Hepatiidi põhjustajad: mitmesugused viirused alkohol uimastid ravimid ja muud tegurid. Milliseid hepatiite on olemas ja mille poolest nad erinevad? On olemas A, B, C, E ja D hepatiit Tuntumad on A, B ja C hepatiit Hepatiidid erinevad levikuteede, raskuse ning kulu poolest Sümptomid on sarnased. A-hepatiit healoomulise kuluga haigus, mis levib pesemata käte, saastunud toidu ja vee kaudu. Haigusnähud:väsimus, nahk võib muutuda kollakaks, palavik ja oksendamine; Üldjuhul kulgeb haigus soodsalt. Läbipõdemisega saab inimene eluaegse immuunsuse. A-hepatiidi vastu saab lasta end vaktsineerida B-Hepatiit Nakkushaigus Iseloomulikud tunnuseds: naha, limaskestade ja silmavalgete kollakaks värvumine. Levik: suguline ja veri Maksa kärbumine Maksavähk Vaksiin C-Hepatiit Levib peamiselt nakatunud vere kaudu, Organismi võitlus hepatiidiga on raske
Kivipuravik Harilik kivipuravik (Boletus edulis) on üks otsitumaid söögiseeni, mis kasvab nii okas-kui lehtmetsades. Võib olla väga suur ja lihakas, tal on kollakas- kuni tumepruun kübar, mis tundub servast kõrbenud. Enamasti jämedal kahvatupruunil jalal on ülaosas valgetest soontest peen võrkmuster, poorid on valged ja muutuvad vanalt kollakaks kuni oliivjaks. Seeneliha on valge ega muuda lõikekohal värvi, on meeldiva maitse ja lõhnaga. Harilik kivipuravik ehk boletus edulis. Harilik kivipuravik on kogukas, tugev ja lihaka viljalihaga nagu puravikud ikka on. Hariliku kivipuraka kübar on erinevates toonides pruun ja täiskasvanud seenel võib olla selle laius isegi kuni 25 cm. Torukeste värv varieerub vastavalt selle vanusele, vanemal seenel muutuvad need kollakaks ja lõpuks oliiviroheliseks. Hariliku kivipuraka jalg on paks,
Mis see on? Hemolüüs ehk hemolüütiline aneemia on haigus kus on punaliblede lagunemine suurem, kui nende tootmine luuüdis Tagajärjeks on kehvveresus Tekke põhjused : Haiguste tagajärjel(näiteks malaaria ja veremürgitus) Infektsioon, teatud ravimid, pärilikud seisundid, ainevahetushäired Sümptomid : Kiire väsimine,nõrkus,peavalu,koormusel tekib hingeldamine ja pulsi kiirenemine Naha ja silmavalgete kollakaks muutumine Esineb põrna suurenemist ja uriin võib olla tume Kerge aneemia korral ei pruugi vaevusi esineda Diagnoosimine : Haigust diagnoositakse vereanalüüsiga ja uriiniprooviga Tehakse ka spetsiifilisi uuringuid ning analüüse hemolüüsi põhjuse selgitamiseks Ravi : Sõltub hemolüütilise aneemia põhjusest Haigele tehakse vereülekanne või eemaltatakse põrn Ennetamine: Haiguse ennetamine ei ole tavaliselt
Kaltsiumsulfaat ehk kips Keemiline valem: CaSO4*2H2O Molekulmass 172,17; tihedus (g/cm³)|2,31 Kips on tavaline mineraal, sulfaatsetest mineraalidest kõige laialdasema levikuga. Kips on mineraalina suhteliselt pehme. Puhas kips on värvuselt valge või värvitu, kuid lisandite tõttu võib värvuda hallikaks, kollakaks, sinakaks, punakaks või pruuniks. Esineb massina, kristallidena või kiudja agregaadina. Tekkelt on kips evaporiit, sarnanedes haliidi ja sülviiniga. Et kaltsiumsulfaat lahustub vees väiksemal määral kui näiteks naatriumkloriid või kaaliumkloriid, hakkab ta ka varem lahusest välja kristalliseeruma. Kips võib moodustuda ka vulkaanilistes piirkondades, kui fumaroolidest väljunud väävliühendeist moodustunud väävelhape reageerib lubjakiviga. Samuti võib kips
Suguhaigused A-hepatiiti võib nakatuda ka saastunud toitu-jooki tarbides. B-hepatiiti nakatutakse sugulisel teel või vere kaudu. Ravitakse maksafunktisooni toetavate preparaatidega. Sümptomid on maksakahjustused, väsimus, silmad-nahk muutuvad kollakaks. Genitaalherpes Levib otsese kontakti teel aga ka vanemalt lapsele (veres). Huuleherpes võib muunduda genitaalherpeseks. (suuseks). Sümptomid on sügelus,valu lihastes,ülmfisõlmede suurenemine, villid. Ohtlik lootele! Lõplikult välja ravida pole võimalik. Süüfilis Sümptomid: esmane süüfilis haavandite teke nakatumskohas, lümfide suurenemine. Haavandid on kõvapinnalised ja kuivad, pole valusad. Esmane süüfiliskestab 1-5 nädalat, haavandid paranevad.
2. Teist tüüpi ravimeid nimetatakse viirusevastasteks (nt lamivudiin või adefoviir) ja need takistavad viiruse paljunemist Mis on B-Hepatiidi tagajärjed? B-Hepatiidi tagajärjel sureb aastas 1 mln. Inimest maailmas. Millal B-Hepatiit avaldub? B-hepatiidi haigusnähud avalduvad 6 nädalat kuni 6 kuud pärast viirusega kokkupuudet Haiguste sümptomid! Põhjustab tõsiseid maksakahjustusi. Iseloomulikuks tunnuseks on naha, limaskestade ja silmavalgete kollakaks värvumine. Naha värvumine toimub siiski vaid 25 % haigestunutest, enamikul juhtudel kaasnevad haigestumisega vaid nõrkus, iiveldus ja oksendamine. Pildid Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level
KUIDAS LEVIB? • B-HEPATIITI PÕHJUSTAV VIIRUS (HBV) ON NAKKUSOHTLIKUM KUI A- HEPATIIDI JA C-HEPATIIDI VIIRUSED. SEE LEVIB EELKÕIGE KAITSMATA SEKSUAALVAHEKORRA AJAL SPERMA JA TUPEVEDELIKU KAUDU, AGA KA OTSESEL KONTAKTIL NAKATUNUD VEREGA (PIISAB KONTAKTIST 0,00004 ML NAKATUNUD VEREGA). B-HEPATIIT VÕIB LEVIDA KA VEREÜLEKANDE JA NÕELATORKE KAUDU KUID KA SÜNNI JOOKSUL EMALT LAPSELE SÜMPTOIMID • ISELOOMULIKUKS TUNNUSEKS ON NAHA, LIMASKESTADE JA SILMAVALGETE KOLLAKAKS VÄRVUMINE. NAHA VÄRVUMINE TOIMUB 25% HAIGESTUNUTEST, ENAMIKUL JUHTUDEL KAASNEVAD HAIGESTUMISEGA VAID NÕRKUS, IIVELDUS JA OKSENDAMINE. B-HEPATIIT ON ÜKS KÕIGE LEVINUMAID NAKKUSHAIGUSI MAAILMAS, OLLES 100 KORDA NAKKAVAM KUI HIV RAVI • B-HEPATIITI HAIGESTUNUTELE EI OLE EFEKTIIVSET SPETSIIFILIST RAVI, 85- 90% HAIGESTUNUTEST PARANEVAD 6 KUU JOOKSUL, AGA JÕUETUS JA ALKOHOLITALUMATUS VÕIVAD KESTA ÜLE AASTA. B-HEPATIIDIST VÕIB KUJUNEDA KROONILINE HEPATIIT, MIS VÕIB
taiga). Lehised kasvavad 1550 m kõrgeks: Lehis on ka väga hea puit materijal. Võrsed on kahekujulised. Pikad võrsed on 1050 cm pikad ja kannavad palju pungi, lühikesed võrsed on 12 mm pikad ja ühe pungaga. Okkad on nõelasarnased, 25 cm pikad, saledad (alla 1 mm paksud). Lühikestel võrsetel moodustuvad 2050 okkast koosnevad tarjad. Pikkadel võrsetel kasvavad okkad ükshaaval ja paiknevad võrse suhtes spiraalselt. Okkad tõmbuvad hilissügisel kollakaks ja kukuvad maha. Talvel on lehised raagus. Käbid on püstised, 19 cm pikad. Põhja pool on käbid väiksed (13 cm) väikeste kandelehtedega, lõunas suuremad (39 cm). Kõige suuremad käbid on kõige lõunapoolsematel liikidel (Himaalajas). Käbid on algul rohelised või punased, 58 kuud pärast tolmlemist küpsevad nad pruuniks. Umbes pooltel liikidel on kandelehesoomused pikad ja nähtavad, teistel lühikesed ja seemnesoomuste alla peitunud.
ja Põhja-Korea. Kollase mere pindala on umbkaudu 416 000 km. Suurim sügavus on 106 m. Vesi on magedam kui ookeanis ehk umbes 32 promilli. Kollane meri on selfimeri, mis tähendab, et ta asub mandrilaval. Self on Kollasel merel lai. Kollane meri sai oma nime selle järgi, et jõed kannavad hõljumina peeneteralist setet, lössi, merre. Sete koosneb tavaliselt peenest liivas või saviosakestest ning on helekollast värvi. See värvibki mere kollakaks. Kollase mere idarannikul on väga tugevad looded, suurim kõrgus on 8 meetrit. Ida- Hiina meres on Kuroshio hoovus, mis on maailmas suuruselt teine soe hoovus. See mõjutab ka Kollast merd. Kollase mere põhjas roomavad kühmulised meripurad ning kaljupragudes on ka merisiilikud. Uuringud näitavad, et piirkonnas kõige olulisem koht rändlindudele on kogu Ida-Aasia, kus on vähemalt 35 erinevat liiki esindavat lindu. 16
KOLLANE MERI Mirjam K. 7b MERE ASEND Kollane meri asub vaikse ookeani loode osas. Bo Hai laht Jaapani meri Korea poolsaar Kollane meri Korea väin Jaapani saared IVaikne ookean Ida-Hiina meri Joonis1. Kollane meri MERE NIMI Kollasele merele on nime andnud jõgede poolt hõljumina merre kantav löss, mis värvib merevee kollakaks. ÄÄREMERI Kollane meri ei ole otse ühenduses ookeaniga, et ookeanisse jõuda, peab kollane meri läbima Ida-Hiina mere. Kollase mere kirde osas on Bo Hai laht. Kollase mere ida osas on aga Korea väin. Kollase mere kagu osas aseteseb väike osa Jaapani saartest. SUURUS S=416000KM RUUDUS SUURIM SÜGAVUS Kollane meri on madal, sügavus mere keskosas on 60-80 m. Suurim sügavus Kollases meres on 106 meetrit. VEE SOOLSUS Kollase mere vesi on magedam kui ookeani vesi, keskmiselt 32 promilli.
pimestavale valgusele, suurenenud nõuded valgustusele. Eakatel on vaja rohkem aega, et ära harjuda heledate/tumedate valgustega, väheneb kontrasti tundlikkus, võime hinnata sügavusi õigesti, võime keskenduda lähedal asuvatele asjadele ja vähenenud värvi sensitiivsus. Eakatel toimub ka värvitaju kadumine, see ei kahjusta niivõrd igapäeva elu. Värvitaju langus algab umbes 70. aastaselt alates. Juhtub kuna eakatel muutuvad silmaläätsed kollakaks ja siis on raskem osasid värve teistest eristada. Silmasid saab kaitsta regulaarse füüsilise koormusega, loobuda tuleks suitsetamisest, hoida vererõhku ja veresuhkrut kontrolli all, kindlasti tuleb anda väsinud silmadele puhkust ja regulaarselt külastada arsti. Kuiv silm esineb 75%-l üle 65-a inimestel. See haigus mõjutab igapäeva elu sama palju kui külmetushaigus. Pisarate funktsiooniks silmas on oluline osa nägemisteravuses, ta on määrdeks silmas (valutu pilgutamine), silma
