Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse Registreeri konto

Ühe seebimulli elukäik (0)

1 Hindamata
Punktid
Elu - Luuletused, mis räägivad elus olemisest, kuid ka elust pärast surma ja enne sündi.
Ühe seebimulli elukäik #1
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 1 leht Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2016-03-06 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 20 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor helenake9 Õppematerjali autor

Märksõnad

Sarnased õppematerjalid

thumbnail
2
pdf

Ühe seebimulli elukäik

Ühe seebimulli elukäik Seebimullid on väga haprad, kuid valides õige segu saab nende kestvust pikendada. Miks aga mullid lõhkevad? Just sellepärast, et neis olev vesi aurustub õhku ja mull paraku kuivab ära. Segus olev glütseriin aeglustab aurumist ning mullid peavad ka seetõttu kauem vastu. Seebimulle on erineva värvuse ning suurusega. Enne lõhkemist teeb see läbi mitmeid erinevaid värvimuutusi. Katsekäigus puhusime kõrrega seebiveest mulli laua peale. Ning seejärel hakkasime mulli vaatlema. Kõigepealt näeme mulli pinnal punarohelisi ribasid ehk vikerkaart, mis tekib, kui valgus murdub õhus olevatelt veepiiskadelt. Mulli pinnal näeme veel ka lampide peegeldust. Jälgides mulli, nägime, et ribad laskuvad aeglaselt allapoole ning mulli ülaosas tekib neid juurde. Mingist hetkest alates värvilisi ribasid enam ei tekkinud ning mulli ülemine osa muutus ühevärviliseks

Füüsika
thumbnail
4
docx

ÜHE SEEBIMULLI ELUKÄIIK

ÜHE SEEBIMULLI ELUKÄIIK Täna uurivad kaks suurepärast Rakvere Reaagümnaasiumi 11. Klassi õpilast Maria ja Martti ühe seebimulli elukäiku. Täpsemalt käsitletakse artikklis järgmiseid teemasid: seebimulli kelm, keelme paksus, valguse peegeldumine ja murdumine seebimullis, interferents seebimullis, interferentsi maksimum ja minimum, valguse lainepikkus ja käiguvahe. Kolmapäeva hommikul füüsika tunnis sai hakata katset tegema. Selleks oli vaja klaasi, kus sees oli pesuvahend veega ning kõrt, milega sai mulle puhuma hakata. Mullide puhumine viis tagasi lapsepõlve, ning hetkeks unustasime, et oleme 17-aastastena füüsikatunnis. Seebimulli valmis puhudes tekkis meilküsimus- miks tekivad erinevad värvid mullile? Asja lähemalt uurima asudes saime vastuse.

Aineehitus
thumbnail
6
docx

Füüsika KT konspekt: VALGUSLAINED ja ELEKTROMAGNETLAINED

AJAÜHIKUS). LAINETE LEVIMISKIIRUS NÄITAB KUI PIKA VAHEMAA LÄBIB LAINE ENERGIA AJAÜHIKUS. VALGUSE INTENSIIVSUSE MÄÄRAB AJAÜHIKUS KIIRGUNUD ELEKTRIVÄLJA ENERGIA. KUNA ELEKTRIVÄLJA TUGEVUS AJAS PERIOODILISELT MUUTUB, KASUTATAKSE VALGUSE INTENSIIVSUSE MÕÕTMISEKS RUUTKESKMIST ELEKTRIVÄLJA TUGEVUST. VALGUSE ÄÄRMISED VÄRVUSED: PUNANE (630-760NM) JA VIOLETNE (380- 420NM), MILLE VAHELE JÄÄVAD KÕIK VIKERKAAREVÄRVID: ORANŽ (630-600), KOLLANE (600-570) , ROHELINE(570-520), HELESININE (520-470) JA SININE (470- 420). PÕHIVÄRVUSED ON PUNANE, ROHELINE JA SININE, SEST NEID VALGUSLAINEID ERINEVA INTENSIIVSUSEGA LIITES VÕIB SAADA KÕIKVÕIMALIKU VÄRVIGA VALGUSI, KAASA ARVATUD VALGET VALGUST. INIMESE VÄRVUSAISTING SÕLTUB KÕIGEPEALT TEMA SILMA VÕIMEST ERISTADA KÕIKI VÄRVE. OSADEL INIMESTEST VÕIB ESINEDA OSALINE VÄRVIPIMEDUS (EI ERISTA MÕNDA VÄRVI-NÄITEKS SAGELI PUNAST JA ROHELIST). VÕIB ESINEDA KA TÄIELIK

