Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse
Sulge

"kolimisega" - 28 õppematerjali

Suured Lootused-Arvustus
1
odt

“Suured Lootused” Arvustus

kutsutakse Pip'ks. Peale kohtumist noore Estellaga saab Pip'i elu eesmärgiks saada härrasmeheks. Lugu, millest ei puudu vaev, mured ja tihti vastamata armastus, leiab siiski oma õnneliku lõpu, kui Pip'i ja Estella käest kinni hoidmisega pannakse teosele viimane punkt. Üldmulje romaanist oli väga hea, kuigi õnnelik lõpp mõjus veidi imelikult. Teos algas täielikust madalseisust, kust ta hakkas järjest tõusma Pip'i üllatusliku rikastumise ja linna kolimisega. Tõusev teema jätkus, kuniks mees, kes talle raha andis, naases. Seejärel hakkavad asjad allamäge minema ning mina ootasin, et enam nad väga kõrgele üles ei tõuse. Kuid jättes kõrvale isikliku eelistuse, andis see üdini positiivne noot teose lõpus ilmselt üldsuse silmis talle kõvasti väärtust juurde. Tegelased olid värvikad ning huvitavad. Tõeliselt sai pöialt hoida Pip'i sepast kasuisale, kes oli üdini hea tegelane

Kirjandus → Kirjandus
4 allalaadimist
Mati Undi elu- ja loomelugu
1
docx

Mati Undi elu- ja loomelugu.

ilma elektri ja söögita, mis tema õppimisväljavaateid veelgi kahandab. Teine oluline liin on tärkav ja hääbuv armastus jõukamast väikekodanlikust perekonnast tüdruku Maiaga, kes on sisemise sügavuseta. Suhe tüdrukuga viib Aarne mõtted õppimiselt kõrvale, mis viib hinnete halvenemiseni ning kokkupõrkeni õpetaja Korneliga. Konfliktid tädiga ja suutmatus jätkata sumbunud õhkkonnas päädivad Aarne lahkumisega kollasest majast ning kolimisega sõbra juurde. Aarne arutusi elust, armastusest, ühiskonnast ja inimese kohustusest antakse edasi vestluste kaudu sõpradega. Tegelastes on ebakindlust, otsimist, romaani üldine toon on närviline. Lause on lühike, palju dialooge. 1992. aastal kirjutas Unt oma noorusaja teost liignaiivseks, pidades täiendustega ,,õiendusromaani" ,,Tere kollane, kass."

Kirjandus → Kirjandus
5 allalaadimist
Ajakirjanduse usaldatavus
2
doc

Ajakirjanduse usaldatavus

Kollase ajakirjanduse osakaal meedia hulgas on jätkuvalt näidanud kasvutrendi. Piirid väärtuslike ja väärtusetute uudiste vahel on muutnud hämaraks. Neljas võim on kolinud Internetti ja ihkab vaid võimalikult suurt klikkide ja kommide arvu, olenemata uudise sisukusest ja kvaliteedist. Tekitades küsimuse, kuhu viib see edasi meedia ja kas õnnestub veel kunagi pinnale ujuda ja taastada usaldas lugejate seas? Seoses meedia kolimisega Internetti on paberikandja kaotanud suure hulga enda regulaarsetest lugejatest. See protsess näib olevat pöördumatu, kuna Interneti kasutamine muutub üha lihtsamaks ja kättesaadavamaks kõigile. Üha enam korraldatakse õppeid ka vanemale generatsioonile. Mis annab järjekordse hoobi paberkandjale ja heidab üha tumedamat varju tulevikule. Kas on üldse lootust saada lugejaid juurde või leppida paratamatusega ja hoida neid, kes veel on?

Kirjandus → Kirjandus
20 allalaadimist
Kolme Katku Vahel lektüürileht Jaan Kross
4
odt

Kolme Katku Vahel lektüürileht Jaan Kross

Pallu õe Annikaga abiellus teda õpetas. Pallu kolis linna Meusi ehk Frolinki ja Annikaga koos elama , kuhu peatselt tuli elama ka Doktor Friesner. Suuresti tänu oma heale õpetusele ja doktori majja kolimisega läks Pallul elus nii hästi ja ta sai palju häid ning tasuvaid tööotsi. Pallu oli suuresti abiks doktorile tema igapäevases töös, kust ta ka raha teenis.Samuti saatis doktor Pallu Hertsogi juurde, kust ta teenis Hornilt 20 marka

