega kui maksekäsu kiirmenetlust korraldaval kohtunikuabil tekib kahtlus maksekäsu kiirmenetluse poole tsiviilkohtumenetlusteovõimes, peab ta andma maksekäsu kiirmenetluse üle kohtunikule. Kohtu koosseis asja arutamisel on kas ainuisikuline või kollegiaalne. Esimeses kohtuastmes menetleb asja kohtunik ainuisikuliselt. Teise astme kohus lahendab kõiki vaidlusi kollegiaalselt, kolmeliikmelises koosseisus . Ringkonnakohtu esimees võib kaasata kohtu koosseisu esimese astme kohtuniku, kes ei tohi olla asjas ettekandja ega eesistuja. Korraldavaid menetlustoiminguid võib ringkonnakohtunik teha ainuisikuliselt .Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 23.02.2011.a. määrus Lunjova ja Pilipenko asjas (3-2-1-172-10) rõhutab, et kohtukoosseisu määramine ja asendamine peab toimuma objektiivsete kriteeriumite järgi ning määramise kord peab olema ka menetlusosalistele arusaadav
antud asju. Riigikohus vaatab läbi ringkonnakohtute lahendeid tsiviilasjades nende lahendite peale esitatud kassatsioon ja määruskaebuste alusel. Riigikohus lahendab ka jõustunud kohtulahendite peale esitatud teistmisavaldusi, määrab seaduses sätestatud juhul asja lahendamiseks pädeva kohtu ja lahendab muid seadusega tema pädevusse antud asju. Maakohtus lahendab kohtunik tsiviilasja ainuisikuliselt. Ringkonnakohus lahendab tsiviilasja kollegiaalselt kolmeliikmelises kohtukoosseisus, kui seaduses ei ole ette nähtud teisiti. Riigikohus lahendab tsiviilasja kollegiaalselt vähemalt kolmeliikmelises kohtukoosseisus, kui seaduses ei ole ette nähtud teisiti. Kollegiaalne kohtukoosseis lahendab tsiviilasja puutuvad lahkarvamused hääletamisega. Kohtukoosseisu liikmel ei ole õigust keelduda hääletamisest ega jääda erapooletuks. Küsimuste järjestikulisel hääletamisel ei ole varem
osalevad õigusemõistmisel rahvakohtunikud eesistuja ja kaks rahvakohtunikku, kellel on asja arutamisel kohtunikuga võrdsed õigused. Teise astme kuritegude kriminaalasju arutab kohtunik ainuisikuliselt. Halduskohtus arutab kohtunik haldusasja ainuisikuliselt. Ringkonnakohus arutab kriminaal-, tsiviil- ja haldusasju vastavalt vähemalt kolmest ringkonnakohtu kohtunikust koosnevas kohtukoosseisus Riigikohus vaatab nii kriminaal-, tsiviil- kui haldusasju läbi vastavas vähemalt kolmeliikmelises kohtukoosseisus (kolleegiumid). Riigikohtus on 19 kohtunikku, kes kõik kuuluvad kas tsiviil-, kriminaal- või halduskolleegiumisse. Lisaks on Riigikohtus põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegium, kuhu kuulub 9 riigikohtunikku. Riigikohtus on ka üldkogu, kuhu kuuluvad kõik riigikohtunikud. Riigikohtu üldkogu: vaatab läbi kohtulahendeid, teeb Vabariigi Presidendile ettepaneku kohtuniku ametisse nimetamiseks ja kohtuniku ametist vabastamiseks jms
põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegiumi liikme kohustustest, arvestades haldus-, kriminaal- ja tsiviilkolleegiumi seisukohta ning nende kolleegiumide võimalikult võrdset esindatust põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegiumis. Riigikohus lahendab põhiseaduslikkuse järelevalve asju kas põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegiumi või üldkogu istungil. Põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegium arutab asju vähemalt kolmeliikmelises koosseisus. Asi võidakse anda üldkogule, kui: · taotlus asja läbivaatamiseks on tulnud Riigikohtu teiselt kolleegiumilt; · tegemist on olulise põhiseaduslikkuse küsimusega; · selle arutamisel kolleegiumis on jäänud eriarvamusele vähemalt üks kohtunik; · asja lahendamine üldkogus on vajalik varasema tõlgendus- või otsustamispraktika muutmiseks. Põhiseaduslikkuse järelevalve korras lahendab Riigikohus järgmised taotlused ja kaebused: 1
