Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Kokku-lahku kirjutamise näited meediast". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
kirjutatakse, nimisõna, käändes, paev, paevamagamis, maaleht, carlo, omadussõna, omaette, monte, rallisuper, juhtkond, karilaid, viirus, raatuselepitus, linnavalitsus, kanala, mobiilne, pehmet, kirjamees, noukogudemonte, sport, interaktiivne, graafik, tana, ohtul, parast, konet, pakkimiseks, guccisupermarketmarket, groteskkarilaidKokku- ja lahku kirjutamine 1. NIMISÕNADE KOKKU – JA LAHKUKIRJUTAMINE Nimetavas käändes olev nimisõna või lühenenud sõnatüvi kirjutatakse järgneva nimisõnaga alati kokku. Kui esimene nimisõna on ainsuse omastavas, sõltub kokku -ja lahkukirjutamine tähendusest. Lahku: Nimisõna ainsuse omastavas kirjutatakse järgmisest nimisõnast lahku, kui esimene sõna näitab kuulumist ja vastaba küsimuseke kelle? Või mille? Kokku: Nimisõna ainsus omastavas kirjutatakse järgmise nimisõnaga kokku kui sõna näitab liiki ja vastab küsimusele missugune? Kokku- või lahkukirjutamine võib sõltuda ka täiendist. Kui esimene nimisõna on mitmuse omastavas käändes ,kirjutatakse see järgnevast nimisõnast tavaliselt lahku. Kokku kirjutatakse nimisõnad siis kui moodustub omaette tähendusega sõna. Mõnes muus käändes olev nimisõna kirjutatakse järgmisest nimisõnast lahku. Omadus-, arv- ja asesõna kirjutatakse järgnevast nimisõnast tavaliselt lahku
Sõnaliigid Kokku Lahku Näiteks Nimisõna Täiendsõna on ainsuse - Inimelu, hobujõud, vaskjuhe + nimetavas käändes või nimisõna lühenenud. 1. Täiendsõna 2. Täiendsõna 1. Isamaa, emakeel, koerailm, ainsuse ainsuse raamatu-riiul, lauanuga omastavas omastavas 2. Ema silm, isa kodumaa, koera näitab liiki või näitab saba laade kuuluvust (missugune?) (kelle, mille?)
1.NIMISÕNADE KOKKU-JA LAHKUKIRJUTAMINE. NIMISÕNA+NIMISÕNA Kui täiendsõna on ainsuse nimetavas käändes, siis kirjutame selle järgneva nimisõnaga kokku. Nt: a) jalgpall, puuleht. b) naisarst, medõde, sinilill. Kui täiendsõna on nimisõna ainsuse omastavas käändes, siis sõltub kokku-lahku kirjutamine küsimusest. a) küsimused kelle, mille näitavad kuulumist ja sellised sõnapaarid kirjutame lahku. Nt: saapa paelad, sinu õpik. b) küsimus missugune näitab liiki või laadi, sellepärast sellise sõnapaari kokku. N: kooliõpik, juturaamat. OMADUSSÕNA+NIMISÕNA Omadussõna ja nimisõna kirjutatakse üldjuhul lahku. N: must aken , kuum päike. Kui omadussõna ja nimisõna moodustavad mingi uue mõiste, siis kirjutame sellise sõnapaari kokku.
NIMISÕNA+NIMISÕNA Kokku nimetavas käändes või lühenenud tüvega nimisõna kirjutatakse järgmise nimisõnaga kokku. nt inimhääl (inimese hääl) Kokku nimisõna ainsuse omastav järgmise nimisõnaga kokku, kui sõna näitab liiki ja vastab küsimusele 'missugune?' nt liivakast, veetilk, linnulaul, tõmbetuul, kommikarp. Lahku nimisõna ainsuse omastav järgmisest nimisõnast lahku, kui esimene sõna näitab kuuluvust ja vastab 'kelle?', 'mille?' Lahku kirj. mõnes muus käändes olev nimisõna järgmisest nimisõnast lahku. nt kullast kett, sokolaadist kook. OMADUSSÕNA+NIMISÕNA Lahku harilikult kirjutatakse omadussõna järgnevast nimisõnast lahku. Kokku siis kui tekib uus mõiste. nt.. hapu koor - hapukoor ARVSÕNA+ARVSÕNA Kokku eelneva arvsõnaga kokku -teist, -kümmend, -sada. Lahku muud arvsõnad. nt kolmsada viis, viiskümmend seitse. KÄÄNDSÕNA+OMADUSSÕNA Kokku seljuhul kui tekib uus mõiste. nt nimisõna+omadussõna- kivikõva, sametpehme, peegelsile.
Kokku- ja lahkukirjutamine Kokkukirjutisi on kahesuguseid - liitsõnad ja muud kokkukirjutised. Nimisõna + nimisõna Ainsuse nimetavas käändes või lühitüveline nimisõna kirjutatakse järgneva nimisõnaga kokku. (muuhulgas kõik s-liitumisega sõnad). nt. Vesiveski, nahkmööbel, sarvloom, külglibisemine, verivorst, naisarst. Ainsuse omastavas olev nimisõna kirjutatakse järgneva nimisõnaga kokku, kui ta märgib selle nimisõnaga väljendatud mõste liiki või laadi, moodustades temaga kindlakskujulise mõiste ning vastab küsimusele missugune? (mis liiki?, mis laadi?, mis?). nt. Jahikoer, bussipilet, koolikohustus, särjekala, karjakasvatus, marjakorv. Sellesama reegli järgi kirjutatakse kokku ka: a) Sihitisliku täiendiga omaette tähendusega ühendid (täiendosa märgib objekti,
KLK Kahe või rohkema sõna kokkukirjutamiseks peab olema mingi põhjus. Eesti keeles arvestatakse sõnada klk järgmisi põhimõtteid: a) tähenduspõhimõte-kokkukirjutised tähistavad erinevat mõistet võrreldes samakoosseisuliste lahkukirjutistega: peatükk-pea tükk, lapsepõlv-lapse põlv, väikemees- väike mees. b) vormipõhimõte-nimetavakujuline/lühenenud tüvega sõna kirjutatakse järgneva sõnaga kokku: raudkapp, lumivalge, kaugrong, inimtühi c) kontekstipõhimõte-teksti selguse nimel tuleb vahel kokku kirjutada ka harilikult lahku kirjutatavaid sõnu: erakonna liige- iga erakonnaliige d) sageduspõhimõte-sagedasi sõnaühendeid kirjutatakse rohkem kokku kui harva esinevaid:kooliminek, tööleminek-jõkke, kuuri, eksamile, näitusele minek e) traditsioonipõhimõte- õigekirjakorra püsimise nimel hoitakse kinni kord juba
NIMISÕNA+NIMISÕNA Kokku Lahku · Kui täiendsõna on ainsuse nimetavas käändes kirjutatakse sõna kokku · Kui täiendsõna on lühenenud kirjutatakse sõna kokku · Kui täiendsõna ainsuse · Kui täiendsõna ainsuse omastavas näitab liiki või omastavat näitab liiki või laadi kirjutatakse sõna laadi kirjutatakse sõna lahku kokku: isamaa, koerailm · Kui ühendi, mis väljendab · Kui sõna väljendab hulka hulka või kogu eessõna on või kogu kirjutatakse see eesosa on liitsõna kokku kirjutatakse see lahku · Kui täiend kuulub põhisõna · Kui täiend kuulub täiendi juurde kirjutatakse sõna juurde siis kirjutatakse sõna kokku lahku
Õppimine Kirjavahemärgid Üte eraldatakse lausest komadega. Lisand: · Lisand, mis on põhisõna ees, seda ei eraldata komaga. · Kui-lisandit komaga ei eraldata. · Järellisand eraldatakse mõlemalt poolt komaga · Kui järellisand on omastavas käändes siis eest poolt komaga. · Olevas käändes järellisandile koma ei panda Koondlause · Korduvad lauseliikmed eraldatakse komaga. N: Joonelised, ruudulised ja rohelised seelikud. · Eriliigilisi täiendeid komaga ei eraldata. N: Tüdrukul oli seljas pikk valge siidist seelik. · Kui kohanimi ja kuupäev on nimetavas käändes, siis eraldatakse need komaga. N: Täna on esmaspäev, 17. november 2008. Lauselühend: -nud, -tud, -des, -mata, -maks, -tuna, -mast
Arvud: Nimisõnad: Kokku: · Nimisõna ainsuse nimetavas käändes+nimisõna. Nimisõna lühenenud tüvi+nimisõna. N: Pannkook, Metsloom. · Nimisõna ainsuse omastavas käändes(Kelle?Mille?)+nimisõna, kui väljendab liiki või laadi. N: Pildiraamat. · Kui täiend kuulub põhisõna juurde. N: See koerakuut, Selle koera kuut. · Omadus-, arv- või asesõna+nimisõna kui: tekkib uus mõiste(noormees), kui omadussõna on lühenenud tüvega(Esmane avastaja=esmaavastaja) Lahku: · Nimisõna ainsuse omastavas käändes(Kelle?Mille?)+nimisõna, kui väljendab kuuluvust. · Nimisõna mitmuse omastavas käändes+nimisõna üldiselt lahku. · Erandid: Kahesilbilised sõnad(Mitmuse omastav). Omadussõnad: Kokku: · Käänd- või määrsõna+omadussõna kirjutatakse kokku kui tekkib uus omadussõnaline mõiste. N: Hallikaspruun.
SÕNADE KOKKU-JA LAHKUKIRJUTAMINE 1. Nimsõna+nimisõna , Nimisõna ja sellele eelnev nimisõna nimetavas käändes kirjutatakse kokku. : raudtee , laudpõrand 2. Nimisõna+lühenenud tüvi ; Nimisõna ja sellele eelnev lühenenud tüvega sõna kirjutatakse kokku : purskkaev, inimtühi 3. Nimisõna+ainsuse omastav kääne ; Nimisõna ja sellele eelnev nimisõna ainsuse omastav käändes kirjutatakse kokku , kui ; 1) Liitsõna vastab küsimusele mis liiki ? missugune? : lapsepõlv, hundijutt, konnasilm,lõvilõug Kirjutatakse lahku , kui : esimene sõna näitab kuuluvust ja vastab küsimusele kelle? mille? : ema laud, venna riided, meie kodu, sõbra jalgratas 4. Kui omastavas käändes oleva täiendsõna juurde kuulub täiend, siis kirjutatakse kõik sõnad lahku, kui aga põhisõna juurde siis kokku : Selle puu oksad kaharad puuoksad
Kokku-lahku kirjutamine 1. semantiline ehk tähenduspõhimõte – kokkukirjutised tähistavad erinevat mõistet võrreldes samakoosseisuliste lahkukirjutistega, vrd nt peatükk ja pea tükk, lapsepõlv ja lapse põlv, väikemees ja väike mees, ülepea ja üle pea; 2. vormipõhimõte – nimetavakujuline või lühenenud tüvega sõna kirjutatakse järgneva sõnaga kokku, nt raudkapp, lumivalge, teenimisvõimalus, purskkaev, kaugrong, inimtühi; 3. kontekstipõhimõte – teksti selguse nimel tuleb vahel kokku kirjutada ka harilikult lahku kirjutatavaid sõnu, nt erakonna liige – iga erakonnaliige, kunstipärased naiste käekotid – kunstipäraste naistekäekottide näitus, naised läksid oma meeste asju ajama – mehed läksid oma meesteasju ajama; 4. sageduspõhimõte – sagedasi sõnaühendeid kirjutatakse rohkem kokku kui harva
KOKKU- JA LAHKUKIRJUTAMINE Liitsõna koosneb põhi-ja täiendsõnast, nt laualamp: laua (täiendsõna) lamp (põhisõna), raudtee: raud (täiendsõna) tee (põhisõna). NIMISÕNAD 1. Nimetavas käändes nimisõna kirjutatakse järgneva nimisõnaga kokku, nt raudtee, laudpõrand, tornmaja 2. Lühenenud tüvega sõna kirjutatakse nimisõnaga kokku, nt purskkaev, inimtühi 3. Kui eelnev nimisõna on omastavas ja näitab liiki, kirjutatakse see järgneva nimisõnaga kokku, nt kassipoeg, raamaturiiul või kui tekib piltlik väljend, nt lapsepõlv, lõvilõug; kui kuuluvust, siis lahku, nt ema laud, meie kodu. 4. Täiendreeglit vaadatakse selle järgi, kuhu täiend kuulub, nt selle puu oksad (selle puu) või kaharad puuoksad (oksad on kaharad); tuntud sepa töö (tuntud sepp) või suurepärane sepatöö (suurepärane on töö). 5
Kokku- ja lahkukirjutamine Nimisõna Omadus-, arv-, asesõna Arvsõnade kokku- ja Tegusõnade kokku- ja Muutumatute sõnade Kaassõna üldreegel + või muutumatu sõna + Kohanimed Käänd- või määrsõna + omadussõna lahkukirjutamine lahkukirjutamine kokku- ja lahkukirjutamine nimisõna nimisõna (üldiselt lahku 1. A. nimetavas 1. Määrsõna kirjutatakse 1. Kaassõna käändes või 1. Omadus-, arv- ja 1. Kohanimedes 1
Sisukord EESTI KEEL 1 HÄÄLIKUÕIGEKIRI 1.1 Üksikhääliku õigekiri 1. Helitud häälikud: g, b, d, k. p, t, s, h,f, s, z, z, helilised: a, e, i, o, u, õ, ä, ö, ü, I, m, n, r, v. Sõna sees kirjutatakse helitute häälikute kõrvale k,p,t: võtsin, heitsin, kaktus. Selle reegli järgi tuleb helitu hääliku järele kirjutada rõhuliide -ki: mütski, karpki, leibki, helilise hääliku järele -gi: laulgi, koergi. Erandina võib helitute häälikute kõrval olla g, b, d järgmistel juhtudel: 1) liitsõnades ei muutu üksiksõnade kirjapilt: raudtee, kingsepp, kaudkõne; 2) liite ees säilib sõnatüvi muutumatuna: jalgsi, kodakondsus, õudsed;
KOLAKI I. NIMISÕNA+NIMISÕNA Ainsuse nim käändes või lühitüveline nimisõna kirjutatakse järgneva nimisõnaga kokku (siia alla kuuluvad ka kõik s-liitumisega sõnad) Vesiveski, verivorst, naisarst, nahkmööbel Ainsuse omastavas olev nimisõna kirjutatakse järgneva nimisõnaga kokku, kui ta märgib selle nimisõnaga väljendatud mõiste liiki või laadi, moodustades koos temaga kindlakskujunenud mõiste Toakoer, tornikell, saunapilet, rauapood, elektrituli, koolikohustus, marjakorv, aprillinali, röntgenikabinet, südamearst Sama reegli kohaselt kirjutatakse kokku ka: · Sihitisliku täendiga omaette tähendusega ühendid Vennaarmastus (armastatakse venda), rõõmuavaldus, rukkilõikus, buldooserijuht,
Kokkuja lahkukirjutamine Nimisõna+nimisõna KOKKU LAHKU Ainsuse nimetavas käändes või ainsuse omastavas olev nimisõna lühitüveline nimisõna Nt. vesiveski, vastab küsimusele kelle?, mille? Nt. isa nahkmööbel, sarvloom, külglibisemine, , saapad, õpiku autor, toodangu kvaliteet, tellimiskaart, haldusnõukogu, inimväärikus ukse kääksumine, tuule undamine Ainsuse omastavas olev nimisõna kui Mitmuse omastavas olev nimisõna ta märgib selle nimisõnaga Nt. teaduste akadeemia, vigade parandus, väljendatud mõiste liiki või laadi, raamatute nimestik, ekspertide komisjon, moodustades koos temaga ühe sademete hulk, sisehaiguste kliinik, kindlakskujunenud mõiste Nt jahikoer, kurttummade kool, muusikariistade karjakoer, toakoer, linnukoer, taskukell, kauplus, uudiste agentuur seinakell, käekell, tornikell, rongipilet
KOKKU LAHKU NIMISÕNA + NIMISÕNA Ainsuse nimetavas käändes Märklaud, lõppsõna olev täiendsõna Ains om olev täiendsõna Toakoer, jahikoer, linnukoer, Ains om olev nimisõna, mis Õpilase vihik, koera saba, lapse märgib iiiki, laadi sülekoer, karjakoer, valvekoer väljendab kuuluvust arvamus, teose idee Konsonanttüveline (s- Hingamiselund, Ains om olev täiendsõna, Selle seina vaip (see seinavaip), tüveline) täiendsõna tootmisprotsess millele eelneb laiend (laiend küpse vilja pead, minu maja
Merle Pintson, Põlva Ühisgümnaasium KOKKU LAHKU NIMISÕNA + NIMISÕNA ■ Ainsuse nimetavas käändes olev Märklaud, lõppsõna täiendsõna ■ Ains om olev täiendsõna märgib Toakoer, jahikoer, linnukoer, ■ Ains om olev nimisõna, mis Õpilase vihik, koera saba, lapse liiki, laadi sülekoer, karjakoer, valvekoer väljendab kuuluvust arvamus, teose idee ■ Konsonanttüveline (s-tüveline) Hingamiselund, tootmisprotsess ■ Ains om olev täiendsõna, millele Selle seina vaip (see seinavaip), täiendsõna eelneb laiend (laiend kuulub küpse vilja pead, minu maja aken
ühelised, tuhat, mil < alati lahku kuuskümmend ; kuussada miljard mld
Kohanimed 1)-maa Saaremaa Suurbritannia
2)Liitkohanimed kirjutatakse - Lääne-Eesti New York
3)Kohanimi mitmes kohas
Nimisõna + nimisõna 1. Lühenenud sõna + nimisõna K uurimistöö, elamispind, võõrkeel, kõrgkool, hõõglamp, heegelnõel 2. Nimisõna ainsuse nimetavas+nimisõna K soolvesi, sügismantel, kuldmünt, võrkpall 3. Nimisõna ainsuse omastavas+nimisõna 3.1. Kokku, kui 3.1.1. täiendsõna väljendab liiki, laadi (vastab küsimusele mis liiki?missugune?). taskukell, seinakell ............................ jõulupühad, keeleteadus, märtsikuu, koolidirektor 3.1.2. tekib piltlik väljend. konnasilm, mehejutt, merekaru, lapsepõlv 3.1.3. täiendsõna on mitmusliku sisuga. tikutoos, raamatukapp, marjakorjamine, rebasenahad 3.2. Lahku, kui 3.2.1. täiendsõna väljendab kuuluvust (vastab küsimusele kelle?mille?).
Kokku- ja lahkukirjutamise ülevaade Põhisõna liik Kokku Lahku Reegel Tüüpsõna Reegel Tüüpsõna heegelnõel · täiendsõna on · kui täiendsõna on nimisõna ainsuse lühenenud või venna laudlina omastavas ja ainsuse nimetavas raamat väljendab käändes kuuluvust
1. Algustähe õigekiri SUUR: Isikud ja olendid: Muri,Klaabu,Jaagup Taevakehad,tähtkujud,maailmajaod,kohad,linnad,veekogud,ehitised: Veenus,kaljukits,Euroopa,Kreeka,Tartu,Emajõgi,Paks Margareta. *nime juurde kuuluv püsiv täiend kirjutatakse suure tähega ja ühendatakse põhisõnaga sidekriipsuga:Põhja-Euroopa,Kupja-Prits,Saepuru-Sass. *Nimi kirjutatakse suure tähega ka täiendina: Eesti kroon, Hollandi juust,Rootsi laud,Aleksandri kook. *Perioodikaväljaanded: Postimees,Eesti Päevaleht,Täheke. *Tooted: kefiir Gefilus,Ema sai,Phillips *Ajaloosündmused: ESISUURTÄHEGA : Ümera lahing,Liivi sõda,Teine maailmasõda,Tartu rahu,Mahtra sõda,Suur pauk (väikesega:Jääaeg,laulev rev.,esimene üldlaulupidu,külm sõda) *Asutused,ettevõtted,organisatsioonid: reklaamifirma Kolm Karu,Kalev,Microlink.
Täiendsõna ainsuse nimetavad Täiendsõna ainsuse omastavas käändes või lühenenud (inimelu) näitab kuuluvust (ema silm) Täiendsõna ainsuse omastavas Hulka või kogu väljendava ühendi näitab liiki või laadi (emakeel) eesosa on liitsõna (paekivi hunnik) Ühend väljendab hulka või kogu Täiend kuulub täiendi juurde (kivihunnik) (selle koera kuut) Täiend kuulud põhisõna juurde Mitmuse omastavas käändes olev (see koerakuut) täiendsõna tavaliselt lahku (õpetajate tuba) Mitmuse omastavas olev Tavaliselt omasud-, arv- ja täiendsõna on kahelsilbiline või asesõna nimisõnast lahku (noor tekib omaette tähendusega ühend mees) (lasteaed) Omadus-, arv- ja asesõna Tavaliselt omadussõna teistest kirjutatakse nimisõnaga kokku sõnadest lahku (väga kül, kogu
Koostas: TAAVI. KOKKU- JA LAHKUKIRJUTAMINE Kokku- ja lahkukirjutamisel tuleb arvestada seda, et tavaliselt kirjutatakse sõnad lahku, sest nad on iseseisvad, iga sõna kohta saab esitada küsimuse. Kokkukirjutamiseks peab alati olema mingi põhjus: kas vormiline, sisuline või on kokkukirjutus saanud tavaks. Liitsõnal on üks pearõhk ja see on täiendsõnal. Iga teistest sõnadest lahku kirjutatud sõnal on oma pearõhk. NIMISÕNA + NIMISÕNA Reegel: ! Kui täiendsõna on ainsuse nimetavas, s-lõpuline või lühenenud tüvega, kirjutatakse see alati põhisõnaga kokku.
Kokku ja lahkukirjutamine 2010 Reeglid I NIMISÕNA + NIMISÕNA Ainsuse omastavas nimisõna kirjutatakse järgneva nimisõnaga kokku, kui ta märgib liiki või laadi ja moodustab kindlaks kujunenud mõiste (vastab küsimusele mis?, missugune?, mis liiki?, mis laadi?). Näited: taskukell, kontserdipilet, teatripilet, raamatukapp. Mitmuse omastavas nimisõna kirjutatakse järgnevast nimisõnast harilikult lahku. Näited: teaduste akadeemia, vigade parandus, raamatute nimekiri. Reeglid II OMADUS-, ARV-, ASESÕNA +NIMISÕNA Omadussõna kirjutatakse järgnevast sõnast lahku. Näited: rõõsk koor, raske koorem, head tõugu, sinist värvi, suur tuba, vaene laps, väike mees. Erand: Mõistereegli järgi kirjutatakse kokku tähenduse alusel, vaatamata sõnaliigile.
NIMISÕNA KLK: ainsuse omastav LIIKI VÕI LAADI VÄLJENDAV OMASTAVAKUJULINE TÄIEND KIRJUTATAKSE PÕHISÕNAGA KOKKU, KUULUVUST VÄLJENDAV TÄIEND AGA LAHKU KUI SÕNAÜHENDI ESIMESEL LIIKMEL ON TÄIEND, SIIS TULEB SÕNAÜHEND LAHKU KIRJUTADA Nimisõna KLK: mitmuse omastav Kui nimisõna ees olev täiend on mitmuse omastavas käändes, siis kirjutatakse ta tavaliselt põhisõnast lahku, sest sellised ühendid ei väljenda enamasti mingit uut mõistet. (koerte haukumine, kirjanike liit, raamatute nimekiri, vigade parandus, majatarvete kauplus, teaduste akadeemia) Kokku kirjutatakse mitmuse omastavas olev täiend siis, kui ta tõesti väljendab mingit kindlat mõistet. Selliseid sõnaühendeid on kõige rohkem täiendiga laste, naiste, meeste ja noorte:
Üksikhäälikute õigekiri bool külm veini või mahlajook, marjade või puuviljaga buur Lõuna-Aafrika rahvus blokk - ühendus tiisel veopuu kramm kriimustus boor keemiline element dokk sadamarajatis laevade remondiks gild keskaegne ametiühendus kaasitama pulmalaule laulma krillima jonni ajama duur heliredeli osa, muusika termin Sõna keskel kirjutatakse helitu hääliku kõrvale K, P, T Tähtsad kapsad uhkelt ohtlik üksnes Erandid on: 1. Liitsõnad - NT: varbsein, kõrgkiht, umbsõlm 2. Liidete liitumiskohad NT: kukkki, jalgsi, argsi 3. Sama sõna muutevormid NT: jõudma, jõudsin, jõudke (nimetav: kärbes kärbse) NB!: hõlbus , hõlpsa 4. Võõrsõnades NT: gangster, röntgen Helitute häälikute kõrvale võivad G, B, D jääda
Rindlaused on sellised liitlaused, mille osalaused on suht sõltumatud ( Päike paistis, linnud laulsid), Põimlause on jagatud pealauseks ja kõrvallauseks. Põimlause kõrvallause algab tavaliselt alistava sõnaga: et, kes, mis, kui, kuhu, kuna, kas jne...(Mees teadis, mida teised ei teadnud). (Sõna nagu komad lauses) Öeldis, nagu öeldis öeldis nagu --- 2.Lisand erinevad asukohad ja komastus.(õp lk 178 ja 194) Lisand iseloomustab mingit nimisõna teiste sõnade abil.(Hillar, minu hea semu, on alati rõõmus.) Eeslisand- Eesti keele õpetaja(eeslisand) Epp Priimägi(põhi) Eeslisandi puhul koma ei käi. Järellisand- Mesilastel, usinatel meekorjajatel(järellisand), algab kevadel kibe töö.Järellisand eraldatakse komadega. Lisand olevas käändes ei ühildu põhisõnaga.(Jaagup kena poisina tegi kõik, mis ema palus)Lisand olevas käändes koma ei nõua. Tiitlit, sugulust või elukutset välendav lisand ei ühildu põhisõnaga.
Arvsõnade KOLAKI 1.Eelnev arvsõna ja sõnad -teist, -kümmend ja -sada kirjutatakse kokku. 1.1.Hulgasõnad on ka kokku arvsõnadega. Nt: kolmteist, seitsekümmend, kakssada, üheksasada, viiskümmend. Nt: mitukümmend, paarsada, paarteist, mitukümmend, mõnisada. 2.Teised arvsõnad kirjutatakse lahku. Nt: viis tuhat, kolm miljonit, kaks miljardit. <=need juhised käivad ka järg- ja murdarvude ning arvsõnadest moodustatud ne- ja line-liitelised omadussõnad. Nt: tuhande üheksasaja viiekümne üheksas aasta, viieteistkümnene, viiesaja(li)ne, kolmekümne kaheksane, saja neljane, kuue ja poole miljonine. NB! kaks tuhat --- kahe tuhandes, kahetuhandik, kahetuhande(li)ne. kolm miljonit --- kolmemiljoneis, kolmemiljondik, kolmemiljoni(li)ne.
se am, ennast wihhastab, kui temma roppo ello armastab, kui temma jodik on, ehk wägga külmaks saab, siis piim lähhäb kibbedaks ja pahhaks ning se laps kedda temma immetab, tunneb siis wallo; üks tru emma ehk am, kes ei tahha heamelega omma last surretada ehk haigeks tehha, hoidko ennast keige wihha, roppo ello ja wina jomisse eest. Piiblitekstis esineb see jumalaema tähenduses, muudes tekstides üldiselt ema kui lapsevanema tähenduses (koos sellega kirjutatakse ka isast ja lastest), näiteks Uue Testamendi tekstinäites Agga temma jure tullid temma Emma ja Wennad. 19. sajandi tekstides esineb ema Schüdlöffeli ja Kreutzwaldi kirjutistes. Schüdlöffeli 1844. aastal kirjutatid tekstis on seda kasutatud korra: Pärast tema tembutamist wiskas lapse ema rauda ja süsi. Kreutzwaldi 1861. aastal kirjutatud tekstides esineb seda kümnel korral, nt Waese ema hing ohib ütlemata piina al. 2.2
Võivad esineda lauses : a) täiend Ära õpitud luuletus oli vahva. keelekasutust. b) öeldis (olema vormiga) Kogu tekst oli korralikult 2. kui lisand asetseb põhisõna järel, tuleb järgida käänet pähe öpitud. 2.1 olevas käändes lisandit ei eraldata c) lauselühendis Luuletus ära õpitud, mindi peole. Toomas Takkis Kuressaare Gümnaasiumi direktorina osales koolitusel. 2. -des,-mata lauselühend (NB! Jälgi lühendi asukohta lühendis! ) 3. sidesõnaga KUI algavat lisandit komaga ei eraldata 2.1 kui des- ja mata- vorm on lühendis ESIMENE sõna siis ERALDATAKSE kogu Mina kui 12
- Tegusõna pöördeline vorm=öeldis=predikaat=lause tuum - Lauseliige, mis väljendab tegijat=alus (kes, mis, keda, mida) - Lauseliige, mis väljendab osalist, kellele või millele tegevus on suunatud=sihitis(kes, mis, keda, mida, kelle, mille) - Adverbiaal= lauseliige, mis märgib tegevusega kaudsemalt seotud asjaolusid=määrus (nimisõna, nimisõna ja kaassõna, määrsõna)(kohamäärus, ajamäärus, viisimäärus, hulgamäärus) - Prediaktiiv= nimisõna või omadussõna, mis kuulub tegusüna olema juurde=näitab, kes, mis või missugune alusega tähistatav on - Aluse, sihitise ja määrusena esineva käändsõna juurde võivad kuuluda täpsustavad sõnad, mida nim. täiendiks.(kelle, mille, missugune) - Sugulust, ametit või aunime väljendav sõna=nimisõnaline täiend, mis väljendab ome põhisõna mõistet teise sõnaga=lisand(eeslisand, järellisand) - Eeslisandit komaga ei eraldata
a) tähenduspõhimõte - kokkukirjutamisel saab sõnaühend uue tähenduse, ülekäte, seejuures, tasapisi, selja taga, värisevi käsi, aja jooksul, teisele nt lapsepõlv, peatükk, ülepea; seljataga, poole, b) vormipõhimõte - nimetavakujuline või lühenenud tüvega sõna siiapoole, allpool, lõuna poolt, kirjutatakse järgneva sõnaga kokku, nt raudkapp, ärkamisaeg, inimtühi; aegamööda, jõudumööda, teed mööda, jõudu mööda, meelt mööda c) traditsioonipõhimõte - õigekirja püsimise nimel hoitakse kinni varem meeltmööda nädala kaupa, tüki viisi, tükkide viisi kokkulepitust, nt arvsõnad, ne- ja line-omadussõnad; nädalakaupa, tükiviisi käigu pealt, nalja pärast
annaabi.ee 
