Vägivald sünnitab vägivalda Vägivald on tänapäeva ühiskonnas väga aktuaalseks teemaks muutunud, see on justkui paratamatu osa meie elust- olgu selleks siis koolikiusamine või riigi tasandil kasutatav vägivald. Tegemist on kui katkematu nõiaringiga, sest inimene kipub oma halbu läbielamisi enda sees hoidma ning tundub, et elu läheb edasi vaid siis, kui kõiki inimesesi koheldakse võrdselt. Millest on aga vägivald alguse saanud ning miks see meie igapäevaelus edasi püsib? Õpitakse juba mänguväljakul, et tugevam jääb ellu- nii on ka elus. Seega saab kõik alguse omakasust: püütakse varjata oma isiksuse puudujääke teist inimest solvates või võideldakse oma unistuste täitumise nimel. On teada tuntud tõde, et laps on kodu peegel, kuid „õige“ kasvatuse ja „õigete“ väärtushinnangute üle annab vaielda. Kindlasti pole kodusel kasvatusel
Surmanuhtlus Eesti loobus surmanuhtlusest, et Euroliitu saada. Eelmise Eesti Vabariigi ajal oli surmanuhtlus olemas. Ka nõukogude ajal oli see olemas. Kuid nüüd, suure humanismi ja sallimuse ajastul on kurjategija muudetud pühaks ja temast hoolitakse kohati rohkem kui ohvritest. Mõrvareid, kriminaale üldse koheldakse uskumatu leebusega. Neil on riiklikud või palgatud kaitsjad. Samal ajal vaene ohver peab ise oma hädaga toime tulema. Tapjat, kes on võtnud perelt toitja, peetakse vanglas ülal maksumaksja rahade eest: tal on soe söök, sportimis võimalused ja muud mugavused, mida pole paljudel Eesti korralikel tööinimestelgi. Eurovangla on mugav koht, see ei ole nõukogude vanglaga võrreldavgi. Paljudel vangidel ongi vanglas mugavam elu, kui neil oleks vabaduses
Vanasti orjastati inimesi, et enda elu lihtsamaks teha. Et oleks inimene, kes meie eest tööd ära teeks. Tänapäeval on selleks inimkaubandus. Peamiselt on inimkaubanduse ringis olnud inimesed seksiäri ringi kinni jäänud. Nad on pandud tööle sunniviisiliselt, kuna vabatahtlike enam tänapäeval nii palju pole. Neid inimesi kasutatakse prostitsioonis või pornofilmides. Tihti kasutatakse nende peal vägivalda ning nende elutingimused on väga halvad. Neid koheldakse nagu orje. Inimkaubitsejad kasutavad pettusi ning skeeme, et endale inimesi leida.Et leida endale orje. Lisaks on suur osa inimesi, kes müüvad või annavad oma lähedased inimkaubitsejate kätte, kuna nad ei soovi või ei suuda enam ise nende eest hoolitseda. Mina leian, et inimkaubandust pole piisavalt kajastatud. Inimesed teavad, et see on olemas kuid ei tea kuidas end selle eest kaista. Iga nurga peal näeme suitsetamisvastaseid kampaaniaid, aga tegelikuses
seitsmetärniga hotelle. Standardhotellid on enamasti kahe- või kolmetärnilised ning nad alluvad mingitele kindlatele kriteeriumitele ja luksust seal küll tunda ei saa. Luksushotellid aga peavad täitma kõiki nõudmisi ning lisaks veel nendele pakkuma igasugust luksust ja mugavust, millest standardhotellis ei oskaks unistadagi. Üheks kindlaks tunnuseks luksushotellile on see, et teenindajad nimetavad kliente nimepidi, pöörduvad otse. Standardhotellis koheldakse inimest nagu mööduvat nähtust. Luksushotellis on aga tavaline, kui helistatakse vahel ilma põhjuseta numbrituppa ning küsitakse ,,Kas kõik on korras? Kas on midagi vaja?". Lisaks on tavaline, et oma autoga hotelli saabudes pargitakse see ära hotellitöötaja poolt ära ning ise ei pea sellega vaeva nägema. Samuti tasuta kingade viksimine- õhtul annate mustad kingad ära ning hommikul saate läikivad ja puhtad vastu.
ehitusalane haridus, siis täna mõjutab ehitustegevust üha süvenev tööpuudus ja tellimuste vähesus. Need vähesed laekuvad tellimustööd on küll juriidiliselt korreksed, aga nad on tugevate kriteeriumitega, mis tagab küll pakkujatele võrdse kohtlemise, kuid keegi ei taha selliseid pakkumisi vastu võtta. Kas see on ikka õige suhtumine tellijatel majanduskriisi ajal ja mis on selle tagajärjed? Kui vaadata positiivsest küljest, siis see, et pakkujaid koheldakse võrdselt, peaks tagama selle, et kehtiks demokraatia ja kõigil oleksid võrdsed tingimised ning selle koha pealt ei tehta mingeid erandeid. See tagab selle, et teenuseid ei saaks pakkuda vaid kõige jõukamad ettevõtted. Samas on sellisel juhul ka palju probleeme, kuna paljudel juhtudel ei taga sellised hanked parima pakkumise väljaselgitamist ja koos sellega ka riigile parima tulemuse saavutamist. Näiteks võib
Need on minu sõbrad ja ise teame, mida teeme," jõuab Martin karjuda enne kui välisuks tema selja taga kinni lendab. Aga 15 aastast Jaanat ei taha vanemad peole lubada. Pärast ägedat kauplemist õhtusöögilauas on vanemad juba peaaegu nõus, kuid ühel tingimusel isa läheb kesköö paiku autoga klubi juurde tütrele järele. Vanemate nõme tingimuse peale vihastanud Jaana haarab piima täis klaasi ja virutab selle täie jõuga vastu seina. Igaüks vihastab, kui arvab, et teda koheldakse ülekohtuselt või et keegi püüab talle kuidagi kahju teha. Teismelist tabavad vihahood sagedamini, kuna ta pole veel õppinud ennast ja oma tundeid valitsema. Vanemad arvavad tihti, et lapse viha on midagi väga halba ja et selle tuleb võimalikult kiiresti välja juurida. Probleem võib tekkida siis kui teismeline ei suuda oma viha taltsutada. Vihase inimese enesevalitsemine sõltub tema küpsusastmest. Mida küpsem inimene, seda küpsemad on viisid viha välja elada
liikumine + ühised majandusreeglid, valuuta (EL*) Kõikide riikide arengu ja vabama kaubavahetuse eest: WTO – Maailma Kaubandusorganisatsioon (jaanuar 1955, Eesti 1999); tema eelkäija GATT GATT (1947) – Üldine Tolli- ja Kaubanduskokkulepe 4 põhimõtet: 1) Lubada kodumaist tootmist, kaitsta välismaiste konkurentide eest üksnes tollimaksudega 2) Läbirääkimiste teel püütakse vähendada... ? 3) Koheldakse võrdsetel alustel omamaist ja importkaupa 4) Kõiki riike koheldakse võrdselt v.a. enamsoodustusrežiim Lepingut laiendati teenustele – GATS Eestil suurimad probleemid: Intellektuaalse omandi kaitse - TRIPS IBRD – Maailmapank EBRD IMF – Rahvusvaheline Valuutafond
Tere, olen siin, et teile rääkida soolisest võrdõiguslikkusest. Minu arvates peaks sooline võrdõiguslikkus olema määratud, et kõik sellega arvestaks. Naised ja mehed peaksid olema sooliselt võrdsed ja mitte midagi ei tohiks tegemata jääda, kuna ei olda sünnitud vastavast soost, kas siis mehe või naisena. Sooline võrdõiguslikkus tähendab, et meeste ja naiste erinevat käitumist, püüdlusi ja vajadusi arvestatakse ja väärtustatakse ning neid koheldakse võrdselt. Naised ja mehed ei pea muutuma ühesugusteks, kuid nende õigused, kohustused ja võimalused ei tohi sõltuda sellest, kas nad sünnivad naise või mehena. Soolise võrdõiguslikkuse temaatika on valdkond, kus ühe sugupoole kaotus ei ole automaatselt teise võit- lõppkokkuvõttes on kaotajad mõlemad. Inimõiguste aspektist on inimese üheks põhiõiguseks mitte olla diskrimineeritud tema soo tõttu.
lõppes kohapeal, tavaliselt tööandja võiduga. Tänapäeval, meedia on paljudele inimestele aidanud oma loodega, kus kirjutati erinevatest diskrimineerimiste vaidlustest. Iga inimene on väärtuslik ja kõik on seaduse ees võrdsed. Seega tähendab võrdne kohtlemine diskrimineerimise puudumist. Ebavõrdne kohtlemine ehk diskrimineerimine on aga see, kui mingi asjakohatu tunnuse tõttu tehakse inimestel vahet. Õigusaktide mõttes tähendab diskrimineerimine, et ühte isikut koheldakse mingisuguse asjaolu tõttu halvemini kui on koheldud, koheldakse või võidakse kohelda teist isikut samalaadses olukorras. Põhiseadusest tulenevalt ei tohi kedagi diskrimineerida rahvuse, rassi, nahavärvuse, soo, keele, päritolu, usutunnistuse, poliitiliste või muude veendumuste, samuti varalise ja sotsiaalse seisundi või muude asjaolude tõttu. Kõige levinuim diskrimineerimise viis tänapäeva Eestis on nahavärvus,
Eesti Maaülikool Diskrimineerimine on eristav suhtumine inimestesse rassilise, majandusliku, soolise jne kuuluvuse alusel, õiguste kitsendamine ja alavääristamine. Diskrimineerimine liigitatakse otseseks ning kaudseks diskrimineerimiseks. Otsese diskrimineerimise all mõistetakse olukorda, kus sarnastes tingimustes olevatest isikutest koheldakse kedagi teistest halvemini tulenevalt selle isiku rassilisest või etnilisest päritolust, usust või veendumustest, puuetest, vanusest või seksuaalsest orientatsioonist. Kaudne diskrimineerimine ilmneb siis, kui pealtnäha neutraalsed tingimused, kriteeriumid või tavad seavad kedagi ebasoodsasse olukorda tulenevalt tema rassilisest või etnilisest päritolust, usust või veendumustest, puudest, vanusest või seksuaalsest
elukoha valima. Peaaegu alati jõutakse analüüsides järeldusele, et vastus peitub inimeses endas. See tähendab, et kui soovitakse lahendada mõni probleem, tuleb otsida põhjust just enesest ja ka maailma muutmiseks tuleb alustada iseendast. Hakates tasapisi vahetama oma harjumusi või eluviisi muu vastu, jõutakse selleni, et elust elimineeritakse mure tekitanud põhjus. Näiteks ei ole mõni neiu rahul sellega, kuidas teda tööl koheldakse. Jah, alati on lihtsam süüdistada teisi, kuid tegelikult ei vii see kuhugi. Analüüsides sellise käitumise võimalikke põhjuseid, saab naine aru, mis taolise käitumise tema kolleegide poolt tõenäoliselt põhjustanud on ning kui ta soovib, on tema võimuses seda muuta. Selleks peab ta aga enda kallal vaeva nägema, võib-olla oma silmaringi laiendada, juhul kui teda koheldakse ebameeldivalt just tema harimatuse või sobimatute märkuste pärast
teineteise täpsed koopiad, siis poleks elul enam suurt mõtet. Oleks ainult rõõmutu harjumus ja rutiin. Iga inimese enda püüdlused, saavutused ja unistused on vorminud tänapäevase kireva ja mitmekesise maailma, nagu seda me tunneme. Siiski, inimese omapärad ei ole alati teiste silmis õiged. Kui keegi on teistest veidi rohkem erinev, võidakse talle viltu vaadata. Näiteks ebatavalisi riideid kandva inimese üle sageli naerdakse, vaimse või füüsilise puudega isikut koheldakse sageli teistega võrreldes alaväärsemalt. See võib aga mõjuda talle isegi halvemini kui haigus ise. Igaühel on õigus olla õnnelik, ka siis, kui ta erineb teistest. Mõnel inimesel tekib vajadus teistele liiga teha. Sellel võib olla mitmeid põhjuseid. Sageli on selles süüdi kodune kasvatus ja oskamatus enda eluga toime tulemisel, kuid tavaliselt on jäänud ka kiusaja teiste küüsi. See, keda kiusatakse,
