Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Looduslik vesi, selle probleemid ja lahendused (0)

1 Hindamata
Punktid
Looduslik vesi, selle probleemid ja lahendused
Loodusliku vee mineraalide sisaldus oleneb pinnase mineraalide sisaldusest, võnkesagedus ja energeetiline seisund olenevad maaväljast, kus vesi liigub. Need on looduslikku vett iseloomustavad parameetrid .
Looduslik vesi on vajalik joogiks nii inimestele kui ka loomadele. Looduslikus vees on alati mitmesuguseid lahustunud mineraalsooli, kõige rohkem kaltsiumi-, magneesiumi- ja rauaühendeid, aga ka mitmeid teisi nn mikroelemente lahustunud mineraalsooladena vähesel määral. Looduslik vesi on inimese ja loomade jaoks organismile vajalike mineraalide allikas, kus need mineraalid on nende jaoks enamasti sobivas vahekorras. Looduslikul veel on oma energiaväli, mis on inimeste ja loomade bioenergia allikas. Inimese bioenergiavälja ulatus on tema immuunsuse näitaja. Kui inimese bioenergiaväli on null, siis on inimene haiguste suhtes kaitsetu.
Vesi on eriline aine, millel põhineb elu. Ei leidu ühtegi teist ainet, mida oleks võimalik võrrelda veega. Puhas vesi on meie planeedi elu alus. Kui vee reostuse kriitiline piir ületatakse, elu hävib. Looduses on vesi mitmesuguse struktuuriga, olenevalt tema päritolust ja puhtusest. Looduslik vesi sisaldab alati lahustunud mineraale ja vahel ka orgaanilisi ühendeid. Destilleeritud vesi on vaba igasugustest lisanditest ja ei moodusta kristallstruktuuri. Kui destilleeritud vesi kristalliseerub, siis on see halvasti destilleeritud.
Vee omadused
Värvus. Looduslikud tegurid on enamasti tervisele ohutud , kuid tarbija seisukohast ebasoovitavad. Vee värvust mõjutavad nii suur raua kui mitmesuguste orgaaniliste ainete sisaldus (soost pärit veed ), mis muudavad vee värvuse kollakaks või rohekaks, annavad veele ebameeldiva lõhna ja maitse. Selle saab eemaldada veefiltritega.
Hägusust põhjustavad tegurid on enamasti tervisele ohutud, kuid tarbija seisukohast ebasoovitavad. Hägusust saab eemaldada mehhaaniliste filtritega.
Karedus . Eestis on joogivesi enamasti kare - elame ju paesel pinnal ning see sama paekivi teeb karedaks ka meie joogivee . Vee karedust põhjustavad vees lahustunud kaltsiumi Ca ja magneesiumi Mg soolad . Vee kareduse saab eemaldada veepehmendajaga.
Probleemid
Magevett on maailma varudes ainult 1%. Tekib mageveepuudus eri maailma paigus.
Suurimad veekulutajad on maailmas põllumajandus, tööstus ja kodune majapidamine .
Antisanitaarsed olud ning veereostus arengumaades. Veereostus põhjustab nakkushaiguste levikut.
Naftareostus põhjustab loomade hukkumist.
Maa üle väetamine, keemiliste tõrjevahendite kasutamine. Mõrkained kogunevad organismidesse.
Veekasutus on tööstusriikides ühe inimese kohta vastavalt 220 liitrit ööpäevas, arengumaades vaid 3 liitrit.
Lahendused
Et maailmas jätkus magevett, tuleks heitvett puhastada ja vähendada magevee tarbimist. Tuleks väetada õigeaegselt ja kasutada läbimõeldud niisutussüsteeme põllumajanduses. Tuleks vältida olme- ja mürkkemikaalidesattumist veekogudesse ja rajada veehoidlaid. Oluline on ka transportida vett sinna, kus see puudub või on saastunud.
Looduslik vesi-selle probleemid ja lahendused #1
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 1 leht Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2012-04-21 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 11 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor MerilinK16 Õppematerjali autor
Kirjand teemal looduslik vesi. kajastatud vee probleemid ning lahendused sellele. kirjand oli vajalik keemias ning hinnatud hindega 5.

Sarnased õppematerjalid

Ülevaade globaalprobleemidest
4
doc

Ülevaade globaalprobleemidest

* Religioossed ja kultuurilised tõekspidamised * Mullastiku vaesumine * Pereplaneeringu puudumine * Loodusvarade hävimine * Keskonnareostus ja paljud teised. Probleemi lahenduseks: Pereplaneerimine, teavitamine rasestumisvastastest vahenditest, hariduse võimaldamine naistele, naiste õiguste suurendamine, abieluea tõstmine, laste arvu piiramine, laste suremuse vähendamine. Toidupuuduse probleemidele on olemas samuti lahendused. Tuleks muuta inimeste toitumisharjumusi. Täiustada maaharimisviise ja -tehnoloogiat, kõrge saagikusega põllukultuurid. Vältida mulla vaesumist, erosiooni ning majandusabi. Jäätmeprobleem Jäätmed on seaduses sätestatud kategooriatesse kuuluv vallasasi või kinnistatud laev,mille valdaja on ära visanud, kavatseb seda teha või on kohustatud seda tegema. Ohtlikute jäätmete arv on suurenenud mitmeid miljoneid ning samuti ka tavajäätmeid umbes 15 mln tonnini.

Bioloogia
Keskkonnakeemia 3 loeng-vesi
15
pdf

Keskkonnakeemia 3 loeng: vesi

Mittekarbonaatne (ka püsiv) karedus ...põhjustavad vees lahustunud sulfaadid (CaSO4, MgSO4), silikaadid (CaSiO3, MgSiO3), kloriidid (CaCl2, · Üldkaredus (ÜK) = karbonaatne (KK) + MgCl2) jt. Need soolad ei sadestu vee kuumenemisel, mittekarbonaatne karedus. Väljendatakse Ca2+ ja kuid kloriide sisaldav vesi põhjustab metallide Mg2+ summaarse kontsentratsiooni kaudu. korrosiooni. · ÜK ja KK suurused on tavaliselt lähedased, kuid ÜK võib olla nii väiksem kui suurem KK-st. Kui, näiteks,

Keskkonnakeemia
Vesi
6
doc

Vesi

Vee ainevahetuse kohta kehtib kaks lihtsat reeglit. Esiteks, mida noorem on organism, seda veerikkam ta on. Kolmandal arengukuul on inimese embrüo veesisaldus 90...92%, vastsündinu organismis on vett 75...80% ning mida rohkem organism vananeb, seda väiksemaks veesisaldus muutub. Teiseks, mida veerikkam on organism, seda kiiremini toimub ka kogu ainevahetus. Veevaegus ongi üks põhjus, miks vanurite ainevahetus on väikelastega võrreldes tunduvalt aeglasem. Meie organismis jaotub vesi kudede ja organite vahel erinevalt. Esiteks, inimorganismi põhilised veehoidlad on lihased ja nahk. Teiseks, just lihaste veerikkusega on seletatav ka fakt, et meestes on koguseliselt vett rohkem võrreldes naistega. Põhjus on lihtsalt selles, et meestel on lihasmassi rohkem. Kolmandaks, organismi üldist veesisaldust määrab ka rasvkoe hulk. Kehtib lihtne tõde - mida rohkem on organism rasvunud, seda väiksem on tema veesisaldus ja vastupidi. MEIE VEEBILANSS

Keemia
Keskkonnakeemia
15
pdf

Keskkonnakeemia

Lahus võib ollavedel või tahke(klaas). Lahusti- lahuse komponent, miis meid huvitavas protsessis ei oma toimet. Biosfäärikeemia Biosfäär on Maad ümbritsev elusloodust sisaldav kiht- hõlmab nii lito-, hüdro- kui ka atmosfääri. Atmosfäär - Maad ümbritsev gaasiline kiht, mille ülapiir ei ole täpselt määratav. Meteoroloogias loetakse ülapiiriks 1000 - 1200 km. Hüdrosfäär - Maa atmosfääri ja litosfääri vahel paiknev katkendlik kiht, mille moodustavad tahke ja vedel vesi. Litosfäär - Maa tahke väliskiht, mille ülemine osa on maakoor. Aineringe on ökosüsteemis toimuv keemiliste elementide tsükliline liikumine läbi lagundamis- ja sünteesiprotsesside orgaaniliste ühendite koosseisust anorgaaniliste ühendite koosseisu ja tagasi. Hapnikuringe Vaba hapniku teke algas Maa atmosfääris ~3000 milj. aastat tagasi. Vaba hapnik tekkis siis, kui taimsed organismid hakkasid forosünteesima, lagundades selle käigus vee molekule

