Müncheni kokkulepe: Kes osalesid? Müncheni konverentsil osalesid Suurbritannia (Neville Chamberlain), Saksamaa (Adolf Hitler), Prantsusmaa (Edouard Daladier) ja Itaalia (Benito Mussolini). Mis kokkulepiti? Müncheni konverentsil loovutati Tsehhoslovakkia Sueedimaa alad Saksamaale. Mis tulemus oli? Müncheni kokkuleppe omas pigem negatiivseid tagajärgi. Nimelt loovutati Sueedimaa sakslastele sooviga ära hoida sõda. Kuigi hiljem selgus, et see ei peatanud Saksamaad ning Tsehhoslovakkia tundis ennast selle leppega Euroopa poolt reedetuna. Austria ansluss: Kes osalesid? Austria ja Saksamaa Mis kokkulepiti? Austria liitmine Saksamaaga, kusjuures Austria erilist vastupanu ei osutanud, oli palju neid, kes Saksamaaga ühinemist pooldasid Mis tulemus oli? Austria kaotas oma iseseisvuse ning liideti nö Suur-Saksamaaga. Molotovi-Ribbentropi pakt: Kes osalesid? NSV (Vjatseslav Molotov) ja Saksamaa (Joachim von Ribbentrop). Mis kokkulepiti?...
Inimõigusi reguleerivad kokkulepped Hanno Küng Mis on inimõigused? · Inimõigused on igale inimesele kuuluvad kaasasündinud põhiõigused, mis põhinevad inimväärikusel ja mida seetõttu peetakse võõrandamatuteks. 1. Inimõigused on kõigil inimestel. 2. Inimõigused on kõigil inimestel võrdselt. 3. Inimõigustest kinni pidamist saab nõuda ükskõik kellelt. Rahvusvahelised lepingud? · Allkirjastamine · Aruanded · Komiteed Kodaniku- ja poliitiliste õiguste rahvusvaheline pakt · ÜRO tasandil · 21.10.1991. · Järelvalvet teostab Inimõiguste komitee Majanduslike, sotsiaalsete ja kultuuriliste õiguste rahvusvaheline pakt · ÜRO tasandil · 21.10.1992. · Järelvalvet teostab Majanduslike, sotsiaalsete ja kultuuriliste õiguste komitee Piinamise ning muude julmade, ebainimlike või inimväärikust alandavate kohtlemis- ja karistamisviiside vastane konventsioon · ÜRO tas...
https://www.riigiteataja.ee/akt/104032011004 - võib sisalduda täies mahus töölepingus, kuid võib olla ka selle lisa eraldi kirjaliku töötajatel huvi enese tutvustamisel dokumendina äripartneritele ja klientidele! - lubatud on ka muud töötaja õigusi mittekahjustavad kokkulepped või täiendavad tingimused Koostas: A. Juurikas 2010-2011 19 Koostas: A. Juurikas 2010-2011 20 Töölepingus töötasu kohta näidatavad andmed (§5 lg1 p5) 5. Töö eest makstav tasu (§5 lg1 p5) Töötasu, sh majandustulemustelt ja
Lisaks neile loogilistele, isiklikele tagajärgedele on samuti tähtis selgelt määratleda, missugused on loomulikud tagajärjed organisatsiooni jaoks. Mis juhtub näiteks siis, kui ma tööle hilinen, kui ma keeldun teistega koostööd tegemast, kui ma ei tööta oma alluvatega koos välja häid võidan-võidad kokkuleppeid, kui ma ei lase neil soovitud tagajärgede asjus aru saada või kui ma ei soodusta nende kutsealast arengut või karjääri edendamist? Võidan-võidad kokkulepped on tohutult vabastavad. Aga kui need tuletatakse omavahel seostamata tehnikatest, siis need kokkulepped ei pea. Isegi kui sõlmite alguses niisuguse lepingu, ei ole ilma inimeste ausameelsuse ja omavaheliste usalduslike suheteta kuidagiviisi võimalik seda lepet säilitada. Süsteemid Organisatsioonis võib võidan-võidad ellu jääda ainult siis, kui süsteemid seda toetavad. Kui räägite võidan-võidad ideest, kuid preemiaid jagate võidan-kaotad seisukoha järgi, on
Töötajal on kohustus teha tööandjale tööd ning tööandjal õigus selle töö tegemist nõuda. Samaaegselt tekib ka vastassuunaline kohustus tööandjal tekib kohustus töö eest töötajale tasu maksta ning töötajal tekib selle tasu nõudmise õigus. Töölepingu alusel teeb töötaja tööandjale tööd, alludes tema juhtimisele ja kontrollile ning saades see töö eest tasu. Töölepingule laienevad hea usu ja mõistlikkuse põhimõte. Hea usu põhimõtte kohaselt ei tohi pooled oma õiguseid teostada seadusevastasel viisil ega tekitada oma õiguste teostamisel kahju teistele isikutele. Mõistlikkuse põhimõtte kohaselt loetakse mõistlikuks seda, mida samas olukorras heas usus tegutsevad isikud loeksid tavaliselt mõistlikuks. Mõistlikkuse hindamisel arvestatakse tehingu eesmärki, vastava tegevus või kutseala tavasid ja praktikat, samuti muid asjaolusid. Lepingute sõlmimisele eelnevad reeglin...
SUURRIIKIDE KRIISID JA SUURRIIGID HUVID KOKKULEPPED Saksamaa püüsid Venemaad Venemaa püüdis laiendada oma VENEMAA- eraldada teistest riikidest,et mõju Balkani poolsaarel ja esineda SAKSAMAA vältida oma riigi jäämist n-ö serblaste kui slaavlaste õiguste piiratuks kahelt poolt. kaitsjana. Venemaa arenev tööstus vajas VENEMAA- kapitali,Prantsusmaa rikkad Prantsuse-Vene liit tähendas
IMF - Rahvusvaheline Valuutafond International Monetary Fund 1944 · Rahvusvahelise rahandusalase koostöö ja kaubanduse hõlbustamine · Valuutakursside stabiilsuse hoidmine · Riikide majanduspoliitika koordineerime · Sekkumine majanduskriisi (Läti, Island, Kreeka) Maailmapank - esmane ülesanne pikaajaliste laenude andmine sõjas kannatanud Euroopa riikide majanduse kiireks taastamiseks ja arenguks. RAHVUSVAHELISED KOKKULEPPED w Vabakaubanduspiirkond on ühendus, kus liikmesmaade vahel on kaotatud kõik kaubandustõkked, säilitatakse individuaalne kaubanduspoliitika väljaspool liitu olevate riikidega (NAFTA, EFTA). w Tolliliit on koostöövorm, kus liikmesmaade vahel kaubandustõkked puuduvad ning liiduväliste riikidega on kaubavahetuses kehtestatud ühtsed reeglid w Ühisturg on veelgi laialdasem ühendus, kus tolliliidule lisandub ka vaba
Mõisted Kominterni-vastane pakt, - Saksamaa ja jaapani pakt NSVL vastu. ansluss, - Austria liitmine saksamaaga Müncheni sobing, - Sudeedimaa, MRP, Maginot' liin, Siegfriedi liin, Blitzkrieg, Luftwaffe, RAF, Dunkerque evakuatsioon, Orzeli intsident, Mannerheimi liin, Talvesõda, Narva diktaat, Barbarossa plaan, - Hitleri sõjaplaan NSVL vastu Leningradi blokaad, - Saksa väed piirasid Leningradi. Suri nälga üle 640000 inimese. Kuramaa kott, - Saksa väed taandusid Balti riikidest kaitsele nn. Kuramaa kotti. kollaborant, - võõra võimuga koostööd tegevad inimesed. Wannsee konverents, - 21.jaanuaril 1942 otsustati saata kõik euroopa juudid itta surmalaagritesse. Auschwitz, Kõige tuntum juutide hävitamise laager. holokaust, - Juuride hävitamispoliitika Katõni massimõrv NSVL väed lasid Katõni metsas maha üle 20000 Poola sõduri ja ohvitseri. Atlandi harta, - 1941 Roosevelt ja Churchill kirjutasid alla lepingule vabastada kõik okupeeritud riigid....
kaitse ja küberjulgeolek) Loodi 1949 1948 allkirjastavad 5 Lääne-EU riiki Brüsseli pakti (Belgia; Lux.; Holland; Pr.; SB) NATO asutajariigid (5 Büsseli riiki + Portugal; Taani; Norra; Island; USA; Kanada) Peakorter; Pariisis (kuni 1966 aastani, mil Pr. Peatab oma liikmelisuse NATO'st) Peale seda peakorter Brüsselis Neutraalseks: Austria; Sveits; Rootsi; Soome; Iirimaa Pariisi kokkulepped Koreast saab 2 riiki 1950 1953 : Korea sõja puhkemine ( II Külma sõja kriis) Põhja-Korea tungib kallale Lõuna-Koreale (et kommunismi ) ÜRO julgeolekunõukogu otsustas: sekkutaks Korea sõtta USA vägedega Pärast Stalini surma (1953) suudeti Koreas rahu säilitada Aasias polnud NSVL enam midagi saavutada tähelepanu taas EU'sse SLV (e. saksa liitvabariik): satub ohtu (NSVL sunnib kommunismi) Otsustati relvastada SLV 1954: sõlmiti Pariisi kokkulepped
kliente ja investoreid · Meie visioon: läbipaistvalt ja otsustavalt tegutseva järelevalvega Euroopa Liidu ühisturgu lõimitud stabiilne Eesti finantsturg. Väärtused · Kompetentsus Eri-, ameti- ja kutsealane ettevalmistus, kogenud, laia silmaring, õpihimuline · Avatus Väärikas, koostöövalmis, avatud uutele ideedele ja töövõtetele, meeskonnatöö väärtustamine · Otsustavus Otsusekindel, sõltumatu, erapooletu ja õiglane Koostöökokkulepped · Riigiti on sõlmitud koostöölepped Rootsi, Soome, Taani, Saksamaa, Sveits, Holland, Küpros, Läti, Leedu, samuti erinevad Balti Ja EL koostöölepped. · Lisaks riigiti sõlmitud koostöleppetele on olemas ka erinevaid mitmepoolseid koostööleppeid erinevate partnerriikidega. Rahvusvaheline koostöö · Uued Euroopa liidu asutused EBA (Euroopa pangandusjärelvalve) EIOPA (Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide järelvalve asutus)
Desarmeerimiskonverents 1932-1934, osales 61riiki,toimus Genfis, org.Rahvasteliit. Versasille´i süsteemi kokkuvarisemine 16.märts 1935 sõjaväekohustus Saksamaal. Inglise-Saksa mereväekokkulepe.18.06 1935. SÕJAKOLLETE KUJUNEMINE MAAILMAS. 1931.-tungib Jaapan mandzuuriasse, 1935-Itaalia tungib Etioopasse. Hispaania kodusõda(1936-1939). 1936.aasta juulis puhkes Hispaania vabariigis sjaväelaste mäss, mille eesmärgiks oli kukutada vasakpoolsesse Rahvarindesse koondunud parteide valitsus. Valitsusvastaste judude etteotsa astus kindral Fr.Franco. Mäss kasvas üle kodusjaks, millesse sekkusid vrriigid. Vabariiklasi asus toetama NL. Saksamaa, Itaalia ning Portugal tunnustasid ja abistasid sjaliselt Franco mässulist valitsust. Välisriigid kasutasid kodusda ka oma uute relvade katsetamiseks. Hispaania kodusda lppes 1939.aasta märtsis vabariigi langemisega.AGRESSORITE BLOKI KUJUNEMINE. Berliini Rooma telg 1936.okt(saksa liit.itaaliaga)Saksa-jaapani ...
; Pr ; SB) 4 Asutajariigid: Brüsseli pakti 5 riiki + Itaalia, Portugal, Taani, Norra, Island, USA, Kanada; 1952 Kreeka ja Türgi; 1955 SLV; 1982 Hisp 4 Kõrgeim organ NATO Nõukogu, mis koosneb välis- ja kaitseministritest. 4 Peakorter Pariisis (kuni 1966, mil Pr. Peatab oma liikmelisuse NATO'st) 4 Peale seda peakorter Brüsselis Eestist NATO täieõiguslik liige 29. märtsil 2004. Pariisi kokkulepped (Jõustusid 1955 mai) Koreast saab 2 riiki 1950 1953: Korea sõja puhkemine (II külma sõja kriis) Põhja-Korea tungib kallale Lõuna-Koreale ÜRO julgeolekunõukogu otsustas sekkuda USA vägedega Korea sõtta Pärast Stalini surma 1953 suudeti Koreas rahu säilitada Aasias polnud NSVL'l enam midagi saavutada tähelepanu taas EU'sse SLV (saksa liitvabariik): satub ohtu (NSVL sunnib peale kommunismi) Otsustati relvastada SLV
Ökoloogilised globaalprobleemid 1)Toidupuudus-enamasti arengumaades, eriti Etioopias ja Somaalias. Põhjuseid on mitmeid. Aafrika suured maa-alad on põllumajanduseks kõlbmatud. Seega inimesed kolivad sinna kus on viljakam, aga see omakorda toob kaasa sealsete metsade hävingu, ülekarjatamise, mullastiku vaesumise, erosiooni ja kõrbete leviku. Nälgimist soodustab ka halvasti korraldatud toiduainete jaotussüsteem. Peamiseks lahenduseks võib kujuneda inimeste toitumisharjumuste muutmine(spets. Toiduks kasvatatud vetikad, seened, bakterid). Arengumaades on vaja täiustada maaharimisviise ja tehnoloogiat ning vältida monokultuuride kasvatamisest tulenevat mullastiku vaesumist. 2)Mullastiku hävimine-Seda põhjustavad nii looduslikud kui ka inimtegevus. Peamine põhjus- erosioon..Seda tingivad paduvihmad, vooluveed, tuul ja temp. kõikumine. Eriti piirkondades kus puudub taimestik(kõrb) või kus kasvatatakse monokultuure. Põldu harides saab seda är...
Piirideta Arstid ehk MSF on humanitaarabiorganisatsioon, mis pakub erakorralist meditsiiniabi enam kui 70 riigis, millest enamik on arengumaad. CARE on valitsusteväline organisatsioon, mille põhieesmärkideks on humanitaarabi pakkumine, arengukoostöö ning ülemaailmse vaesuse vastu võitlemine. 2. Miks on vaja rahvusvahelist koostööd poliitikas? et lahendada globaliseeruvaid probleeme maailmas. 3. Missuguseid kahesuguseid kokkuleppeid sõlmitakse riikide vahel? Kumbad olulisemad? Miks? Kokkulepped võivad olla kahe riigi vahelised ehk kahepoolsed või mitut riiki hõlmavad ehk mitmepoolsed. Kuid kokkulepped võivad olla ka riikidele nii juriidiliselt siduvad kui mittesiduvad. Globaliseeruvas maailmas on ühisprobleemide lahendamiseks olulised just mitmepoolsed kokkulepped, mis võivad haarata nii väikest arvu riike kui ka enamikku maailma maid. 4. Missuguseid teemasid käsitletakse mitmepoolsetes rahvusvahelistes kokkulepetes? Nimeta 4 konkreetset teemat. küs 2-4 CD-l lk 70-71
1953 30.aprill 1975 Saigon kapituleerus 1954 Dien-bien-phu lahing 31.juuli - Eur. julg.- ja koostöönõup. III 1954 Genfi konverents 1.aug.1975 etapp 2.sep.19 Jaapani kapituleerumine 1976 VDV ja LV ühinevad - 54 VSV okt. 1954 Pariisi kokkulepped mai alg. jõust. Pariisi 20.nov.1945 - Nürnbergi protsess 1955 kokkulepped 1.okt.1946 mai kesk. Varssavi Lepingu Org. (VLO) 17.juuli - Potsdami konverents 1955 2.aug.1945 23.mai 1949 Sak.Liitvab. 1961 mül. tippkonv. (SLV) Belgradis okt
8.Põhja-Atlandi Lepingu Organisatsioon (NATO).(1949) Seismaks vastu NSVL kasvavale agressiivsusele, asusid Lääne-Euroopa riigid senisest tihedamale koostööle. 1949. Aastal loodi Põhja-Atlandi Lepingu Organisatsioon ehk NATO. NATO tegevuse aluseks on põhimõte: kui ühte selle osalist rünnatakse, asuvad teised tema kaitseks välja. Asutajad: USA, Kanada, Belgia, Holland, Island, Itaalia, Luksemburg, Norra, Portugal, Prantsusmaa, Suurbritannia, Taani. 9.Pariisi kokkulepped (vt okupatsioonireziimi lõpetamine Saksa LVs ja SLV liitumine NATOga). - 1952. Aastal asutasid Prantsusmaa ja Saksamaa Euroopa Söe- ja Terasühenduse. - 1954. Aastal allkirjastas SLV lepingu NATOga (1955 jõustus) - SLVs kaotati okupatsioonireziim ja võeti NATO liikmeks - SLV oli NATO kontrolli all 10.Varssavi Lepingu Organisatsioon (VLO) Varssavi Lepingu Organisatsioon ehk VLO ehk Varssavi pakt oli Ida-Euroopa kommunistliku riikide sõjalis- poliitiline organisatsioon
- kaitseseisukorra kehtestamine - hoida ära vapside riigipööret - vapside arreteerimine Demokraatia kaitseks: tekkinud olukorras tuli riiklikku režiimi karmistada, ei muutunud sotsiaalhoolekanne, vapsid tahtsid fašistlikku riigipööret, kaitsesid põhiseaduslikku korda, Diktatuuri kehtestamine: taheti asendada “lodevat korda” korporatiivse “kodade süsteemi” või “juhitud demokraati” korraga, mis ei ole demokraatlik, isiklikud ambitsioonid, kokkulepped teiste erakondadega juba enne riigipööret - Vaikiv ajastu - riigikogu “vaikivas olekus” - saadeti laiali; ametlikult lõpetati volitused 01.01.1938 - 1935. aastast üks partei – Isamaaliit - K. Pätsi ametinimetus peaminister riigivanema ülesannetes - keelati poliitilised meeleavaldused (Päts pidevalt pikendas kaitseolukorda) - tsensuur ja propaganda - riiklik kontroll - 1936 Rahvuskogu valimised
Esineb patent ehk on seaduslik ainuõigus kasutada uut toodet või ideed kuni 20 aastat. Konkurentsi ei esine. Mis on duopol? On kaks konkureerivat fimat. Tooted on sarnased. Näiteks ,,Tere’’ ja ,,Alma’’ Mis on oligopol? Ettevõtjaid on vähe. 3-5 suurfirmat. Võimalus hinda mõjutada. Uutele tulijatele tehakse takistusi, esinevad piirangud. Kaasnevad kartell kokkulepped ehk grupp ettevõtjaid lepivad kokku tootmismahus ja hinnas, kuid kartell kokkulepped on seadusega keelatud. Kõige tüüpilisemad oligopolid on lennikufimad ja autotööstused. Täname kuulamast
keeltes. EUR-Lex veebisaidi kaudu saab kasutada ELi õigusaktide terviktekste kõikides nimetatud keeltes ja otsida teatavaid õigusakte. ELi õiguse allikad ELi õiguse kaks peamist allikat on esmane õigus ja teisene õigus. Esmase õiguse moodustavad lepingud, millega sätestatakse Euroopa Liidu õigusraamistik. Teisene õigus koosneb nende lepingute alusel vastuvõetud õigusaktidest, nagu määrused, direktiivid, otsused, kokkulepped ja lepingud. Peale selle on olemas ELi õiguse üldpõhimõtted, Euroopa Liidu Kohtu kujundatud kohtupraktika ja rahvusvaheline õigus. ELi õiguse eriomane joon on võimalus seda ELi liikmesriikide kohtutes otse kohaldada (vahetu mõju) ning ELi liikmesriikide õigusakte ei kohaldata, kui need satuvad vastuollu ELi õigusega (ülimuslikkus). ELi esmane õigus (aluslepingud) Esmast õigust võib pidada Euroopa Liidu ülimaks õiguse allikaks. Esmane
aastaks, mil Lääne-Saksamaa poliitika Ida-Saksamaa vastu muutus. Doktriiniga ei tunnustanud Saksamaa LV Saksa DV, käsitledes end saksa rahva ainuesindajana. 1955 aastal, kohe pärast täeliku iseseisvuse saavutamist, deklareeris Saksa LV valitsus, et kui mõni riik peaks SDVd tunnustama ja sellega diplomaatilise vahekorra rajama, siis võtab SLV seda kui vaenulikku akti ja katkestab kõnealuse riigiga suhted. Hallsteini doktriinil oli ainult üks errand NSV Liit. Pariisi kokkulepped 1954 Korea sõja puhkemine sundis Lääneriike mõtlema SLV relvastamisele. Põhimõttelise otsuse tegi NATO kiba mõni kuu pärast Korea sõja algust. 1954 okt Sõlmisid NATO tähtsamad liikmesriigid SLV-ga Pariisi kokkulepped mille kohaselt SLV-s kaotati okupatsioonireziim ja võeti NATO liikmeks NATO kontrolli all võis SLV endale luua 12 diviisi suuruse armee- Bundeswehri. Pariisi kokkulepped jõustusid 1955 a mais.
Monopolistlik konkurents ongi turumajanduse kõige tavapärasem konkurentsivorm. OLIGOPOL: a) ettevõtjaid vähe b) kaup on väheste eristustega c) uutele tulijatele tehakse takistusi d) võimalus hinda mõjutada Tüüpilised oligoopolid on kujunenud lennuki- ja aototööstuses. Oligoopsel turul paistab kohe silma kui mõni ettevõte oma tootmismahte suurendab Oligoopolitega käivad kaasas ka KARTELLI KOKKULEPPED- grupp ettevõtjaid lepivad kokku tootmismahtudes ja hindades Kartelli kokkulepped on seadustega keelatud, kui maailma tuntuim kartell on OPEC. Konkurentsi positiivsed küljed: a) tootmise efektiivsus b) info liikumine c) kiire reageerimine turu nõudmistele d) kaupade mitmekesisus turul e) ressursside efektiivne paigutus Konkurentsi negatiivsed küljed: a) nõrgemad tootjad surutakse turult välja b) hävitab ja raiskab kapitali c) kasvab majanduslik ebavõrdsus
kohustub tegema tööandjale tööd,alludestema juhtimisele ja kontrollile.Tööandja aga kohustub maksma töötajale selle töö eest tasu,puhkuse,puhkeajaKehtiv töölepinguseadus on andnud võimaluse töötajal kaitsta oma õigusi.Näiteks TLS parakrahv 2 kehtestab soodsama sätte kohaldamise põhimõtte,mille eesmärgiks on tagada töötaja kui nõrgema poole kaitse.Töölepingu seadus lubab töötaja kasuks seaduses sätestatust soodsamad kokkulepped,milles võivad töötajad ja tööandja kokku leppida seaduses ettenähtust pikemaks põhipuhkuses soodsamas ületunnitöö hüvitamises,pikemas etteteatamistähtajas või suuremas hüvitises töölepingu ülesütlemisel.Uus seadus sätestab ka mitmes paragrahvis eeldused töötaja kaitseks.Seadus eeldab et tööleping sõlmitakse tähtajatult (TLS paragrahv 9 lõige1 lause 1),töötaja töötab täisajaga 40 tundi nädalas (TLS paragrahv 43 lõige1),saab
konverents 1992, Agenda 21 ja säästev areng, KKP seostamine teiste poliitikavaldkondadega. Poliitikaprotsess - Probleemi tõstatamine ja päevakorda võtmine, Lahendusalternatiivide kujundamine, Otsustamine, Elluviimine, Hindamine. Probleemi tõstatamine - Millal muutub olukord probleemiks? Teaduslik info. Probleem kelle silmis? Keskkonnajulgeolek kui täiendav faktor. Lahenduste leidmine - Teadlaste mõju, Põhjuslike seoste kinnitamise keerukus. Elluviimine - Rahvusvahelised kokkulepped vabatahtlikud kas tahetakse ellu viia? Probleemid EL tasandil, Tugev motivatsioon erasektoris kulusid kokku hoida, Vastutuse keeruliseks muutumine. Tasandid - Ülemaailmne, Regionaalne, Riiklik, Kohalik. Tsentraliseerimine kui lahendus - Dunoff 2007 milline tasand peaks otsustama konkreetse probleemi üle ning millal tuleks tasandit vahetada? Keskkonnapoliitika põhiprintsiibid - Keskkonna säilitamine, kaitsmine ja selle kvaliteedi
meetmeid ja nende ulatust, mida ettevõtja on rakendatud informatsiooni saladuses hoidmiseks, kuivõrd lihtsalt konkurendid saaksid samasuguse informatsiooni omandada jms asjaolusid. Kuidas ärisaladust kaitsta? · Määratle täpselt ärisaladus. · Piira ja määratle isikute ring, kellel on ärisaladusele juurdepääs, sõlmi nendega ranged konfidentsiaalsuskohustust ning konkurentsikeeldu sätestavad kokkulepped. · Konfidentsiaalsuskohustust sätestavad kokkulepped peaks ettevõtja sõlmima ka oma äripartneritega. · Konfidentsiaalsuskohustus peab olema võimalikult selge ja sisaldama ka teavitust sellest, et ärisaladuse avaldamine on karistatav vastavalt karistusseadustikule.
§3. Mõjutamine suuline märkus märkus e-päevikus vestlemine/nõustamine lapsevanemate informeerimine (alla 18-aastaste õpilaste puhul) märgukirjad lapsevanemale (alla 18-aastaste õpilaste puhul) direktori käskkiri (noomitus koos tingimisi kooli jätmisega, eelnevalt tehtud vähemalt 2 märgukirja) koolist väljaarvamine (direktori käskkiri) §4. Nõustamine Õppevõlgnevuste tekkimisel vesteldakse õpilasega ja sõlmitakse individuaalsed kokkulepped. Õpiraskuse korral saab õpilane ainealast konsultatsiooni. Kokkulepete alusel on võimalik teha järeltöid ainetes, milles on võlgnevus. Igas üldaines saab õpilane soovi korral individuaalset õpiabi. Konfliktide ja probleemide lahendamiseks kutsutakse kokku nõustamiskomisjon (kuuluvad õppealajuhataja, sotsiaalpedagoog ja õpetaja). MUUD KOOLIELU REGULEERIVAD KOKKULEPPED 1. Õpilaskodus elamist reguleerib õpilaskodu sisekorraeeskiri. Õpilaskodu
Bioloogilised tegurid Psühholoogilised tegurid Sotsiokultuurilised tegurid Keskkonnategurid Poliitilis-majanduslikud tegurid Bioloogilised tegurid Meelte teravus Kaitsemehhanismid Psühholoogilised tegurid Intellekt Hoiakute kujunemine Kuritarvitamise ohvrid Sotsiokultuurilised tegurid Kultuuride erinevused Religioon Keskkonnategurid Kliima Loodus Turvalisus kodus Poliitilis-majanduslikud tegurid Riik ja kodanik Kokkulepped Õendusabi võimalused Ruumid Ohud Sõltuvus ja sõltumatus Vanus Vaegurlus Võimatu olla sõltumatu Arutelu Turvalise keskkonna kujundamine Keskkonna hoidmine Iseenda turvalisus Õed tagavad turvalisust TÄNAME KUULAMAST!
keskkonnale ohtlik. Näiteks keskkonnalubade, keskkonna komplekslubade puhul, jäätmelubade puhul või vee erikasutuse luba nõudvate tegevuste puhul, pluss ohtlike kaupade vedu, geneetiliselt muundatud organismide ja mikroorganismide ning kemikaalide ja biotsiidide kasutamine. Töölepingu seadus (TLS) võimaldab töötajatega sõlmida varalise vastutuse kokkuleppeid, millega töötaja võtab endale vara säilimise eest süüst sõltumatu vastutuse. Sellised kokkulepped lihtsustavad oluliselt kahjujuhtumite korral töötaja vastutusele võtmist.
tunnis. Lõviosa joodud alkoholist töödeldakse maksas, vaid viis protsenti eemaltatakse organismist uriini, hingeõhu ja higiga. Juba enne seda, kui inimene ennast joobes tunneb, on alkohol juba muutnud tema ajutegevust. Siis ei saa inimene enam hästi aru, mida teised ümberringi räägivad. Reaktsioonid muutuvad aeglaseks. Alkohol põhjustab probleeme mälu, mõtlemise ja keskendumisega. Ta unustab, mida on rääkinud. Unustab kokkulepped ja lubadused. Sageli kipub purjus inimene lärmama, praalima ja kiitlema. Miks ei või autot juhtida joobes inimene? Aga just sellepärast, et alkohol kahjustab koordinatsiooni. Juhile tundub, et ta saab rooli taga kenasti hakkama, aga tegelikult kulub tal palju rohkem aega iga manöövri tegemiseks. Purjus juht võib tõesti ka õnnelikult koju jõuda, aga suure tõenäosusega võib ka raske liiklusõnnetuse põhjustada.
Tegevuste kirjeldus: Ettevalmistavad tegevused 2013 Laagri eelarve koostamine, eellepingute ja kokkulepete sõlmimine Ministeeriumile taotluse kirjutamine Grupi põhituumiku moodustamine ja tegevuste läbiarutamine, koosaolekud 2 tk Eeltegevused 2014 Aprill. Varustuse tellimine, transpordi tellimine, toitlustuse tellimine. Põhigrupi kandidaatide otsimine, valik ja intervjuud Tegevuste täpsustamine ja kooskõlastamine tuumikgrupi poolt. Vahetulemite loetelu Eelarve on koostatud, kokkulepped sõlmitud, taotlused esitatud 31.10.2013 Põhituumik koostatud, tegevused on läbi mõeldud. Mai alguseks on ettevalmistused tehtud. Kokkulepped sõlmitud, tellimused esitatud Laager läbi viidud Laagri järkselt aruandlus esitatud, kokkuvõte koostatud. Tööpaketi pealkiri: Laagri läbiviimine Stardikuupäev: 08.05.2014 Lõppkuupäev11.05.2014 Inimtööpäevade kogusumma: Tasuta, vabatahtlikuse alusel
5. Mis on sõjakuridegude sooritamise kaks tasandit? Otsene ja poliitiline. 6. Kes panevad toime inimsusevastaseid kuritegusid ja sõjakuritegusid? Pigem riigijuhid, hõimupealikud ning sõjaväelased. 7. Mis on genotsiid? Mis on selle eesmärk? Inimsusvastaste kuritegude kõige jõhkram vorm. Genotsiid on tegu, mille eesmärk on mingi rahvusliku, etnilise, rassilise või usulise ühenduse osaline või täielik hävimine. 8. Millised konventsioonid ja kokkulepped määratlesid antud kuriteod? Genfi konventsioonid- kuidas kohelda haavatuid ja haigeid sõjaväelasi ning vange ja tagada tsiviilelanikkonna kaitse. 9. Mis on (oli) koonduslaagrid? GULAG? Etnotsiid? Kuritegude sooritamise tüüpililine vahend, kuhu koondati inimesed, keda sooviti ühiskonnast isoleerida, näiteks sõjalised või poliitilised vastased, rakendada sunnitööle või hävitada. GULAG.mastaapne orjatöölaagrite võrk.
D GAG Mis on vabakasvatus? Täiskasvanute ja laste koos kasvamine võrdsetel alustel ja kokkulepete pinnal; kogemuste, väärtuste jagamine lastega; enesekasvatus; Tihti peetakse vabakasvatust hoolimatuks, inetuks käitumiseks. Vabakasvatus Eestis Kogus laiemat kõlapinda 1990ndatel; Kasvataja-õpetaja füüsilist kontakti tõlgendati kas vägivallana või seksuaalse ahistamine; Ilmnes laste-õpilaste poolne allumatus. Kasvatamine Lapse mõistmine; toetamine; solidaarsus; empaatia; Kokkulepped; Emotsionaalsed mõjutused. Vanema roll Enesekasvatus; piiride kehtestamine; lapsega kaasa mõtlemine; olla eeskujuks. Erinevused Laps tunnetab piire ilma käskude, keeldude ja karistusteta; Lapse suunamine ja kontrolli all hoidmine toimub kaudselt; Laps peab kõik ise ära proovima; Areng ja õppimine toetub lapse kogemustele. Täname tähelepanu eest!
..................................................................... 16 KLIIMA SOOJENEMINE: KESKMINE TEMPERATUUR JA SELLE KÕIKUMINE:.................................................. 17 KLIIMA SOOJENEMISE PÕHJUSED:......................................................................................................... 17 KLIIMA SOOJENEMISE MÕJUD:.............................................................................................................. 17 KLIIMAMUUTUSTE ALASED KOKKULEPPED:............................................................................................ 17 KESKKONNAMAJANDUS:....................................................................................................................... 17 KESKKONNAMAJANDUSE TAUST:.......................................................................................................... 17 KESKKONNAPROBLEEMID JA TURUTÕRKED:...................................................................................
heitkoguste piirid on endiselt liiga lahti, tõenäoliselt võib see soojeneda 2,7-3C võrra industriaalüleselt enne industrialiseerumist, ületades 2C künnise, mida teadlased ütlevad, on ohutuse piirang, millest kaugemale mõjud - põud, üleujutused, kuumalainete ja merepinna tõus - on tõenäoliselt katastroofilised ja pöördumatud. Vaesed riigid tunnevad ka muret selle pärast, et neile pakutav raha pole nende kaitsmiseks peaaegu piisav. Mitte kõik kokkulepped ei ole õiguslikult siduvad, nii et allakirjutanud riikide tulevased valitsused võiksid oma kohustusi veel vabastada.
Arvutiturvalisus Elektronarvuti on informatsiooni töötlemise vahend. Et informatsioon säiliks oleks vaja järgida järgmisi reegleid: 1. Kõigist vajalikest andmetest teen koopiad, näiteks disketile. 2. Ma ei kasuta arvutis tundmatuid diskette, et ei tuleks viirus. (Tundmatu diskett = ma ei tea mis sellel või kus arvutis käinud on.) 3. Kui arvutis töötab mitu inimest, teeme omavahel kokkulepped: kes mida teha tohib. 4. Teiste töid ei tohi loata vaadata, muuta. 5. Ei ole ilus piiluda loata üle arvuti taga istuva inimese selja, vaatamaks mida ta seal arvutis teeb. 6. Arvuti lülitatakse sisse nii vähe kui võimalik, kuid mitte harvem kui vajalik. 7. Arvutivõrgus töötades järgin võrgueeskirju. 8. Arvuti juures ei sööda ega jooda, sest toit võib rikkuda arvuti osi. 9. Hoian arvuti töökoha ja selle ümbruse korras.
Absouluutne tõde Sõnastiku järgi ei ole olemas absoluutset tõde aga on tõde ja absaluutne eraldi oleamas. Absoluutset tõde interneti otsingute järgi (eesti ja inglise keeles) annab peamiselt eelnevalt kahe eraldi oleva sõnaseletuse huvitavaid vastuseid. Tõde 1) tõde või seisukoht tõest 2) tegelikkus või kooskõlastatud faktiga 3) proportsioonid, kokkulepped; näiteks matemaatiline tõde 4) seisukoht 5) aksepteeritud fakt või aksepteeritud informatsioon 6) reaalselt olemasolev 7) ausus, ausalt, tõeselet 8) proportsioonis sõltuvalt seisukohast 9) originaalist lähdudes 10) arhailiselt, konstantselt või propotsionaalselt 11) moraalne ja eetiline tõde Absoluutne 1) terviklikult, kogunisti, kõigiti, ilma eranditeta 2) positiivne, kindel 3) kõikumatu
Loomade hävimine Veekogude ja mulla hapestumine Mõju inimestele Hingamisteede kahjustused Ajukahjustused Probleemid neerudega Mõju arhidektuurile Kahjustab skulptuure (nö. rõugearmilised skulptuurid) Kahjustab ajaloolisi ehitisi Lagundab lubjakivi Metallkonstruktsioonide korrosioon Lahendus probeelmile Ökonoomsemad sõidukid Madala väävlisisaldusega kütuse kasutamine Elektrienergia kokkuhoidmine Heitgaaside filtreerimine Rahvusvahelised kokkulepped väävlisisalduse hulga vähendamiseks Kasutatud kirjandus Referaat ,,Happevihmad" Helle Pill, Oskar Lutsu Palamuse Gümnaasium, 2010. ,,Happevihmad" Maret Abel ,,Happesademed" http://www.hot.ee/happesademed/moju.html
Muld ei toimi normaalse ökosüsteemina (eriti maanteede ja intensiivselt haritud põllumaade läheduses) Liigub mööda toiduahelaid Mõju vähendamine Ohtlike jäätmete korrektne käitlemine Maanteeäärest marju ega seeni korjata pole kuigi tark tegu Taimetoitlusest loobumine Kaevandustest ja tööstusettevõtetest eemale hoida (eriti mäendus, eriti Zn) Ei koli Aafrikasse ega Hiina tööstuspiirkondadesse Ei joo liiga palju veini Riiklikul tasandil kokkulepped ja seadusandlus Tuleb piirata sisaldust tarbeesemetes ning toodetes (nt värvid) Kütuse piirnormid Euroopa Liidu direktiivid Asulareovee puhastamise direktiiv (91/271/EMÜ) joogivee direktiiv (98/83/EÜ) ohtlike ainete direktiiv (76/464/EMÜ) Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2002/96/EÜ elektri ja elektroonikaseadmete jäätmete kohta (ELT L 37, 13.2.2003, lk 2439) EV seadused (terviseameti nõuded, keskkonnaameti nõuded jne)
lekked Atmosfääri paisatud CO2 Tagajärjed Loomad võivad hukkuda, pidades jäätmeid toiduks. Veeõitsengud Kemikaalid jõuavad toiduahele kaudu meie organismi. Maailmamere hapestumine Õlireostus Probleemide lahendused Tööstustest merre(ookeani) sattuva reovee eelnev puhastamine. Prügi mitte vette viskamine Piirata CO2 sattumist õhku Õlireostuse ennetamiseks ehitada mitmepõhjalisi tankereid, laevu. Rahvusvahelised kokkulepped ÜRO mereõiguse konventsioon HELCOM Allikmaterjalid http://www.miksike.ee/documents/main/elehed/3klass/3maahoi d/maahoid10-1.htm http://www.envir.ee/959602 http://oilrigjobsinfo.com/wp- content/uploads/2009/10/oil_platform-1.jpg http://et.wikipedia.org/wiki/Maailmameri http://kliima.blogspot.com/2007/04/kasvuhoonegaasid- alandavad-ookenide-ph.html www.minugeoabi.wikispace.com http://www.omasaar.ee/index.php?
tegutsevate isikute eetikat Väärtused On ühiskonnas arvamused heast ja halvast omadusest, mida hinnates inimesed juhinduvad valikute tegemisel ning otsuste langetamisel On veendumused või mõtted, mis on seotud soovitavate tagajärgede või käitumisviisidega, on konkreetsetes olukordades püsivad, suunavad käitumise, inimeste või sündmuste valikut ning järjestuvad suhtelise tähtsuse järgi Head tavad IT valdkonnas Ametlik valvegraafik, administraatori öörahu Eetika, kokkulepped: tööandja mobiiltelefon; kättesaadavus vabal ajal; isiklikud asjad ja tööaeg; firma ressursid ja töötaja (internet, telefon..) Ärisaladus IT valdkonnas On info, mille väärtus sõltub tema salastatusest Selleks võib olla kliendiuuringud, tarkvara, tarkvara lähtekood, riistvaralahenduste detailid või mistahes muu avalikkuse eest varjatav teave
Tagajärg - Happesademed avaldavad tuntavat mõju elusloodusele. Need põhjustavad loomade haigestumist, nad hävitavad metsi ning muudavad looduslikud veekogud ja mullad happelisemateks. Happesademed mõjutavad ka inimkeskkonda, lagundades ehitusmaterjale ja põhjustades metallide korrosiooni. Leevendamine - Hoida kokku elektrienergiat, piirata liiklust, ökonoomsemad sõidukid Kasutada madala väävlisisaldusega, pliivaba kütust; filtreerida heitgaase Rahvusvahelised kokkulepped vähendamaks väljapaisatava väävlisisalduse hulka Kasutatud materjal: http://www.hot.ee/happesademed/moju.html http://www.bioneer.ee/eluviis/kliima/aid-4439/Happesademed
Turundus- ja Müügitöö MIS ON MÜÜMINE? · Müük on juhitav protsess , mis koosneb vabatahtlikest ja teadlikult sõlmitud kokkulepetest ostja ja müüja vahel. · Klient laseb müüjal meelsamini ja kergemini protsessi juhtida, kui ta saab aru, miks kokkulepped talle kasulikud on ning miks ja mida müüja protsessi vältel teeb. · Edukalt juhitud protsessi tulemusena saab ostja oma vajadustele kõige paremini vastava toote või teenuse. o Milline kavatsus on seda eesmärki lihtsamini saavutada on? o Aidata ennast ja oma firmat täita müügiplaani ning teenida oma palka? o Aidata kliendil saada häid emotsioone ja rahuldada tema vajadusi. MIKS? · Nõudliku müügi paradoks:
Bioloogiline mitmekesisus- hõlmab geneetilist, liigilist ja ökosüsteemide mitmekesisust, mis on elu aluseks Maal Bioloogilise mitmekesisuse kaitse vajadus tuleneb looduslike elupaikade muutmisest, mida põhjustavad: 1) mõllumajandus 2)ehutistegevus, mäetööstus, metsade üleraie 3)ookeanide, jõgede, järvede ja mulla üleskasutus 4)võõrliikide sissetung 5)reostus 6)maailma kliima muutumine Kaitse meetmed: 1) Konvensioonid rahvusvahelised kokkulepped poliitiliste lisapingutuste näol Konvensioon Vastuvõtmise/allkirjastamise Sisu,eesmärk a Bioloogilise mitmekesisuse 1992a 1)bioloogilise konv ehk Rio konv mitmekesisuse säil 2) loodusvarade säästlik kasutamine
tehtud otsuste ning ÜRO Peaassamblee 2000 aasta istungil kokku lepitud ÜRO Millenniumi deklaratsioonis seatud eesmärkide (Millennium Development Goals) täitmine keskkonda säästval viisil. Peatähelepanu nende eesmärkide saavutamisel suunati globaalsele partnerlusele ja 1992. aastal Rio de Janeiros heakskiidetud Agenda 21 efektiivsemale rakendamisele. (Säästev areng Maailm. Keskkonnaministeerium) Tähtsamad rahvusvahelised kokkulepped Tähtsamad rahvusvahelised kokkulepped: Helsingi 1992. a. Läänemere piirkonna merekeskkonna kaitse konventsioon Londoni 1973/1978. a. Konventsioon merereostuste vältimiseks laevadelt Brüsseli 1969. a. Konventsioon tsiviilvastutusest naftareostustest põhjustatud kahjustuste korral Brüsseli 1971. a. Konventsioon naftareostusest põhjustatud kahjustuste kompenseerimise fondi asutamisest Helsingi 1992. a. Konventsioon rahvusvaheliste järvede ning piirveekogude kaitsest ja kasutamisest
aheraine mäed. • Uute veekogude teke • Aherainesse jäänud põlevkivi võib ise süttida. Lahendused • Karjääride metsastamine peale kaevandamise lõppu • Kaevandatud ala rekultiveerimine • Kaevandatud alade varinguid vältida sinna püstitatud täitemüüride abil • Leida karjääridele niisugused asukohad, mis Rekultiveeritud Kukruse aherainemägi on keskkonna suhtes kõige soodsamad. Rahvusvahelised kokkulepped • IUCN – Rahvuvaheline Looduse ja Loodusvarade Kaitse Ühing ehk Maailma Looduskaitse Liit. • Eesti, Läti ja Leedu vaheline kokkulepe keskkonnakaitse ja loodusvarade kasutamise reguleerimise kohta. Allikmaterjalid : • http://www.envir.ee/ • http://docs.google.com/viewer? a=v&q=cache:7CvJdHXXQd0J:www.eria.ee/public/files/TTK_71_lk_ 263_270.pdf+kaevandamise+m %C3%B5ju+keskkonnale&hl=et&gl=ee&sig=AHIEtbRZxnylFC3eK6 WokRhydKNQbcgYbg • http://www
eest määratakse ehk karistusõigus määrab kindlaks nende ühiskondlike suheteringi, mis on riigi kaitse all ja mille rikkumine toob kaasa karistuse. 16. EL õiguse allikad, põhivabadused, ülimuslikkus ja otsekohalduvus, EL sisene kompetentside jagunemine. EL õiguse kaks peamist allikat on esmane õigus(lepingud) ja teisene õigus(vastuvõetud õigusaktid- määrused, direktiivid, otsusd, kokkulepped ja lepingud) 1. ESMANE ÕIGUS: Euroopa Liidu asutamislepingud – õiguse üldpõhimõtted 2. EUROOPA LIIDU RAHVUSVAHELISED LEPINGUD 3. EUROOPA LIIDU TEISENE ÕIGUS: Seadusandlikud õigusaktid, Määrused, direktiivid, otsused, Muud kui seadusandlikud õigusaktid, Delegeeritud õigusaktid, rakendusaktid, Muud õigusaktid, Soovitused ja arvamused, Institutsioonidevahelised kokkulepped, Resolutsioonid,
4. Oligopol: a) ettevõtjaid vähe, b) kaup on väheste eristustega, c) uutele tulijatele tehakse takistusi, d) võimalus hinda mõjutada. Tüüpilised oligopolid on kujunenud lennuki- ja autotööstuses. Oligoopsel turul paistab kohe silma kui mõni ettevõte oma tootmismahte suurendab. Oligoopolitega käivad kaasas ka Kartelli kokkulepped, kus grupp ettevõtjaid lepivad kokku tootmismahtudes ja hindades. Kartelli kokkulepped on seadustega keelatud. Maailma tuntuim kartell on OPEC. 2 Kõlvatu konkurents Kõlvatu konkurents on ebaaus äritegevus, heade kommete ja tavadega vastuolus olevad teod. Kõlvatud teod on järgmised: 1) eksitava teabe avaldamine, avaldamiseks esitamine, tellimine, konkurendi või tema kauba halvustamine, 2) konfidentsiaalse teabe kuritarvitamine, konkurendi töötaja või esindaja ärakasutamine (EV
· Keemiatehased · Transport ... tegevusalad, mis on seotud kütuste põletamisega Mullaprotsessid, väetamine Vaatlustulemused Norras alustati vaatlustega juba 20. saj keskpaigas ligi poole sajandiga on happevihmadest mõjutatud ala oluliselt suurenenud Probleemi lahendamine Hoida kokku elektrienergiat Piirata liiklust Ökonoomsemad sõidukid näiteks elektriautod Kasutada madala väävlisisaldusega kütust Filtreerida heitgaase Rahvusvahelised kokkulepped vähendamaks väljapaisatava väävlisisalduse hulka. Inimesed peaksid rohkem kasutama liikumiseks ühistransporti, jalgratast või lihtsalt jalutama. Kasutatud allikad http://prezi.com/qkmiuyuomox4/happevihmad/ http://koolielu.ee/waramu/search/sort/created/keywords/happeline+oksiid www.meted.ucar.edu seaclimate.blogspot.com TÄNAME KUULAMAST!
(koostatud notari juures ja on seal ka hoiul) ning notarile kinnises ümbrikus hoiule antud testamendiks), kodune testament (kestab pool aastat; testamendil peab olema kirjutamise kuupäev ning destaatori ja kahe sõltumatu tunnistaja allkirjad) ning abikaasade vastastikune testament (katkeb lahutusel). Pärimisleping on notariaalselt koostatud pärandaja ja pärija vaheline leping, milles on kirjas vastastikused kokkulepped. Sundosa on osa pärandusest, millest seadusejärgset (ehk esimese, teise või kolmanda järjekorra) pärijat ei saa ilma jätta. Sundosa saavad ülalpeetavad (alaealised, invaliidid ning pensionärid). Moodustab poole seadusjärgsest pärandusest.
Mõjutavad mere elustikku , hiljem inimest. Kergemad ühendid aurustuvad. Kokku kogumine on väga raske. Nafta reostuse tõttu kannatavad ka mere linnud. Reovee puhastamine. Puhastatakse reovee puhastites. Kasutatakse põhiliselt 1) mehaanilist puhastamist : setitamine ja filtreerimine. 2) bioloogiline puhastamine : Puhastamine toimub mikro organismide toimel. 3) Veekeemiline puhastaine : Kloor. Väikestes asulates kasutataksebiotiike ja pinnase filtrit. Merekonvensioonid e. Kokkulepped. 1970.a on mere kaitse üldleping. Eesmärk on merekeskonna reostamise vähendamine rannikult ja laevadelt. Läänemere kaitse. (1974) HELCOM. Tegeleb läänemere kaitsega. Läänemeri on viimastel aastatel vähem reostunud kui varem. Suurim reostaja on siiani Peterburgi linn. Läänemeri on kergesti reostuv sest ta on väike ja madal, veevahetus on aeglane. Läänemerel kehtivad kalapüügi kvoodid , et oleks tagatud kalavarude piisav uuenemine. 1975 . a RAMSARI konvensioon
Moskva tunnustas Eesti, Läti ja Leedu iseseisvust. 2. Verised sündmused sai alguse siis, kui selle koosseisu kuulunud vabariigid hakkasid nõudma iseseisvust. Liitriigi jagunemine muutus paratamatuseks pärast seda, kui Jugoslaavia suurimas vabariigis Serbias tuli võimlue käremeelsete rahvustlaste juht Slobodan Milo Sevic. 3. 1995. Aastal suudeti Horvaatiasse viidud rahuvalvejõudude abil sõjategevus peatada. Mõne kuu pärast sõlmiti kokkulepped, mis lõpetasid kolm ja pool aastat kestnud sõja Bosnias ning kinnitasid selle maa jagamise horvaatide, serblaste ning moslemite kogukonna vahel. 4. Jugoslaavia lagunemine, Pärsia lahe piirkonnas , kui Iraak okupeeris Kuveidi. Pinge säilis ka India ja Pakistani suhtes. Mõlemad riigid tegid tuumakatsetust, mnis tekitas terves maailmas suurt ärevust ehk India ja Pakistani vahelised pinged/suhted. Siis Aafrika kriisikoldeks kujunes 1990
annaabi.ee 