tervishoiustandard Miks piiratakse väliskaubandust? 1) tollimaks on üks tuluallikaid 2) tärkava tööstusharu argument et kodumaiseid vastrajatud tööstusharusid välismaise konkurentsi eest kaitsta 3) kaitsetoll vastumeede teise riigi poolt rakendatud tollile. Importtooted kallinevad, väliskaubandust piiratakse see kahjustab tarbija huve. Maailma Kaubandusorganisatsioon- WTO 140 liiget Kõiki partnereid koheldakse võrdselt, kaubandusbarjäärid minimaalsed, praktiliselt kaotatud eksporditoetused RAHVUSVAHELISED FINANTSTURUD Börsid-toimub kapitali ost ja müük Rahvusvahelised finantsturud jagunevad: 1) rahaturud 2) väärtpaberiturud New Yorgi, Londoni ja Tokio väärtpaberibörs ja valuutaturg Võlakirjad ettevõte laenab raha ja kohustub selle intressidega tagasi maksma teatud aja möödudes Aktsiad sellega omandatakse osa ettevõttest ja õigus kaasa rääkida ettevõtte arendamisel
Humanism meditsiinis 1) Minu jaoks on humanism meditsiinis ülioluline kui mitte öelda kõige olulisem aspekt meditsiinilises ravis ja hooldamises. Kui inimest koheldakse humaanselt siis on tervisenäitajad palju kiiremad tõusma ning ravi protsent maksimaalne. Spetsiifilisemalt välja tuues on minu jaoks humanism meditsiinis näiteks see, et inimest ei isoleeritaks ülejäänud maailmast ja leitaks piisavalt võimalusi füüsiliselt haigele inimesele liikumiseks (isegi ratastoolis lükates) ning suhtlemiseks teiste inimestega. Samuti kõik otsused, mis mõjutavad haiget, tuleks kaalutleda läbi
Mina kui juht Ettevõtte eesmärgiks on vastata riiklikele seadustele, firma tegutseb kooskõlas kohalike reeglite ja määrustega. Ma püüan koos alluvatega luua sellist töökeskkonda, mis soodustaks meeskonnavaimu ning pühendumist ettevõtte väärtustele ja eesmärkidele, seisan selle eest, et igat töötajat koheldakse õiglaselt, austusega ja lugupidavalt. Kui töötaja tunneb, et teda on ahistatud, peab ta juhtunust oma ülemusele (ehk mulle) rääkima ning ma korraldan koheselt juhtumi uurimise, vajadusel kaasame loosse ka politsei, kõik peavad saama end ettevõttes turvaliselt tunda. Minu, kui juhi, ülesandeks on koos alluvatega pingutada selle nimel, et luua erinevate (vajalike) firmadega ning eraklientidega püsivaid ja pikaajalisi töösuhteid. Väga sageli
kaitsta!”). Ma olen vägagi kindel, et see poliitiline liikumine, kui seda võib selleks üldse kutsuda, ei lähe läbi ja naised saavad siiski oma häält kasutada. Viimane teema on topeltstandardid, mis on siiamaani suureks probleemiks. Võtame näiteks naiste seksuaalelu: kui naine magab paljude meestega siis teda kutsutakse igasuguste väga halvustavate nimedega ja kogu linn teab kellega ta koos on olnud, aga kui mees magab paljude naistega, siis ei tehta teist nägugi ja teda koheldakse nagu kuningat. Teine näide on kuidas mehi ja naisi koheldakse juhtival kohal erinevalt. Kui naine on sihikindel, edukas, seisab enda eest ja teab mida tegema peab ning annab sellest ka teistele teada, kutsutakse teda ülbeks ja kamandavaks. Samas kui mees teeb samu asju: seisab enda eest ja käitub nagu juht, siis ta on tubli ja tark. Veel mõned näited topeltstandarditest on kuidas mehi kiidetakse laste eest hoolitsemise eest, samas kui
Inimesed, kes on mingit liiki inimõiguse rikkumise vastu, on hakanud protesteerima ja muutusid aktiivsemaks. Ning nii palju, kui ma noorte elust tean, siis on väga populaarne liikumine, kus on võideldakse inimõiguste rikkumise vastu. Näiteks rassismi, seksismi ning seksuaalvähemuste õiguste rikkumise vastu. Vaatamata inimõiguste katsmise populaarsusele noorte seas, on probleem siiski olemas, ning sellele tuleb pöörata rohkem tähelepanu. Sest kui kõiki inimesi koheldakse ausalt ja hästi, on kõikidel inimestel hea olla ja hea elada. ÜHISKONNAÕPETUS 1
Suhted Muutuvad suhted täiskasvanutega ja sõbrad vahetuvad. Võivad toimuda tülliminekud endiste sõpradega või vanematega võivad moodustuda uued suhted, mis ei leia heakskiitu endistelt sõpradelt ja/või vanematelt Sotsiaalse ümberkohanemise käigus võivad moodustuda puberteediealiste noormeeste või tütarlaste kambad, kes võivad ka omavahel rivaalitseda, kaldudes vägivallale jm kuritegevusele. Kõige sagedasemad murdeea vihaallikad on : Teda ei võeta tõsiselt Teda koheldakse nagu last Vanuselised ja muud piirangud Liiga palju kohustusi Tüdruksõbra või poiss-sõbra mahajätmine Sõltuvus Puberteedi ajal võidakse sattuda sõltuvusse mitmesugustest sõltuvusainetest: alkohol, nikotiin, narkootikumidjne. Võivad kujuneda ka mitmesugused sõltuvused teatud inimestest, iidolitest, muusikast, subkultuuridest jne. Identiteedi otsingutel võidakse ennast samastada teatud liikumise, fännklubi vmt-ga, millest võib omakorda tekkida uut liiki sõltuvus. Seksuaalsuhted
erakondade vahele, üritades mõlematelt pooltelt leida vaatenurki, mis võimalikult paljudele valijatele meeldida võiksid. Mulle meeldivad väärtused sotsiaaldemokraatiast nagu võrdsus, täpsemalt võrdsed võimalused kõigile. See tähendab, et riik peab tagama igale kodanikule inimõigused, võimaluse saada haridust ja arstiabi, omandada elukutse ja leida tööd olenemata meie sissetulekust või positsioonist ühiskonnas. Kõiki inimesi koheldakse võrdselt ja tagatakse toetused abivajajatele. Ma olen alati arvanud, et iga inimene on oma õnne sepp. Tartu Täiskasvanute Gümnaasiumi loosungiks on: ,,Kõnni ise elu adra taga, raja ise enesele teed." See väärtus on puhtalt liberaalne, igaühe sotsiaalsed huved on tema enda teha. Indiviidil on vabadus ja lõpmatud võimalused. Nagu vanarahvas ütleb pole halba ilma heata, siis ka siin on mõned negatiivsed küljed
Erika Salumäe Iga üks meist unistab olla tugev, jääda ellu rasketes tigimustes ja seal juures jääda iseendaks. Tulla toime keeruliste olukordadega või probleemidega ning ennast muudkui ületada, ületada ja ületada. Võib julgelt öelda, et Erika Salumäe on üks hea näide sellisest inimesest. Tema elutee ei ole olnud kerge vaid vägagi künklik. Ükski laps ei vääri lapsepõlve veetmist lastekodus kus lapsi koheldakse julmalt ning karmi distsipliini all või kasuperes kus ainsaks usaldusisikuks on pereisa ning kui teda enam ei ole, on pereelu karm, sest selle on üle võtnud kuri vanaema... Need kurvad olud panevad nukrutsema ning tekitavad valu ja trotsi, kuid samas kasvatavad tugeva inimimese, kes tahab midagi tõestada. Samamoodi ka erikoolis õppimine. Kõigites nendest tingimustes suutis Erika Salumäe jääda iseendaks leides selle mis talle tõsiselt meeldib-sport
1. Filmi rezissöör on Ilmar Raag ja filmi stsenarist on on samuti Ilmar Raag. Filmi operaator on Kristjan-Jaak Nuudi. 2. Filmi tähtsaimad peaosatäitjad on Ursula Ratasepp(Kertu) ja Mait Malmsten(Villu), tähtsamates kõrvalosades Peeter Tammearu, Külliki Saldre ning Leila Säälik. 3. Filmi liik on draama, armastusfilm. 4. Üks tähtsaimaid probleeme filmis on see mis toimub Kertu peres tegelikult ja kuidas teda seal koheldakse, see on oluline ja aktuaalne, sest väikeses külas keegi ei tea ega oskagi aimata mis võiks toimuda Kertu peres kuna pealtnäha on ta vägagi korralikust ja heast perest. 5. Filmi sõnum on see, et igaühel on õigus armastusele. 6. Üheks kõige mõjuvamaks stseeniks filmis on minuarust Kertu ja Villu hommikune päikesetõus, mis peegeldab endas seda väikest õnne momenti, mida paljud meist taga otsivad ja vähesed leiavad. 7
huumor, sõbralik nöökimine ja samas laadis vastamine Anekdoodid on tavaliselt stereotüüpidega Sõidukid Keskmises Ameerika peres on 1,8 autot Avalikku transporti kasutab umbes 6% Ameerika autodest tuntumad on Chevrolet, Dodge, Lincoln Perekond Mitte keegi Ameerikas ei osa öelda, mis on perekondlikud väärtused Abielu pigem monogaamne seeria Palju homoabielusid Lapsi koheldakse aupaklikkusega Pühad Pühi on ääretult palju Tähtsaimad on Iseseisvuspäev, Halloween, St. Patric's Day, Labour Day ja Thanksgiving day Iga muutus väärib kingitust Söök ja jook Ameeriklased lähenevad igalesöögikorrale kartusega, et toit kargab taldrikult ja tapab nad Süüakse hea meelega hot doge ja friikartuleid, kuigi ollakse nõus sööma igasugu pahna, mis on tervislik ja
Kas sooline võrdõiguslikkus on Eestis probleem? Sooline võrdõiguslikkus ehk naiste ja meeste võrdõiguslikkus lähtub arusaamast, et mehed ja naised on vabad arendama oma võimeid ning tegema valikuid ilma stereotüüpsetest soorollidest ning eelarvamustest seatud piiranguteta. Sooline võrdõiguslikkus tähendab, et meeste ja naiste erinevat käitumist, püüdlusi ja vajadusi arvestatakse ja väärtustatakse ning neid koheldakse võrdselt. Naised ja mehed ei pea muutuma ühesugusteks, kuid nende õigused, kohustused ja võimalused ei tohi sõltuda sellest, kas nad sünnivad naise või mehena. Ühiskond areneb kiiresti, aga inimeste arusaamad muutuvad väga aeglaselt. Ajaloo jooksul on muutunud kindlaks meeste ja naiste tööd, näiteks see, et naised teevad koduseid töösid ja mehed käivad tööl ning toovad raha koju, selliseid kodusid võib leida ka praegu. Mina arvan, et tänu