Kirjandus → Kirjandus
173 allalaadimist
Tekstülesanded
2
rtf

Tekstülesanded

4. Tehas vajab 378 detaili pakkimiseks kaste. Kui igasse kasti panna 9 detaili rohkem kui kavatsetud, siis vajatakse üks kast vähem. Mitu kasti on vaja? 5. Hoone ehitamiseks tuleb teatud tähtajaks välja kaevata 2000 m3 pinnast. Kaevamistöödel aga ületati iga päev plaani 50 m3 võrra, mistõttu lõpetati töö 2 päeva enne tähtaega. Mitme protsendiliselt täideti iga päev plaani? 6. (20.05.2002 I ülesanne 6) Seoses kolimisega ühest linnast teise kavatses asutus müüa majad A, B, C. Maja C eest loodeti saada 75% maja A hinnast. Maja B taheti müüa 0,5 miljonit krooni odavamalt kui maja A. Kolme kõnesoleva maja müügist kokku soovis asutus saada 1,5 miljonit krooni vähem kui maja B kolmekordne hind. Leidke majada A, B ja C müügihinnad. 7. (20.05.2002 II ülesanne 6) Kaupluste kett ostab lienemiseks linnadesse P, T ja V kauplusehooned

Matemaatika → Matemaatika
58 allalaadimist
LASTE JA LASTEGA PEREDE OLUKORD MINU KODUKOHAS
4
docx

LASTE JA LASTEGA PEREDE OLUKORD MINU KODUKOHAS

hetkel umbes 3790 inimest, 70% nendest on tööinimesed kuid mitte kõik ei oma peret, vanurid ja lapsed jagunevad võrdselt 15% ja 15%. Meil on kaks kooli Sõmeru Põhikool kus õpib 180 õpilast ja Uhtna Põhikool koos oma 94 õpilasega. Lasteaeda on üks kuid tegutseb kahes majas Sõmeru lasteaia hoones on 132 last ja Uhtna hoones 56 last, kokku on 188 lasteaialast. Veel tegutsevad kaks külakeskust ja viis noorte keskust. Muidu oli kuus aga seoses Vaekula kooli kolimisega Näpi külasse pandi Näpi noorte keskus 2013 aastal kinni. Enamus peredest on ühelapselised pered kuid on ka 158 peret kahelapselist, 30 peret kolmelapselist, neljalapselist 7 ja viielapselist ainult 3. On ka veel paar suuremaid peret kuid selles peres on osad lapsed juba täiskasvanu ikka jõudnud. Väga kurb on kui piirdutakse ainult ühe lapsega sest lapsed kellel on õed ja vennad on ka palju sõbralikumad ja oskavad teistega paremini arvestada

Ühiskond → Ühiskond
112 allalaadimist
Ajaloo KT 29-39 peatüki kohta
5
odt

Ajaloo KT 29-39 peatüki kohta

MILLISED PROBLEEMID KAASNESID INIMESTE IGAPÄEVAELUS SEOSES LINNASTUMISEGA? Kuritegevuse suurenemine, tööliste palgad olid väiksed, tööpäevad pikad, töötingimused halvad. MILLISED PROBLEEMID TEKKISID PÕLISRAHVASTE HULGAS SEOSES ASUSTUSE LAIENEMISEGA NENDE PÕLISTELE ELUPAIKADELE? Nad ajati ära oma põlismaadelt, ning paigutati reservaatidesse. Nende maad hakati kasutama karjakasvatuseks ja põlluharimiseks. Põlisrahvad ei olnud päri uusasukate kolimisega nende põlismaadele kuhu inimesed rajasid rantsosid. Tekkis põliselanike ja uusasukate vaheline vastasseis.

Ajalugu → Ajalugu
4 allalaadimist
Johann Voldemar Jannsen
4
docx

Johann Voldemar Jannsen

aastal kolis perekond Jannsen Pärnusse. Jannsen asus tööle Pärnu ­ Ülejõele kooliõpetaja/juhatajana. Ülejõe kool oli just valmis saanud ja Jannsen alustas oma õpetajaametit 1850.aasta sügisel. Koolis õppis nii maa- kui ka linnalapsi. Ta andis tunde eraldi nii eesti, kui ka saksa keeles. Võrreldes teiste valla koolidega oli selles koolis jagatud teadmiste hulk tunduvalt suurem. Ülejõe kooli lõpetanud inimesed töötasid hiljem just Jannsenilt saadud haridusega. Ülejõele kolimisega ei muutunud Jannsen linnarahvaks, vaid ta elas praktiliselt maaoludes. 1854.aasta kevadel võttis ta lisasissetuleku saamiseks Ülejõe alevikuvalitseja kohustused. Suure laulumehena käis ta kohalikus saksa Liedertafel'is. Samuti asutas ta ise eesti segakoori, mille viis ta enda aja kohta väga kõrgele tasemele. Tema peamised kontaktid välismaailmaga olid tal ärikorrespondents kirjastaja Laakmanni kaudu. Pärnus tegeles Jannsen kirjatööga tunduvalt rohkem

Ajalugu → Ajalugu
8 allalaadimist
Mati Unt
8
doc

Mati Unt

püüdlik, kuid sisemise sügavuseta. Aarne püüab temas tekitada huvi kunsti vastu, kuid peab nentima, et ta ei armasta Maiat vaid enda ettekujutust sellest, kes Maia võiks olla. Suhe tüdrukuga viib Aarne mõtted õppimiselt kõrvale, mis viib hinnete halvenemiseni ning kokkupõrkeni õpetaja Korneliga (prototüüp Vello Saage). Konfliktid tädiga ja suutmatus jätkata sumbunud õhkkonnas päädivad Aarne lahkumisega kollasest majast ning kolimisega sõbra juurde. Kool on peagi lõppemas. Aarne arutusi elust, armastusest, ühiskonnast ja inimese kohustusest antakse edasi vestluste kaudu sõpradega - küünikust Ando ja idealist Indrek. Unt ei vahenda niivõrd tegevust kui meeleolusid, impressioone, mida peegeldavad ka peatükkide pealkirjad (Vihmane päev, Rütmiline päev, Segane päev, Kahtluste päev). Tegelastes on ebakindlus, otsimine, romaani üldine toon on närviline. Lause on lühike, palju on dialooge. 1992

Kirjandus → Kirjandus
177 allalaadimist
Tallinna Hipodroomi ehk Paldiski maantee 50 kinnistu ja lähiala detailplaneering
9
docx

Tallinna Hipodroomi ehk Paldiski maantee 50 kinnistu ja lähiala detailplaneering

Hipodroomi väljakolimise põhjuseks tõi Manitski hobuste halvad elutingimused ning piiratud ruumi. Samuti pole tema arvates enamasti hipodroomil perega koos midagi teha. Samas olles hipodroomi omanik, on see tema enda valik olnud praegust olukorda mitte parandada ja see põhjustab hipodroomi kasutajates pettumust. Praegust asukohta metsa ja mere ääres saaks tõenäoliselt paremini ära kasutada, mida arvavad ka hipodroomi kasutajad. Seega minu jaoks Manitski argumendid seoses hipodroomi kolimisega ei ole kuigi veenvad. Manitski väidab et uus hoonestus ei tule liiga tihe ja et tema prioriteediks on luua ruum, kus ta ka ise elada tahaks. Samas on raske uskuda et tema kui arendaja esmahuvi ei ole siiski seotud pigem kruntide müügist tuleneva kasumiga, eriti kui ta ka seda ise väitnud on, seega on avalikkuse mure õigustatud. Raske on mitte nõustuda Talki pessimistliku tulevikuprognoosiga detailplaneeringu kehtestamise puhul. Samas Tõnu Laigu

Arhitektuur → Ruumiline planeerimine
24 allalaadimist
Marc Chagall --Pariisi aastad
4
doc

Marc Chagall - "Pariisi aastad"

peahoone kuju ­ kaksteisttahukakujulise puust paviljoni järgi. See oli üks neist kohtadest mis andis Pariisile tema kuulsuse kunstimetropolina; maalikunstnikud ja skulptorid üle maailma kogunesid sinna otsima rahvusvahelist karjääri. Seal oli pea 140 stuudiot, algelist ja räpast, kuid odavat. Talvel vastu aastat 1912 kolis sinna ka Chagall. Tema naabrite hulka kuulus mitmeid venelasi, seal hulgas Chaim Soutine, sihikindel ja tujukas ekstsentrik, ida juut nagu Chagallgi. Koos kolimisega toimus muutus ka Chagall-i töös: tal oli nüüd rohkem ruumi kui väikeses korteris Montmartres ning sai maalida suurematele lõuenditele. Paljud pildid, mis ta tegi ,,La Rouche's", kannavad aastat 1911, kuid kunstnik ei dateerinud neid maale koha peale valmimist. Kui ta seda hiljem tagasivaatavalt tegi, soovis ta pigem maalide kronoloogilise järjestuse segamini ajada. Isiklikel põhjustel grupeeris ta tööd kokku tsükliteks, mis ta hiljem mingi

Kultuur-Kunst → Kunstiajalugu
8 allalaadimist
Juhtumianalüüs
13
doc

Juhtumianalüüs

uusi ideid, muudatusi, probleeme ja lahendusi ning nendele tuleks leida vastavalt lahendused, kas kompromisside võis siis konsensuse näol. Kuna antud ettevõte asub uues hoones, siis võib sellest järeldada, et suhteliselt hiljuti on kolitud, seetõttu ei soovitaks mingil juhul uuesti hakata osakondi ümber paigutama, sest sellega kaasneksid jälle uus kohanemisperioodi, pinged ja segadus, mis alati kaasneb kolimisega ning need on seekord suuremad, kuna seda on alles hiljuti tuntud. Kuid tuleb luua parem kommunikatsiooni süsteem, mis tänapäeva tehnikaga ei ole eriti raske, luua tuleks sisemine telefoni võrk, interneti laia kasutusega oleks võimalik luua antud firmas kindlasti lokaalne suhtlussüsteem kasvõi läbi Skype programmi. Selle tulemusega saavutatakse palju kiirem infovahetus, millega väheneb info kadu ja muundus, lisaks tagatakse sellega otsekontakt andmesisestaja ja juristi vahel

Psühholoogia → Psüholoogia
424 allalaadimist
Maailma kirjandus
5
doc

Maailma kirjandus

Nüüd muutus tähtsaimaks Inimene ise ja tema maine elu. Väärtustati maist elu, eneseteostust, inimese keha. päritolu ja suursugusus ei tee rikkaks, vaid isiklikud omadused. 17.-18. sajand: J.W.Goethe, Noore Wertheri kannatused Tegu on kiriromaaniga, mis on üks olulisemaid teoseid saksa kirjanduses tormi ja tungi perioodist. Romaanil puudub väline tegevusliin. Sündmused on edasi antud läbi Wertheri kirjade oma vennale Wilhemile. Sündmustik algab Wertheri kolimisega fiktiivsesse külla nimega Wahlheim. Seal vaimustub noor ja emotsionaalne Werther nii küla ümbritseva looduse ilust kui seal elavate talupoegade lihtsast olekust. Ühel peol kohtab Werther Lottet (Charlotte S.) ­ noort ja ilusat naist, kes pärast ema varajast surma on sunnitud hoolitsema oma väiksemate õdede-vendade eest- ning armub temasse silmapilgselt. Kuid Lotte on juba kihlatud ning nii peab nende vahekord jääma sõpruseks.

Kirjandus → Kirjandus
45 allalaadimist
KOOLIEELSED LASTEASUTUSED EESTIS
7
docx

KOOLIEELSED LASTEASUTUSED EESTIS

praktilised harjutused lasteaias, kodumajapidamine ja teised praktilised tööd. Asutus töötas kuni 1917 aastani, mil Tallinna linnavalitsus võttis selle üle oma haldusalasse . 1862. aastal avas lasteasutuse Eesti Abiandmisselts. Eesmärgiks seati 2 ­ 8-aastaste, Tallinnas elevate ja puudust kannatavate eesti laste toetamine. 1867. aastal ostis selts lasteasutuse tarbeks Tallinnas, Roosikrantsi tänavas hooviga maja. Uude majja kolimisega seostatakse lasteaia nimetuse kasutuselevõttu. Nii võib pidada Eesti Abistamisseltsi poolt asutatud lasteasutust esimeseks lasteaia nime kandvaks asutuseks Eestis. Eralasteaedade tekkimise alguseks peetakse 1878. aastal Pärnu linnas eraseltsi ülalpidamisel tegutsenud lasteaeda. Lasteaedade asutamise mõte levis ka maale. 1894. aastal asutas Sindi Kalevivabriku valitsus oma tööliste lastele lasteaia, mis töötab tänaseni. Samuti asutati nn "mängukoole" mõisate juurde

Pedagoogika → Pedagoogika alused
23 allalaadimist
Adolf Hitler ja unistus rassilisest puhtusest
11
doc

Adolf Hitler ja unistus rassilisest puhtusest

Tema uueks ambitsiooniks sai astuda Viini Kaunite Kunstide Akadeemiasse. Ta pääses teise vooru, sealt edasi ta ei pääsenud. Varsti suri Hitleri ema, peale mida kaugenes Hitler üha enam oma sugulastest. Peale katseid hakata kunstnikuks ja sattumist politsei huviorbiiti, loobus Hitler maalimisest. Kui mais 1913 maksti Hitlerile välja isa pärandus, kolis ta Viinist Münchenisse, kus ta elas rätsepa allüürilisena. Seal tekkis tal huvi arhitektuuri vastu. Kolimisega Saksamaale tahtis ta ka sõjaväe-teenistusest pääseda. Müncheni kriminaalpolitsei saatis ta Salzburgi, kus Hitler sõjaväeteenistuse kõlbmatuks tunnistati. Esimeses maailmasõjas Et Hitler ei vältinud sõjaväeteenistust, näitas asjaolu, et pärast Esimese maailmasõja puhkemist (augustis 1914) astus ta vabatahtlikuna Baieri sõja- väkke. 20. Baieri reservjalaväerügemendi koosseisus oli Hitler peaaegu kogu sõjaaja läänerindel. Ta oli Prantsusmaal ja Belgias sidemees

Ajalugu → Ajalugu
26 allalaadimist
Hans-Erik Laansalu alias Erik Tohvri
21
doc

Hans-Erik Laansalu alias Erik Tohvri

a. Olemus mõtlik, kinnine, tagasihoidlik, enesekindel b. Iseloom mõistlik, kindlameelne 17 c. Eesmärgid Oksa talu korda tegemine, pensionipõlve huvitavaks tegemine d. Tegevuse laad rahumeelne, sihikindel, e. Saavutused, tulemused harjus Karbusega ja Oksa taluga ning hakkas seda jõudumööda remontima. Otsis uut hobi maalimisest. V. Probleemistik a. Miks Pärtel hiljem maale kolimisega leppis? b. Miks hakkas Reinu ja Tiiu vahele lõhe tekkima? VI. Ideestik, järeldused a. Pätel oli olnud eluaeg juhtiv töötaja, kes laua taga istus ja numbreid ragistas. Jõudes pensioni ikka ja saades vabaks töökohutusest algas aga midagi väga painavat. Pärtel oli harjunud tõusma igal hommikul teadmisega ,et teda ootab tema kontor ja numbrid, mis paksudes kaustikutes pesitsesid. Järsku tema rada aga lõppes ning mees sattus stressi.

Kategooriata → Uurimistöö
22 allalaadimist
VIIMASE KÜMNE AASTA RAHVASTIKU MUUTUSED KARULA RAHVUSPARGIS
26
odt

VIIMASE KÜMNE AASTA RAHVASTIKU MUUTUSED KARULA RAHVUSPARGIS

aasta rahvaarvu on näha muutusi. Väljaarvatud Kolski külas, kus rahvaarv pole muutunud. Tabelist (Lisa 1.) on näha rahvaarvu vähenemist piirkonna küladest viimase kaheteistkümmne aastaga. Eranditeks on Mähkli ja Rebasemõisa külad, kus rahvaarv on vähesel määral kasvanud. Mähkli külas on rahva üldine arv kasvanud 5 inimese võrra ja Rebasemõisa külas on rahvaarv kasvanud 7 inimese võrra. Rahvaarvu suurenemine nendes külades tuleneb põhiliselt küladesse uute elanike kolimisega. Viimastel andmetel elab Mähklis 18 ja Rebasemõisas 48 inimest. Kui varem elas Mähklis 7 meest ja 6 naist (2000 aastal), siis statistikaameti andmetel elab nüüd külas 13 meest ja 5 naist. Võrreldes tabelis 2000 aasta ja 2012 aasta andmeid on näha, et kõige suurema rahvaarvu vähenemisega on olnud Lüllemäe ja Haabsaare külad. Lüllemäe külas elas aastal 2000 kokku 305 inimest, kellest 129 olid mehed ja 169 naised. Aastal 2012 elab külas kokku 253 inimest, 117 meest ja 136 naist

Geograafia → Demograafia
9 allalaadimist
Venemaa enne 1917-aastat
15
doc

Venemaa enne 1917. aastat

saatnud ja riigitegelasi tapnud. Azef oli 1904 ohrankale üles andnud ka oma eelkäija esseeride juhi kohal, Grigori Gersuni (1870-1908). Selle intsidendi tõttu oli esseeride partei 1909-1917 sisuliselt varjusurmas ja aktiviseerus alles veebruarirevolutsiooniga. Marksism Sotsialism sündis ja kasvas mõjukaks ideoloogiaks tänu tööstusrevolutsioonile. Traditsiooni- liste kogukondade lõhkumine seoses inimeste kolimisega maalt linna ja nende virelemine seal korralike elutingimuste puudumisel tekitas ühelt poolt massilist rahulolematust ja teiselt poolt 1 NB! Marksistid leidsid, et revolutsiooni viivad läbi töölised, proletariaat,. MITTE talupojad. Ehk siis revolutsioon algab linnast, mitte maalt. 14 hakkasid hääbuma vanad alalhoidlikud traditsioonid

Ajalugu → Ajalugu
29 allalaadimist
TÜRI VALLAST PÄRIT NOORTE ÕPPIMIS- JA ELAMISVÕIMALUSED TAANI KUNINGRIIGIS
50
docx

TÜRI VALLAST PÄRIT NOORTE ÕPPIMIS- JA ELAMISVÕIMALUSED TAANI KUNINGRIIGIS

Väga-väga raske on sulanduda taanlaste sekka, kuna nad on kokkuhoidvad kodumaalastega ning välismaalasi väga ei toeta. 6.Millised on välismaal õppimise kõige suuremad varjuküljed, millele Sina enne sinna minekut mõeldagi ei osanud? 22 T1: Enne Taani tulekut peab endal olema üsna suur summa kokku kogutud, et siin hakkama saada. Esmakulutusi on enneolematult palju, eriti kolimisega seotud. Enamus ühiselamud/korterid on sisse kolides tühjad ning mööbel tuleb endal muretseda. Pluss elu iseenesest on väga väga kallis ja ilma tööta on raske. Olin kuulnud, et tööd on lihtne leida, kuid väljaspool Kopenhaagenit ilma taani keeleta on see peaaegu et võimatu. 7. Kui suured on Sinu igakuised kulud(elamine, toit, transport)? T1: U 700 eurot. 8.Kas Sa õppisid enne Taani minekut kohalikku keelt või uurisid nende traditisoone lähemalt?

Geograafia → Geograafia
10 allalaadimist
Eesti esimene üldlaulupidu
60
docx

Eesti esimene üldlaulupidu

säilitamine on neile väga tähtis. Koorilaul ja orkestrimuusika said alguse eestlaste hulgas 19. sajandi esimesel poolel vennastekoguduse palvemajades, hiljem ka kirikutes ja koolides (Palamets, Hillar 1994:6). Eestlaste koorid tekkisid balti-saksa kooride eeskujul ja nende levimine oli otseses seoses kohaliku hariduselu arenguga. Kooride juhtideks olid koolmeistrid ning köstrid. Linnadesse jõudis koorilaul seoses Jannseni kolimisega Tartusse. Seltside Vanemuine ja Estonia asutamisega loodi kooridele esimesed organisatsioonilised alused. Pillikoorid tegutsesid põhiliselt vennastekoguduste juures (Eesti Kooriühing, 2002). Mitmehäälsus tekkis peamiselt kihelkonnakoolide juures. Oli pastoreid, kes arvasid, et mitmehäälsus toob vaheldust muidu tuimaks jäävasse jumalateenistusse. Koore kutsuti esinema mõisnike ja mõisa ametimeeste juubelitele. Mitmed koguduste laulukoorid muutusid

Ühiskond → Ühiskond
18 allalaadimist
Töösuhe ja selle reguleerimine-Töökorraldus ettevõttes
118
doc

Töösuhe ja selle reguleerimine. Töökorraldus ettevõttes

selle iseloomust lähtuvalt katkeda. Ületunnitöö vajaduse võib põhjustada ka ühe töötaja ootamatu haigestumine, mille tõttu teised peavad tegema ära ka tema töö. Eriolukorraks ei saa aga pidada asutuse kolimist ühest kohast teise. Kolimine on planeeritav ja asutuse juhtkonnale eelnevalt teada, seepärast tuleks sellega tegelda töölepingus kokku lepitud tööaja sees. Küll aga võib juhatus teha ettepaneku, et seoses kolimisega oleks vaja teha ületunnitööd. Selgitades selle hüvitamise viise, võivad töötaja ja tööandja juba täpsemalt kokku leppida. Teiseks võib ületunnitööd nõuda vajaduse korral. Ületunnitöö tegemine on vajalik juhul, kui selle tegemist ei saa edasi lükata. Kolmandaks võib ületunnitööd nõuda üksnes juhul, kui selle tegemist saab töötajalt hea usu põhimõtte alusel oodata. Sotsiaalministeerium on töölepingu seaduse käsiraamatus

Logistika → Logistika
22 allalaadimist
EL Siseturuõigus
23
doc

EL Siseturuõigus.

kohaselt rakendada. Kui see on juba rakendatud, võib kohus selle tühistada. Teatavatel asjaoludel võib riik olla kohustatud maksma üksikisikutele hüvitist ELi õiguse rikkumise eest. Näide Autolammutusmaksu tagasimaksmine tagasipöördumisel Saksamaale 4 Saksamaa kodanik kolis Rootsi ja võttis oma auto endaga kaasa. Seoses kolimisega pidi ta Rootsis maksma auto eest autolammutusmaksu. Mõned aastad hiljem Saksamaale tagasi pöördudes nõudis ta, et maks tagastataks, sest auto ei läinud Rootsis lammutamisele. Riiklik maanteeamet ja maakonna halduskohus keeldusid tagasimaksest, viidates Rootsi õigusaktidele. Kooskõlas riikliku kaubanduskoja arvamusega selles asjas leidis Jönköpingi haldusasjade apellatsioonikohus, et kuigi maksu tagastamisest keeldumine oleks põhjendatud

Õigus → Õigus
68 allalaadimist
PÜHTITSA KLOOSTRI NIME KUJUNEMISLUGU LÄBI INIMESTE ARUSAAMISE JA USKUMUSE
94
docx

PÜHTITSA KLOOSTRI NIME KUJUNEMISLUGU LÄBI INIMESTE ARUSAAMISE JA USKUMUSE

viis turisti ja viis õpilast. 27% kohalikest elanikest vastas esimesele küsimusele, et nähti Jumalaema ilmutust, 6% aga, et Kuremäge on pühaks kohaks peetud väga vanast ajast- enne kristluse jõudmist siiakanti. Algul olid paganliku pühakohaga hädas katoliku ja luteri kirikuisad, sest mäel toimusid riitused, mida paganlikeks peeti. Hiljem tekkis paganlikule kultusele juurde õigeusu jooni– tõenäoliselt seoses nn vanausuliste kolimisega Kuremäe lähedale ( osa juttude järgi Sootaguse kanti ) Oletatakse, et lugu jumalaema ilmumisest on mingil kujul pärit 18. sajandist. Kui siis 19 saj. hakkas riik õigeusu kirikut kui riigikirikut Baltimaades tugevdama, kasutati rahva kokkutulemist Kuremäel õigeusu promomiseks. Ilmselt oli olemas ka plaan ehitada vähemalt suurem kirik, kloostri mõte tuli tõenäoliselt veidi hiljem. See ei meeldinud kohalikule luteri kirikule ja mõisnikele, kes selles oma usu ja võimu ahistamist nägid

Ajalugu → Ajalugu
9 allalaadimist
Eesti kirjanduse kokkuvõte
25
doc

Eesti kirjanduse kokkuvõte

tüdruku Maia vastu, kes on püüdlik, kuid sisemise sügavuseta. Aarne püüab temas tekitada huvi kunsti vastu, kuid peab nentima, et ta ei armasta Maiat, vaid enda ettekujutust sellest, kes Maia võiks olla. Suhe tüdrukuga viib Aarne mõtted õppimiselt kõrvale, mis omakorda viib hinnete halvenemiseni ning kokkupõrkeni õpetaja Korneliga. Konfliktid tädiga ja suutmatus jätkata sumbunud õhkkonnas päädivad Aarne lahkumisega kollasest majast ning kolimisega sõbra juurde. Kool on peagi lõppemas. Aarne arutusi elust, armastusest, ühiskonnast ja inimese kohustusest antakse edasi vestluste kaudu sõpradega - küünikust Ando ja idealistist Indrekuga. Mats Traat "Inger" Tegevuspaigaks on Saaremaa, üksildane ja tuuline väike saar. Peategelane on noor õpetaja, kel nimeks Inger. Ta elas üksinda väikeses kõledas korteris ning käis koolis õpetamas inglise keelt ja oma lõpuklassi

Kirjandus → Kirjandus
371 allalaadimist
Muhamedi elulugu
18
docx

Muhamedi elulugu

võrdsed. III osa I ptk. · Siin lõpeb prohvet Muhamedi elulugu ja algab riigimehe karjäär. Sõna jõul tekib kõrbesse riik. · Mediinas elas kokku 5 hõimu. Jeemenist väljarännanud ausid ja hazradzid ning 3 kohalikku juudihõimu. Seal ei olnud ühist religiooni, seadusi, vanglaid ega monarhi. Enne Muhamedi saabumist toimusid hõimude vahe pidevalt verised võitlused. Kõik kohalikud hõimud olid esialgu Muhamedi linna kolimisega nõus, sest kõigil seisis omakasu silme ees. Kuid kõik eksisid, ka Muhamed, arvates,et juudid tema usu vastu võtavad. · 2 juulil 622, kui Muhamed jõudis Abu Bakriga Jahtribi, oli suurem osa Jeemeni hõimudest islami juba omaks võtnud. II ptk. · Pärslasest ori Salman al-Faris läks prohveti juurde ning võttis vastu usu. Temast sai prohveti nõuandja ja islami esimene insener. · Muhamed tahtis Mediinas võimu haarata

Ajalugu → Ajalugu
31 allalaadimist
Minu LÜG mälestusraamat
24
pdf

Minu LÜG mälestusraamat

nimekonkurss ja mais direktori konkurss. Reformikavas tutvustati ka ideed luua Kuuse tänavale üks kool, aga see mõte ei meeldinud kõigile. 2012. aasta juulis allkirjastas haridusminister 3 Aaviksoo ühisgümnaasiumi moodustamise käskkirja (Lääne elu. Aaviksoo...), mille järel alustati Wiedemanni koolimajas remonti. Gümnasistide jaoks tähendas see aastakese veetmist Haapsalu Gümnaasiumis suures ruumikitsikuses (Ilves 2011a). Kolimisega kaasnes ka suur kevadpuhastus: hinnati vallasvara ­ mis läheb põhikoolile, mis riigikoolile. (Ilves 2011b) Konkurss kooli direktori kohale algas 2012. aasta märtsis. 24. septembril kinnitas halduskomisjon, et Läänemaa Ühisgümnaasiumi direktoriks saab Leidi Schmidt, kes oli seni olnud Wiedemanni kooli õppealajuhataja. Ühisgümnaasiumi direktorina alustas Schmidt 8. oktoobril. Schmidti sõnul osales ta konkursil seetõttu, et Wiedemanni kool oli viimastel aastatel

Ühiskond → Ühiskond
3 allalaadimist
Majutuse eksam
30
doc

Majutuse eksam

majutada, seda odavamalt saab. 11. Millised on hotellipidaja kohutused ülebroneeringu puhul ? Ületellimine on olukord, kus hotellipidaja võtab vastu rohkem tellimusi, kui tal ruumi on. Ülebroneeringul on majutusettevõtjal kohustus majutada külaline lähimas, samaväärses majutusettevõttes, vahetransport kinnimaksta, ka muud sellega tekkinud kulud tuleb kinnimaksta. Kui toad vabanevad ja külaline tahab tagasi, siis kolimisega seotud kulud kinnimaksta, samuti võiks mingi kompensatsioon olla, nt, pudel veini , puuviljakorv. Soovitav on helistada kliendile ette, kui vaja ta mujale majutada ja vabandada, et meist mitteolenevatel põhjustel tekkis ülebroneerimine ja meil tuleb teid majutada teise hotelli , me oleme teile tellinud toe teises hotellis, see tuba on küll natuke kallim, kuid me maksame ise vahekulud. 12. Ettemakse ja broneerimistasu?

Turism → Majutus
91 allalaadimist
Tänapäeva sotsiaalprobleemid
90
docx

Tänapäeva sotsiaalprobleemid

 Kaugus (lähedaneß---àkauge ´uus elukoht telg)  Sihtkoha majandusaktiivsus (madalß--àkõrge töötus, palgatase, rakendusstruktuur jm telg) Info (adekvaatne – moonutatud) Heaolukorraldus (heaoluriik—heaoluühiskond) --- Ränne kui kapital:  Rändeotsuseid käsitletakse rahapaigutusena inimkapitali  Eluaegse teenistuse loodetavat kasvu võrreldakse investeerimiskuludega (kaotatud sissetulek seoses kolimisega, kolimise ja eluaseme vahetuse kulud, psühholoogilised kulud)  Rände keskmine eluaegne tulemimäär on positiivne, tema suurust hinnatakse 10- 20%. S.t. rändeotsused statistiliselt keskmiselt on kasulikud  Rände tulemusena paigutub tööjõud efektiivsemalt, madalama väärtusega (tootlusega) sektoritest ja piirkondadest kõrgema väärtusega piirkondadesse  Ränne muudab sissetulekute jaotust rände lähte- ja sihtpiirkondade vahel

Sotsioloogia → Sotsioloogia
228 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun