4.Mis on rahvus, mille järgi määrata inimese rahvus (lk 16-17), mida kujutab endast multikultuursus (lk 19) Rahvus on kuulumine kindlasse etnilisse rühma. Rahvust saab määrata emakeele, territooriumi ja esivanemate järgi. Multikultuursus ühiskond, kus on koos mitu kultuuri, millega kaasneb erinevate kultuuride, traditsioonide ja kommete mõistmine. 5.Mida nimetatakse ühiskondlikeks väärtusteks (lk 20), mille poolest erinevad üksteisest individualistlikes ja kollektivistlikes kultuurides olulisteks peetavad väärtused (lk 21), mis kujundab inimese väärtushinnanguid (lk 23) Ühiskondlikud väärtused on haridus, ausus, usklikkus, lasterohkus, julgus ja jõukus. Individualistlikes kultuurides on inimestevahelised sidemed nõrgad ning oodatakse, et inimene hoolitseks ennekõike vaid enda ja oma lähedaste eest. N: Inimesed tahavad olla ainulaadsed ja sõltumatud või inimesed tahavad teiste hulgast välja paista ja olla teistest edukamad (omavaheline võistlus)
subjektiivse heaolu tase väga kõrge · Endise kommunismibloki riikides (ka Eestis) ning paljudes Aasia ja Aafrika maades on inimesed oma eluga vähem rahul Subjektiivne heaolu · Oluliselt seotud suurema sissetulekuga, individualismiga, inimõiguste austamisega, sotsiaalse võrdsusega ühiskonnas · Teatud jõukusest alates inimese rahulolu oma materiaalse olukorraga enam oluliselt ei kasva · Individualistlikes maades oluline positiivsete emotsioonide kogemine, kollektivistlikes hinnatakse rahulolu kultuurinormi alusel (milline seisukoht valitseb kultuuris eluga rahulolu osas) Sotsiaalne taju · Et edukalt toime tulla sotsiaalsete suhete maailmas, on tarvis tajuda, mida teevad või kavatsevad teha ümbritsevad inimesed · Sotsiaalne taju tugineb suures osas inimese subjektiivsetele järeldustele ja tõlgendustele toimuva kohta · Kuidas alustada vestlust uue klassikaaslasega? · Appi tulevad skeemid, mis aitavad toimuvat
2. Erinevate kultuuride mõju õnnele on suur. Inimesed läänelikus, individualistlikkus kultuuris, kus põhitähelepanu on üksikisiku heaolul, on õnnelikumad kui inimesed kaugida asiaatlikus, kollektiivses kultuuris, kus põhirõhk asub grupi heaolul.“ „Paneb imestama, kas pole?“ küsib artikli autor retooriliselt, ja jätkab: „Enne uuringutega tutvumist olin arvamusel, et oleme hoopiski siin Läänes hoopiski need õnnetud. Uurimistulemused väidavad aga üheselt, et kollektivistlikes kultuurides on inimesed vähem õnnelikud.“ Trebuch’i järeldus: „Ilmselt on individuaalne vabadus meie jaoks aga midagi nii iseenesestmõistetavat, et me üldsegi ei teadvusta endale selle tähendust subjektiivse heaolu kujunemisel. 3. Ilusad inimesed on keskmisest õnnelikumad. Tihti mõtleme: „Oh, oleksin ma ometi sama ilus nagu Heidi Klum või Brad Pitt!“ Miks küll? Tõendatavalt ei tee ilu kedagi, olgu siis tegemist naise või mehega, õnnelikumaks
2.2 Kultuuridimensioonid Kõige kuulsam kultuurierinevuste võrdlusuuring on Geert Hofstede töö kultuuridimensioonidest. Hofstede eristab nelja kultuuridimensiooni. a) Individualism-kollektivism kirjeldab inimeste ja grupi seoste tugevust. Individualistlikes kultuurides on inimestevahelised sidemed nõrgad, oodatakse, et igaüks hoolitseks ennekõike enda ja oma lähedaste eest. Kollektivistlikes kultuurides on aga tugevad sidemed grupi ja inimeste vahel. Liikmetelt oodatakse pühendumust pakkudes vastutasuks kaitset ja hoolitsust. b) Võimukaugus kirjeldab, mil määral peetakse võimu ühiskonna loomulikuks osaks. Madalamat võimukaugust soodustavad kõrge linnastumise tase, sotsiaalne mobiilsus, hea haridustase ja arvukam keskklass. 5
isiksuse tasandil. Allotsentrik on inimene, kes pöörab tähelepanu teistele inimestele. Idiotsentrikud pööravad põhimõtteliselt enam tähelepanu sisemistele omadustele. Kultuuritasandil vaadeldud konstruktid võivad nt indiviiditasandi konstruktidest oluliselt erineda. Neli universaalset dimensiooni või omadust, mis individualismi ja kollektivismi kui kultuurisündroome iseloomustavad, on järgmised: Sõltuv või sõltumatu minakontseptsioon: Kollektivistlikes kultuurides on rõhuasetus inimeste seotusel ja sõltuvusel teistest inimestest (sõltuv minakäsitlus). Inimese minakontseptsiooni ei määratle inimese unikaalsed omadused, vaid sotsiaalsed suhted teiste inimestega. Kultuuriline eesmärk on sobida teistega, täita oma kohust ja rolli interpersonaalsetes suhetes. Individualistlikes kultuurides on inimestel valdavalt sõltumatu minakäsitlus inimest nähakse kui sõltumatut, enesekeskset
sõltumatust (individualism). Horisontaalsetes kultuurides ei soovi inimesed silma paista, ennast tahetakse näha nagu teisi, väärtustatakse võrdsust ja üheväärsust. Vertikaalsetes kultuurides soovivad inimesed olla teistest erinevad ning nad üritavad silma paista ja olla edukad, võrdväärsus ei ole kõrgelt hinnatud (Triandis,1985). Sõltuv või sõltumatu minakontseptsioon (Markus&Kitayama, 1991) Kollektivistlikes kultuurides on rõhuasetus inimeste seotusel ja sõltuvusel teistest inimestest (sõltuv minakäsitlus). Inimese minakontseptsiooni ei määratle inimese unikaalsed omadused, vaid sotsiaalsed suhted teiste inimestega. Kultuuriline eesmärk on sobida teistega, täita oma kohust ja rolli interpersonaalsetes suhetes. Individualistlikes kultuurides on inimestel valdavalt sõltumatu
sellele järgneva sündmuse vahel. Enamus uurimusi leidnud, et sisemine kontrollkese on adapteerunud isiksuse tunnus vs väline seotus depressiooniga. Cheng & Cheng: väline kk mõõdukalt seotud depressiooni ja ärevusega. See seos oli nõrgem kollektivistlikes kultuurides. Tähelepanu – millisedi mudeli käitumise aspekte märgatakse, kuidas neid väärtustatakse. Säilitamine – sündmuste kodeerimine reeglite v mõistete vormis Käitumise produktsioon – sümboolsed mõisted tõlgitakse käitumise keelde, jälgitakse ja arvesatatkse oma käitumise tagajärgi.
(www.scandianaviantours.ee) Kohalikku päritolu alkohoolsetest jookidest väärivad nimetamist Stella ja Sakkara (õlu), populaarseimad veinid on Omar Khayyam, Obelisk, Grand Marquis (punane ja valge) ning Cru de Ptolemees (valge). .(www.scandianaviantours.ee) 6 3. RUUMI KASUTAMINE Igal kultuuril on oma kultuurireeglid. Egiptus kuulub kollektivistlikku kultuuriruumi. Kollektivistlikes kultuurides rõhutatakse oma rühma eesmärke, vajadusi ning vaateid – neid peetakse tähtsamaks kui indiviidi omi. Rõhutatakse rühmasiseseid sotsiaalseid norme rohkem kui üksikisiku heaolu. (Altrov : 5) Araablased on üksteisega väga seotud, ka araabia kodud on kohutavalt suured. Araablased väldivad eraldatust ja vaheseinu – neile ei meeldi omaette olla. Kaupluse tänavapoolsed seinad on klaasist, müüjad tulevad tänavale inimestega suhtlema ja neid oma poodi kutsuma.
Ebamäärasuse taluvus on väike näiteks Kreekas ja Portugalis. Individualism/kollektivism näitab, kas kultuuris peetakse tähtsamaks üksikisiku või mõne grupi huve. Kõrge individualismiga kultuurides on ühiskonnal baseeruv sotsiaalne korraldus ja tasakaalustatud poliitilised süsteemid ning rohkem tungi vabadusele. Tähtsaks peetakse üksikisiku soove ja vajadusi. Individualistlikem maa on USA, sellele järgnevad teised inglise keelt kõnelevad maad: Austraalia, Suurbritannia ja Kanada. Kollektivistlikes kultuurides on kommuunil baseeruv ühiskonnakorraldus ja sageli tasakaalustamata poliitilised süsteemid. Inimesed seostavad oma identiteeti rohkem gruppidesse kuulumisega kui isiksuse teiste tunnustega. Kõrge kollektivism on Kolumbias, Venetsueelas, Pakistanis ja Peruus. TEEMA: Sotsiaalne intelligentsus 1) Milline tagajärg on häirivate tunnete allasurumisel? Need võivad meie organismi mürgitada. Inimene muutub hajevilolevaks, murelikuks ja vererõhk kõrgeks.
uurimine ehk teadvusele kättesaamatute enesekohaste tundmuste uurimine! Kõige populaarsem skaala on Rosenbergi skaala. Mõõdab üldist e.h. Sisaldab 10 lihtsat väidet. *Enesehinnang on pigem dünaamiline kui stabiilne. *Kõrgem enesehinnang on seotud suurema eneseselguse ja eneseh. stabiilsusega. *Eneseteadvus- privaatne: tähelepanu pööramine oma mõtetele, tunnetele ja käitumisele. Avalik: inimese tundlikkus sots hinnangutele; viitab madalale enesehinnangule. Sots ärevus. Kollektivistlikes kultuurides on keskmiselt madalam üldine enesehinnang. Enesehinnangul ja isiksuse baasomadustel seletatav 30% variatiivsusest pärilikkusega. Enesehinnang seostub (suure viisikuga): *tugevalt: emotsionaalse stabiilsusega (neurootilisuse vastand) *mõõdukalt: ekstravertsuse ja meelekindlusega *nõrgalt: sotsiaalsuse ja avatusega Valk, A. (2003). Identiteet. J. Allik, A. Realo, & K. Konstabel (Toim.). Isiksusepsühholoogia. Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus, 225-250.
grupis suurtest gruppides Vastasseise, konflikte ja vaidlusi välditakse Vastasseise ja erinevate arvamustega avatud diskussioone julgustatakse Individualismi-kollektivismi dimensioon kirjeldab inimese ja grupi vaheliste seoste tugevust. Mida individualistlikum kultuur, seda nõrgemad on inimestevahelised sidemed ning seda enam eeldatakse, et igaüks hoolitseb ennekõike enda ja oma lähedaste eest. Kollektivistlikes kultuurides, vastupidiselt, oodatakse, et inimesed oleksid pühendunud oma grupile (suguvõsa, hõim, religioosne kogukond) ning vastutasuks pakub grupp neile kaitset ja hoolitsust. Jõukamad linnaühiskonnad kalduvad enamuses olema individualistlikud, traditsionaalsemad, vaesemad maaühiskonnad kollektivistlikud. Esimest mõõdet esindavad näiteks USA, Austraalia ja Holland, teist Panama, Venezuela ja teised Ladina-Ameerika maad.
(kiirustamist peavad halvaks tooniks partikularismi esindajad), suhtumises juhtkonna heakskiiduotsimisse (Universalismi esindajad hindavad iseseisvust), suhtlemises töö hindamisse (universalistid kirjeldavad töö nõudmised ja otsivad see järel kandidaate vastavalt kvalifikatsioonile) Individualism vs kollektivism Avaldub: esindamises(kollektivistidel kuulub kindlasti mitu esindajat), staatuse hindamises: üksi liikuvat hinnatakse kollektivistlikes kultuurides kui madala staatusega isikut, otsuste tegemiste (enamushääletust hinnatakse kollektivistlikes kultuuride madalalt, otsustamine võtab kaua aega) Organisatsioonid individualistide jaoks on instrumendid omanike individuaalsete huvide rahuldamiseks, kellega töötajad sõlmivad lepingud oma individuaalsete huvide rahuldamiseks. Kollektivistidel on organisatsioonid enam klannid või laiendatud perekonnad.
Ka Eestit võib pidada pigem madala kontekstiga kultuuriks. Madalat konteksti on seostatud individualismiga ja kõrget kollektivismiga. 1.2 Kultuuridimensioonid Eristatakse viite kultuuridimensiooni: 1) Individualism-kollektivism kirjeldab inimese ja grupi vaheliste seoste tugevust. Individualistlikes kultuurides, kus inimestevahelised sidemed on nõrgad, loodetakse, et igaüks hoolitseks ennekõike enda ja oma lähedaste eest. Kollektivistlikes kultuurides on olulised tugevad grupid (suguvõsa, hõim või religioosne kogukond). Inimestelt oodatakse, et nad oleksid oma grupile pühendunud ning vastutasuks pakub grupp neile kaitset ja hoolitsust. 2) Võimukaugus kirjeldab, mil määral peetakse võimu ühiskonna loomulikuks osaks ning lepitakse selle ebavõrdse jaotumisega kultuuri liikmete vahel. Võimukaugus on kõrgem neis riikides, mille elanikkond on suurem või vaesem ning seal, kus on
Individualism/kollektivism näitab, kas kultuuris peetakse tähtsamaks üksikisiku või mõne grupi huve. Kõrge individualismiga kultuurides on ühiskonnal baseeruv sotsiaalne korraldus ja tasakaalustatud poliitilised süsteemid ning rohkem tungi vabadusele. Tähtsaks peetakse üksikisiku soove ja vajadusi. Individualistlikem maa on USA, sellele järgnevad teised inglise keelt kõnelevad maad: Austraalia, Suurbritannia ja Kanada. Kollektivistlikes kultuurides on kommuunil baseeruv ühiskonnakorraldus ja sageli tasakaalustamata poliitilised süsteemid. Inimesed seostavad oma identiteeti rohkem gruppidesse kuulumisega kui isiksuse teiste tunnustega. Kõrge kollektivism on Kolumbias, Venetsueelas, Pakistanis ja Peruus. Hofstede kultuuridimensioonide mõju organisatsioonile (Eurnham, 1997) Kõrge Madal Võimudistants
detsentraliseeritus = juht otsustab. Võim pärandatakse. Vanade austamine Kaebuste liikumine = alluvad juhti kritiseerida ei või JEK = eesmärgid alluvatele seatakse ülalt Ebakindluse vältimine- riskide vältimine, kindlad reeglid eelistuses Emotsionaalne vajadus reeglite järgi (kollektivistlikes kultuurides) Formaliseerumine, standardiseerimine ja org rituaalid Org mudelid Planeerimine Aeg ja täpsus Emotsioonid Maskuliinsus vs feminiinsus- F hinnatakse hoolsust, M hinnatakse saavutusi ja võimu Konkurents = M suur konkurents, F nõrka tuleb aidata
Individualism/kollektivism näitab, kas kultuuris peetakse tähtsamaks üksikisiku või mõne grupi huve. Kõrge individualismiga kultuurides on ühiskonnal baseeruv sotsiaalne korraldus ja tasakaalustatud poliitilised süsteemid ning rohkem tungi vabadusele. Tähtsaks peetakse üksikisiku soove ja vajadusi. Individualistlikem maa on USA, sellele järgnevad teised inglise keelt kõnelevad maad: Austraalia, Suurbritannia ja Kanada. Kollektivistlikes kultuurides on kommuunil baseeruv ühiskonnakorraldus ja sageli tasakaalustamata poliitilised süsteemid. Inimesed seostavad oma identiteeti rohkem gruppidesse kuulumisega kui isiksuse teiste tunnustega. Kõrge kollektivism on Kolumbias, Venetsueelas, Pakistanis ja Peruus. Hofstede kultuuridimensioonide mõju organisatsioonile (Eurnham, 1997) Madal Kõrge
näiteks Kreekas ja Portugalis. Individualism/kollektivism näitab, kas kultuuris peetakse tähtsamaks üksikisiku või mõne grupi huve. Kõrge individualismiga kultuurides on ühiskonnal baseeruv sotsiaalne korraldus ja tasakaalustatud poliitilised süsteemid ning rohkem tungi vabadusele. Tähtsaks peetakse üksikisiku soove ja vajadusi. Individualistlikem maa on USA, sellele järgnevad teised inglise keelt kõnelevad maad: Austraalia, Suurbritannia ja Kanada. Kollektivistlikes kultuurides on kommuunil baseeruv ühiskonnakorraldus ja sageli tasakaalustamata poliitilised süsteemid. Inimesed seostavad oma identiteeti rohkem gruppidesse kuulumisega kui isiksuse teiste tunnustega. Kõrge kollektivism on Kolumbias, Venetsueelas, Pakistanis ja Peruus. kultuuri mõistet kasutades peetakse kõige rohkem silmas seoseid ühiskonna või rahvusega, aga tänapäeval on seda hakatud rakendama ka teistele kollektiivsetele ühendustele, nagu organisatsioon, perekond.
Kultuuris domineerivad väärtused mõjutavad. Vastavalt kultuuridele: Individualism üksikindiviid ja tema vabadused on tähtsamad. USA, Austraalia, Suurbritannia, Kanada Kollektivism suurte inimrühmade eesmärgid on olulisemad, oluline koostöö ja kooskõlas toimimine. Hiina, Jaapan, Venetsueela, Kolumbia Sõltuv ja sõltumatu nägemus iseendast Individualistlkes kultuuris on inimestel sõltumatu nägemus iseendast näevad end kui unikaalsete omadustega isiksust. Kollektivistlikes kutluurides näevad inimesed end teistega seotuna (sõbrad, pere, kaastöötajad). Enesehinnang (self-esteem) Millisel määral inimene väärtustab, hindab ja meeldib iseendale. Mina-pildi emotsionaalne osa. - Tekib "alt üles" või "ülalt alla" meetodil. Alt üles teed asju hästi ja kogemuse põhjal enesehinnag tõuseb. Ülalt alla on olemas üldine kõrge enesehinnang, siis inimene teeb teatud asju hästi ja see kinnutab mina-pilti.
● Naiste jaoks seisneb mehe atraktiivsus ka tema sotsiaalses ja majanduslikus staatuses; iseloomus, tarkuses, abitsioonikuses jne. ● Buss et al. (1990) 10 000 meeste ja naiste partneri eelistuste uuring. Naised valivad mehi resursside hankimise potentsiaaliga (nt. küpsus, ambitsioon, raha teenimise potentsiaal). Mehed valivad naisi kõrge paljunemise potentsiaaliga (nt. noor, ilus, terve) ● Füüsiline atraktiivsus on vähem oluline kollektivistlikes kultuurides võrreldes individualistlike kultuuridega. Kollektivistlikud kultuurid – oluline staatus grupis, perekonna staatus jne. The matching phenomenon Inimestel on tendents valida paariliseks see, kellel on sama tase mingi konkreetse tunnuse osas (nt. füüsiline atraktiivsus). Fenomen kehtib nii sõprussuhete, kohtingute kui ka abielude puhul. Kardame olla tõrjutud nende poolt, kes on füüsiliselt atraktiivsemad kui me ise?
huumor ja teised kaudse reklaami vormid. Sobib kultuuridesse, mis vajavad bränditeadlikkust kui ühte usalduse alustala nagu enamus kollektivistlikke kultuure (nt Hispaania). Kuna mudel ei sisalda veenmistaktikaid, siis võib ta olla suhteliselt ebaedukas maskuliinsetes ja individualistlikes kultuurides (nt Ameerika). D Meeldivuse mudel - põhineb hüpoteesil, et reklaami meeldivus viib ka brändi meeldivuseni. Nii töötab reklaam peamiselt kollektivistlikes keskkondades kus esineb nõrk ebaedu vältimise ilming. Meeldivuse mudel on enimlevinud Jaapani reklaaminduses, kus meeldivuse alusel luuakse tarbijaga sõprussuhted ning seeläbi saavutatakse tarbija usaldus ja lojaalsus. Eesmärgiks on pakkuda tarbijale positiivset emotsiooni loovat ja meelelahutuslikku reklaami, mis seejärel suunaks tarbija ostukohta, kus on kättesaadav kogu toodangu/teenustega seonduv informatsioon.
ebaselgetes olukordades. 4) Maskuliinsus-feminiinsus - mil määral rõhutatakse kultuuris edukust, ambitsioonikust ja materiaalseid väärtusi vastandina elukvaliteedile, meeldivatele inimsuhetele ning vastastikusele hoolivusele ja sõltuvusele. Kui individualistlikes maades tugineb hinnang eluga rahulolule ennekõike sellele, kuivõrd on kogetud teatud perioodi jooksul positiivsed emotsioone, siis kollektivistlikes maades saab eluga rahulolu hindamisel valdavaks kultuurinorm (see, milline seisukoht valitseb kultuuris eluga rahulolu osas). Sotsiaalne taju erineb füüsilise maailma tajust selle poolest, et tugineb suures osas inimese subjektiivsetele järeldustele ja tõlhendustele toimuva kohta. Keskonnas toimuva mõtestamist, tõlgendamist ja hinnangute andmist hõlbustavad lihtsustused, mida psühholoogias kasutatakse skeemideks.
Väike ebamäärasus: Kreeka ja Portugal. Nende riiki- de kult. isel. leebem ühiskond ja rohkem tolerantsust. 3) Individualism ja kollektivism - näitavad, mil määral töös või teiste probl. lahendam. on esiplaa- nil üksikisiku või grupi tegevus; Kõrge individualismiga kult.-des on ühisk. baseeruv sots. korraldus ja tasakaalust. pol. süst., roh- kem tungi vabadusele. Tähtsaks peet. üksikisiku soove ja vaj. USA, Austr., Suurbrit. ja Kanada. Kollektivistlikes kult.-des on kommuunil baseeruv ühiskonnakorraldus ja sageli tasakaalustamata pol. süst. In. seost. identiteeti gruppidesse kuulumisega. Kolumbia, Venetsueela, Pakistan, Peruu. 4) Maskuliinsus - kirjeld., kuivõrd domin. kultuuris maskul. käitum.jooned nagu sõltumatus, kõr- ge saavutusvaj. Maskuliinse kult. riigid: Jaapan, Austria, Itaalia ja Venetsueela. Koolisüst. on orient. saavut. ning mõned erialad on koond. M, teised N kätte. Maj. edukust peet. tähtsam. kui keskkonnakaitset ja
Enesehinnang kui "sotsiaalne vaktsiin" ebaõnnestumiste vastu Kultuurimallid: I'm fine, läheb normaalselt Enesehinnang kui probleem Eneseteadlikkus (self-awareness). Csikszentmihalyi inimene on kõige õnnelikum siis, kui ta ei pane tähele, et ta on olemas. Flow! Positiivse enesehinnangu tähtsus Enesekaitse: tähtsustan edu ja unustan ebaedu Positiivse ellusuhtumise kultiveerimine. Tunnustuse otsimine ja pakkumine Empiiriliselt: kollektivistlikes kultuurides EH madalam kui individualistlikes. Kultuurisurve olla tubli, edukas, õnnelik. Tähtede draamad. Nartsissistlik enesekäsitlus: "a pervasive pattern of grandiosity, need for admiration, and lack of empathy that begins by early adulthood and is present in a variety of contexts." Mis on adekvaatne enesehinnang? Eestlase enesehinnang? Eneseregulatsioon Eneseregulatsioon (self-regulation): process of controlling and directing
Nt. Small talk e. viisakusvestlus näide Soome-Eesti. Soomlased ja eestlased on erinevad. Eestlased ei oska tühjast-tähjast rääkida. Räägivad poliitikast, tervisest jne. Soomlastel small talk rohkem levinud. Isegi laulu ja tantsumaneerid erinevad kollektivistliku ja individualistliku kultuuri puhul. Kollektivistlik kultuur rõhutab grupi tähtsust, tantsud sünkroonsed. Lahus tantsimine on alguse saanud individualistlikest kultuuridest. Organisatsioon: kollektivistlikes maades eeldavad töötajad, et organisatsioon hoolitseb nende eest. Organisatsioon on justkui perekonna rollis nt. Töökoht peaks looma vaba aja veetmise võimalusi jne. Kollektivistlikes maades kasutatakse organisatsioonis rohkem grupitasusid ning väärtustatakse gruppi ja meeskonnatööd. Individualistlikes maades seevastu arvestatakse enam inidividuaalset panust, initsiatiiv on positiivne nähtus.
• Kultuurimallid: I’m fine, läheb normaalselt Enesehinnang kui probleem • Eneseteadlikkus (self-awareness). Csikszentmihalyi – inimene on kõige õnnelikum siis, kui ta ei pane tähele, et ta on olemas. Flow! • Positiivse enesehinnangu tähtsus Enesekaitse: tähtsustan edu ja unustan ebaedu • Positiivse ellusuhtumise kultiveerimine. Tunnustuse otsimine ja pakkumine • Empiiriliselt: kollektivistlikes kultuurides EH madalam kui individualistlikes. Kultuurisurve olla tubli, edukas, õnnelik. Tähtede draamad. • Nartsissistlik enesekäsitlus: “a pervasive pattern of grandiosity, need for admiration, and lack of empathy that begins by early adulthood and is present in a variety of contexts.” • Mis on adekvaatne enesehinnang? Eestlase enesehinnang? Eneseregulatsioon Eneseregulatsioon (self-regulation): process of controlling and
Nad osalevad teistest rohkem ühiskondlikes organisatsioonides, meeldivad eistele inimestele rohkem, lahutavad oma abielu vähem tõenäoliselt, elavad veidi kauem, on tööalaselt edukamad ning teenivad suuremat sissetulekut kui vähem õnnelikud inimesed. Inimeste õnne ja eluga rahulolu mõjutavad kultuurierinevused. Individualistliku kultuuriga maades (nt USA-s) hindavad inimesed eluga rahulolu näitajaiks oma positiivseid emotsioone. Kollektivistlikes ühiskondades (nt Lõuna- Koreas) hindavad inimesed eluga rahulolu normidele vastavuse alusel. Neile on oma elu õnnestunuks hindamisel olulised ka perekonna ja sõprade hinnangud (Suh jt, 1998). Õnne päritolu esimene müüt "Elu on raske ja õnnelikke inimesi on vähe". Seda ideed propageerivad paljud filosoofid ja arvukad kirjanikud. Antud seisukoha järgi on psühholoogid oletanud, et tõeliselt õnnelikud on ainult 10 20 % inimestest. Küsitlused näitavad aga 45 rahvuse enam kui 1,1
kui teo ja saavutuse kaudu. Just eesmärkide saavutamine on see abinõu, millega inimene grupist silma paistab. Et teised inimesed saaksid indiviidi saavutusi tunnetada, peavad need saavutused olema nähtavad ja mõõdetavad. Üheks mõõduks saab olla raha. Organisatsioonisiseselt motiveerib töötajaid edutamise lubadus ning staatuse sümbolid, nagu näiteks auto ja luksuslik kabinet. Kollektivistlikes (Aafrika, Aasia, Lõuna-Ameerika) kultuurides peetakse oluliseks indiviidi allumist grupile, grupisisest harmooniat ja kokkukuuluvustunnet. Nüüdisaegne majanduspoliitika lähtub enamasti kultuuri neljast dimensioonist. Maskuliinsus/feminiinsus. Maskuliinsust (mehelikkust) seostatakse tugevuse, võistluslik- kuse ja julgusega, feminiinsust (naiselikkust) aga huviga kodu, laste ja inimsuhete vastu.
annaabi.ee 