Füüsika
thumbnail
14
pptx

Valguse interferents ja valguse difraktsioon

laine. Valguse interferentsi nähtus on nähtus, kus valgus käitub nagu laine. Selleks, et jälgida valguslainete interfereerumist, kasutatakse punktvalgusallikaid. Kahe sõltumatu punktvalgusallika korral on interferentspildi saamine võimalik vaid teatud tingimustel. Interferentsiks nimetatakse kahe laine liitumist, mille tulemusena erinevates ruumipunktides tugevdavad või nõrgendavad üksteist. Interferentsi tekkimiseks peavad lained olema koherentsed. Koherentsuse tingimused: Lainete sagedused(lainepikkused) peavad olema võrdsed. Ühe valgusallika võnkumine teise suhtes ei tohi muutuda (näiteks hetkeks katkeda). Interferentspilti on näinud igaüks, kas on aga pööranud sellele tähelepanu või teadnud, et tegemist on just interferentsiga. Kui mängida seebimullidega, siis näeme, et seebimullid on vikerkaarevärvilised, ehkki seebilahus on ise värvusetu. Just valguse interferents on see, mis teeb seebimullid nii mitmevärviliseks.

Füüsika
thumbnail
2
docx

Dispersioon, difraktsioon, interferents

Valguse dispersiooniks nim aine absoluutse murdumisnäitaja sõltuvust valguse lainepikkusest (dispersio ­ hajumine). Avastas Newton 1666. aastal. Spekter: Spekter näitab, millistest komponentidest liitvalgus koosneb. Prisma ei muuda valget valgust, vaid lahutab selle koostisosadeks (sest prisma murdumisnäitaja oleneb valguse lainepikkusest). Mida väiksem on lainepikkus, seda rohkem kalduvad valguslained murdumisel esialgsest suunast kõrvale. Kõige rohkem kaldub kõrvale violetne, kõige vähem punane valgus. Aine murdumisnäitaja on seda suurem, mida väiksem on valguse lainepikkus. Kõigi ainete murdumisnäitaja väheneb valguse lainepikkuse suurenedes (erinevus 12%). Dispersioon esineb ka valguse läbiminekul paralleelsest klaasplaadist, kuid siis väljuvad erivärvilised valguslained kõik ühes suunas ja meie silm neid ei erista.

Füüsika
thumbnail
4
doc

Füüsika - Elektromagnetväli, Elektrivool, Elektromagnetlained

1. Elektrivool ­ laengukandjate (elektronide) suunatud liikumine. On vaja püsimagnetit, pooli ja galvanomeetrit. Magnetit poolis/poolis magnetit liigutades tekib muutuv magnetväli, mis tekitab voolu. Voolu saab ka juhtme liigutamisel magnetväljas (tekib pinge, pinge tekitab voolu). 2. Induktsiooni emj on võrdeline magnetvoomuutumise kiirusega. Faraday induktsiooniseaduse kohaselt tekib juhtmekontuuris induktsioonvool ja juhil on suutlikkus läbida vaadeldavat pinda. - elektromotoorjõud, - pinda läbiv magnetvoog, t ­ aeg, d ­ delta (tähistab muutumist). 3. Lenz tegi kindlaks, miks on Faraday valemis miinusmärk: induktsioonivool toimib alati vastupidiselt seda voolu esilekutsuvale põhjusele. 4. Eneseinduktsioon - Elektromagnetilist induktsiooni juhtmes põhjustab voolu muutumine juhtmes endas. 5. Mahtuvus näitab keha võimet salvestada energiat, laenguid. C=q/U C ­ mahtuvus, Q ­ laeng, U ­ pinge 6

Füüsika
thumbnail
2
docx

Valguslained

ultravalguseks. Mida kõrgem on keha temp, seda rohkem ultravalgust ta kiirgab. Päikeselt tuleva liigse ultravalguse eest kaitseb meid Maad ümbritsev osoonikiht, kus neeldub suur osa ultravalgusest. Ultravalgust kasutatakse solaariumides, meditsiinis (bakterite tapmine). Valguse interferents ja difraktsioon. Valguslainete liitumist, mille tulemusena valguse intensiivsus mingis ruumipunktis suureneb või väheneb, nimetatakse valguse interferentsiks. Käiguvahe näitab, kui palju erinevad lainete poolt läbitud teepikkused liikumisel valgusallikast lainete liitumiskohta. Valguslained tugevdavad teineteist suundades, kus on täidetud tingimus =2k/2=k Lained on sel juhul samas faasis. Valguslained nõrgendavad teineteist suundades, kus on täidetud tingimus =(2k+1)/2=(k+1/2) . (j6)(j7). Valguse difraktsiooniks nimetatakse valguse sattumist varju piirkonda. Varju piirkond on ruumiosa, kuhu sirgjooneliselt levib valgus ei satu. Valguse difraktsioon

Füüsika
thumbnail
2
docx

Võnked, Ringliikumine, lained, inferents, difraktsioon

1)Võnkumist iseloomustavad suurused ja nende mõisted. Ühikud ja arvutus valemid. · Periood on ühe täisvõnke sooritamiseks kulunud aeg. Tähis- T ühik-1s Valem- T=1/f · Sagedus on täisevõngete arv ühes sekundis. Tähis-f ühik- 1Hz · Hälve on pendli kaugus tasakaalu asendist mis tahes aja hetkel. On perioodiliselt muutuv suurus x. Tähis-x · Ablituut on maksimaalne hälve. Tähis-xm Ühik-1m 2)Ringliikumist iseloomustavad suurused.Mõisted,ühikud,valemid. · Ioonkiirus see on läbitud kaare pikkuse ja aja suhe. Tähis-v Ühik-1m/s Valem- v=l/t · Kesktõmbekiirendus tekib ainult ringi liikumisel. On põhjustatud kiiruse sunna muutumisest ringil. Tähis ­ a Valem- a= v2 /r · Nurkkiirus oomega on pöördenurga ja selle sooritamiseks kulunud aja suhe. Tähis- Valem- Ühik-1rad/s 3)Laineid iseloomustavad suurused.

Füüsika



Lisainfo

Seebimullid on väga haprad, kuid valides õige segu saab nende kestvust pikendada. Miks aga mullid lõhkevad? Just sellepärast, et neis olev vesi aurustub õhku ja mull paraku kuivab ära. Segus olev glütseriin aeglustab aurumist ning mullid peavad ka seetõttu kauem vastu. Seebimulle on erineva värvuse ning suurusega. Enne lõhkemist teeb see läbi mitmeid erinevaid värvimuutusi. Kõigepealt näeme mulli pinnal punarohelisi ribasid ehk vikerkaart, mis tekib, kui valgus murdub õhus olevatelt veepiiskadelt. Mulli pinnal näeme veel ka lampide peegeldust. Jälgides mulli, nägime, et ribad laskuvad aeglaselt allapoole ning mulli ülaosas tekib neid juurde. Mingist hetkest alates värvilisi ribasid enam ei tekkinud ning mulli ülemine osa muutus ühevärviliseks. Kõigepealt muutus mull kollakaks, siis sinakaks ja lõpuks läks katki. Seebimulli elukäiku puudutab ka see, kui kaua ta elus püsib ning kelme paksus.
Vaevasime oma pead, miks seebimull tõmbub kõrre otsas kokku tagasi, kui lakata puhumast


Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun