vahelahused. Seejärel asetatakse kohale soolasillad ja Cu-elektroodid, mis ühendatakse alalisvoolu toiteallikaga. Nüüd avatakse ettevaatlikult U-toru ja külgtoru ühendav kraan (1), nii et kolloidlahus tungiks vimalikult aeglaselt U-torusse ja seguneks minimaalselt külgvedelikuga. Kraan hoitakse lahti seni, kuni külgvedelik tuseb elektroodideni. Seejärel suletakse kraan lplikult ja määratakse piirpinna asukohad kolloidlahuse ja külgvedeliku vahel mlemas U-toru harus. Lülitatakse pingeallikas sisse ja reguleeritakse vastav pinge elektroodidele, fikseerides ühtlasi ka aja. Ettenähtud aja möödudes lülitatakse pinge välja ja määratakse piirpinna edasiliikumise ulatus ja suund (kumba elektroodi poole piirpind nihkus). Valemid: Elektrokineetiline potentsiaal - külgvedeliku viskoossus Pas, v - piirpinna edasiliikumise kiirus m/s, v = h/t, E - elektrivälja tugevus V/m, E= U/L
täidetud vahelahused. Seejärel asetatakse kohale soolasillad ja Cu-elektroodid, mis ühendatakse alalisvoolu toiteallikaga. Nüüd avatakse ettevaatlikult U-toru ja külgtoru ühendav kraan, nii et kolloidlahus tungiks vimalikult aeglaselt U-torusse ja seguneks minimaalselt külgvedelikuga. Kraan hoitakse lahti seni, kuni külgvedelik tuseb elektroodideni. Seejärel suletakse kraan lplikult ja määratakse piirpinna asukohad kolloidlahuse ja külgvedeliku vahel mlemas U-toru harus. Lülitatakse pingeallikas sisse ja reguleeritakse vastav pinge elektroodidele, fikseerides ühtlasi ka aja. Ettenähtud aja möödudes lülitatakse pinge välja ja määratakse piirpinna edasiliikumise ulatus ja suund (kumma elektroodi poole piirpind nihkus). Valemid: Elektrokineetiline potentsiaal , kus - külgvedeliku viskoossus Pas, v - piirpinna edasiliikumise kiirus m/s, v = h/t, E - elektrivälja tugevus V/m,
vahelahused. Seejärel asetatakse kohale soolasillad ja Cu-elektroodid, mis ühendatakse alalisvoolu toiteallikaga. Nüüd avatakse ettevaatlikult U-toru ja külgtoru ühendav kraan, nii et kolloidlahus tungiks vimalikult aeglaselt U-torusse ja seguneks minimaalselt külgvedelikuga. Kraan hoitakse lahti seni, kuni külgvedelik tuseb elektroodideni. Seejärel suletakse kraan lplikult ja määratakse piirpinna asukohad kolloidlahuse ja külgvedeliku vahel mlemas U-toru harus. Lülitatakse pingeallikas sisse ja reguleeritakse vastav pinge elektroodidele, fikseerides ühtlasi ka aja. Ettenähtud aja möödudes lülitatakse pinge välja ja määratakse piirpinna edasiliikumise ulatus ja suund (kumma elektroodi poole piirpind nihkus). Valemid: Elektrokineetiline potentsiaal , kus - külgvedeliku viskoossus Pas, v - piirpinna edasiliikumise kiirus m/s, v = h/t, E - elektrivälja tugevus V/m, E= U/L
*sahharoosi toodetakse kas suhkrupeedist või suhkruroost. Maltoos ehk linasesuhkur C12H22O11 füüsikalised omadused:*tekib tärklisest *kasutatakse alkoholi tegemiseks *valge *tahke *kristalne *lahustub vees *magusam kui sahharoos Tärklis ehk (C6H10O5)n on taimede varuaine, seda sünteesitakse glükoosist ja glükoosi molekulide jäägid on asetatud ühtepidi füüsikalised omadused: *valge *amorfne(pole kindlat struktuuri) *vees lahustumatu *pundub *kuumutamisel moodustab kolloidlahuse (kisell, kliister)keemilised omadused: *hüdrolüüsub ehk ensüümide või hapete toimel reageerib veega. Lõppprodukt on glükoosn(C6H10O5)n+NH2O->NC6H12O6 Inimene on võimeline hüdrolüüsima tärklist kasutades amülaasi. Tselluloos on taimede tugiain, mis koosneb glükoosimolekulijääkidest, see on kiuline ja molekulid on köidetud kimpu. Puuvill on 99,9% tselluloos füüsikalised omadused: *kristalne *valge *vees mitte lahustuv *ei pundu veega *ei moodusta kolloidlahust
Nitraadid- moodustuvad alkoholist ja lämmastikhappest väävelhappe manulusel. Nitroglütseriin ehk dünamiit-õline vedelik ja võimas ning ohtlik lõhkeaine, mis plahvatab isegi põrutuse korral Nitrotselluloos-saadakse tselluloosi töötlemisel lämmastikhappe ja väävelhappe seguga. Sulfaadid-väävelhappe estrid Sariin- vedelik, mille molekulid tungivad läbi naha ning halvavad närvisüsteemi,kutsuvad esile ka surma. Binaarrelvad. Asendamatud rasvhapped- kahe või enama kaksiksidemega rasvhapped Rasvad- glütserooli ja rasvhapete estrid Rasvhapped- üle 10 süsinikuga karboksüülhapped Polümeerid- ühendid milleahelas on üle 100elementaarlüli ja molaarmass on alla 1000 Elementaarlüli-polümeeri molekulis korduv struktuuriühik Monomeer- polümeeri lähteaine Polümerisatsiooniaste-elementaarlülide arv polümeeri ahelas Liitumispolümerisatsioon-polümerisatsiooni alaliik ,mis toimub kordsete sidemete arvel Polükondensatsioon-polümerisatsiooni alaliik ,mille käi...
..10 -5 (1-100nanomeetrit),Tyndalli efekt-valguse hajumine kolloidosakestelt.Emulsioon-vedelik on pihustunud vedelikus(kreem, majonees,piim).Suspensioon-tahke aine on pihustunud vedelikus(presskannukohv,liiva vee segu,tsemendisegu).Vaht-gaas on pihustunud vedelikus(seebivaht,mannavaht,poroloon).Aerosool-vedel või tahke aine mille pihustuskekskkonnaks on õhk.(tolmune õhk, juukselakk,deodorant).Tarre-voolavuse kaotanud,tahke kolloidlahus(sült,tarretis).Tõelise ja kolloidlahuse sarnasus-koosnevad kahest ainest.Tõelistes lahustes on 1aine jaotunud teises üksikute ioonide molekulide või aatomitena.Kolloidlahuses koosnevad pihustunud aine oskakesed tuhandetest ioonidest,molekulidest, aatomitest.
Avatakse ettevaatlikult U-toru ja külgtoru ühendav kraan, nii et kolloidlahus tungiks vōimalikult aeglaselt U-torusse ja seguneks minimaalselt külgvedelikuga. Kraan hoitakse lahti seni, kuni külgvedelik tōuseb elektroodideni. Juhul kui kolloidlahust ei jätku, suletakse ühenduskraan, lisatakse kolloidlahust ja jätkatakse U-toru täitmist, kuni külgvedeliku nivoo ulatub soolasillani. Seejärel suletakse kraan lōplikult ja määratakse piirpinna asukohad kolloidlahuse ja külgvedeliku vahel mōlemas U-toru harus. Vastavalt juhendaja poolt antud tööülesandele lülitatakse pingeallikas sisse ja reguleeritakse vastav pinge elektroodidele, fikseeritakse ühtlasi ka aeg. Ettenähtud aja möödudes lülitatakse pinge välja ja määratakse piirpinna edasiliikumise ulatus ja suund ehk kumma elektroodi poole piirpind nihkus. Katseandmed Potentsiaalide Elektroodide Piirpinna Külgvedelik Külgvedeliku
Rasvhappe sool naatriumpalmitaat on pindaktiivne aine ehk lihtsalt ööeldes SEEP. Seebid on mitmete rasvhapete naatriumi soolad. Naatriumhüdroksiidi rahvapärane nimetus seebikivi Detergent pindaktiivne aine, koosneb pikast hüdrofoobsest osast, mis tipneb hüdrofiilse rühmaga. Kasutatakse detergendi mõistet sünteetiliste pindaaktiivsete ainete kohta. Vees moodusavad seebid kui sünteetilised pasuained hägusa kolloidlahuse, kus kolloidosakese moodustab 100200 pesuaine molekuli. Mistaplekid, mis vees ei lahustu. Lahustuvad aga pesuaine hüdrofoobses osas, kus need hüdrofiilse osa kaudu tõmmatakse pestavalt esemelt mustusetilgakestena lahusesse. Keskkonnasõbralik, ei sobi ta pesemiseks ei karedas ega happelises vees. Ebasobivaks võib osutuda isegi vihmavesi, kui see on liialt happeline. Esmalt tekkivad vees lahustumatud soolad, mille puhul seep ei vahuta ega pese.
Kolloidlahused tunduvad ka mikroskoobiga vaatlemisel ühtlased. • Kolloidosakesi ei ole võimalik lahusest filtriga eraldada. • Kolloidlahuste soojendamisel või elektrolüütide lisamisel tekib koagulatsioon. See tähendab kolloidosakeste liitumist suuremateks osadeks, mille tõttu osakesed sadenevad lahusest välja. Tyndalli efekt • Tyndalli efekt on nähtus, kus valguskiirgus kolloidlahuses hajub. Kui pimedas toas lasta valgust läbi kolloidlahuse ja tõelise lahuse, siis on näha, et kolloidlahuses on valguskiirte tee nähtav, aga tõelises lahuses ei ole. • Tyndalli efektiga saab kindlaks teha, kas tegemist on tõelise lahusega või kolloidlahusega. • Tyndalli efektiga võib kokku puutuda ka igapäevaelus. Näiteks autotulede kiired udusajus, valguskiirte tee pimedas kinosaalis, udus või tolmuses õhus. Leidumine ja kasutamine • Kolloidid on eluslooduses väga levinud. Kolloidlahused on näiteks paljud
Kolloidlahused tunduvad ka mikroskoobiga vaatlemisel ühtlased. • Kolloidosakesi ei ole võimalik lahusest filtriga eraldada. • Kolloidlahuste soojendamisel või elektrolüütide lisamisel tekib koagulatsioon. See tähendab kolloidosakeste liitumist suuremateks osadeks, mille tõttu osakesed sadenevad lahusest välja. Tyndalli efekt • Tyndalli efekt on nähtus, kus valguskiirgus kolloidlahuses hajub. Kui pimedas toas lasta valgust läbi kolloidlahuse ja tõelise lahuse, siis on näha, et kolloidlahuses on valguskiirte tee nähtav, aga tõelises lahuses ei ole. • Tyndalli efektiga saab kindlaks teha, kas tegemist on tõelise lahusega või kolloidlahusega. • Tyndalli efektiga võib kokku puutuda ka igapäevaelus. Näiteks autotulede kiired udusajus, valguskiirte tee pimedas kinosaalis, udus või tolmuses õhus. Leidumine ja kasutamine • Kolloidid on eluslooduses väga levinud. Kolloidlahused on näiteks paljud
Kolloidlahused tunduvad ka mikroskoobiga vaatlemisel ühtlased. · Kolloidosakesi ei ole võimalik lahusest filtriga eraldada. · Kolloidlahuste soojendamisel või elektrolüütide lisamisel tekib koagulatsioon. See tähendab kolloidosakeste liitumist suuremateks osadeks, mille tõttu osakesed sadenevad lahusest välja. Tyndalli efekt · Tyndalli efekt on nähtus, kus valguskiirgus kolloidlahuses hajub. Kui pimedas toas lasta valgust läbi kolloidlahuse ja tõelise lahuse, siis on näha, et kolloidlahuses on valguskiirte tee nähtav, aga tõelises lahuses ei ole. · Tyndalli efektiga saab kindlaks teha, kas tegemist on tõelise lahusega või kolloidlahusega. · Tyndalli efektiga võib kokku puutuda ka igapäevaelus. Näiteks autotulede kiired udusajus, valguskiirte tee pimedas kinosaalis, udus või tolmuses õhus. Leidumine ja kasutamine · Kolloidid on eluslooduses väga levinud. Kolloidlahused on näiteks paljud
Elab peamiselt atlandi -ja vaikse ookiani põhja pool elab peamiselt 8-30 meetri sügavusel soojades vetes maksimaalselt 120m sügavusel. Agar Ladina keelne nimetus Furcella. Agar on punavetikas pikkus on tall 4-40um elab peamiselt 40-60m sügavusel. Agariga tehakse marmelaadi, pastillat, drazeekompvekke jms. Agarit kasutatakse veel paberitööstuses paberi tiheduse ja läike andmiseks. Tekstiili tootsies hinnaliste kangaste viimistlemisel. Kuumutades moodustab agar kolloidlahuse ning lahuse jahtumisel moodustub geelitaoline aine. Üldiselt Vetikaid kasutatakse väga palju igasugustes ravimites, tööstustes, toitudes ja veel paljudes kohtades. Minu teada peamised söödavad vetikad on Lehtader, Agar, Korella ja Purfüülia.
2)rõhu tõstmine. Tõeliste lahuste ja kolloidilahuste sarnasus on see, et mõlema aine osakesed on ioonid, molekulid või aatomid. Emulsioon on pihussüsteem, milles üks vedelik on pihustunud teises (piim, majonees). Pihus on segu, milles teine aine on pihustunud. Tõeline lahus on lahus, milles lahustunud aine on ühtlaselt jaotunud ioonide, molekulide või aatomitena. Kolloidlahused erinevad tõelistest lahustest selle poolest, et kolloidlahuse osakesed on suuremad. Tõelistes lahustes on üks aine jaotunud teises üksikute ioonide, molekulide või aatomitena, kolloidlahustes koosnevad pihustunud ained tuhandetest ioonidest, molekulidest või aatomitest. Tõelised lahused on ühtlased segud, kolloidlahused on aga näiliselt ühtlased segud. Suspensioon on pihussüsteem, milles tahke aine on pihustunud vedelikus(kohv, kakao).
Kristlane aine, mis lahu- Krudiseb sõrmede va- Tahke, valge värvusega stub hästi vees.Värvuselt hel, valge värvusega. kiuline aine. Kristalne valge. Sulamis temp. Hüdroskoopne pulbri- struktuur. Lahustub koll- 185C, tardub jahtumisel line aine. Kuumas oidaaselt tsinkkloriidlahu- põletatud suhkruks. vees lahustub, mood. ses ja konsentreeritud Kõrgemal temperatuuril kleepuva kolloidlahuse väävelhappes. Vees ega karamellistub. Külmas vees ei lahust. orgaanilistes lahustites ei lahustu. Suhkur on tähtis toidu- Sisaldab vajalikke Majanduslik tähtsus paberi, aine, mida kasutatakse süsivesikuid ja on etanooli ja tesite materja- toitude maitsestamiseks oluline loomasöödas lide lähteainete näol. ja inimtoidus.
4. Seejärel asetasin kohale soolasillad ja Cu-elektroodid, mis ühendasin alalisvoolu toiteallikaga. 5. Avasin ettevaatlikult U-toru ja külgtoru ühendava kraani, nii et kolloidlahus tungiks võimalikult aeglaselt U-torusse ja seguneks minimaalselt külgvedelikuga. Selleks oli antud katses destilleeritud vesi. 6. Kraani hoidsin lahti seni, kuni külgvedelik tõusis elektroodideni. 7. Seejärel sulgesin kraani lõplikult ja määrasin piirpinna asukohad kolloidlahuse ja destilleeritud vee vahel mõlemas U-toru harus. 8. Lülitasin pingeallika sisse ja reguleerisin vastava pinge elektroodidele, fikseerides ka aja. 9. Ettenähtud aja (30 min) möödudes lülitasin pinge välja ja määrasin piirpinna edasiliikumise ulatuse ja suuna. Katsetulemused ja arvutused Potentsiaalide Elektroodide Piirpinna Külgvedeliku
Detergendid Detergendid · Detergendid- pindaktiivsed ained, mis lahustuvad teatud määral vees. · Detergent (lad keeles) ära või puhtaks pühkima · Praktilises keeles nimetatakse detergentideks pesemistoimet omavaid rasvahapete sooli · Sellistel sooladel on pikk C-ahel (hüdrofoobne) ja vett armastav (hüdrofiilne) soola osa Detergendid · Detergendid vees moodustavad kolloidlahuse · Süsinikahelate osa hüdrofoobne hoiab veest eemale ja hüdrofiilne osa on kontaktis veega ja seetõttu tekivad sellised kolloidosakesed Detergendid (seep) · Üks vanemaid ja tuntumaid detergente on seep. · Kuid seebil, kui pesuvahendil on puudusi: karedas vees sisalduvad Ca2+ ja Mg2+ ioonid toimub reaktsioon kareda veega: 2RCOONa + Ca(HCO3)2->(RCOO)2Ca+2NaHCO3 Seetõttu ei lahustu seebid hästi karedas vees ja ka seebikulu on suurem ning sadenenud sool jääb
Sulamistemp. on aine. Kuumas vees Kristallne struktuur. 146oC. 185oC, tardub jahtumisel lahustub moodustades Lahustub kolloidaalselt lihtsuhkur. põletatud suhkruks. kleepuva kolloidlahuse. tsinkkloriidilahuses ja Kõrgemal temp.tuuril Külmas vees aga ei kontsentreeritud karamelliks. Magusam kui lahustu. väävelhappes. Vees ei
Lahuse tihedus näitab ühikulise ruumalaga lahukoguse massi (p=m/V, kus p lahuse tihedus, m lahuse mass, V lahuse ruumala). Kui pihustunud aine osakesed koosnevad sadadest või tuhandetest ioonidest või molekulidest ning on mõõtmetega vahemikus 10 astmes 7 kuni 10 astmes 5 (1 kuni 100 nm), on tegemist kolloidlahusega (taimemahlad, veri). Nad erinevad tõelistest lahustest oma suuruse poolest, valgusvihu nähtavuse poolest lahuses, teatud tingimustes võivad kolloidlahuse moodustada ka vees halvasti lahustunud alused, happed või soolad. Sarnanevad selle poolest, et pihustunud aine osakesed on väga väikesed, hästi püsivad, filtrimisel ei saa eraldada pihustunud ainet. Segusid, milles üks aine on teises jaotunud suhteliselt ühtlaselt, kuid jaotunud aine osakesed on palju suuremad kui lahustes, nimetatakse pihussüsteemideks e. pihusteks (kreemid, kohvi). Emulsiooni puhul on vedelik pihustunud tilgakestena vedelikus (piim, majonees),
3. vahustamiseks kasut. Seebilillejuure ekstrakti, mis kindlustab halvaa poorsuse ja kiulisuse 4. vahustatud karamellimass peab olema plastiline, piisava niiskusesisaldusega 5. süsivesikud pruunistuvad karamellistumisel, annavad pruunika taustvärvingu 6. õlirikka toorme haakumiseks karamellimassiga lisatakse emulgaatorit seebijuure keeduleent, mis sisaldavad saponniine 7. saponiinid keemiliselt olemuselt glükosiidid, mis vees moodustavad heade omadustega kolloidlahuse 8. viimasel ajal kasutatakse selleks magusjuurest saadavat lagritaekstrakti 9. kõikide toorainete segamisel moodustub kiulis-kihilise struktuuriga mass 10. maitse korrigeerimiseks sidrunhapet, vanilli, kakaod, rosinaid... 11. valmissegatud halvaa pakendtatakse 12. pärast jahtumist kõvastub, võtab pakendustaara vormi Säilitamine, kasutamine 1. konsistentsilt lihtsalt lõigatav, kergelt murenev, murdekoht kiuline 2. värvus oleneb toorainest 3
· Koosneb glükoosijääkidest-Tärklist leidub kahe põhivormina:amüloosi ja amülopektiiniga.Amüloos(molekumass on väiksem)Amülopektiin(ruumikas ja haruline struktuur,suurem molekulmass) · Tärklis on puhtal kujul veel lahustamatu,lõhnatu ja maitsetu valge pulber. · Tööstusliku töötlusega muutub ka tärklise lahustuvus ja venivus. · Koostiselt pole tärklis ühtlane: 20% temast on vees lahustuv amüloos ja 80% amülopektiin. Kuumas vees annab amülopektiin kolloidlahuse, mida igapäevases elus tunneme tärkliskliistrina. Kasutamine toiduainena · Toiduainetööstused ja toitlustusettevõtted kasutavad toidulisaainetena keemiliselt ,ensümaatiliselt või füüsikaliselt töödeldud tärkliseid. Töödeldud (modifitseeritud) tärklisevorme on palju. Tärklise kvaliteet · Tärklise kvaliteet sõltub tärkliseterade suurusest.Suured tärkliseterad on kergesti väljapestavad,aga väikseid terasid
Nüüd avatakse ettevaatlikult U- toru ja külgtoru ühendav kraan (1), nii et kolloidlahus tungiks vimalikult aeglaselt U-torusse ja seguneks minimaalselt külgvedelikuga. Kraan hoitakse lahti seni, kuni külgvedelik tuseb elektroodideni. Juhul kui kolloidlahust ei jätku, suletakse ühenduskraan, lisatakse kolloidlahust ja jätkatakse U-toru täitmist, kuni külgvedeliku nivoo ulatub soolasillani. Seejärel suletakse kraan lplikult ja määratakse piirpinna asukohad kolloidlahuse ja külgvedeliku vahel mlemas U-toru harus. Vastavalt juhendaja poolt antud tööülesandele lülitatakse pingeallikas sisse ja reguleeritakse vastav pinge elektroodidele, fikseerides ühtlasi ka aja. Ettenähtud aja möödudes lülitatakse pinge välja ja määratakse piirpinna edasiliikumise ulatus ja suund (kumba elektroodi poole piirpind nihkus) KATSEANDMED Potentsiaalid Elektroodide Piirpinna Elektroforeesi Külgvedeliku Külgvedeliku
teraviljas 70%, riisis üle 80%). Tärklis on tähtsaim taimne polüsahhariid. Glükoosiks hüdrolüüsitult kulub ta taimedes nii ehitusmaterjaliks kui ka energiaallikaks. Tärklis puudub ainult räni-, sini- ja pruunvetikais ning klorofüllita õistaimedes, kus teda asendavad teised süsivesikud. Koostiselt pole tärklis ühtlane: 20% temast on vees lahustuv amüloos ja 80% amülopektiin. Kuumas vees annab amülopektiin kolloidlahuse, mida igapäevases elus tunneme tärkliskliistrina. Kasutamine 11 Kasutatakse toiduainete tööstuses paksendajana; tehakse tärklisesiirupit kasutatakse suhkru asendajana; tekstiilitööstuses kangaste viimistlemiseks. Pool valge, tahke, krudisev, ei lahustu vees (hüdrofoobne), kuid pundub, kuumutamisel moodustab kolloidlahuse
- Keemiliselt omaduselt ja ehituselt kuulub taimedes olev tärklis polüsahhariidide hulka. - Tema keemiline valem on (C6H10O5)n, seega on tärklise põhiliseks koostisosaks glükoosi jääk C6H10O5. - Tärklise põhiomadus on hüdrolüüs (reageerib veega), mille kiirendamiseks kasutatakse katalüsaatorina väävelhapet. - Tärklis on puhtal kujul külmas vees lahustumatu, lõhnatu ja maitsetu valget värvi amorfne pulber. - Tärklis lahustub soojas vees (pundub), moodustades kolloidlahuse, mis jahtumisel muutub geeliks. See võimaldab tärklist kasutada paksendina (stabilisaatorina), mis tagab kreemidele, jogurtitele jne püsiva struktuuri. - Tärklis sisaldab eluliselt vajalikke sahhariide, mistõttu on tal oluline osa nii loomade söödas kui inimese toidus. - Looduses on tärklis peamiselt taimede varuaine, kogunedes seemnetesse, mugulatesse (kartulis 20-24%, teraviljas 70%, riisis üle 80%). • Bioloogilised omadused
ei muuda oma agregaatolekut. Polaarne solvent Mittepolaarne solvent Kolloidlahused on lahused, kus lahustunud aine osakesed on palju suuremad. Koagulatsioon ehk kalgendumine on kolloidsüsteemi osakeste liitumine suuremateks osakesteks, mis kas settivad lahuses või moodustavad erilise struktuuri – koageeli. Koagulatsioonilävi on minimaalne elektrolüüdi kontsentratsioon, mis teatud tingimuste korral kutsub esile kolloidlahuse kiire koagulatsiooni. 3. Tasakaal elektrolüüdilahustes Tugevad happed on HCl, HNO3, H2SO4. Nõrgad happed on H2CO3, H2S Tugevad alused on IA-st kõik: LiOH, NaOH, KOH, RbOH, CrOH, IIA-st Ca(OH)2, Sr(OH)2, Br(OH)2 Nõrgad alused on kõik ülejäänud. 4. Puhverlahused koosnevad nõrga happe (või aluse) ja tema soola lahusest ning millel on võime säilitada püsivat vesinikioonide kontsentratsiooni väärtust nii
NH4NO3 kõige parem lämmastikväetis Leidke antud võrrandi põhjal agronomiliselt ja majanduslikult efektiivsed väetiskogused kui viljahind on 2 krooni kg, koristamise maksumus 30 senti kg ja väetamise maksumus 20 krooni kg N Y = 15 + 0,20N 0,001N2 NBNB! Mulla füüsikalis-keemilised omadused Need omadused sõltuvad mulla peenemate osakeste kolloidide olemasolust. Mullakolloidid on osakesed läbimõõduga 1-100 millimikronit. Vees annavad nad kolloidlahuse. Suuremad annavad suspensiooni ja väiksemad molekulaarlahuse. Kolloidid võivad olla mineraalsed, orgaanilised, orgaanilis-mineraalsed komplekskolloidid. Sageli on mullas nii et mingi räni-mikrokristall on kaetud erinevate kolloidide kihtidega. Kuna kolloididega seonduvad ühed tähtsamad omadused neelamisnähtused, neelamisvõime siis seda kolloidkompleksi nimetatakse ka neelavaks kompleksiks. Kolloidide ehituses on see tuum ja selle tuuma
pesemisvahenditena ehk detergentidena. Pindaktiivsed ained kogunevad gaasvedelik, vedelikvedelik või vedeliktahke aine piirpinnale ning orienteeruvad seal nii, et polaarne (hüdrofiilne) ots on pööratud polaarse keskkonna (vee) poole. Niimoodi pingutavad pindaktiivsed ained mustuseosakesi pinnalt lahti. Pindaktiivsus kasvab süsinikahela kasvades (1218 süsiniku aatomit). Suurea kontsentratsiooni korral moodustab detergent kolloidlahuse. Seep on üks vanemaid ja tuntumaid detergente. Seebi puudused: · Karedas vees moodustavad rasvhapete kaltsiumi või magneesiumisoolasid, mis ei lahustu vees. Seebi kulu suureneb. · Seep kui rasvhappe sool hüdrolüüsub osaliselt, seetõttu on seebi lahus leeliseline ning see ei ole soovitatav paljude materjalidele, eriti kõrgemal temperatuuril. · Seebiga ei saa pesta happelises keskkonnas · Seepi valmistatakse ainetest, mida saaks toiduks kasutada
monomeerideks on monosahhariidid. Polüsahhariidi kui polümeeri molekuli lüli on seega ,,monosahhariid miinus vesi". Polükondensatsiooni tulemusena moodustunud polümeer võib kuumutamisel küll laguneda, aga mitte monomeerideks! Tärklis koosneb -glükoosi molekulide jääkidest ja on tekkinud polükondensatsioonil. nC6 H12O6 (C6 H10O5 ) n + nH 2O Füüsikalised omadused: valge, tahke, krudisev, ei lahustu vees (hüdrofoobne), kuid pundub, kuumutamisel moodustab kolloidlahuse tärkliseklistiiri (kisell) Keemilised omadused: 1. hüdrolüüsumine toimub kas lahjendatud hapete või ensüümide mõjul etapiviisiliselt 3 n (C6 H10O5 ) n + (C6 H10O5 ) x + H 2O C12 H 22O11 + H 2O nC6 H12O6
monomeerideks on monosahhariidid. Polüsahhariidi kui polümeeri molekuli lüli on seega ,,monosahhariid miinus vesi". Polükondensatsiooni tulemusena moodustunud polümeer võib kuumutamisel küll laguneda, aga mitte monomeerideks! Tärklis koosneb -glükoosi molekulide jääkidest ja on tekkinud polükondensatsioonil. nC6 H12O6 (C6 H10O5 ) n + nH 2O Füüsikalised omadused: valge, tahke, krudisev, ei lahustu vees (hüdrofoobne), kuid pundub, kuumutamisel moodustab kolloidlahuse tärkliseklistiiri (kisell) Keemilised omadused: 1. hüdrolüüsumine toimub kas lahjendatud hapete või ensüümide mõjul etapiviisiliselt n (C6 H10O5 ) n + (C6 H10O5 ) x + H 2O C12 H 22O11 + H 2O nC6 H12O6 H 2O
Glükoosijääkide arv 6000/200 10 000 Molekulmass 1 mln 1 mln Füüsikalised omadused: > tahke > valge värvusega > kiuline > kiu pikkus kuni 50 mm > kristalne struktuur > ei lahustu vees ega org. aines > reageerib mitmete metallide kompleksühenditega (tuntuim on Schweizeri reaktiiv, kus tselluloos moodustab kolloidlahuse) Keemilised omadused: > soojendamisel hapetega hüdrolüüsub glükoosiks > tselluloosi molekulis on iga glükoosijäägi kohta kolm hürdoksüülrühma --> sp avaldab tselluloos mitmealuselise alkoholi omadusi. Kui igast glükoosijäägist reageerib vaid üks hüdroksüülrühm lämmastikhappega, siis tekib mononitrotselluloos. Mono- ja dinitrotselluloosi segu nimetatakse kolloksüliiniks e kolloodiumvillaks. Selle lahustamisel eetri ja alkoholi segus tekib kolloodium. Ravib haavu
parametrid, juustutoorikute pressimine, mikroobidest juustumassi sattuvad ained ja nende elutegevust mõjutavad tegurid. Kirjeldan ensüümi toime skeem, juustus toimuvate käärimiste ja juustu valmimise skeem ning lõpuks jutustan, millised mikroobirühmad osalevad juustude valmimisel. Kõige rohkem on piimas vett (lehmapiimas on keskmiselt 87%). Muudest koostisosadest on laktoos, soolad ja vadakuvalgud (albumiin ja globuliin) vees lahustunud olekus, kaseiin moodustab vees kolloidlahuse ja rasv emulsiooni. Lisaks põhilistele koostisosadele sisaldab piim veel hulgaliselt mitmesuguseid bioaktiivseid aineid (vitamiine, ensüüme jms). [3] 3 Piimast juustu toormena Juustu tehakse kõige enam lehmapiimast, kuid suhteliselt palju kasutatakse ka kitse-, pühvli- ja lambapiima. Piima peamised koostisosad on valk, rasv ja piimasuhkur ehk laktoos.
segatakse.Mõnedel ainetel on kalduvus moodustada väga väikestest osakestest koosnevaid kolloidlahuseid,mis settivad väga aeglaselt.Sel juhul on vaja sadestusreaktiivi kontsentreeritud lahust lisada kiirelt,kuumutada ja segada,vahel lisatakse ka elektrolüüte (näiteks NH4Cl lahust).Adsorptsiooni tõttu on sade saastunud teiste lahuses olevate ioonidega ja seepärast on sadet vaja alati pesta destilleeritud veega (kolloidlahuse tekkimise võimaluse korral NH4Cl lahusega).Mõnikord kasutatakse sadestamist tekkiva reaktiivi meetodil.Sel juhul valmistatakse sadestusreaktiiv uuritavas lahuses kulgeva aeglase reaktsiooni abil.Näiteks kasutatakse katioonide analüüsil mürgise ja ebameeldiva lõhnaga divesiniksulfiidi H2S asemel tioatseetamiidi CH3CSNH2 , mis soojendamisel hüdrolüüsub aeglaselt, moodustades H2S : CH3CSNH2 + H2O CH3CONH2 + H2S 2
b)hüdrolüüsireaktsioon FeCl3 + 3H2O Fe(OH)3 + 3HCl c) redoksreaktsioon väävlisooli teke 2H2S + O2 2S + 2H2O Kolloidsüsteemi tekke peamised tingimused: *dispersse faasi mittelahustuvus või küllaldaselt väikene lahustuvus dispersioonikeskkonnas *ainete olemasolu dispersioonikeskkonnas, mis stabiliseerivad osakesi kondensatsioonil, pidurdavad osakeste kasvu *sellised ained viiakse süsteemi kas spetsiaalselt või tekivad dispersse faasi ja dispersioonikeskkonna vahelisel reaktsioonil Kolloidlahuse puhastamine *Lahuses oleva kolloiddispersse aine eraldamine disperssest faasist *dialüüs (kolloidse faasi eraldamine poolläbilaskvate membraanide abil). Membraani materjalid: tselluloos, loomsed kilied jne. *ultrafiltratsioon (pöörosmoos, lahusti ja väiksemad osakesed surutakse läbi peenpoorilise membraani) *geelkromatograafia (uuritav lahus surutakse läbi kromatograafi kolonni) *hemodialüüs (meetod mürgiste ainete eemaldamiseks verest)
b)hüdrolüüsireaktsioon FeCl3 + 3H2O Fe(OH)3 + 3HCl c) redoksreaktsioon väävlisooli teke 2H2S + O2 2S + 2H2O Kolloidsüsteemi tekke peamised tingimused: *dispersse faasi mittelahustuvus või küllaldaselt väikene lahustuvus dispersioonikeskkonnas *ainete olemasolu dispersioonikeskkonnas, mis stabiliseerivad osakesi kondensatsioonil, pidurdavad osakeste kasvu *sellised ained viiakse süsteemi kas spetsiaalselt või tekivad dispersse faasi ja dispersioonikeskkonna vahelisel reaktsioonil Kolloidlahuse puhastamine *Lahuses oleva kolloiddispersse aine eraldamine disperssest faasist *dialüüs (kolloidse faasi eraldamine poolläbilaskvate membraanide abil). Membraani materjalid: tselluloos, loomsed kilied jne. *ultrafiltratsioon (pöörosmoos, lahusti ja väiksemad osakesed surutakse läbi peenpoorilise membraani) *geelkromatograafia (uuritav lahus surutakse läbi kromatograafi kolonni) *hemodialüüs (meetod mürgiste ainete eemaldamiseks verest)
v2 =dm/dt=Ds/l(C-L) Ühtlase dispersiooniastme saavutamiseks peab keskmete tekkekiirus olema palju suurem kui kasvukiirus (v1 >> v2). Kasutatavamad kondenseerimismeetodid: 1. Lahusti vahetamine ehk füüsikaline kondenseerimine. See põhineb asjaolul, et ühes lahustis on aine lahustuv, teises lahustis aga mitte. Lahusti vahetamisel sadeneb aine liig välja ning moodustab kolloidosakesed. Näiteks annab NaCl lahustatuna vees tõelise lahuse, lahustatuna benseenis aga kolloidlahuse. 2. Aurude kondenseerimine . 3. Keemiline reaktsioon. ( a: vahetusreaktsioon, b: hüdrolüüsireaktsioon, c: redoksreaktsioon). B Peenestusmeetodid. Selle eesmärgiks on suuremate osakeste pihustamine väiksemateks 1. Kuulveski 2. Kolloidveski 3. Pihustamine elektrikaares 4. Vedelate või tahkete ainete peenestamine ultraheliga 5. Keemiline dispergeerimine (peptisatsioon) Fe(OH)3 + HCl FeOCl + 2H2O. 3. Kolloidsüsteemide puhastamine. A Dialüüs B Elektrodialüüs C Ultrafiltreerimine
tolmustunud. Mikroagregaadid -0,25 mm makroagregaadid 0,25-20 mm. Struktuuriagregaatide tekkimiseks on vaja: 1. rohkesti mineraalseid kolloide (liivsavi või savi lõimis) 2. piisavalt 2-, 3-valentseid katioone (Ca, Mg, Fe) 3. orgaanilist ainet Muldade füüsikalis-keemilised omadused: Kolloidid: Mulla füüsikaliskeemilised omadused seonduvad mulla KOLLOIDIDe (osake suurusega 1-250nm) olemasoluga, mis vette asetuna annavad kolloidlahuse (suspension ei lähe läbi filterpaberi). Kolloidide sisaldus mullas oleneb tema ibe- ja huumusesisaldusest, mida rohkem seda kolloidserikkam muld (savi- ja liivsavi mullad). Kolloidide rikkad on savimullad, vaesed liivmullad. Kolloidid jaotuvad: mineraalsed, orgaanilised ja orgaanilis- mineraalsed. Kolloidide ehitus: K iga osake koosneb paljude molekulide kogumist e mol agregaadist. K süsteemi tahke faas koosneb mitsellidest. Soolid: kolloidlahust nim sooliks
· Kui tegemist tõelise lahusega, siis valgus läbib selle · Kui pimedas ruumis juhtub tundmatule lahusele valgusväli ja kui külje peale pole midagi näha- kolloidlahus · Kui lainepikkus kasvab, seda vähem valgus hajub · Mida lühem lainepikkus, seda rohkem hõljub- opolestsents · Urides hajunud valgust võimlaik kindlaks teha osakeste suurust ja kuju · Hajunud valguse intensiivsus on pöördvõrdeline kolloidlahuse kontsentratsiooniga · Hajunud valguse intensiivsus on pöördvõrdeline -e 4-astmega. · Taeva ja mere sinine värvus on tõendiks, et seal on kolloidosakesi. Päikese loojumisel ja tõusmisel paistavad päikese lähedased kihid punakad, sest valgus peab läbima rohkem kihte. Punane valgus läbib paremini kolloidsüsteeme- keelavaad märgid on punased. Tiitrimine happe lahuse konsentratsiooni leidmine. Tiitrimine põhineb neutralisatsiooni reaktsioonil
Kui vastasioonid on polüvalentsed või pindaktiivsed, võib neid pinnale adsorbeeruda nii palju, et muutub osakese laengu märk - seega võivad 0 ja d olla erimärgilised (joonis 4a). Ka pindaktiivsed ko-ioonid võivad adsorbeeruda: sel juhul on d samamärgiline 0-ga, kuid absoluutväärtuselt suurem 4. Kuidas muutub potentsiaal kaugusega pinnast? 5. Elektrokineetiline potentsiaal (-potentsiaal)- on arvuliselt võrdne elektrilise potentsiaali väärtusega sellel kaugusel kolloidlahuse pinnast, kus algab dispersioonikeskkonna vedeliku liikumine kolloidosakeste suhtes. Niisugune kaugus on valitud seetõttu, et kolloidosakeste pinnaga vahetult kontaktis olevad lahusti molekulide kihid on tema suhtes paigal ning võtavad koos kolloidosakestega osa Browni liikumisest. zeta potential is electric potential in the interfacial double layer (DL) at the location of the slipping plane versus a point in the bulk fluid away from the interface
lahuse ja lahusti omavaheline protsess on soodne - energeetiline tase on sobilik. c, t0 ja rõhk on lahustuvuse parameetrid. Kõik muutused tõelises lahuses on pööratavad. Kolloidlahus ei teki ise, see vajab spets. tingimusi. Ta seismisel vananeb :eralduvad lahustunud aine ja lahusti. Faaside eraldumine on energeetiliselt soodne ja pöördumatu protsess. Polümeeri kolloidlahus - lateks - on püsiv ainult emulgaatorite juuresolekul. Millal saame polümeerist tõelise, millal kolloidlahuse? See sõltub sellest, kas polümeer on lahusti suhtes lüofiilne või lüofoobne (lüofiilne- lahusti lembene;lüofoobnelahustit tõrjuv) Vesi + polümeer = kolloidlahus, sest polümeer on vee suhtes lüofoobne. Kuidas hinnata lüofiilsust? - lahustuvusparameeter Polümeeri lahustajaks sobib lahusti, mille on lähedane polümeeri väärtusele. lahusti polümeer oktaan 15,1 polüetüleen 15,9 keemiliselt sobiv tetrakloro- 17,2 polüpropüleen 16,9 metaan etüülatsetaat 18,2 PBMA 17,6
Rasked mullad rasked liivsavi ja savimullad. Veekinnipidamisvõime. Halvasti õhutatud. PEENES Üle 10-kivid. 10-1 kruus. 1-0,5 jäme liiv. 0,5- 0,25 keskmine liiv. 0,25-0,05 peen liiv. 0,05-0,01 jämeliiv. 0,01-0,005 keskmine tolm. 0,005-0,001 peen tolm. Alla 0,001 ibe FÜÜSIKALISKEMILISED OMADUSED KOLLOIDID Mulla füüsikaliskeemilised omadused seonduvad mulla KOLLOIDIDe (osake 1-100milimikrooni) olemasoluga, mis vette asetuna annavad kolloidlahuse (suspension ei lähe läbi filterpaberi). Kolloidide sisaldus mullas oleneb tema ibe- ja huumusesisaldusest, mida rohkem seda kolloidserikkam muld (savi- ja liivsavi mullad).: Mineraalsed k- kivimite ja mineral tugeval peenestumisel murenemise käigus Si-, Al-, Fe- happendist. Teised väikes hulgas. Orgaanilised k- taimesete, loomsete jäänuste muundumisel, molekulite liitumise ja tihkestumise teel. Humiin- ja fulvohappest, ligniinist, valkudest, kiudainest... Orgaanilis-mineraalsed kompleks k
seep vees ; mis lüofoobsed süsteemid- nähtus, kus vedeliku ja aine vahel vastastikmõju puudub, nt. metallide kolloidlahused vees, vähelahustuvate ainete osakesed vees. 79. Kolloidsüsteemi tekke peamised tingimused. Browni liikumine, osakeste mõõtmed on 10−7...10−9 m. vedela või gaasiline. 80. Koagulatsioon- kolloidsüsteemi lagunemisprotsess, mille tulemusena lahuses olev aine sadestub. 81. Tyndalli efekt- nähtus, kus valguskiirgus kolloidlahuse süsteemis (tolmune õhk, udus jt) hajub. 82. Mitsell- pindaktiivsete monomeeride agregaadid. 83. Absorptsioon- gaasi või gaasisegu neeldumine vedelikus või tahkises, harvem mõeldakse selle all vedeliku neeldumist tahkises. ja adsorptsioon- aatomite, ioonide, biomolekulide, gaasiliste, vedelate ning lahustunud molekulide adhesioon pinnale. 84. Analüütilise keemia eesmärk: mitmesuguste objektide keemilise koostise määramine(ainete ja materjalide koostise uurimine). 85
tavalised molekulid. 45. Kolloidsüsteemid ja kolloidosakesed toiduainetes (piim ja piimatooted). Kolloidosakesed toiduainetes on homogeniseeritud. 46. Emulsioonid,nende stabiliseerimine, emulgaatorid Emulgaator – pindaktiivne aine, mis aitab kahel ainel seguneda ja homogeniseeruda. Emulsioon – dispersne süsteem, milles vedel aine on pihustunud vedelasse ainesse. Mikroskoopiliselt emulsioonid ei segune. 47. Tyndalli efekt. Tekib kui valguskiirgus kolloidlahuse süsteemis hajub. Hajub aineosakestel, valgusvihu tee keskkonnas muutub nähtavaks. 48. Kolloidosakese ehitus, kolloidosakese laengu tekkitamine. Kolloidosake on küllalt keeruka ehitusega, koosneb paljudest ioonidest. Seesmine e neutraalne osa ja välimine e ionogeene osa. Sisemine osa – tuum – koosneb aine molekulidest või aatomitest ning moodustab kolloidosakeste põhilise massi. Tuum
Kolloidlahuste osmootne rõhk on väikesem kui osmootne rõhk tõelistes lahustes kuna kolloidosakese osakese mass on märgatavalt suurem tavalisest molekulist ja kolloidosakese kontsentratsioon on märgatavalt väikesem tavaliste molekulide kontsentratsioonist. Vaatleme seda erinevust lähemalt. Kirjutame van't Hoffi võrrandi V = nRT koos järgmise teisendusega välja järgmisel kujul: g- dispergeeritud faasi kogumass, mi- dispergeeritud osakese mass V- kolloidlahuse ruumala N- dispergeeritud osakeste arv ruumalaühikus Kolloidlahuste osmootne rõhk on pöördvõrdeline osakeste raadiuste kuupidega, raadiused muutuvad aja jooksul tänu agregateerumisele. 6. Sedimentatsiooni tasakaalu tuletus(kuid sedimentatsioonianalüüsi ei tule). Mis jõud kehtivad ja kuidas saadakse osakeste raadius? Reaalsetele dispergeeritud süsteemidele mõjub alati Maa gravitatsiooniväli. Raskusjõu toime osakestele on määratud nende massiga
Kohtades, kus nad ühinevad, -D*dc/dx. Tasakaalu korral, kus silmaga nähtavad muutused on oma suurte mõõtmete tõttu lisatakistuseks peenestuskekskkonna elektrivälja poolt. Teise rühma moodustavad need, mille korral tekivad nõguspinnad. Sellel pinnal on hüdrostaatiline rõhk väikesem, puuduvad, on Is=id ehk ... ja kuna D=kT/B, siis dc/c=mg/kT*dx, ühtlasele voolamisele, siis on kolloidlahuse viskoossus alati faaside liikumist põhjustab väline mehaaniline jõud. o võrreldes tasaparalleelsete osadega. See kutsub esile vedeliku sellest , mille lahend on Laplace võrrand ln c0/c = mgh/kT = suurem kui vastava puhta lahusti viskoossus. = 0(1+), 0 Elektroosmoos on peenestuskeskkonna liikumine välise elektrivälja voolamise kile keskelt äärtele ja toimub kile õhenemine. Kui selline mNAgh/RT.
(sedimentatsiooni tasakaal). Sedimentatsioon esineb siis kui > 0 (osakese tihedus on suurem keskkonna tihedusest). Kui < 0, siis dispergeeritud faas kerkib süsteemis pinnale. Gaasi või vedeliku ühe kihi võimet takistada teise kihi liikumist või avaldada vastupanu mõne teise keha liikumisele nim VISKOOSSUSEKS ehk sisehõõrdumiseks. Kuna kolloidosakesed on oma suurte mõõtmete tõttu lisatakistuseks peenestuskekskkonna ühtlasele voolamisele, siis on kolloidlahuse viskoossus alati suurem kui vastava puhta lahusti viskoossus. = 0(1+), 0 puhta lahusti viskoossus, - osakese kujust sõltuv koefitsient, - peenestatud faasi mahu osa kehtib lahjendaud kolloidsüsteemide korral, kus peenestatud osakesed on kerakujulised, neil on ühesugused mõõtmed ning puudub igasugune vastastikune toime.Laminaarsel (vedelikukihid liiguvad üksteise suhtes paralleelselt) voolamisel kehtibNewtoni seadus F = S (dv/dy). Pindliig: süsteemi komponendi pindliiga ehk
55. Tõeliste – ja kolloidlahuste mõiste, näited. Tõelised lahused - lahused, milles on lahustunud aine jaotunud molekulideks, aatomiteks või ioonideks. Sellised lahused on termodünaamiliselt püsivad süsteemid (dosake < 2 nm). (suhkru lahus vees) Kolloidlahused - lahused, kus lahustunud aine osakesed on palju suuremad (dosake ~2-200 nm). Need osakesed on tekkinud paljude molekulide või aatomite liitumisel ja nad on suhteliselt ebapüsivad. (Üks võimalus kolloidlahuse valmistamiseks on kallates raud(III)kloriidi lahust aeglaselt keevasse vette.) 56. Lahuse aururõhk (Daltoni seadus) ja selle langus võrreldes puhta lahustiga. Tasakaalu korral on aurufaas küllastunud ja vastavat aururõhku nim. küllastunud auru rõhuks. Lahuse üldine aururõhk P on võrdne lahusti ja lahustunud aine auru osarõhkude summaga ( Daltoni seadus):P = P1 + P 2 57
dialüüsivedelikupoolsel küljel. Tavaliselt voolavad veri ja dialüüsivedelik vastupidistes suundades. Tänapäeval sageli kasutatakse glükoosivaba dialüüsivedelikku. ! 2. Elektroforees - mis on, selle seos z-potentsiaaliga. ! Elektroforees - laetud osakeste liikumine vedeliku suhtes elektriväljas. 1) Mikroelektroforees - liikumist jälgitakse mikroskoobiga. 2) Liikuva pinna elektroforees - luuakse süsteem, kus on terav piirpind kolloidlahuse ja puhta dispersioonikeskkonna vahel ning jälgitakse selle piirpinna liikumist elektriväljas. Nende kahe meetoditega saab määrata tseeta-potentsiaali väärtust. 3) Tsoonelektroforees - sarnane liikuva pinna elektroforeesiga, kuid kasutatakse inertset tahket kandjat või geeli. Selle meetodiga ei saa määrata osakeste elektroforeetilist liikuvust, kuid on võimalik segusid hästi komponentideks lahutada. 4) Kapillaarelektroforees - samuti kasutusel analüütilistel eesmärkidel.
sõmerateks. Agregaadid võivad olla erineva kujuga: teraline, pähkeljas, tompjas. Liivadel struktuursus puudub. Mulla kirjeldamisel on kindlasti vaja vaadata lisandeid ja uusmoodustisi. Mullas kulgevate protsesside tulemusel võivad horisonti tekkida mitmesugused keemilised, ka bioloogilised uusmoodustised. Mulla füüsikaliskeemilised omadused. (mitu küsimust examil) NB! Mulla füüsikaliskeemilised omadused seonduvad mulla koloidide olemasoluga, mis vette asetuna annavad kolloidlahuse. Kolloidid võivad olla mineraalsed, orgaanilised, orgaanilis- mineraalsed kompleks kolloidid. ++ + + + - - ++ Kolloidide ehitus + - - võivad käituda happe või alusena tuum -- + + - - + - -- -- + + + + + + ++
tahkistesse, gaase vedelikke jne.). Ainet, millel on võime kontsentreerida oma pinnale teist ainet nimetatakse adsorbendiks ja ainet, mis viimase pinnale koguneb adsortiiviks. e Kromatograafia on meetod väga väikeste erinevate ainetehulkade lahutamiseks nende segudest ja seda nii analüütilistel kui ka preparatiivsetel eesmärkidel. f Kolloidlahuse dispersse faasi üksikosakest nimetatakse mitselliks. Olenevalt mitselli iseloomust, moodustub selle ümber ioonsfäär, mille väline kiht võib omada nii positiivset kui negatiivset laengut. 16.PILET a Püsivuse seisukohalt jaotatakse keemiliste elementide aatomid püsivateks (stabiilseteks) ja radioaktiivseteks (ebastabiilseteks) elementideks – mille tuumad lagunevad spontaanselt.
Siin on eeldatud, et põrkumiste efektiivsused on võrdsed. Seega suuremate nihkekiiruste (G) ja suuremate osakeste (d) korral dom ortokineetiline koagulatsioon. Tegelik koag.kiirus on nende kahe kiiruse summa: 7. Mida nimetatakse kogulatsiooniläveks? Kuidas mõjutab koaguleeriva iooni laeng koagulatsiooniläve väärtust? Koagulatsioonilävi vähim elektrolüüdi kontsentratsioon, milline kutsub esile nähtava koagulatsiooni. 23 Kolloidlahuse püsivus on tingitud samanimeliste laengutega osakeste tõukumisest. Sellepärast ongi koaguleerivaks iooniks kolloidosakese laengule vastasmärgiline lisatava elektrolüüdi ioon. Koagulatsioon algab siis, kui -potentsiaal langeb allapoole mingit kriitilist potentsiaali väärtust kriitiline. 8. Milliseid aineid kasutatakse lüofoobsete disperssete süsteemide stabiliseerimisel? 9. Näidake osakestevahelise potentsiaalse energia kõvera abil dispersse süsteemi stabiilse
lahuses. Lahuse tihedus näitab ühikulise ruumalaga lahukoguse massi (p=m/V, kus p lahuse tihedus, m lahuse mass, V lahuse ruumala). Kui pihustunud aine osakesed koosnevad sadadest või tuhandetest ioonidest või molekulidest ning on mõõtmetega vahemikus 10 astmes 7 kuni 10 astmes 5 (1 kuni 100 nm), on tegemist kolloidlahusega (taimemahlad, veri). Nad erinevad tõelistest lahustest oma suuruse poolest, valgusvihu nähtavuse poolest lahuses, teatud tingimustes võivad kolloidlahuse moodustada ka vees halvasti lahustunud alused, happed või soolad. Sarnanevad selle poolest, et pihustunud aine osakesed on väga väikesed, hästi püsivad, filtrimisel ei saa eraldada pihustunud ainet. Segusid, milles üks aine on teises jaotunud suhteliselt ühtlaselt, kuid jaotunud aine osakesed on palju suuremad kui lahustes, nimetatakse pihussüsteemideks e. pihusteks (kreemid, kohvi)
annaabi.ee 
