Kelle juures hakkas ta tihedasti käima. Porthos läks advokaadi juurde lõunatama, kus talle pakuti halba sööki. Hiljem, tegid nad diili, et Porthos saab hobuse ja muuli ning veel raha ka. D.A muudkui käis mileedi juures. Ühel päeval tahtis aga mileedi toatüdruk Ketty D.A'ga rääkida. Ta ütles, et mileedi tegelikult ei armastada teda. D.A ei uskunud seda alguses, kuid kui nägi kirja de Wardesile, kus ta rääkis plaanist d'Artagnani vastu, sai ta kõigest aru. D.A ütles, et armastab Kettyt. Ta kirjutas feikkirja mileedile vastu, kus räägib et ta tuleb tema juurde kell 11, alla kirjutas de Wardes. D.A läks jälle mileedile külla, kuid kümne paiku ajas naine ta ära. Kuid de Wardesit mängis D.A. Mileedi oli Wardesisse nii armunud, et kinkis talle väärtusliku sõrmuse. D'Artagnan näitas seda Athosele, kes mõistis, et see on sõrmus, mis oli tema pere vääriskivi. Mileedi palus D.A'l Wardesile kätte maksta. Ühel õhtul kell 11 läks D.A mileedi juurde, kus ta
advokaadiemandaga, kelle käest ta tahtis raha saada. Sel ajal kui Porthos püüdis emandat ümber sõrme keerata, järgnes d'Artagnan mileedile. Ta tutvus mileedi venna lord Winteriga ja mileedi endaga isiklikumalt. Lord Winter kutsus d'Artagnani Luxembourgi lossi juurde, pidi toimuma võitlus. Lord sai noorhärraga sõpradeks ja kutsus oma lossi lõunasöögile. D'Artagnan sai mileediga headeks sõpradeks. Iga kord kui ta lahkus lossist kohtas ta ka mileedi toatüdrukut Kettyt, kas trepil, vói lossi ukse ja mileedi toas. Ketty avaldas oma saladuse, et talle meeldib noormees ja mileedi ainult teeskleb ja talle meeldib hoopis krahv de Wardes. Ning tahab hoopis d'Artagnanile kätte maksta.. Iga kord kui kiri de Wardesile läks, andis Ketty selle gaskoonlasele. Kolmanda kirjale vastas d'Artagnan pettusega, et krahv tuleb temaga kokku saama. Järgmisel õhtul läkski d'Artagnan mileedi juurde, esitledes end krahvina. Lady Clarick avaldas südame
maailma kõige ükskõiksema häälega, kas ta pole kunagi olnud Inglismaal. D'Artagnan jutustas, et ta oli seal käinud härra de Treville'i ülesandel, et hobuste ostmise asjus läbirääkimisi-pidada, ja et ta oli sealt isegi neli hobust kaubaproovina kaasa toonud. Mileedi oli vestluse käigus paar-kolm korda huulde hammustanud: tal oli tegemist gaskoonlasega, kes ei lasknud end alt vedada. D'Artagnan lahkus samal ajal kui eelmiselgi õhtul. Esikus kohtas ta uuesti kaunist Kettyt -- nii oli toatüdruku nimi. See heitis talle pilgu täis varjamatut vastutulelikkust. Kuid d'Artagnani võlus niivõrd perenaine, et tal oli silmi vaid tema jaoks. D'Artagnan tuli mileedi juurde uuesti järgmisel ja ülejärgmisel päeval ja iga kord võeti teda mileedi poolt ikka südamlikult vastu. Igal õhtul kohtas ta kas esikus, koridoris või trepil kaunist toatüdrukut. Kuid, nagu juba öeldud, ei omistanud d'Artagnan mingit tähelepanu vaese Ketty püsivusele.