juurde. Mingist hetkest alates värvilisi ribasid enam ei tekkinud ning mulli ülemine osa muutus ühevärviliseks. Mis tähendab, et seebimulli pind ei ole ühe paksune vaid laikudena on paksemaid ja õhemaid kohti kelmes. Need ebatäpsused põhjustavadki seda värvivaheldumist laikudena. Seebikelme paksust põhjustab erinevate lainepikkuste interferentsimaksimumi ja ülejäänutega juhtub destruktiivneinterferents, selletõttu on erievat värvi laigud seebikelmel. Kõigepealt muutus mull kollakaks, siis sinakaks ja lõpuks läks katki. Seebimulli elukäiku puudutab ka see, kui kaua ta elus püsib ning kelme paksus. Mullile langevad valguskiired A ja B peegeldavad ühte kohta. Laine A peegeldab alumiselt kihilt ja laine B pealmiselt kihilt ehk interferentsi maksimum. Interferentsi miinimum . Seebimulli sünd Seebimulli puberteediiga seebimulli täiskasvanuiga seebimulli pensioniiga
Paranda kõik vormistamisvead! Harilik kivipuravik Harilik kivipuravik ehk boletus edulis. Harilik kivipuravik on kogukas, tugev ja lihaka viljalihaga nagu puravikud ikka on. Hariliku kivipuraviku kübar on erinevates toonides pruun ja täiskasvanud seenel võib olla selle laius isegi kuni 25 cm .Torukeste värv varieerub vastavalt selle vanusele, vanemal seenel muutuvad need kollakaks ja lõpuks oliiviroheliseks .Hariliku kivipuraviku jalg on paks, mõnikord vahelt isegi tünnisarnane ja selle helepruunikal pinnal on habras valge võrgustik. Hariliku kivipuraviku viljaliha on valge, kübarnaha all aga pruunikas. Maitselt on see seen mahe. Hariliku kivipuraviku levik Harilik kivipuravik kasvab noortes okaspuumetsades ja lehtpuumetsades. Väga hästi kasvab ka valgusküllastel raiesmikel ja metsaservadel. Kõige kõrgem saagikus on enamasti sügisel, mõnikord esineb
Sügis sammub metsades, väljadel, teedel... Sügis on suurte muutuste aeg. Loodus meie ümber muutub kirevaks. Loomad varjuvad külma eest. Lapsed seavad sammud kooli poole. Nüüd on kõigil käed ja jalad tööd täis. Metsa sammudes toob sügis kaasa puude kirjunemise. Lehed muutuvad punakaks või kollakaks ja väänlevad okste küljest lahti. Järgnevalt lendavad need tuulega puust üha kaugemale, et maandudes katta maapind värvilise vaibaga. Peagi on metsades raagus võrad. Siiski kerkib sambla alt välja palju kübaraid. Seened uhkustavad üksteise võidu oma uhkete kuplitega, oodates seenelisi. Putukad poevad põhku, lootes ärgata kevadel, kui ilmad soojenevad. Enamik loomi on ametis talvevarude kogumisega. Samal ajal vooderdavad ülejäänud metaelanikud pesasid, et talveuni tuleks magusam
Alates septembrist tuleb taime jälle tihedamalt kastma hakata. Täielikult pole soovitav pinda lasta läbi kuivada. Peale kastmist potti jäänud vesi tuleks ära võtta. Kui ruum on soojem, võib õhuniiskuse säilitamiseks piserdada veega. Poti võib panna põhjasuunda avanevale aknalauale, kus jõulukaktus saab piisavalt valgust, kuid samas on kaitstud ereda lõunapäikese eest. Liigse valguse korral värvuvad lehed pruunikaks ja muutuvad kortsuliseks. Taime lülide närbumine või kollakaks tõmbumine annab märku, et valgus on liiga tugev või muld kuiv. Öösel soovib pimedust. Juulis-augustis võib hoida väljas, kuid varjatuna päikese ja vihma eest. Õitsemise ajal on soovitav väetada vedela lilleväetisega. Õitsemisest märtsini ei väetata. Suvel väetatakse täisväetise lahusega kaks korda kuus. Varrelülide või õiepungade varisemine võib olla tingitud kaali- ja fosforväetise puudusest. Soovitav ei ole asukohta muuta (suvel kohaneb kiiremini)
Kuni 1 aastased lapsed tahavad ise riietuda. 4-7 aastased jaotavad mänguasju. Suureneb tähelepanu, püsivus. Hingamine Imik hingab diafragma abil, 20-40 korda minutis. Väikelapsel areneb rinnahingamine, hingamissagedus on 20-30 korda minutis. Eelkoolieas domineerib rindkerehingamine, hingamissagedus sama mis väikelapsel. Eritamine 0-3 kuused lapsed kakavad iga toidukorra järel või koguni kord nädalas. 4-6 kuulised lapsed, kes toituvad rinnapiimast, nende väljaheide on tumedast kollakaks. Need kes on rinnapiima asendajal, nende väljaheide on kollakast helepruuniks. Söömine ja joomine Nelja kuni kuue kuune lapse toitub samuti rinna- või segupiimast. Laps on muutunud aktiivseks. Lapse aktiivsus tõuseb iga kuuga. 7-9 kuusel lapsel suureneb lisatoidu-ja veevajadus.
mdaste villidena. Vib-olla palavik, peavalu, valud lihastes ja liigestes. kolmanda sfilise puhul esinevad muutused peamiselt nahal ja limaskestadel. Piirdunud alal tekivad gummad, vivad haavanduda, levida luudele, phjustada luude hrenemist. ravi: antibiootikumid, mrab arst. GONORRA e. tripper tekitaja: sugulisel teel, gonokokk petieperiood: 3-7peva/...-2ndalat tunnused: kipitustunne kusitil, hallikas eritis, mis mnepevaga muutub paksuks kollakaks mdaks. Urineerimine valulik. Kusiti vlissuudme mbrus punetab ja tursub. Pletik levib kusiti tagaossa ning eesnrmele, esineb vlisuudmele verd. Palavik, valulik prasool, eesnre -suureneb/-valulik Naisel: valulik urineerimine, valgevoolus ravi: mrab arst, antibiootikumid TRIHHOMONOOS tekitaja: algloom peiteperiood: 5-28peva tunnused: kipitus, rritustunne, valulik urineerimine, kollane/roheline voolus, sage urineerimine. Mehel: haigustekitaja kandjad, valulik urineerimine, vhene eritis kusitist.
Esimesse plamithapet, teisse oliiviõli ja kolmandasse searasva. Kõikidesse katseklaasidesse lisatakse tilkhaaval (10 tilka) broomi lahust kloroformis ning loksutatakse ja jäetakse mõneks ajaks seisma. Esimeses katseklaasis, kus oli palmithape jäi broomi värv püsima, mis tõestab küllastunud rasvhapete olemasolu. Teises katseklaasis, kus oli oliiviõli muutus lahus läbipaistvaks, mis tõestab küllastumata rasvhapete olemasolu. Kolmandas katseklaasis, kus oli searasv muutus lahus kollakaks, mis tõestab mõlemate - nii küllastunud kui küllastumata rasvhapete olemasolu. Kolesterooli määramise test Kolesterooli reageerimisel äädikhappe anhüdriidiga (CH3CO)2O väävelhappe keskkonnas moodustub tume sinakas-rohelise värvusega reaktsioonisegu. Tegemist on mitmeastmelise reaktsiooniga ja lõpliku värvuse kujunemist võib märgata üle punase ja sinise vaheühendi. Reaktsiooni sinakas-rohelises staadiumis on TMR-
Enne lõhkemist teeb see läbi mitmeid erinevaid värvimuutusi. Kõigepealt näeme mulli pinnal punarohelisi ribasid ehk vikerkaart, mis tekib, kui valgus murdub õhus olevatelt veepiiskadelt. Mulli pinnal näeme veel ka lampide peegeldust. Jälgides mulli, nägime, et ribad laskuvad aeglaselt allapoole ning mulli ülaosas tekib neid juurde. Mingist hetkest alates värvilisi ribasid enam ei tekkinud ning mulli ülemine osa muutus ühevärviliseks. Kõigepealt muutus mull kollakaks, siis sinakaks ja lõpuks läks katki. Seebimulli elukäiku puudutab ka see, kui kaua ta elus püsib ning kelme paksus. Vaevasime oma pead, miks seebimull tõmbub kõrre otsas kokku tagasi, kui lakata puhumast kõrre teisest otsast? Lõpuks mõistsime, et seebimull tahab võtta väikseima kuju mis saab ja mullis tekib rõhk ja kui vasturõhk kaob, siis lükkab rõhk õhu mullist välja. Kui mängida seebimullidega, siis näeme, et seebimullid on vikerkaarevärvilised ehkki seebilahus
kirunud, miks kõik kollast tolmu täis on. Sanglepal on ka huvitavaid kaaselanikke. Näiteks elavad temagi juurtel mügarbakterid nagu liblikõielistel, nii teeb lepamets mulla palju paremaks kui ta enne oli. Osa linde söövad meelsasti urbi - õietolm meeldib lindudele. Kindlast tuleb aga rääkida veel sanglepa puidust, mida on ka kameeleoniga võrreldud. Kui tüvi maha saagida, võib näha, et puu on ilus säravvalge, kuid mitte kauaks - õige pea muutub see kollakaks, siis oranzikaks, seejärel tumeoranziks ja lõpuks tuleb juurde veel roosasid ja lillasid toone. See näitab, et puus on peidus mitmeid huvitavaid värvaineid. Neid õppisid inimesed juba ammu kasutama, peale selle leidsid nad sanglepa ka naha parkimiseks sobiva olevat. Peale kõige muu on sanglepp ka tuntud vastupidava niiskuskindla ehitusmaterjalina, temast valmistatakse vineeri ja mööblit. Kindlast on kõik maalapsed näinud, et isa suitsusingi
piirkondades hoidu keetmata vee, jääga jahutatud jookide, termiliselt töötlemata puu Fifth level ja juurviljade ning mereandide tarbimisest. Haigussümptomid tekivad kuni poolteist kuud pärast nakatumist. Esinevad väsimus, palavik, oksendamine, nahk võib muutuda kollakaks ja sügelevaks, uriin tumedaks ja väljaheide heledaks. Üldjuhul on see haigus üsna ohutu. Läbi põdedes saad eluaegse immuunsuse ja haigus ei muutu krooniliseks (erinevalt C ja B hepatiidist). Bhepatiit Haiguse varajases faasis võivad tekkida külmetushaigusele iseloomulikud kaebused: isutus, iiveldus ja oksendamine, väsimus ning liiges ja lihasvalud. Maksapõletiku korral satub sapp sageli Click to edit Master text styles verre ja sealt edasi uriini
Looduslik vesi sisaldab alati lahustunud mineraale ja vahel ka orgaanilisi ühendeid. Destilleeritud vesi on vaba igasugustest lisanditest ja ei moodusta kristallstruktuuri. Kui destilleeritud vesi kristalliseerub, siis on see halvasti destilleeritud. Vee omadused Värvus. Looduslikud tegurid on enamasti tervisele ohutud, kuid tarbija seisukohast ebasoovitavad. Vee värvust mõjutavad nii suur raua kui mitmesuguste orgaaniliste ainete sisaldus (soost pärit veed), mis muudavad vee värvuse kollakaks või rohekaks, annavad veele ebameeldiva lõhna ja maitse. Selle saab eemaldada veefiltritega. Hägusust põhjustavad tegurid on enamasti tervisele ohutud, kuid tarbija seisukohast ebasoovitavad. Hägusust saab eemaldada mehhaaniliste filtritega. Karedus. Eestis on joogivesi enamasti kare - elame ju paesel pinnal ning see sama paekivi teeb karedaks ka meie joogivee. Vee karedust põhjustavad vees lahustunud kaltsiumi Ca ja magneesiumi Mg soolad. Vee kareduse saab eemaldada veepehmendajaga.
Selles voldikus räägime viiruste põhjustatud hepatiitidest ehk viirushepatiitidest. Tänapäeval tuntakse mitut viirushepatiitide tekitajat, millest kõige tuntumad on A-, B- ja C-hepatiidi viirus. A-hepatiidi viirus levib pesemata käte, saastunud toidu ja vee kaudu. B-hepatiidi viirus levib eelkõige seksuaalvahekorra ajal. C- hepatiidi viirus levib peamiselt kokkupuutel verega. Mitu päeva pärast nende haigusnähtude tekkimist võivad nahk ja silmad kollakaks muutuda. Uriin muutub tumedaks nagu seisnud tee ning väljaheide väga heledaks, nagu pahtel. Sümptomid võivad püsida paarist nädalast mitme kuuni. Isegi pärast nende kadumist võib haige olla veel mitu kuud väsinud. Üheksal inimesel kümnest kaob viirus iseenesest. Ühel inimesel kümnest B- hepatiit aga ei kao ning tal kujuneb välja krooniline B-hepatiit. Need inimesed on nakkusohtlikud. Krooniline B-hepatiit võib põhjustada maksa kärbumise ja maks ei tööta enam korralikult
Liiv settib ning vesi hakkab mõõtklaasi voolama. Klaasis fikseeritakse vee ruumala- V [cm3], samas on see ka liiva ruumala. Leitakse erimass valemiga Eestis liiva erimass 2,60- 2,65 Orgaaniliste lisandite sisalduse määramine Põhiliseks orgaaniliseks lisandiks on huumus. Huumus kahjustab betooni sellega, et huumushapped tekitavad tsemendi korrosiooni. Liiv ja Na(OH) lahus segatakse hoolikalt läbi. Jäätakse 24 tunniks seisma. Lahus värvub kollakaks. Mida rohkem on orgaanilisi lisandeid liivas, seda tumedam tuleb lahus. Järgmisel päeval võrreldakse lahuse värvust etaloniga- lahus ei tohi etalonist tumedam olla. Savi ja tolmu sisalduse määramine Mõõdetakse ~1 liiter liiva, kuivatatakse püsiva kaaluni G1[g]. Valatakse liiv suuremasse anumasse ja valatakse üle suure hulga veega. Liiv ja vesi segatakse läbi ja lastakse 2 tundi seista, et savi liguneks terade küljest lahti. Seejärel segatakse liiv ja vesi uuesti läbi
Kristallid kuuluvad kuubilisse süngooniasse, mistõttu granaatide hulka kuuluvad mineraalid esinevad enamasti isomeetriliste terakestena. MAGNEESIUM Magneesium on hõbevalget värvi ja läikiv. Ta on metall,Berülliumist on ta pehmem ja plastilisem. Magneesiumi sulab temperatuuril 648,8 °C TALK Talk on üks silikaatsetest savimineraalidest. Puhas talk on värvuselt valge, kuid lisandite tõttu võib värvuda hallikaks, kollakaks, rohekasvalgeks või pruuniks. TÄNAN KUULAMAST!
saastunud vee ja toiduga. Nakkust inimeselt inimesele soodustab pikaajaline lähikontakt kodus, koolis, laagris või mujal. Viirusliku Ahepatiidiga puutud kokku eelkõige reisides. Ahepatiidist ohustatud piirkondades hoidu keetmata vee, jääga jahutatud jookide, termiliselt töötlemata puu ja juurviljade ning mereandide tarbimisest. Haigussümptomid tekivad kuni poolteist kuud pärast nakatumist. Esinevad väsimus, palavik, oksendamine, nahk võib muutuda kollakaks ja sügelevaks. Läbi põdedes saad eluaegse immuunsuse ja haigus ei muutu krooniliseks (erinevalt C ja B hepatiidist). Bhepatiit Selle viiruse puhul võib peiteperiood ulatuda isegi kuni kuue kuuni. Haiguse varajases faasis võivad tekkida külmetushaigusele iseloomulikud kaebused: isutus, iiveldus ja oksendamine, väsimus ning liigese ja lihasvalud. Maksapõletiku korral satub sapp sageli verre ja sealt edasi uriini.
toomingaid kasvab. Toomingate õitsemise aeg on parim kartuli panekuks. Õied meenutavad väheldasi kirsi- või ploomiõisi, kuid paiknevad kobarates, millele viitab ka ladinakeelne liigiepiteet racemosa. Ühes õisikus võib olla üle kolmekümne viietise õie. Kuivatamisel muutuvad valged kroonlehed kollakaks. Õitsemine võib alata ka enne lehtimist. Toomepuu õitseaeg on looduses kiirete muutuste aeg. Kui kroonlehed valeva lumena maha pudenevad, on rändlinnud kohale jõudnud ja puudel pitsiliste hiirekõrvade asemel lopsakas lehestik. Kevad hakkab mööda saama ja inimesed pisitasa kurtma palava päikese üle. Toominga piklikelliptilised lehed asetsevad okstel vahelduvalt. Lehed on täiskasvanud puul kuni 10 cm
võimas närvimürk ja põhjustab sõltuvust ning muudab meie organismi tegevust, nagu teisedki uimastid. Seetõttu on palju kergem suitsetamist ennetada kui sellest hiljem lahti saada. Kuidas mõjutab suitsetamine Sinu keha? · Suitsetamise tagajärjel muutuvad hambad ja keel kollaseks. · Riietele, juustele, nahale ja hingeõhule jääb külge ebameeldiv lõhn. · Juuksed hõrenevad, nahk läheb kortsuliseks. · Nahk, sõrmeotsad ja küüned muutuvad kollakaks ja rabedaks. · Suitsetaja vananeb kiiremini. · Tekib ,,suitsetaja köha". · Väheneb lõhnataju. · Maitsmismeeled ei funktsioneeri enam nii hästi kui enne. · Väheneb kopsumaht, mistõttu nõrgeneb ka füüsiline vorm ja vastupidavus. · Hingamine on raskem ning tekib sagedamini õhupuudus. · Suitsetaja vereringe jäsemetes aeglustub, mistõttu käed ja jalad on külmavõitu. · Suitsetaja on igasugu haigustele, nagu näiteks gripp ja nohu, vastuvõtlikum, kuna
Sanglepa lehed on tumerohelist tooni, tömpotsalised ning läikivad. Isasõied on 4-7cm pikkused, rippuvad urvad, mis on punakaspruuni tooni. Emasurvad on lehtede kaenlais ühisel rootsul, käbikujulised ning punakat tooni. Väikeste tumepruunide käbide sees on peidus viljad, mis on vaevalt paari millimeetri suurused ning tuulega kerged lendama. Kui tüvi maha saagida, võib näha, et puu on säravvalge, kui mõne aja möödudes muutub see kollakaks, siis oranžiks, seejärel tumeoranžiks ja lõpuks lisandub juurde roosasid ja lillasid toone. Sanglepa koor on tumepruun ja krobeline, noored võrsed kolmekandilised, siledad, punakaspruunid ja heledate lõvedega. Pungad äraspidimunajad, rootsulased, rohekaspruunid. Sanglepp on külmakindel, kuid valgusnõudlik ning liigniiskuses kasvab vaid liikuva põhjavee korral. Eestis paikneb niisketes metsades, jõeservadel ja puisniitudel. Tihti võime teha kohata ka madalsoodes
Siidi pleegitamine on üsna tugevust. vaevaline ning see ei vaja seda. Muudavad kiu kollakaks. 1 OMADUSED DZUUT LAMBAVILL ANGOORAKITS ANGOORAKÜÜL VISKOOS KAAMELIVILL IK 1
Alkaanid on küllastunud süsivesinikud, kus süsiniku aatomi vahel on kovalentsed üksiksidemed. Küllastunud tähendab seda, et nad sisaldavad maksimaalselt võimalikku arvu vesiniku aatomeid. Süsinik neis ühendeis on kõige suuremal määral redutseerunud. Kõik alkaanid on veest kergemad, ei lahustu vees. Gaasilised alkaanid on lõhnata, vedelad bensiini lõhnaga. Värvus muutub süsinikahela pikenedes värvusetust-kollakaks-pruuniks (erinevad naftafraktsioonid). Tuntumad alkaanid, nende omadused, kasutus, saamine: · Metaan CH4 o lõhnatu ja värvitu gaas. o Maagaasi peamine koostisosa (85-98%) o Suur osa maagaasist kasutatakse kütteks, kuid ta on ka keemiatööstuse tooraine
1 nullproov, destilleeritud vesi (näitab tööreaktiivist tingitud absorptsiooni) 2 1 ml uuritavat lahust 3 1 ml uuritavat lahust 4 1 ml glükoosilahust (0,25 mg/ml) 5 1 ml glükoosilahust (0,125 mg/ml) 6 1 ml glükoosilahust (0,062 mg/ml) Igasse katseklaasi pipeteeritakse 3 ml tööreaktiivi ja loksutatakse kohe, et saavutada ühtlast kontsentratsiooni. Pärast tööreaktivi lisamiseks väärvus muutus kollakaks igas kasteklaasis. Kaliibrimisgraafiku koostamine ja glükoosi kontsentratsiooni kindlakstegemine Pärast reaktsiooni läbiviimist koostan kaliibrimisgraafiku ja selle abil leian glükoosisisaldust sidruimahlas. Kolv Optiline tihedus (ABS) Opt. tihedus 0 proov 0 proov 0,047 Sidrunimahl 0,083 0,036 KeskmineD väärtus? Sidrunimahl 0,091 0,044
* Üksnes rotaviirusnakkuse viievalentse vaktsiini korral ** 1995.–2003. aastal sündinud ja eelnevalt B-viirushepatiidi vastu vaktsineerimata lapsed immuniseeritakse intervalliga 1 kuu esimese ja teise doosi ning intervalliga 5 kuud teise ja kolmanda vaktsiinidoosi vahel. Viited: http://www.vaktsineeri.ee/riiklik-immuniseerimiskava.html HepB - B-hepatiit on nakkushaigus, mis võib põhjustada tõsiseid maksakahjustusi. Iseloomulikuks tunnuseks on naha, limaskestade ja silmavalgete kollakaks värvumine. Naha värvumine toimub 25% haigestunutest, enamikul juhtudel kaasnevad haigestumisega vaid nõrkus, iiveldus ja oksendamine. B-hepatiit on üks kõige levinumaid nakkushaigusi maailmas, olles 100 korda nakkavam kui HIV. BCG - Tuberkuloos (ladina keeles tuberculosis; lühend TB, tbc[1]) on mitmetel selgroogsetel (sh madudel) esinev akuutne või krooniline granulomatoosse põletikuga kulgev nakkushaigus, mida võivad põhjustada tuberkuloosi mükobakteri kompleksi rühma liikmed,
roosakad, punakad või lõpuks mustad. Jalg on otsapidi kotjas tupes, mis võib maa seest märkamata jääda. Jalg on alt muguljalt jämenenud, aga tuppe ei ole! Vigastus-või lõikekohad jäävad valgeks. Vigastus-või lõikekohad muutuvad ajapikku kollakaks. SURMAVALT MÜRGINE! MAITSEV SÖÖGISEEN, SÖÖDAV VÄRSKELT! Jahutanuk ja harilik kännumampel Jahutanuk ja harilik kännumampel Kasvavad puidul kobarana. Iseloomulik on kübara „kahevärvilisus“: kuivanud osa on heledam, niiske osa tumedam. Vähem lihakas Kogumikud väiksemad Kasvab okaspuukändudel
KATSE 4: Soola sisalduse (kloriidioonide) määramine Lisasime 3 erinevasse vesiekstraktiga katseklaasi hõbenitraadi lahust. Kloriidioonide olemasolul peaks tekkima valge AgCl sade: AgNO₃ + NaCl → NaNO₃ + AgCl↓ Tulemus: Piraat; Estrella – vesiekstrakt võis olla liialt hägune ning muutust lahuses polnud märgata. Lay’s – vesiekstrakt oli väga selge, mistõttu hõbenitraadi lisamisel tekkis koheselt valge niitjas sade, mis hiljem muutus kollakaks ( põhjuseks võis olla algse lahuse kollane värvus). Sisaldas kindlasti kloriidioone ja seega oli krõpsude valmistamisel ka kindlasti kasutatud NaCl soola. KATSE 5: Krõpsude põlemine Krõps võeti pikkade pintsettide vahele ning põletati leeklambiga. Tulemus: Estrella –tugevam oranž leek – viitab suuremale naatriumi sisaldusele – reaktsioonil hõbenitraadiga võis siiski tekkida AgCl sadet, kuid hägususe tõttu ei olnud see silmaga eristatav; eraldus natuke suitsu ja tahma
A-vitamiini eelühendina muutuvad karotenoidid inimorganismis vitamiiniks. Karotenoide lisatakse margariinidele, kondiitritoodetele, maiustustele, majoneesidele, kastmetele, konservidele ja teistele toodetele. Lähemalt nendest järgmisel slaidil: E160a beetakaroteen on kollakasoranz toiduvärv, mida kasutatakse margariinides, võides, kondiitritoodetes, jookides, maiustustes. Kõrvalmõjud praktiliselt puuduvad, kui suurtes kogustes võib muuta naha kollakaks. E160b biksiin on kollakasoranz toiduvärv, mida kasutatakse maiustustes, toiduravades, kastmetes. Võib tekitada ülitundlikkust ja nõgeslöövet. E160c paprikaekstrakt on kollakasoranz toiduvärv, mida kasutatakse kastmetes, saiakestes, sinepis. Kõrvalmõjusid pole teada. E160d lükopeen on kollakaesoranz toiduvärv, mida kasutatakse majoneesides, kastmetes, tomatipastades. Kõrvalmõjusid pole teada. E160e beeta-apo-8-karotenaal on oranzikaspunane toiduvärv, mida
tõmbunud vanad viljakehad. Harilik Kivipuravik Harilik kivipuravik kasvab noortes okaspuumetsades ja lehtpuumetsades. Eestis on 18 erinevat kivipuraviku liike. Kasvab ka valgusküllastel metsaservadel. Ohtralt kasvab neid Sügisel. Harilik kivipuravik on kogukas, tugev ja lihaka viljalihaga.Kübar on erinevates toonides. Torukeste värv sõltub seene vanusest, vanemal seenel muutuvad need kollakaks ja lõpuks oliivroheliseks. Seene jalg on paks, koguni võib ka olla tünni sarnane. Seeneliha on valge. Kuid kübaranaha all on pruunikas. Maitse poolest on Harilik kivipuravik mahe. Väga hea söögiseen, söödav värskelt. Kergelt pähklimaitseline. Seened on igati tervislikud. Sisaldavad rohkelt mineraalaineid ja seleeni. Kivipuravikud sobivad suppidesse, salatitesse, risotosse, grillimiseks, praadimiseks, seenehautisesse.
enneaegsest lagunemisest tingitud kehvveresus 7. Kuidas avaldub hemolüütiline aneemia? Avaldumine sõltub aneemia raskusest, kerge aneemia korral ei pruugi vaevusi esineda. Esineb kiire väsimine, üldine nõrkus, peavalu, koormusel tekib ruttu hingeldus ja pulsi kiirenemine. Hemolüütilisele aneemiale on iseloomulik punaliblede purunemise ja hemoglobiini lagunemise tõttu tekkiv bilirubiini hulga suurenemine veres, mis muudab naha ja silmavalged kollakaks (ikterus). Uriin võib olla tume ning esineb põrna suurenemist. 8. MIs on leukeemia? Leukeemia on kõige levinum lapseea verevähk. Leukeemia kahjustab kahte liiki valgeid vereliblesid: lümfotsüüte ja granulotsüüte, mis kaitsevad organismi haiguste eest. Leukeemia ehk valgeveresus ehk verevähk on üldnimetus vereloomeelundite kasvajatele, mis arenevad peamiselt luuüdis. Leukeemia korral vohavad luuüdis ebanormaalsed (leukeemilised) rakud ja
peptiidsideme koostises olevate hapniku aatomitega, andes lillaka biureet- kompleksi . Mulderi reaktsioon Reaktsioon tõestab aromaatset tuuma sisaldavate aminohapete olemasolu. Konts. HNO3 lisamisel sadestub valk ja soojendamisel toimub aromaatsete tuumade nitreerumine. Töö käik: Katseklaasi valati ~ 1 ml munavalgu lahust ja lisati 4 tilka kontsentreeritud HNO3,tekkis valge sade, saadud lahust soojendati. Lahus muutus kollakaks Pärast jahutamist lisati NH4OH kuni ammoniaagi lõhna ilmumiseni. Lahus muutus seejärel tumedamaks kollaseks, võiks öelda oranziks. Järeldus: Soojendamisel toimus aromaatsete tuumade nitreerumine ja saadud nitrofenooli tüüpi ühend on kollaka värvusega, sellepärast muutus lahus kollakaks. NH4OH lisamisel muutus lahus oranziks kuna nitrofenool käitub leeliselises keskkonnas kui hape, omandades oranzi värvuse. Milloni reaktsioon
tuumad nitreeruvad. Moodustunud ühend on kollase värvusega (happelises keskkonnas käitub indikaatorina omandab leelises keskkonnas oranzi värvuse). Töö käik: 1 ml munavalgu lahust + 5 tilka konts. HNO 3 (loksutan) soojendan lahust jahutan + NH4OH (kuni ilmub ammoniaagi lõhn) Tulemus: Lisades HNO3 tekkis läbipaistmatu valge hägu, soojendamisel tekkis põhja kollakase vedelik ja valge helvesjas sade kerkis üles, lõpuks muutus kogu katseklaasi sisu üleni kollakaks. NH4OH lisamisel muutus lahus heledamaks. Järeldus: Valk sadestus ja aromaatsed tuumad nitreerusid, segule kollakas värvus, järelikult sisaldusid munavalgus aromaatseid tuumi sisaldavad aminohapped. 3. Milloni reaktsioon Reaktsioon sarnaneb ksantoproteiinreaktsioonile. Milloni reaktiiv on elavhõbe(II)nitraadi lahus lämmastikhappes vähese NaNO2 lisandiga. Reaktiiviga annab valk soojendamisel intensiivse punaka sademe.
taimeks. 4.2 Niiskusnõuded ja nõuded mulla suhtes Kuiv õhk ei tee liiga, st ei vaja palju õhuniiskust. Temperatuur tuleks hoida pigem jahe (mitte alla 15 kraadi) kui väga soe. Poest mulda ostes, tuleks valida kaktustele mõeldud muld, kuhu lisada juurde liiva. Muidu mulla suhtes erilisi eelistusi ei ole. 10 4.3 Valgusnõuded Kasvatada valges või poolvarjulises kohas. Vähese valguse korral muutuvad lehed kollakaks, kuigi ta on üsnagi leplik kehvade valgustingimuste osas. 4.4 Paljundamine Paljundada saab osadeks jagamise teel või uusi võrseid (risoome) ümberistutades. 4.5 Kahjurid ja haigused Kilptäi, villtäi ja kedriklest. 5. JÕULUKAKTUS 5.1 Üldiseloomustus Jõulukaktused kasvavad epifüütidena Kagu-Brasiilia troopilistes vihmametsades eelkõige varjulistes, ereda päikese eest kaitstud kohtades. Jõulukaktust nimetatakse küll kaktuseks,
lõhnaaineid, mis maskeerivad toorainete lõhna, säilitusaineid, värvaineid, paksendajaid, lahusteid. 11.Miks kasutatakse pesemisvahendites fosfaate? Millega fosfaate püütakse asendada? Fosfaate kasutatakse väga suurtes kogustes pesemis- ja puhastusvahendites parandades nende pesemisvõimet ja pehmendades vett. Nad seovad veest kaltsium- ja magneesiumioone, muutes sellega vee pehmemaks. Polüfosfaadid reageerivad vees sisalduvate raud- ja mangaanioonidega, mis muidu teevad pesu kollakaks. Fosfaatidele on leitud terve rida alternatiive, milledel on aga kõigil teatud puudused. Üks nendest alternatiivsetest kemikaalidest, naatriumtsitraat, fosfaadist kaks korda kallim ja ei suuda ometi nii hästi eemaldada kaltsiumi ja magneesiumi ioone. Nende ioonide ärastamiseks sobivad aga hästi etüleendiamiintetraäädikhape ja nitrilotriäädikhape. Eriti nitrilotriäädikhape asendab fosfaate hästi , ka pesuvahendi toimeaine moodustumisel, kuid tal pole nii tugevat puhverdavat
CH3(CH2)nCH=CH(CH2)mCOOH +Br2 --> CH3(CH2)nCHBr-CHBr(CH2)mCOOH CH3(CH2)14COOH palmitiinhape 5.Liebermann-Burchard´i kolesterooli määramise test Kolme katseklaasi valasin erineva lipiidi lahust. 1.rapsiõli 2.searasv 3.kolesterool Igasse katseklaasi lisasin 6 tilka äädikhappe anhüdriidi ja 4 tilka väävelhapet. Loksutasin hoolega igat kateklaasi. Kolesterooli sisadav lahus muutus siniseks, searasv värvus veidi kollakaks ja rapsiõli värvus tumehalliks/pruuniks. Kolesterool reageerib väävelhappelises keskkonnas äädikhappe anhüdriidiga moodustades kolesterooli polüeensete derivaatide segu. Katsest võime välja lugeda, et searasv sisaldab mingil määral kolesterooli ja esmapilgul tundub, et rapsiõli sisaldab seda samuti kirjanduse andmetel aga ei sisalda taimsed õlid kolesterooli, seega võib arvata, et rapsiõli sisaldab kolesterooliga sarnaste omadustega
2HCl + Zn ZnCl + H 2 2 3. Soolhape + tina / HCl + Sn Panin katseklaasi soolhapet ja lisasime sinna tina tüki. Reaktsiooni ei toimunud. Kuumutamisel oli reaktsiooni vaevumärgatav. Katsest Järeldan, et tina on väheaktiivne metall, mis on kooskõlas ka metalli asukohaga pingereas. 4HCl + Sn SnCl4+ 2H 2 4. Soolhape + raud / HCl + Fe Panin katseklaasi soolhapet ja lisasime sinna raua tüki. Esialgu reaktsiooni ei toimunud. Kuumutamisel hakkas lahust muutma kollakaks. Raud õrnalt kihises. Järeldan, et raud on keskmise aktiivsusega metall, on kooskõlas pingereaga. 2HCl + Fe FeCl + H 2 2 5. Soolhape + vask / HCl + Cu Panin katseklaasi soolhapet ja lisasime sinna vase tüki. Reaktsiooni ei toimunud, samuti ka mitte kuumutamisel. Katsest järeldan, et vask on mitteaktiivne metall, mis on kooskõlas ka pingereaga. Reaktsiooni ei toimunud. Katse 2 Metallide reageerimine leelistega
näitab tööreaktiivist tingitud absorptsiooni). 3. Katseklaasid nr. 2 ja 3: 1 ml greibimahla lahust (paralleelproovid). 4. Katseklaasid nr. 4,5 ja 6: pipeteerisin igasse katseklaasi 1 ml erineva kontsentratsiooniga glükoosilahust. 5. Pipeteerisin igasse katseklaasi 3 ml tööreaktiivi ja loksutasin koheselt. Fikseerisin aja ja hoidsin katseklaase 20 min toatemperatuuril. 6. Katseklaasides olevad lahuses värvusid suuremal või vähemal määral kollakaks, see toimus K3[Fe(CN)6] toimel ja näitas glükoosi olemasolu. 7. Mõõtsin spektrofotomeetril (lainepikkus 410 nm) lahuste optilised tihedused destilleeritud vee vastu. 8. Kuna ka kontrollproov andis madala optilise tiheduse väärtuse (tööreaktiivi komponentide tõttu), lahutasin glükoosi sisaldavate lahuste (katseklaasid 2-6) optiliste tiheduste väärtustest kontrollproovi oma). Kaliibrimisgraafiku koostamine:
triloon-B lahus, puhverlahus (NH4Cl + NH3·H2O), indikaatorid metüülpunane (mp), kromogeenmust ET-00. Tiitrimine: 3. Töö käik A Karbonaatse kareduse määramine Loputasin pipetti (100 cm³) kaks korda uuritava veega. Uuritavaks veeks oli OÜ Saare Foods- i toode nimega Saaremaa Vesi. Koonilist kolbi loputasin destilleeritud veega. Seejärel pipeteerisin koonlise kolbi 100 cm³ uuritavat vett. Lisasin kolm tilka indikaatorit (mp). Lahus muutus kollakaks. Seadsin büreti töökorda ja täitsin 0,1 M soolhappe lahusega mahuskaala nullini. Tiitrisin uuritavat vett 0,1 M soolhappe lahusega, vahepeal lahust segades, et lahuse pH tase oleks ühtne. Tiitrisin kuni lahuse värvus jäi ka peale segamist punakas. Lugesin büretilt tiitrimiseks kulunud soolhappe mahu täpsusega 0,05 cm³. Loputasin koonilist kolbi destilleeritud veega ja kordasin katset kaks korda. B Üldkareduse määramine Loputasin koonlist kolbi destilleeritud veega
Formaldehüüd ehk metanaal - kasutatakse naha parkimiseks, kui eelk6ige on metanaal tuntud seoses anatoomiliste preparaatide säilitamisega. (Näiteks:Rästikuga pudel bioloogia tunnis) Kuidas tunda suitsetajad välimuse järgi! Suitsetamise tagajärjel muutuvad hambad ja keel kollaseks. Riietele, juustele, nahale ja hingeõhule jääb külge ebameeldiv lõhn. Juuksed hõrenevad, nahk läheb kortsuliseks. Nahk, sõrmeotsad ja küüned muutuvad kollakaks ja rabedaks. Suitsetaja vananeb kiiremini. Tekib nn suitsetaja köha ja väheneb lõhnataju. Maitsmismeeled ei funktsioneeri enam nii hästi kui enne. Väheneb kopsumaht, mistõttu nõrgeneb ka füüsiline vorm ja vastupidavus. Hingamine on raskem ning sagedamine tekib õhupuudus. Suitsetaja vereringe jäsemetes aeglustub, mistõttu käed ja jalad on külmavõitu. Suitsetaja on haigustele, nagu näiteks gripp ja nohu, vastuvõtlikum, sest suitsetamine kahjustab
[5, lk 24] Põhjavesi sisaldab keskmiselt 0,5 kuni 50 mg rauda liitri kohta. Rauasisaldus on suur (kuni 6 mg/l) eelkõige Kagu-Eesti elanike joogivees, kus devoni liivakividest saadav põhjavesi on juba looduslikult rauarikas. [3][6] Raud võibki pärineda veeallikast, kuid samas võib ta lisanduda ka torustikust. Mida kauem vesi torustikus seisab, seda rohkem rauda vette lisandub. Suur rauasisaldus muudab vee häguseks ja kollakaks, metallimaitseliseks ning tekitab seadmetele rauarooste, mis häirib tarbijaid. [3] Põhjavees esineb rauda kahte tüüpi: Fe2+ - kahevalentne ehk lahustunud raud ja harvemini esineb ka Fe3+ ehk kolmevalentset rauda. [1, lk 19] 1.2. Põhjavee rauasisalduse mõju inimesele ja tehnikale Vee kõrge rauasisaldus häirib inimesi, kuna tarbitav vesi on kollakat värvi, hägune, jätab kööginõudele roostetriibud ja annab veele metallimaitse. Enim on täheldatav tarbija emotsionaalne
NO- värvuseta, mürgine gaas, õhus muutub pruuniks 2NO+O2 2NO3 NO2- pruunikas, terava lõhnaga, väga mürgine gaas NO tekivad automootorites, kütuse põlemisel NO2 leidub linnade ja tööstuskeskuste õhus Lämmastikuoksiidid NO ja NO2 tähistatakse valemidagi NO2 NO2 on tugev oksüdeerija, temas põlevad C; P; S, orgaanilised ained jm. 2C + 2NO2 2CO2 + N2 Füüsikalised omadused: *värvuseta vedelik *valguse ja/või soojuse mõjul muutub hape kollakaks (tekib NO2; mis osaliselt lahustub) *tugev hape *soolad nitraadid Keemilised omadused: *HNO3 reageerib metallidega, eralduvad lämmastikoksiidid Cu + lahj. HNO3 NO Cu + konts. HNO3 NO2 *Kullaga HNO3 ei reageeri; kullaga reageerib kuningvesi (HNO3 : HCl = 1: 3) *HNO3 Ca(NO3)2 2HNO3 + Ca Ca(NO3)2 + H2O KNO3 HNO3 + KOH KNO3 + H2O NaNO3 2HNO3 + Na2CO3 2NaNO3 + CO2 + H2O AgNO3 4HNO3 + 3Ag 3AgNO3 + NO + 2H2O HNO3 soolad on nitraadid. Nitraadid lahustuvad vees.
Nefeliin tekib ränivaestest (kvartsivabadest) leeliselistest magmadest, kuid võib olla ka moondelise tekkega. TALK Talk on üks silikaatsetest savimineraalidest. Keemiline valem: Mg3Si4O10(OH)2 Talk on mineraalina väga pehme. Tema erikaal on 2,72,8 g/cm³ Puhas talk on värvuselt valge, kuid lisandite tõttu võib värvuda hallikaks, kollakaks, rohekasvalgeks või pruuniks MUSKOVIIT Muskoviit ehk kaaliumvilk on vilkude hulka kuuluv mineraal. Muskoviit koosneb õhukestest lehtedest, on läbipaistev, ühtlaselt kollakas, hallika või roheka tooniga. Keemiline valem:KAl2(AlSi3O10) (F,OH)2 LIIVAKIVI Liivakivi on tsementeerunud liivast koosnev settekivim, mis kuulub
annaabi.ee 