Tartu Viru (asub Jõhvis) Saab pöörduda siis, kui kaevatakse 1. astme kohtu otsuse peale. Vaatab asju apellatsiooni korras. Kohut juhib kohtu esimees, keda nimetatakse ametisse seitsmeks aastaks maksimaalselt saab olla ühe ametiaja. Lahendavad asju kolleegiumi kaudu 1) tsiviilkolleegium 2) kriminaalkolleegium 3) halduskolleegium Kolleegiumites arutatakse asju kolmeliikmelises koosseisus. Justiitsministeerium määrab kohtunike arvu kohtutes. III astme kohus Riigikohus asub Tartus. Praegu riigikohtu esimees Märt Rask. 19 riigikohtunikku Riigikohus vaatab asju läbi kassatsiooni alusel 1) tsiviil 2) kriminaal 3) haldus 4) põhiseaduslikkuse järelevalvekolleegium (9 kohtunikku) Õiguse mõistmine Riigikohtus:
käivitub põhiseaduslikkuse järelevalve menetlus Riigikohtus. Asjaosalisteks taotluse läbivaatamisel on taotluse esitanud ametiisik või tema esindaja ja vaidlustatud õigustloova haldusakti vastu võtnud organi esindaja. Kohtuistungist võivad ametikoha järgi sõnaõigusega osa võtta ka õiguskantsler ja justiitsminister või nende esindajad. Riigikohus lahendab põhiseaduslikkuse järelevalve asju kollegiaalselt. Põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegium arutab asju vähemalt kolmeliikmelises koosseisus. Kui asja arutamisel üks kohtunik jääb eriarvamusele, siis võidakse asi anda Riigikohtu üldkogule. Viimane on pädev asja arutama, kui kohal on vähemalt 11 liiget, sealhulgas vähemalt kolm põhiseaduslikkuse järelevalve kohtukolleegiumi liiget. Oma otsusega võib Riigikohus jätta taotluse rahuldamata või rahuldab taotluse ja tunnistab õigustloova haldusakti kehtetuks kas täielikult või osaliselt. Otsus jõustub tema
käivitub põhiseaduslikkuse järelevalve menetlus Riigikohtus. Asjaosalisteks taotluse läbivaatamisel on taotluse esitanud ametiisik või tema esindaja ja vaidlustatud õigustloova haldusakti vastu võtnud organi esindaja. Kohtuistungist võivad ametikoha järgi sõnaõigusega osa võtta ka õiguskantsler ja justiitsminister või nende esindajad. Riigikohus lahendab põhiseaduslikkuse järelevalve asju kollegiaalselt. Põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegium arutab asju vähemalt kolmeliikmelises koosseisus. Kui asja arutamisel üks kohtunik jääb eriarvamusele, siis võidakse asi anda Riigikohtu üldkogule. Viimane on pädev asja arutama, kui kohal on vähemalt 11 liiget, sealhulgas vähemalt kolm põhiseaduslikkuse järelevalve kohtukolleegiumi liiget. Oma otsusega võib Riigikohus jätta taotluse rahuldamata või rahuldab taotluse ja tunnistab õigustloova haldusakti kehtetuks kas täielikult või osaliselt. Otsus jõustub tema
4) jätta taotluse rahuldamata. Riigikohus lahendab PS järelevalve asju kolleegiumina või üldkoguna. Kolleegium vaatab asja läbi viieliikmelises koosseisus. Kui valimiskomisjoni otsuse või toimingu peale esitatud kaebuse või protesti läbivaatamisel kontrollib Riigikohus lisaks asjasse puutuva õigustloova akti vastavust PS-le, vaadatakse asi läbi viieliikmelises koosseisus. Kaebuse või protesti valimiskomisjoni otsuse või toimingu peale vaatab kolleegium läbi vähemalt kolmeliikmelises koosseisus. Halduskohus (millised on kaebetähtajad; milles seisneb uurimise printsiip; pädevus; millistel alustel saab appellatsioonkaebust esitada jne, vaadata neid mõisteid ja põhimõtteid) Vastavalt HKMS § 3 lg 1 p 1 kuulub halduskohtu pädevusse avalik-õiguslike vaidluste lahendamine (v.a kui seadus näeb ette teistsuguse menetluskorra). Peamiselt need, millel on haldusõiguslik iseloom, kui mitte üksnes. Halduskohtu pädevuses on
annaabi.ee 