Keskkonnakeemia
Keskkonnakaitse ja säästev areng-õppejõud Ülle Leisk
38
docx

Keskkonnakaitse ja säästev areng (õppejõud Ülle Leisk)

tema lähiümbruse koostoimet. Keskkonnakaitse ­ meetmete kogum elusorganismide ja nende elukeskkonna säilitamiseks, kaitseks ja talitluse tagamiseks. Keskkonnakaitsele tugiteaduseks ­ ökoloogia. ÖKOLOOGIA ­ õpetus looduse vastastikustest mõjudest; 1789 ­ Gilbert White "Selbourni loodusõpetus Ökoloogiat on mõjutanud: *loodusõpetus * rahvastiku uurimused * põllumajandus * kalandus * meditsiin 1866 - Ernst Haeckel (Saksa zoolog) esitas esimese definitsiooni. Selle kohaselt uurib ökoloogia organismide suhteid elusa ja eluta keskkonnaga. Tänapäeval ­ ökoloogia on loodusteaduste haru, mis uurib organismide hulka ja territoriaalset jaotumist ning neid reguleerivaid suhteid. Ökoloogia seosed teiste teadusharudega: · bioloogia o füsioloogia ­ õpetus organismi talitustest o käitumisökoloogia ­ õpetus organismide käitumise kohandavast tahendusest o geneetika o evolutsiooniõpetus

Keskkonnakaitse ja säästev areng
Rakendusbioloogia õppematerjalid
31
pdf

Rakendusbioloogia õppematerjalid

Viirused teostavad geenide ülekannet, olles nii üheks päriliku muutlikkuse allikaks. Paljude looma- ja inimesehaiguste põhjustajaks on viirused. Ø Bakterid § Bakterid on kõige väiksemad üherakulised organismid, mis suudavad iseseisvalt kasvada ja paljuneda. v Bakterite ehitus ja paljunemine § Enamiku bakterite suurus jääb vahemikku 0,1...25 mikromeetrit. Bakteri ehitus on eeltuumne; tuuma pole, selle asemel on nukleoid ( DNA-st koosnev rõngaskromosoom); plasmiidid- sisaldavad geene eriolukordadeks ( näiteks kodeerivad antibiootikume kahjutustavaid ensüüme); rakumembraan; rakukest; osadel bakteritel limakapsel-ärakuivamise vastu; karvakesed ehk piilid; 2 viburi(d); ribosoomid; endospoorid- kest ebasoodsate elutingimuste üleelamiseks; bakterirakul

Bioloogia
Keskkonnakaitse konspekt
13
doc

Keskkonnakaitse konspekt

Looduse väärtused: Esteetiline (võimalus olla meeldivas keskkonnas) Virgastav (tervistav) Teaduslik (inimene tahab kõike teada ja uurida) Majanduslik (ressursid saame siit). Rahvastiku kasvuga kaasnevad probleemid: Toidupuudus (500 milj. alatoidetud) Keskkonna reostuse kiire kasv Loodusvarade üha kiirenev kasutamine Looma- ja taimeliikide hävimine Ökosüsteemide hävimine Linnastumine Energia puudus. Loodust ja inimest ähvardavad ohud: Fossiilsete kütuste põletamisest tingitud glob. muutused Maa atmosfääris Radioaktiivne saastumine ja sellest tulenev vähi ning pärilike haiguste levik Keskkonnamürkide kuhjumine ­ akumulatsioon looduses

Keskkonnakaitse ja säästev areng
Hüdrobioloogia 2015 Mahukas kokkuvõte eksamiks
26
docx

Hüdrobioloogia 2015 Mahukas kokkuvõte eksamiks

Neriitiline vöönd (ka neriitiline pelagiaal, neriitiline ala) on maailmamere ökoloogiline horisontaalne sügavusvöönd, mis ulatub mõõnavee alapiirist mandrilava ääreni (umbes 200 m sügavuseni). Veekogud vastavalt vee vahetumise kiirusele: vooluveed e. lootilised (liikumine tulenev raskusjõust, kõrguste vahest, tekib jõeoru põhja säng) ja seisuveed e. lentilised. Lootiline tsoon järvedes ja meredes- murdlainetuse mõju all olev litoraali osa. Suurvee ajal väljub vesi sängist ja ujutab üle luha e. lammi (madalad kaldaalad 2 pool sängi). Eestis on üle 700 jõge-oja, veerohkeim on Narva jõgi, Euroopas Volga ja maailmas Amazonas. Eesti pikim jõgi Võhandu, Euroopas Volga, maailmas Niilus. Bentaali osad vooluvetes: kärestik e. lotaal; võrendik (veevoolu uuristatud sügav koht) e. lentaal; kaldaserv e. ripaal; keskosa e. mediaal. Käär e. meander. Järved nõo tekke järgi: a)tektoonilised (maakooretekkelised) b)karstilised (põhjaveetekkelised)

Hüdrobioloogia




Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun