Valetamine Psühholoogia Sinu nimi Sinu klass Sinu õpetaja 2011 Mis on valetamine? Küsimused mitteusaldatavuse kohta tulevad ette paljudes kontekstides - kui lapsevanemad küsivad oma lastelt, kas nad tarvitavad narkootikume oma vabal ajal, kui ülemus küsib töökandidaatidelt põhjuste kohta, miks nad lahkusid oma endistelt töökohtadelt, kui rahvusvahelised juhid võtavad arvesse teineteise ähvardusi ja lubadusi, kui valija väärtustab kanditaatide lubadusi, kui psühhiaater kuulab patsiendi kaebuseid või kui vandekohus hindab tunnistajate tunnistusi
Valetamine Miks inimesed valetavad? Kas valetamine ja tõe varjamine on omavahel sünonüümid? Kas mitterääkimist saab valetamiseks pidada? Miks inimesed üldse varjavad teiste eest asju ning tehtud tegusid? Teevad nad seda enda või teiste säästmiseks või kardavad nad inimeste hukkamõistu? Üldiselt on ikka nii, et valel on lühikesed jalad, ning kaua see varjatuks ei jää. Varem või hiljem tuleb kõik välja. Seepärast on valetajal raske elu, koguaeg peab meeles pidama kõik, mida kellelegi ültes, kuid tõtt rääkides ei tarvitse sul midagi meeles pidada. Mitterääkimine võib olla seevastu aga pigem iseendale valetamine. Ei ole halba ega head valet, aga kustmaalt saab mitterääkimisest valetamine? Kõik oleme võrguvestlustes saatnud tekstsõnumeid, et ,,olen teel" või ,,pean minema, telefon
Ausus on kiiduväärt voorus, kuid mina arvan, et kõik vahel valetavad või ilustavad tõde. Ma tean mõnda inimest, kes on väga otsekohene. See on just eriti hea tunne, kui keegi midagi otse välja ütleb ja võibolla ma isegi natukene pelgan selliseid inimesi. Niisuguseid inimesi pole just minu ringkonnas palju, kes on väga otsekohesed ja ausad, kuid mõni kogemus ikka on. Ma usun, et iga inimene ilustab tõde mingil määral ja arvan, et ka valetamine on mõnes mõttes voorus. Näiteks siis, kui ei taha tõesti kellegile haiget teha. Ükskord küsis üks tüdruk minult, et kas ta soeng on ära vajunud, rääkis veel, et ta on just juuksuri juurest tulnud ja ma tõesti ei tahtnud ta tuju rikkuda, nii et ma valetasin või siis ilusatsin tõde. Ütlesin, et lokid on väga ilusad , kuigi need olid natukene ,,närtsinud" ja ära vajunud. Või siis, kui ma näen, et
Kui oled kord valetanud. VALETAMINE. See on tegu , mis võib olla tavaline või lausa tappev. Kõik inimesed on kord valetanud , pole inimest , kes ei oleks luisanud. Inimesed vassivad erinevat moodi ja nii on ka nende valede põhjused on erisugused. Nende valed saavad alguse millestki , mis ei või omada mingit tähtsustki. Vale ärkab mõttetust asjast ja võib kasvada tohutuks veaks. ,,Valel on lühikesed jalad" on vanasõna öelnud. Üksigi vale ei jää päevavalgele tulemata. Mõni inimene elab oma valega mitukümmend aastat, teine aga päeva või kaks. Mida kauem kellelegi tõtt rääkimata elada, seda hullem on see hetk, kui see päevavalgele tuleb. Kõigest hoolimata valetatakse väga tihti. Iga vale saab algus, kas teost või mõttest. Enamasti valetatakse kadedusest ,et olla lahe või päästa enda nahka. Valetatakse , et saavutada elus midagi ja tehakse ennast paremaks.
viimisel. Valetaja võib ka tegelikult rääkida tõtt, kui see ei ole nende kavatsus. Tõene inimene võib provotseerida valet informatsiooni- halb soovitus võib tulla näiteks börsimaaklerilt- kuid see polnud nende kavatsus. Valetajal on valik; valetaja võib valida võimaluse mitte valetada. Teine kriteerium valede ära tundmiseks teistest pettustest, on see, et sihtmärk ei ole teadvustanud ennast valetaja kavatsusest teda eksitada. Nõidumine ei ole selle kriteriumi järgi valetamine. Näitleja ei ole valetaja, kuid petis on. Mõnikord , kui teadvustada kavatsust eksitatud saada, on mõeldav süsteem kasutada Goffman`I (1974) situatsiooni väljendust. Las ostja ettevaatus olla näitlik hoiatus, et tooted või teenused ei pruugi olla need, milleks nad on loodud. Erinevad viisakuse viisid on näited naturaalsete situatsioonide teadvustamisest, et eesmärk, mida tõde ei räägi. Bok ja Ekman. Erinevalt Bok´ìst ,kes pidas ainult väiteid valeks, Ekman väitis, et
Võib küll arvata, et lapsed ei pane suurt tähele, kuid tegelikult on nad väga terased ning võtavad vanemate käitumist kergelt üle. Lapsed on ausad kuni rääkima õppimiseni. Alates sealt hakkab ta kasutama vanemate kõnepruuki. Kui põnn oskab rääkida, siis oskab ta ka valetada. Leibkonnas võib ausus seisneda väikestes asjades: kes võttis viimase vorstiviilu, kes jättis riided vedelema. Selle tõttu pere kohe ei lagune, kuid kui vanemate vahel tekivad pinged, siis on oht suur. Lapsevanemad, kui mees ja naine, peavad leidma aega ka üksteisele. Ainult lastele aega pühendada on vale, nemad on peres tänu mehe ja naise armastuse tõttu. Kui partneri armastus jääb tagaplaanile, siis hakkab ta seda otsima mujalt. Petmine on tegevus, mida kõik peaksid vältima. Suhtes riivatakse sellega kaaslast. Selle varjamine võib hiljem kätte maksta. Kohe kõik ausalt ära rääkides võib leevendada asjaolusid,
ole lubaduse andmisel mõtet. Kas hädavale on õigustatud? See oleneb olukorrast. Sa võid säästa inimest mõnest suuremast negatiivsest uudisest, aga kui ta hädavalest teada saab, siis kas asi oli tõesti seda väärt? Vale on õigustatud ainult siis, kui see on heal eesmärgil. Kui tahetakse teha kellelegi üllatust, selleks pead valetama näiteks oma asukoha kohta, kus oled või midagi muud, mis läheb üllatuse tegemiseks vaja. Õigustatud on ka lastele valetamine, sest väikeste laste pähe ei tohi tekkida mõtet, et maailm on julm ja ebaõiglane koht. Lapsed usuvad päkapikkudesse ja jõuluvanasse, mõned isegi hambahaldjasse. Nende olemasolu teeb laste tuju paremaks ning nad on tänulikud, kui saavad jõuluvanalt detsembris kinke. Seda rõõmu ei saa ometi neilt ära võtta. Aus olles säilib inimese maine. Olles kord juba valetanud, hakatakse kahtlema sinu aususes. Kes tahaks suhelda inimesega, kes luiskab ja valetab? Keegi ei taha
Sisukord SISUKORD...................................................................................................... 2 SISSEJUHATUS................................................................................................. 3 1. KEHAKEELE LUGEMINE................................................................................ 4 2.KEHAKEELE ALUSED..................................................................................... 5 1. Geneetilised alused..................................................................................................................... 5 2.Ümbrusest tingitud kehakeele alused........................................................................................... 6 3. Kultuurilised alused...................................................................................................
KEHAKEEL Referaat Sisukord Sisukord...................................................................................................................... 2 1. Sissejuhatus............................................................................................................ 3 2. Kehakeele alused................................................................................................... 4 2.1 Geneetilised alused........................................................................................... 4 2.2 Ümbrusest tingitud kehakeele alused................................................................ 4 2.3 Kultuurilised alused........................................................................................... 4 2.4 Psühholoogilised alused.................................................................................... 5 3. Kehahoiakud........................................................................................................... 6
Lugemiskontroll August Gailit ,,Toomas Nipernaadi" Missuguseid valesid me vajame ? Võiks öelda , et Nipernaadi on üks haruldaste kommete ja iseloomujoontega inimene. August Gailiti romaani "Toomas Nipernaadi" nimitegelane on mees, kes suviti rändab näiliselt põhjusetult mööda maad ringi. Oma rännakutel kohtab ta erinevaid inimesi ning suudab väga paljud naised endasse armuma panna. Selleks, et teistele meeldida, valetab ta end kelleks tahes: küll on ta pastor, parvepoiss, taluperemees, muinasteadlane, sookuivataja, madrus või keegi teine. Selleks et meeldida pole mõtet kellelegi valetada kuna valeta või ära valeta tuleb see nagunii välja. Võtame näiteks mehe ja naise. Oletame naine leiab endale kaaslase.Naine väidab esimesel kohtumisel mehele et ta on kokaks õppinud ja oskab meeletult hästi süüa teha. Nad otsustavad koos elama hakata. Kuid näe hiljem tuleb v�
LASTEKIRJANDUS MUINASJUTUD Muinasjutt on rahvaluule liik. Muinasjutud tekkisid tõenäoliselt Idamaadel. Muinasjutud pidid lohutama lapsi vanemate leinas. Muinasjutud pidid seletama loodunähtusi. Eesti muinasjutud jõudsid esmakordselt lugejateni 1866.a. ,,Eesti rahva ennemuistsed jutud", autor Kreutswald. Lähtuvalt muinasjutu teraapilistest omadustest võib nad jagada 7 rühma: 1) Loomamuinasjutt tegelt, need jutud räägivad inimestest. Kõige tuntum tegelane on rebane. Muinasjutu ülesanne on õpetada ja selgitada lapsele tolerantsi, tõestada, et igas inimeses on nii head kui halba ning süvendada austust loomade suhtes. 2) Imemuinasjutt tegelasteks imelised olendid (haldjad, nõiad jne). Muinasjutu ülesanne on arendada lapse fantaasiavõimet ja loovust. Tõestada, et kõik maailmas toimuv pole mõistusega seletatav. 3) Lille- ja puu muinasjutud need lood püüavad tõestada, et nii puud ja lilled
Juurdluspsühholoogia kordamisküsimused 1. Millised on juurdluspsühholoogia põhilised uurimismeetodid? Eksperimendid laboratoorsed uuringud või reaalelu (toimikud). 2. Miks on isikute äratundmine problemaatiline? Inimesed on pinge all ning võivad tulla vead. Võib-olla viga ka mälus või inimene lihtsalt tahab nii väga isiku ära tunda, lisaks ka politsei kavalad/viitavad vihjed. Kasutatakse pidevalt samu meetodeid ning ei selgitada piisavalt. 3. Millised on erinevad mäluliigid (episoodiline, protseduuriline, semantiline) ja nende seos isikute äratundmisega? Episoodiline isiku eluseigad fikseerituna ajas ja ruumis Protseduuriline vilumused, oskused Semantiline - mõisted, reeglid, teooriad, tähendused 4. Mida tähendab kodeerimise spetsiifilisuse printsiip? Meenutada saab ainult seda, mis on salvestatud, ja see, kuidas meenutamine toimub, sõltub sellest, kuidas info on meelde
· "Ära karda surma, vaid elu." (Bertolt Brecht) · "Elu on lühike, kuid kuulsus võib olla igavene." (Cicero) · "Et kurjus saaks võidutseda, selleks piisab heade inimeste tegevusetusest." (Edmond Burke) · "Et luua täiuslikku riiki, tuleb kõigepealt luua sellised olevused, kes igal pool ja alati ohverdaksid oma hüve ühiskondliku heaolu nimel." (A. Schopenhauer) · "Et tsempioniks saada, võitle veel üks raund." James J. Corbett · "Ilu on igavik, mis kestab hetke." (Albert Camus) · "Inimene eksib surmani." (Johann Wolfgang Goethe) · "Inimene peab elama nii, et ta on alati valmis surema" (Kofutsius) · "Kaheldes jõuame tõeni." (Cicero) · "Kogemus on kamm, mille elu kingib kiilaspäiseks jäänud inimesele." (Judith Stern) · "Kogemus on nimi, mille igaüks paneb oma vigadele." (O. Wilde) · "Kõige kummalisem on see , et mida kaugemale sa jõuad ja mida rohkem sa teed, seda rohkem tajud ja näed, kui vähe sa tead ja oskad sellest, mida
Igapäevaselt tehakse uusi programme, kus on võimalik suhelda. Kõige levinum suhtlus programm on msn. Selle lihtne kasutusviis toob internetti järjest uusi inimesi. Isegi vanureid, kes muidu ei oska arvutit käsitseda. Õnneks ära ei kao kuhugi ka päris-suhtlus.Võrreldes täiskasvanut lapsega, teavad täiskasvanud sageli, kust jooksevad piirid hea ja kurja vahel, lapsed aga mitte. Arvatakse, et arvutisuhtluses ei saa midagi rasket ega ohtlikku olla. Tänapäeval ei ole lapsevanemad sugugi informeeritud oma laste tegemistega internetis, kuigi seda peaks jälgitama. Internetiohtude lehel arutletakse just selle üle, miks tuleb usaldada vanemaid ja neile anda enda postkasti paroole. Ei minda ainult uue suhte jahile ega enesetapule, vaid kannatab ka eraelu. Kaob ära tahe välja minna, et meelt lahutada. Sageli ei minda õigel ajal magama ning ka töö jääb unarusse. Võrreldes päris-elu ja neti teel alguse saanud suhted, on kestvamad siiski päris
Joonis 3 Inimene puudutab vestlemisel kätega nägu, kõrvu, silmi (autor) igav enese muu 12% korrastamine 22% 10% valetamine 3% kaasa mõtlemine 10% ei tea 43% Selle küsimuse puhul on näha mitmeid erinevaid, kuid samas õpilaste seas üsna populaarseid vastuseid. See zest tähendab Anna Jaskolka raamatu "Kuidas lugeda ja kasutada kehakeelt"järgi valetamist
nõustaja hoidub oma positsiooni rõhutamast, jagatud vastutus, Nõustamine tähendab protsessi juhtimist. Probleem on selline olukord, mis nõuab tõhusat tegevust, kuid millega inimene toime ei tule. Nõustamine: kuulamine, peegeldamine, turvatunne tekkitamine, usalduse loomine. Nõustaja ei pea nimesid teada, temast oodatakse empaatiat ja toetust. Tutvumine->turvalisus->huvi->koostöö->usaldus. Unustamine on endale valetamine. Varastamine on iseenda proovile pannek. Informeerimine. Nõustatava küsimuse/probleemi ärakuulamine ja täpse info andmine küsimuse/probleemi piires. Nõustaja vastutab info õigsuse ja selguse eest Konsulteerimine. Nõustatav pöördub nõustaja poole nõuande saamise eesmärgil. Nõustaja ülesandeks on jääda oma kompetentsuse piiridesse ja vajadusel täpsustada, mida nõustatav tahab. Konkreetse nõuande
Õiglust on raske määrata. Näiteks kui inimene tapab kellegi ära, siis pandakse ta kauaks trellide taha istuma, aga alles hiljuti oli kuidas üks alaealine rallisõitja sõitis surnuks kaks inimest ja talle taheti anda ainult kolm kuud tingimisi. Kus on õiglus? Tõe ja õiguse küsimused jäävad alati inimestele suureks vaidlus probleemiks, sest kunagi ei saada inimesi ühte moodi mõtlema. Nagu ka vanasõna ütleb, et valel on lühikesed jalad. Ma arvan, et inimesed ei tohik nii palju valetada, sest kunagi tuleb see ikkagist välja ja see vanasõna pole siiamaani veel eksinud. Tõe ja õiguse leidmine võib olla pikk ja aega nõudev, aga inimesed vajavad seda, et rahulikult elada.
· ,,Inimene on olemuselt poliitiline loom." (Aristoteles) · "Kõigest hoolimata usun ma siiski, et inimesed on · ,,Pole olemas võimatuid unistusi, on vaid piiratud südames head." (Anne Frank) ettekujutus võimalikkusest." (Beth Mende Conny) · "Kõik suured asjad on lihtsad ja paljusid neist saab · "Mõelge sellele, et tänast päeva ei tule enam kunagi." väljendada ühe sõnaga : vabadus, õiglus, au, kohustus, (Dante) halastus, lootus." (sir Winston Churchill) · "Ainult haritud saavad olla vabad." (Epiktetos) · "Kõik vägi on seestpoolt, seega meie kontrolli all." · "Armastada tähendab tegutseda." (Victor Hugo) (Robert Collier) · "Armastus ilma austuseta ei suuda minna kuigi · "Labane käitumine reostab toredaid rõivaid rohkem kui kaugele ega tõusta väga kõrgele, ta on ingel �
· ,,Inimene on olemuselt poliitiline loom." (Aristoteles) · ,,Pole olemas võimatuid unistusi, on vaid piiratud ettekujutus võimalikkusest." (Beth Mende Conny) · "Mõelge sellele, et tänast päeva ei tule enam kunagi." (Dante) · "Ainult haritud saavad olla vabad." (Epiktetos) · "Armastada tähendab tegutseda." (Victor Hugo) · "Armastus ilma austuseta ei suuda minna kuigi kaugele ega tõusta väga kõrgele, ta on ingel ühe tiivaga." (Alexandre Dumas noorem) · "Carpe diem." (kasuta aega/ela päevas) (Horatius) · "Demokraatia on leiutis, mis tagab meile sellise valitsuse, millise oleme ära teeninud." (George Bernard Shaw) · "Eksimine on igale inimesele loomulik, kuid mitte keegi peale rumala ei eita kangekaelselt oma vigu." (Aristoteles) · "Eksimine on inimlik, kuid selleks, et asju tõeliselt sassi ajada, on vaja arvutit." (Paul Ehrlich) · "Elu eesmärk on enesearendamine." (Oscar Wilde) · "Elu ilma p
Vahel tundus, et naiste armastamine ja piinamine üheaegselt pakkusid talle mingit naudingut. Ta andis lubadusi, mida ta ealeski ei täitnud. Seega pani ta tihti naised enese ees väljapääsmatusse olukorda ja oli siis isegi kurb. Kuid kõik see võis olla tingitud sellest, et Nipernaadile meeldis riskeerida ja näha, mis sest kõigest lõpuks välja tuleb. Aga loomulikult läbikukkumise korral...: "Aga kus siis meie kallis sugulane on?" Toomas Nipernaadi oli suurepärane valetaja. Valetamine aga tundub siinkohal liialt karm sõna olema. See, mida ta tegi, on midagi tõe ja vale vahepealset. Võiks öelda, et Nipernaadi ei valetanud meelega. Ta justkui ei teinud seda teadlikult. Esitades oma järjekordset versiooni endast oli ta ise oma jutu tõesuses täiesti kindel. Ta nö uskus oma valesid ja talitas nende järgi. Ta seletas: "Andke andeks! Tõttöelda polegi ma üldse põllumees ega oska hoida üldse atra peos. Olen nimelt rätsep, küla
Romaanis oli Kaval-Ants petis ja valetaja, kes mõtles ainult sellele kuidas endale kasu tuua. Vanapagan aga heasüdamlik ja kergeusklik pereisa, kelle ainukeseks sooviks on õndsaks saamine. Romaanist saab väljalugeda ka sellise lause:Inimene on ju selline, et valeta talle kas või kõige hullem asi ette, kohe usub, aga katsu tõtt rääkida kahtleb, pinnib, uurib, nõuab tunnistajaid. Mina arvan,et see on tõene lause. Keegi ei tea miks see nii on, aga kipub olema küll nii. Valetamine võib olla isekas või teise inimese kasu püüdev. Inimene valetab, kuna ta ei taha võtta vastutust oma tegude eest ning tahab teiste silmis parem välja näha, kui ta seda tegelikult on. Samas valetab inimene mõnikord, et kaitsta oma lähedasi saamaks haiget. Ei edasta ning muudab informatsiooni, mis seda võiks teha. Varjamine ja petmine ei ole ainukesed valetamise tehnikad, nad on lihtsalt kõige tuntumad. On olemas veel valetamise tehnikaid
Leina on raske kanda, sest seda tuleb teha üksinda. Toetuses on olulised sõbrad ja lähedased, mõnikord võib osutuda vajalikuks professionaalide abi. Lapsed on sageli unustatud leinajad. Täiskasvanutel on tihtipeale puudulikud teadmised ja ekslikud arusaamad laste olukorrast keeruliste sündmuste ajal ja pärast neid. Lapsed, kelle perekonnas keegi sureb, või lapsed, kes satuvad suurde õnnetusse või katstroofi, reageerivad nendele sündmustele jõulisemalt ja kauem kui lapsevanemad, õpetajad ja teised täiskasvanud oskavad arvata. Tihti ei mõisteta laste valu sügavust ja lapsed ei räägi oma kogemustest täiskasvanutele. Raamat «Kaevame vanaema üles» (ilmunud 2000. aastal - toim) annab ülevaate sellest, millises võtmes lapsed lähedase inimese surma ja sellega seotud täiskasvanute muretsemist näha võivad. Malva ja Putte vanemad püüavad lapsi leinast ja sellega kaasnevast kurbusest säästa. Võimalik, et vanemad ise on suures leinas ja neil lihtsalt
SOTSIAALNE KÄITUMINE JA SUHTLEMINE (Psühholoogia) SISUKORD Sissejuhatus 3 Sotsiaalne käitumine 4 Suhtlemine 8 Kokkuvõte 16 Kasutatud kirjandus 17 SISSEJUHATUS 2 Iga inimese käitumine on protsess, mis koosneb ja on üles ehitatud nii inimese enda kui teda ümbritsevate inimeste väärtushinnangutest ja nende väärtuste vahendamisest. Käitumine on inimese oskus ja võime suhteid reguleerida, suhteid luua ja juhtida. Oskused ja võime suhtlemisolukordi adekvaatselt tajuda, iseenda käitumist vaadelda, analüüsida ja väärtustada. Inimese tegevus koosneb käitumisaktidest, milles realiseeruvad inimese sisemised ajendid. Kõik inimesed vajavad suhtlemist, sest suhtlemine annab kinnitust sellele, et me ikka olemas oleme. Suhtlemine on tegevus, mille käigus üks osapooltest edastab teisele mingisugust informatsiooni. Suhtlemise käigus edastatakse mõ
KONFLIKTIDEGA TOIMETULEK KOOLIS Aine konspekt Konflikt on lahkheli, kokkupõrge, vastuolu. Indiviidide, gruppide vastandlike, kokkusobimatute tegevuste ,,põrkumine" erinevate huvide tõttu. On olemas sisemised ja välised konfliktid. See, kui tähtis on eesmärk ning kui tähtsad on suhted teistega, määrab ära käitumise konfliktis. Sisemised konfliktid vastuolu on inimese väärtuste, vajaduste, arvamuste ning tema reaalse või kujutletava käitumise vahel. Sisemine konflikt tekib siis, kui inimene peab tegema ebasoodsaid valikuid, kui ta tunneb, et ei saa oma vajadusi rahuldada või eesmärke saavutada. Sisemiste konfliktidega kaasnevad negatiivsed emotsioonid ning emotsionaalsed seisundid nagu hirm, ärevus, kurbus, kõhklemine või viha. Sisekonfliktist vabanetakse sageli kas läbi projektsiooni või ratsionaliseerimise. Süütundega toimetuleku viisid: - Ratsionaliseerimine on näiteks see, kui inimene seletab enesele tagantjärele ära, miks ta nii käitus st.
KLIENDISUHETE JUHTIMINE FIRMA MAINE firma nimetus ja reputatsioon ausus, klientide huvide igakülgne arvestamine agressiivse müügi aste teenindajate personaalsed omadused töötajate omavahelised suhted Moraalinormid on: laialdased normid, mis piiritlevad käitumise kriteeriume ja kohustusi jagatud moraal, mis peegeldab väärtusi, hinnanguid hea ja halva kohta juhised, mitte kindlad reeglid Õigused on: moraalinormid, mis on kinnitatud seadustega või kehtestatud kohtuotsusega TEENINDAV MÜÜK JA MÜÜV TEENINDUS Teenindav müük - pikaajaliste suhete üles ehitatud müük, kus olulisel kohal on kliendi kasu esitledes ja kliendsõbralikke müügi- ja teenindustehnikaid kasutades pikaajalise rahuloleva kliendisuhte loomine ja müügijärgne teenindamine Kliendisuhete stiil erineb olenevalt: piirkonnast toote/teenuse eripärast klientide arvust klienditeenindaja pädevusest ettevõtte strateegias
raamat. Laps peab õppima lugema alles siis, kui see toob talle kasu; seni võib see talle ainult igavust valmistada. Hoolitsege selle eest, et see temale rõõmu valmistaks, siis hakkab ta varsti ilma teie surveta sellega tegutsema. Meie esimesed filosoofia õpetajad on meie jalad, meie käed, meie silmad. Nende asemele raamatuid pakkuda ei tähendaks mitte meid mõistlikult õpetada otsustama, vaid teiste mõistust kasutama, see õpetaks meid palju uskuma ja mitte kunagi midagi teadma. Kuidas Émile lugema õpib? Émile saab vahetevahel isalt, emalt, sõpradelt kutsekirju lõnasöögile, paadisõidule või mõnele pidustusele. Need kirjad on kirjutatud selgelt ja lühidalt. Nüüd peab ta iga kord otsima kedagi, kes talle selle ette loeks. Seda pole aga mitte alati leida. Nii möödub juhus ja möödub õige aeg. Kui talle kiri ette loetaks on juba hilja. Ah, kui ta ometi ise oskaks lugeda! Nüüd saab Émile jälle kirju
.............................................................22 1.7.2 "Ei mingeid hinnaalandusi!"........................................................................................22 1.7.3 Piits ja präänik..............................................................................................................22 1.7.4 "Kui sa ei..., siis ma..."...............................................................................................22 1.7.5 "Ka lapsevanemad on inimesed!"................................................................................23 2 1.7.6 "Peamine on distantsi hoida."......................................................................................23 1.7.7 Järjekindlusetus............................................................................................................23 1.7.8 Liialt suured ootused.....
Kui ta suhtun surma külma kõhuga ning ei lase emotsioonidel end kanda, olengi tark valmis. Samas läheb see vastuollu Sartre seisukohaga, et õigeid ja valesid otsuseid ei ole olemas, kõik oleneb inimesest ja sellest, kas otsused tunduvad õiged või valed. Kui ma tunnen kurbust ning kaotusvalu, arvab Seneca, et ma pole tark, sest annan emotsioonidele järgi aga Sartre leiab, et tegin õige otsuse juhul, kui tunnen ise, et leinamine on minu jaoks õige ja vajalik. Mis oleks aga õige? Kas tahta olla tark ja käia ringi pidev keep on smiling ees ning mõelda ja sisendada endale, et pole hullu et mu ema ja õde ära surid, sest me kõik sureme niikuinii või võtta endale aega ja õigus tunda. See ongi ju see, mis meid eristab näiteks kivist. Me tunneme. Nõustun Seneca'ga selles mõttes küll, et surm tõesti on elu paratamatu osa. Nõustun ka sellega, et surma ei peaks kartma aga pole nõus sellega, et kellegi kaotuse üle ei tohiks kurvastada
Eneseavamine tähendab inimese tõelise mina paljastamist, see ei saa olla valede ja moonutuste kuhi. (McKay.M, Davis.M, Fanning.P, 1995, lk. 29) Kahtlemata on eneseavamine osadele inimestele lihtsam, teistele raskem. Kes on avatud meelelaadiga, sellele pole mingi mure endast, oma tunnetest ja mõtetest teistele rääkida, kes on aga juba loomu poolest kinnine või kinniseks õppinud, sellele valmistab enda hinge ja tundeelu paljastamine ränka vaeva. Ometi ei saa tahta, et teised oleksid mõtetelugejad ja lennult haarajad, ikka tuleb midagi selgitada ning vajalikku informatsiooni jagada, end avamata jättes ei saa keegi teda tundma peale tema enda. Just kinnistel inimestel ongi enam probleeme suhtlemisel, sest nende pidev endasse peitumine tekitab väärarusaamu, valesid oletusi ning valesti mõistmist. Ei tasu pidevalt karta, et teisi endale ligi lastes jäädakse põlatu või eemaletõugatu rolli, sest eneseavamisel on mitmeid positiivseid elemente.
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Automaatikainstituut Sõna jõud Retsensioon Tallinn 2013 Sõna jõud Eesmärgiks on lugejat panna mõtlema, mida ta iga öeldud sõna teha võib.Sõnade mõjud võivad olla kas head või halvad, olenevalt, kuidas neid kasutatakse, ja alati omavad kindlat tagajärge. Seda kasutatakse ära reklaamides ja poliitikas inimestega manipuleerimiseks. Enne millegi välja ütlemist tuleks kaaluda, kuidas ja milliste sõnadega seda teha, et peale millegi lausumist ei tekiks probleeme. Teiste inimestega suhtlemine on vajalik osa meie igapäevaelust ning eneseväljendamine on kõige aluseks. Juba enne tsivilisatsioonide teket, kui inimese eellastel ei olnud välja kujunenud mingisugust verbaalset keelt, oli neil tarvis omavahel suhelda. Nad ei saanud elada ilma ennast väljendamata ning kuigi neil ei olnud keelt, said nad üksteisele oma mõtteid edastada. Selleks kasutati erin
Antud teema on valitud, kuna autor huvitub teemadest, mis on seotud lasteenesehinnanguga ja selle kujunemisega. Teema on maailmas ja ka Eestis väga aktuaalne. Probleemidest laste enesehinnanguga tuleb teavitada inimesi, et vanemad ja ka õpetajad saaksid ära hoida madala enesehinnangu tekkimist. Antud töös on püstitatud järgmised probleemid: · kuidas kujuneb lapse enesehinnang; · mis mõjutavad lapse enesehinnangu kujunemist; · kuidas mõjutavad lapsevanemad enesehinnangu kujunemist; · mis põhjustab negatiivset enesehinnangut; · mis põhjustab eneseimetlust. Töö eesmärgiks on: · uurida kuidas enesehinnang mõjutab last; · milliseks kujuneb täiskasvanu, kellel oli lapseeas probleeme enesehinnanguga; · milline on enamus laste enesehinnang; · teada saada mis on negatiivse enesehinnangu peamised põhjused; · teada saada kuidas parandada lapse enesehinnangut.
Liis Liström 12b ANTIKRISTUS Friedrich Nietzsche Raamatut kätte võttes ning selle eessõna lugedes, ehmusin. Nii otsekohest ning mõtlemapanevat eessõna pole ma iial ühesgi teoses kohanud. Filosoof kirjeldas seda, kellele on raamat mõeldud ning kes peavad tema lugejad olema. Tsteerides mõningaid lauseid, kõlaks see nii: "See raamat on mõeldud vähestele. Võibolla mõni neist vähestest pole veel sündinudki. Tingimusi, mis on minu mõistmiseks paratamatult vajalikud, tunnen liigagi hästi." Autor selgitab teoses seda, et elus pole vaja esitada iga asja kohta küsimusi, tuleb olla ükskõiksem. Inimesed ei tohiks karta keelatud vilju. Alati peab olema valmis millekski, mida ei tohiks eales ettegi kujutada. Need kes vastavad neile kõigile tingimustele, on raamatu lugemiseks valmis, ülejäänud on autori sõnul tähtsusetud-lihtsalt inimkond. Nietzsche seadi
institutsioonide ees, mille teised inimesed on elu korrastamiseks loonud. Sa pead ohvriks tooma oma väärtushinnangud, et need süsteemid edaspidi püsiks. Isegi kui need süsteemid alati ei toimi, pead ennast painutama ja muutma ennast, mitte süsteemi. Kui asjaajamises süsteemiga tekib probleem, on need sinu probleemid, mille eest süsteem ei vastuta." Selline uskumus on väär ning iga ennastkehtestav inimene peaks uskuma enda otsustusvõimesse ja otsustusvõimalustesse. 3. Õigus meelt muuta Keegi inimestest pole muutumatu ja jäik. Meelt muudetakse, leitakse paremaid tegutsemismooduseid, muudetakse isegi oma eelistusi, aja ja olude muutudes teisenevad ka huvid. Igaüks peab tunnistama, et tehtud valikud võivad mõnes olukorras kasuks tulla ja mõnes mitte. Et säilitada side reaalsusega, hoolitseda enda õnne ja heaolu eest, tuleb leppida sellega, et meelt muuta on eluterve ja normaalne
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
