alustati kulakute väljaselgitamist. Kulakud ja nende koormised Kulakud - talupojad, kes olid kasutanud palgatööjõudu või/ja omasid põllutöömasinaid. Algselt tembeldati kulaklikuks 2700 talu Neile pandi peale kõrge põllumajandusmaks ja hiljem suurendati tunduvalt põllumajandussaaduste riigile müümise norme. Talupoegade vastupanu murdmine 1948. a lõpuni hakkasid talupojad üksmeelselt kollektiviseerimisele vastu. 1948. a oktoobriks oli Eestis 195 kolhoosi, kuhu kuulus vaid 2,2 % kõigist taludest. Võimu surve tugevnes ja 1948. a jooksul suurendati veelgi maksusurvet ning riiklikke normkoormisi ning kulakute arvu. Talupoegade vastupanu murtigi ulatusliku küüditamisega 1949. a märtsis. Märtsiküüditamise järellaines ja sellega kaasnenud hirmuõhkkonnas algas talupoegade massiline “vabatahtlik” kolhoosidesse astumine.
poliitilistel põhjustel jäi väliskapitali osakaal väga väikeseks) rahareform (uus raha tservoonets seoti kullastandardiga, see lõi eeldused sotsiaalsete olude ja majanduse stabiliseerimiseks) NEPi lõpp Aastal 1925, pärast Lenini surma, oli nepi peamine toetaja Nikolai Buhharin. Nepi lõpetas 1929. aastal Jossif Stalin, kes algselt oli neppi toetanud, et vastanduda Lev Trotskile. Selle asemel pöörati peatähelepanu kollektiviseerimisele, kuna oli suur teraviljakriis ja industraliseerimine vajas viisaastakuplaani täitmiseks ressursse. Stalin väitis, et viljakriis oli tingitud nepist, kus inimesed müüsid oma saaki kõrge hinnaga. Teine põhjendus viljakriisile oli pigem tundud läänes ja põhjendas seda rasketööstuse eelisarendamisega, mis tekitas tarbekaupade kriisi ja inimesed, kel polnud võimalik neid osta, paigutasid oma raha viljatagavaradesse.
rahvakomissariaadi rahvakomissariks Karjäär 1918- Venemaa kodusõda- kuulus poliittöötajana mitme rinde juhtkonda 1922- määrati VK(b)P KK peasekretäriks 1923- Lenin suri, tekkis võimuvõtlus L.Trotski, G. Zinovjevi ja J.Stalini vahel. 1930ndate alguseks oli ta ellimineerinud oma vastased ning saanud võimu enda kätte. Majandus 1928- tühistati NEP Suund võeti industrialiseerimisele ja kollektiviseerimisele Plaanimajandus (viisaastakud) Majandus Ühendati talumajapidamised kolhoosidesse & sovhoosidesse, rikkad talupojad (kulak'ud) saadetid (GULAG'idesse) Tulemus- suur näljahäda Eesmärk- luua industriaalriik ( koos tugeva sõjaväega), et selle abil teostada maailmarevolutsioon Poliitilised repressioonid 1920ndate lõpust- näidiskohtuprotsessid GPU, OGPU, NKVD- Nõukogude poliitilised uurimisorganisatsioonid 1930ndate II pool- ÜK(b)P's suurpuhastus
industrialiseerimise kohta ehk esimene viisaastakuplaan, mida Nõukogude ajaloos nimetati suureks murranguks. Nn suur murrang tähendas naasmist sõjakommunismi juurde.Talupojad ühendati kolhoosidesse ehk ühismajandeisse.Talupoegade maa ja tööloomad/tööriistad muutusid kolhoosi omandiks. Kolhoosnikud pidid eelkõige täitma riigi leivatarnimisplaani ning jätma endale vaid ülejäägi(Varem oli vastupidi).Kes kollektiviseerimisele vastu osutasid, arvati kulakuteks või kulakute käsilasteks. Sellistelt talupoegadelt võeti ära vara ning saadeti vangilaagritesse.Seati sisse jagajate ning kaardi-ja talongisüsteem.rahasüsteem tuli kasutusele, hakati raha juurde trükkima, tekkis inflatsioon. 2. Kollektiviseerimine NSV Liidus. Kuidas? Miks? Hinnang. 1928. aastal, enne kriisi puhkemist võttis Stalin vastu otsuse põllumajanduse kiirendatud üldkollektiviseerimisi kohta
05.1947 võttis ÜKbP Keskkomitee vastu direktiivse otsuse kolhooside loomiseks ja samal sügisel loodi ENSVs esimesed 5 kolhoosi ja alustati nn kulakute(talupoeg, kellel oli põllutöömasinaid ja kes kasutas palgatööjõudu) väljaselgitamisega.Neile pandi peale kõrged maksud ja hiljem suurendati tunduval saagi riigile müümise norme.1948.a lõpuni hakkasid talupojad üksmeelselt kollektiviseerimisele vastu. 10.1948 oli Eestis 195 kolhoosi, kuhu kuulus 2,2% kõigist taludest. 1948 suurendati makse veelgi, valmistudes ette kulakluse likvideerimiseks. Märtsiküüditamise järel hakati hirmuga vabatahtlikult kolhoosidesse minema. 1951.a alguseks oli kolhoosides 92% taludest. Kõrgete maksude tagajärjel kadus inimestel tööind ja põllumajandus käis alla|06.1945 võeti vastu määrus, mille alusel hakati Virumaal põlevkivi kaevandama. selle
jõutudki. Järgmine muutustelaine tabas Eesti maamajandust aastatel 19471950 sundkollektiviseerimise käigus. Maa, loomad, tootmishooned ja tehnika võõrandati omanikelt ja anti ühismajandite käsutusse. Loodi 2213 kolhoosi, sh. 100 kalurikolhoosi ja 127 sovhoosi (otse riigile alluvat majandit). Kolhoosi liikmetele jäeti õigus kasutada 0,6 ha õue-aiamaad ja 1,5 ha karjamaad ning pidada lehma, mullikat, sigu ja lambaid. Kollektiviseerimisele järgnes võõraste kultuuri- ja tootmistavade sissetoomine. Kolhoosi liikmetele maksti töö eest naturaaltasu (teravili, kartul), Alates 1959. aastast kaotati Eestis esimesena endises Nõukogude Liidus töötasu maksmine natuuras ja hakati palka maksma sularahas. Kolhoosidele kirjutati ette müügikohustused, külvipinnad ja algaastatel ka tehnoloogiad (näiteks kartuli mahapanemine ruutpesiti).Väikesed kolhoosid ei suutnud investeerida ei uute hoonete ehitamisesse ega soetada masinaid
1928. aasta lõpuks oli ta käes täielik kontroll. Osavate intriigide abiga õnnestus Stalinil 1920. aastate II poolel elimineerida oma põhivaenlane Lev Trotski, kes 1929. a. NSV Liidust välja saadeti. 1940. a. lasi Stalin Trotski mõrvata tema Mehhiko kodus. Pärast Trotski kõrvaldamist läks jäme ots riigis Stalini kätte. 1928. a. algatas Stalin muudatused majanduspoliitikas. Lenini poolt 1920. aastate alguses sisse viidud NEP, ehk "Uus majanduspoliitika" tühistati ning võeti suund kollektiviseerimisele ja industrialiseerimisele. Selleks, et oma võimu siseriiklikult tugevdada, surus Stalin jõuliselt maha igasuguse opositsiooni, nii tegeliku kui ka kujutletava. 1930. aastate II poolel viis ta ÜK(b)P-s läbi suurpuhastuse, mille käigus ülevalt alla hävitati sisuliselt kogu parteiladvik nii Moskvas kui ka kohtadel. Avalikel suurprotsessidel mõisteti väljamõeldud kuritegudes süüdi ja hukati sellised tuntud tegelased nagu Buhharin, Zinovjev, Kamenev jt
pidi Nõukogude Venemaa tegema majanduspoliitikas reformi; otsustati minna üle nepile.Uue poliitika eesmärk oli tugevadada töölisklassi ja talurahva liitu ning suurendada töötajate huvi majanduse edendamise vastu. Selle saavutamiseks asendati toiduainete loovutamise kohustus toitlusmaksuga ning lubati ajutiselt erakaubandust. Nepi lõpetas 1929. aastal Jossif Stalin, kes algselt oli neppi toetanud, et vastanduda Lev Trotskile. Selle asemel pöörati peatähelepanu kollektiviseerimisele, kuna oli suur teraviljakriis ja industraliseerimine vajas viisaastakuplaani täitmiseks ressursse. B pool 1. Patsifism Euroopas Patsifistlike unistuste kulminatsiooniks oli Briand'i-Kelloggi pakti allakirjutamine 1928.aastal. Oma autirote, Prantsusmaa välisministri ja USA riigisekretäri järgi nime saanud leppes kohustati loobuma sõjast kui rahvusliku poliitika vahendist ning lahendama kõik konfliktid rahumeelselt. Paktile kirjutas alla 15 riiki, hiljem ühines veel 48
aastal MTJ-d likvideeriti ja reorganiseeriti remondi- -tehnikajaamadeks. Traktorid ja muu tehnika müüdi kolhoosidele. Ka põllumajandusspetsialistid läksid sinna vahetult tootmist juhtima. Ümberkorraldused põllumajandusettevõtete süsteemis järgisid marksismi teoreetikute kavandatud ja N. Liidu põhialadel rakendatud skeemi. Muudatused algasid maa natsionaliseerimisega. Sellega kaasnes 1940. aastal alustatud ning 1945. aasta jätkunud maareform. See oli ettevalmistuseks põllumajanduse kollektiviseerimisele. Püüti kujundada enam-vähem ühesuuruste väiketalude süsteemi, millega põllumajandust oluliselt nõrgestati. Osa suurtalude võõrandatud varadest anti hobulaenutuspunktidele, mis pidid kujutama endast esmast tootmisvarade ühiskasutuse vormi. Nende varad hävisid kiiresti. Seniseid suuremate talude valdajaid püüti laostada ülejõukäivate maksudega ning toodangu müügi- ning metsatöökohustustega. Seejärel alustati propagandat väiketootmise vähese efektiivsuse kohta
Temast pidi saama Venemaa uus valitseja. Jossif Stalinit peeti ju vaid "halliks laiguks," erilist ohtu temas ei nähtud. Pealegi andis Stalin lubaduse, et võtab Lenini kriitikat arvesse ja püüab oma iseloomu parandada. 1926.aastal sündis Stalinil tütar Svetlana. 1928. a. algatas Stalin muudatused majanduspoliitikas. Lenini poolt 1920. aastate alguses sisse viidud NEP, ehk "Uus majanduspoliitika" tühistati ning võeti suund kollektiviseerimisele ja industrialiseerimisele. Sellega suudeti ära hoida näljahädad, kuid rahval oli ikkagi raske. Samal ajal tugevdas Stalin välismaal oma positsioone. Alates 1932. aastast ei õigustanud selline majanduspoliitika enam ennast. See ei andnud Stalinile oodatud tulemusi ja taas hakkas võimust võtma majanduskriis. 9.11.1932 tegi Nadezda Allilujeva, peale pikki õnnetuid aastaid Stalini kõrval, enesetapu. 1936. võeti Stalini ettepanekul vastu Nõukogude Liidu uus konstitutsioon, mida nimetati
Sellel ametikohal oli tal võimalus võtta tööle endale sobivaid-ustavaid riigiametnikke ja nii kindlustada iseenda võim. Stalin asus Lenini surma järel kohe likvideerima oma peamisi konkurente, tähtsaimaks saavutuseks oli Trotski kui kõige kõvema vastase kõrvaldamine Jaanuaris 1924.aastal suri Vladimir Ilijts Lenin. Aastal 1925, pärast Lenini surma, oli NEP-i peamine toetaja Nikolai Buhharin. Selle asemel pöörati peatähelepanu kollektiviseerimisele, kuna oli suur teraviljakriis ja industraliseerimine vajas viisaastakuplaani täitmiseks ressursse. Stalin väitis, et viljakriis oli tingitud NEP-ist, kus inimesed müüsid oma saaki kõrge hinnaga. Teine põhjendus viljakriisile oli pigem tundud läänes ja põhjendas seda rasketööstuse eelisarendamisega, mis tekitas tarbekaupade kriisi ja inimesed, kel polnud võimalik neid osta, paigutasid oma raha viljatagavaradesse. NEP-i vastaseks olid ka bolsevikkude vasakpoolne
GPU registreeris maal ajavahemikus jaanuarist 1928 kuni detsembrini 1929, see tähendab enne sundkollektiviseerimise algust, üle 1300 mässu ja massimeeleavalduse, mille käigus arreteeriti kümneid tuhandeid talupoegi. /.../ Stalini silmis oli põllumajanduse kriitiline seis tingitud kulakute ja teiste vaenulike jõudude tegevusest, kes kavatsesid ,,õõnestada nõukogude korda". /.../ Juunis 1929 kuulutas valitsus välja Nõukogude ühiskonna uue faasi: ülemineku massilisele kollektiviseerimisele. /.../ Surve talupoegadele tugevnes, kohalikud parteiorganisatsioonid võistlesid innukuses uute kollektiviseerimisrekordite püstitamisel."24 Sundkollektiviseerimise ja kulakutejahi tõttu kannatada saanud inimeste hulk oli väga suur. Kulakud toitsid Stalini töölaagrite süsteemi. Talupoegade vastupanu tuli murda jõuga. ,,Üle kahe miljoni küüditatud talupoja, neist 1 800 000 ainuüksi aastatel 1930 1931, kuus
viisaastakute kaupa vägivaldselt kolhoosidesse aetud inimesed 4)NSV Liit muutus agraarmaast ei soovinud tööd teha tööstusriigiks 4) oma kodukohast küüditati 5)Suur tarbekaupade puudus, sest Tsetseeniasse, ingusid, karatsaid, Kimmi- peatähelepanu oli pööratud tatarlased, sest nad julgesid rasketööstuse arendamisele kollektiviseerimisele vastu hakata 6)Kasvas linnade ja linnaelanike 5)Kõige viljakamad mustmulla raejooni arv tabas suur näljahäda, mille tulemusena suri 4-10milj inimest. 9. Suure terrori põhjused. Ajendiks sai Kirovi mõrvamine 1934. Aastal, ilmselt Stalini käsul. Kirovi tapmises süüdistati Kamenevi, Zinojevit, ning nad lasti 1936. aastal maha. Edasi järgnesid suured fabritseeritud(
motivatsioon midagi korralikult teha. Inimestel polnud töö tegemiseks mitte mingisugust tahtmist. Tagajärjeks oli viletsus ja langenud toiduainete tarbimine. (Lee, 2002, lk 91) Toimus ka sundkollektiviseerimine. Totalitaarsel riigil oli kergem talurahvalt vajalikke toiduaineid kätte saada kas riiklikest majanditest (sovhoosid) või riigile rangelt allutatud kooperatiivsetest ühismajanditest (kolhoosid). Loomulikult avaldas kollektiviseerimisele ägedamat vastupanu talurahva jõukam kiht. See aga hävitati vastupanu summutamiseks. (Adamson, Ant, Mihkelson, Valdmaa, Värä, 2000, lk 82) 4. PROPAGANDAMASIN Selleks, et loomi kontrolli all hoida, oli sigadel mitmeid meetodeid. Tähtsaim roll neist oli propagandal. Sigadest oli valitud propagandat läbi viima hea kõneleja Kiunats. Tema tööks oli farmi elanike veenmine juhi tegevuse headuses ja õigluses.
Võõrandati ka loomi ja muud vara. Maareformi lõpuks oli Eesti NSV territooriumil ligikaudu 136 000 talumajapidamist. Maareform ei parandanud maal sotsiaalseid ega majanduslikke olusid. Uusmaasaajate majapidamistest ei kujunenud elujõulisi talusid, nad olid liiga väikesed, madala tootmistasemega. Maa võõrandamisega muudeti elujõuetuteks ka seni heas korras olnud talud. Maade tasuta ümberjagamine süvendas inimestevahelisi pingeid, see aitas kaasa talude kollektiviseerimisele. Esmatähtsaks kujunes oõllumajandussaaduste riigile müümise kohustus. Talupojad täitsid ka mitmeid töökohustusi nt metsaraie või teede korrastamine. Maareformi läbiviimise ajal hakati Eesti NSV-s moodustama riiklikke põllumajandusettevõtteid- sovhoose ja masina-traktorijaamu. Kolhooside loomine. 1947. aasta mais võttis ÜK(b)P keskkomitee vastu otsuse kolhooside loomiseks. Sama aasta sügisel alustati kulakute väljaselgitamist
Ta oli täielikult pühendunud kahele asjale ´´Venemaale ja marksismile leninismile ´´, mida teenides ´´ei olnud ükski ohver liiga suur ´´. Seega kasutas ta julmi vahendeid kõrgema eesmärgi nimel. Kõigi puhastuste ajal säilitas Stalin ´´ erakordse enesevalitsemise ega lasknud silmis kaugemat eesmärki ´´. Lõppkokkuvõttes võib Stalini teeneks pidada, et ´´ tänu tema suurejoonelisele industrialiseerimisele, kollektiviseerimisele ja ühiskonna ümberkujundamisele oli Nõukogude Venemaa tugevnenud´´. Kuni 1991. aastani oli enamiku lääne ajaloolaste seisukoht kaunis ambivalentne. Nad tunnistasid, et Stalin lõik kõige jõhkrama diktatuuri ning kasutas kohutavamaid meetodeid, kuid ta saavutas ka märkimisväärseid tulemusi. Tänu eriti tema industrilaiseerimisele sai võimalikuks võita fasismi üle ja seejärel NL kujunemine üliriigiks. E.H
masina-traktorijaamu ja ka hobuselaenutuspunkte. Kolhooside loomine 1947. aasta mais võttis ÜKP Keskkomitee vastu otsuse rajada kolhoosid kõigis kolmes Balti liiduvabariigis. Sama aasta sügisel loodi Eesti NSV-s 5 esimest kolhoosi ning alustati kulakute väljaselgitamist. Kulakuteks peeti talupoegi kes kasutasid palgatöölisi ja/või omasid põllutöömasinaid. Nendele pandi peale kõrge põllumajandusmaks. 1948. aastal hakkasid talupojad üksmeelselt kollektiviseerimisele vastu. Võimu surve tugevnes ja suurendati veelgi maksusurvet ning riiklikke normkoormisi. Talupoegade vastupanu murti ulatusliku küüditamisega 1949. aasta märtsis. Märsiküüditamise järellaines ja sellega kaasnenud hirmuõhkkonnas algas vabatahtlik kolhoosidesse astumine. Need kes ei astunud kolhoosidesse, nendel suurendati makse veelgi või kästi oma majapidamine likvideerida. Paljud suundusidki linnadesse. Kolhoosid pidid kohustuslikus
alustati üliindustrialiseerimist eelisarendades rasketööstust (~80% riigi vahenditest anti tööstusele, samal ajal kui Hiina oli agraarmaa) saadi suurt majandusabi NSV Liidult, kelle abiga ehitati suur hulk tööstusettevõtteid ja kust tuli palju spetsialiste eesmärkide elluviimise vahenditeks olid kampaaniad ja lauspropaganda · Perioodi lõpuks saavutati ka teatavat edu ja tööstuse arengutempo oli suhteliselt kiire; samas algas tänu kollektiviseerimisele kiire allakäik põllumajanduses. 2.2. "Suur hüpe": (1958.a.-1960-ndate I pool) (Vt.ka õpik lk.116) · Mao Zedongi algatatud "suure hüppe" eesmärk oli Hiina ülikiire arengu saavutamine nii tööstuses, kui ka põllumajanduses. Loobudes NSV Liidu pakutavast abist ja rahvast maksimaalselt mobiliseerides loodeti leida Hiina RV-le oma arengutee (st.mitte järgida Moskva poliitikat ja suuniseid). · Suure hüppe käigus: võeti eesmärk täita viisaastaku plaanid ühe aastaga
SSÜP liidriks Walter Ulbricht ja al. 1971 Erich Honecker Stasi julgeolekuministeerium 1953 juunikriis I massiline väljaastumine I.-Euroopas surma sai u. 3000 inimest, suruti maha NSVL tankidega põgenemine läände ja Berliini müüri ehitamine (1961) Honecker, Husak, Ulbricht b) Majandusareng: riik oli toorainevaene import N. Liidust VMNi tööstuslikult arenenuim riik peale N. Liitu masinaehitus, keemiatööstus jt. suund kollektiviseerimisele (80% põllumaast) c) Rahvusvaheline seisund: esialgu tunnustati ainult sotsialismimaade poolt SLV uus idapoliitika SLV ja SDV suhete aluste leping (72) mõlema Saksa riigi vastuvõtt ÜROsse (73) isolatsioonist väljunud SDV keskendus Aafrikale, eriti sõjalisele abistamisele (nõunikud, instruktorid) 5. Poola RV a) Kommunistide ainuvõimu kujunemine: 1948 sai võimule PÜTP, juhiks stalinist Boleslaw Bierut b) Bieruti surma järel uueks parteijuhiks Wladislaw Gomulka:
lõpetada. Siitpeale hakkasid büroode ülesandeid täitma kohalike kommunisdike parteide keskkomiteed. Sellega lõppes nii Eesti kui ka teiste Balti nõukogude liiduvabariikide sovetiseerimise esimene etapp, üleminekuaeg. Sellele järgnes uus, 1947. aasta jooksul kujunenud sovetiseerimise taktika, “mida erinevalt esimesest perioodist hakati teostama juba avaliku rõhuga ühdustamisel ja jõumeetoditel. Selle ajajärgu eripäraks olid näiteks üleminek massilisele kollektiviseerimisele, samuti repressioonide tugevnemine.” (ZUBKOVA) Eestimaa Kommunistliku Partei kõrgeim otsustav organ oli partei kongress, mis kogunes vähemalt kord aastas. Kongress valis keskkomitee, mille pleenumid toimusid vähemalt kord nelja kuu jooksul. Pleenum valis keskkomitee büroo liikmed ja teised tähtsad partei- ametnikud. Büroo, Nõukogude liiduvabariigi tegelik võimukeskus, juhtis partei tegevust pleenumite vahelisel ajal. Bürool oli kümmekond
kohustuslikke müüginorme ka teistele taludele. Maksupressi suurendamine ja kolhooside ülistamise propaganda aga ei taganud talupoegade "vabatahtlikku" ühinemist kolhoosidesse. 1948. aasta alguseks oli Eestimaal kollektiviseeritud tühine osa kõigist talumajapidamistest. Selle aasta jooksul suurendati veelgi maksusurvet ja riiklikke normkoormisi ning kulaklike talude arvu. Sellisel moel hakati ette valmistama "kulakluse kui klassi likvideerimist". Kollektiviseerimisele vastuseisva talurahva hirmutamiseks viidi 25. märtsil 1949 Balti riikides üheaegselt läbi uus massiküüditamine, mille ohvriks langes Eestis 20 722 inimest -- 2,5% rahvast. Sundasumisele saadetutest koguni 80% olid naised ja 8 lapsed. Nad saadeti põhiliselt Krasnojarski Kraisse ja Novoibrski oblastisse. Paljudel õnnestus siiski varjuda ning, et tegemist oli puhtalt hirmutamisaktsiooniga, enamikke neist hiljem ei puudutatud
MTJ-d likvideeriti ja reorganiseeriti remondi- -tehnikajaamadeks. Traktorid ja muu tehnika müüdi kolhoosidele. Ka põllumajandusspetsialistid läksid sinna vahetult tootmist juhtima. Ümberkorraldused põllumajandusettevõtete süsteemis järgisid marksismi teoreetikute kavandatud ja N. Liidu põhialadel rakendatud skeemi. Muudatused algasid maa natsionaliseerimisega. Sellega kaasnes 1940. aastal alustatud ning 1945. aastal jätkunud maareform. See oli ettevalmistuseks põllumajanduse kollektiviseerimisele. Püüti kujundada enam-vähem ühesuuruste väiketalude süsteemi, millega põllumajandust oluliselt nõrgestati. Osa suurtalude võõrandatud varadest anti hobulaenutuspunktidele, mis pidid kujutama endast esmast tootmisvarade ühiskasutuse vormi. Nende varad hävisid kiiresti. Seniseid suuremate talude valdajaid püüti laostada ülejõukäivate maksudega ning toodangu müügi- ning metsatöökohustustega. Seejärel alustati propagandat väiketootmise vähese efektiivsuse kohta
Isamaasõjas olid nõukogude ühiskonnas bolsevike partei õige poliitilise liini teostamise tulemus. Bolsevike partei juhtimisel saavutas nõukogude rahvas kangelasliku töö abil meie kodumaa majandusliku võimsuse hiiglasliku kasvu. Meie kodumaa tegi lühikese aja vältel läbi tormilise kasvu, tõusis maailma üheks võimsamaks tööstusmaaks ning arenenud põllumajandusmaaks. See saavutati tänu meie maa industrialiseerimisele ning põllumajanduse kollektiviseerimisele. Sellele võimsale alusele rajaneski meie Isamaa sõjaline vägevus. Kui sm. Stalin ütleb, et meie sõjatööstus viimase kolme sõja-aasta vältel tootis igal aastal keskmiselt üle 30 000 tanki, iseliikuva suurtüki ja soomusauto, kuni 40 000 lennukit, kuni 120 000 suurtükki, kuni 100 000 miinipildujat jne., siis on meile selge, et sellise toodanguvõimsusega ei suuda võistelda ükski teine riik maailmas. Ja kui
1964. aasta lõpus võeti tollases Eest NSV-s suund kolhooside loomisele. 1947. aasta mais võttis ÜK(b)P Keskkomitee vastu otsuse, mis tõi endaga kaasa kolhooside 8 loomise kõigis kolmes Balti liiduvabariigis. Eesti NSV-s loodi esimesed 5 kolhoosi ja laustati nn kulakute väljaselgitamisega. Kulakud olid talupojad, kes kasutasid oma talus palgatöölisi või kes omasid masinaid. 1948. aasta lõpuni hakkasid talupojad üksmeelselt kollektiviseerimisele vastu. Võimu surve tugevnes ja 1948. aasta jooksul tõsteti veelgi makse. Talupoegade vastupanu kolhooside suhtes murti 1949. aasta märtsiküüditamisega. Vähem kui kuu peale küüditamist oli kõikidest Eesti taludest 64% kolhoosides. Inimestel kadus tööind ja põllumajandus käis alla. 1950. aastal hakatigi väikekolhoose massiliselt ühendama ja juhtivkaadrit välja vahetama. Kõik olud ja muud nüansid kiirendasid veelgi kolhoosikorra allakäiku.
Esialgu ümberjagamine süvendas inimestevahelisi totaalset kollektiviseerimist ilmselt läbi viia ei pingeid. Selline klassivaenu teke ja teravnemine kavatsetud, millest annavad tunnistust ENSV külas oli nõukogude võimule igati tollase juhtkonna kontaktid Ždanoviga. meelepärane, sest aitas tulevikus tasandada Samal ajal hakati Eesti NSVs uuesti teed kollektiviseerimisele. moodustama juba esimesel nõukogude aastal Talunike õlul lasusid mitmesugused riik (194041) rajatud riiklikke põllumajan likud koormised ja kohustused. Esmatähtis oli dusettevõtteid sovhoose ja masinatrak põllumajandussaaduste riigile müümine. torijaamu (MTJ), ka hobulaenutuspunkte.
bolsevike partei töös - sellega pandi paika põhisuund, mis nägi ette võitlust kodanliku natsionalismi vastu - sovietiseerimise alusdokument. 1950. aasta Karotamme mahavõtmiseks on otsuseks "Vigadest ja puudustest EKP töös". Selliste eraldi otsuste vastuvõtmisega oli Moskval võimalus väga olulisi korrektiive teha senises tegevuses. Kõige olulisemaks kolme liiduvabariiki puudutavaks otsuseks on 1947. a mais vastu võetud otsus, mis pani aluse kollektiviseerimisele. · perioodilised inspekteerimised - Moskva poolt vaadatuna teatud aja tagant saadeti liiduvabariiki parteirganisatsiooni kontrollima inspektorite grupp - selle tulemuseks oli mahukas aruanne keskkomiteele ja selle aruande ülesehitus oli üsna ühesugune - sissejuhatuseks lühidalt viidatud mõnele edusammule, aga põhiosa oli vigade ja puuduste väljatoomine. Need inspekteerimise tulemused olid
Viimane teadaolev eesti metsavend tappis enda kinnivõtmisel alles 1978. aastal. 1940. aasta lõpul võeti ka Baltimaades kurss põllumajanduslike ühismajandite -- kolhooside -- forsseeritud loomisele. Väikeomanikest talunike kihi ja põlise elukorralduse säilimine oli Moskva meelest sotsiaalselt ohtlik ning lisaks andis talurahva paljaks riisumine kolhoosidesse ajamise kaudu parima võimaluse relvastatud vastupanuliikumise baasi hävitamiseks. Kollektiviseerimisele vastu seisva talurahva hirmutamiseks viidi 25. märtsil 1949 Balti riikides üheaegselt läbi uus massiküüditamine, mille ohvriks langes Eestis 20 722 inimest -- 2,5% rahvast. Deporteeritutest koguni 80% olid naised ja lapsed. Paljudel õnnestus siiski varjuda ning et tegemist oli puhtalt hirmutamisaktsiooniga, enamikke neist hiljem ei puudutatud. Märtsiküüditamine täitis oma eesmärgi täielikult: kui enne seda oli kolhoosidesse astunud ainult 11 000
armee lämmatas veriselt Ungari rahvaülestõusu. Koos sellega sai selgeks, et sõjalist abi Läänest ei ole mõtet loota. 1940. aasta lõpul võeti ka Baltimaades kurss põllumajanduslike ühismajandite - kolhooside - forsseeritud loomisele. Väikeomanikest talunike kihi ja põlise elukorralduse säilimine oli Moskva meelest sotsiaalselt ohtlik ning lisaks andis talurahva paljaks riisumine kolhoosidesse ajamise kaudu parima võimaluse relvastatud vastupanuliikumise baasi hävitamiseks. Kollektiviseerimisele vastu seisva talurahva hirmutamiseks viidi 25. märtsil 1949 Balti riikides üheaegselt läbi uus massiküüditamine, mille ohvriks langes Eestis 20 722 inimest - 2,5% rahvast. Deporteeritutest koguni 80% olid naised ja lapsed. Paljudel õnnestus siiski varjuda, kuna tegemist oli puhtalt hirmutamisaktsiooniga, enamikke neist hiljem ei puudutatud. Peale nõukogude võimu kehtestamist hakati eesti kultuuri vägivaldselt sulatama uueks "nõukogude rahva" kultuuriks
17.loeng- 09.aprill 03.juuni 12.00 eksam. Sõja tagajärjed olid NL põllumajandusele väga rängad, põllumajandustoodang 1945 moodustas vaevalt 60% sõjaeelsest toodangust, teravaks puuduseks põllumajanduses oli tööjõupuudus. 1/3 sõjaeelsest tööjõust oli kadunud, oluline on ka see, et tegelikult põllumajanduses põhiline töö tehti ära inimtöö jõul. Põllumaj mehhaniseerimine vaatamata industrialiseerimisele ja kollektiviseerimisele 30ndatel oli vahetult sõja järgsel perioodil tagasihoidlik. Põllumajanduse üldist olukorda mõjutasid ka valitsuse prioriteedid, mis olid suunatud rasketööstuse eelisarendamisele, põllumajandusele sisulisi lisavahendeid ei jätkunud. Olukorda sõjajärgsel perioodil halvendasid veelgi kehvad ilmastikutingimused. 1946 tabas põud paljusid piirkondi, Põhja-Kaukaasiat, Moldaaviat, osaliselt Vm keskoblasteid jne. Tulemuseks saagi ikaldumine ja mastaapne näljahäda
annaabi.ee 