kaksikuid ja lapsendatud lapsi.Ühte perekonda kuuluvate bioloogiliselt võõraste laste intelligentsuses ilmneb teatav sarnasus. N: Johann Sebastian Bachi suguvõsas oli 26 silmapaistvat muusikut. Ei saa välistada ka keskkonna osa, sest selles suguvõsas pöörati muusikale suurt tähelepanu. Ühemunakaksikud sarnanevad oma pärilike võimete poolest tunduvalt rohkem kui erimunakaksikud. Samas arvatakse, et seda võib osalt tingida nende ühesugune kohtlemine. Erimunakaksikuid koheldakse erinevamalt. Põhimõtteliselt toimib pärilikkuse ja keskkonna vastasmõju, küsimus on eelkõige selles, mil viisil see toimib. Võimalik, et arengukeskkond, mis sobib ühtedele, ei sobi teistele. Tänapäeval valitseb seisukoht, et noorte intelligentsuses on pärilike ja keskkonnategurite mõju umbes võrdne. Kas ühed rassid on teistest intelligentsemad? USA IQ testid näivad esmapilgul seda kinnitavat. Neegrid on saanud keskmiselt 10-15 punkti madalama tulemuse kui valged ameeriklased
integreerumise taset. Teatud integreerumistaseme olemasolu võib eeldada, kui on tuvastatud, et õppija on elanud vastuvõtvas liikmesriigis teatava aja. Ajavahemikul 1. septembrist 2000 kuni 21. novembrini 2003 sätestas WSF 2000 artikkel 2.2: ,,Õpingute rahastamiseks võib toetust anda: a) õppijatele, kellel on Madalamaade kodakondsus, b) õppijatele, kellel puudub Madalmaade kodakondsus, kuid kes elavad Madalamaades ja keda koheldakse õppetoetuse osas Madalmaade kodanikena rahvusvahelise organisatsiooni lepingu või otsuse alusel, või c) õppijatele, kellel puudub Madalmaade kodakondsus, kuid kes elavad Madalamaades ja kuuluvad isikute rühma, keda halduse üldakti alusel koheldakse õppetoetuse osas Madalmaade kodanikena." Pärast Euroopa Kohtu 15. märtsi 2005. aasta otsust kohtuasjas C 209/03: Bidar (EKL 2005, lk I 2119) võttis IB-Groep 9
külatee ääres puu juures Godot'd, keda ei paista tulevat. Oodates nad räägivad, vaidlevad, söövad ja arutlevad enesetapu üle. Vladimir on rohkem mõtisklevam ja arutlevam tüüp, kuigi samas rahutu ja ei suuda ühe koha peal püsida. Estragon on see vastu lapselikum ja rahulikum. Estragon püsib koguaeg lameda kivi lähedusse. Oodates Godot'd seal puu juures, lähevad neist mööda esimesel päeval Pozzo ja Lucky. Pozzo on tähtis ja suursugune isand ning Lucky on ori, keda koheldakse, kui koera. See suhe meenutab tänapäeva sotsiaalelu, kus rikkamad inimesed peavad end teistest peajagu kõrgemaks ja suhtuvad vaesematesse inimestesse kui orjadesse. Samuti peegeldub sellest natuke rassismi: mustanahalisi on peetud rojadeks, samuti ka eestlasi, kes varasematel aegadel oli talupoegadena sakste juures orjatööl. See orjus on meil sees ja pole veel kuhugi kadunud, nagu ka Luckyl, kes ei suutnud isanda kandamit maha panna. Arusaamatuks jääb vaid nimi Lucky
kasutusele. 1996 kiideti heaks juba uus õppekava ja 2000. aastal viidi läbi kolmas faas. 2007. aastal alustati vene koolide vene keelselt õppelt üleminekut eesti keelsele. Vene koolid on pikka aega Eestis tegutsenud ja arvati, et nii see ka jääb. Tegelikkuses otsustati hiljuti vene keelsete koolide täielik ärakaotamine (väljaarvatud erakoolid). Loomulikult põhjustas see palju pahameelt idanaabrite poolt. Nad tunnevad, et neid koheldakse kui parasiite, keda üritatakse riigist välja süüa. Mina leian, et asi on kaugel sellest. Vene keelse õppe kaotamine on ju ka nende enda huvides. Tulevikus tähendab see neile Eesti tööturu õiglasemaks muutumist. Ehk ei nõuta enam Eesti riigis, mille riigikeel on justnimel eesti keel, vene keele oskust kõigi poolt, kes tahavad klientidega suhelda. Hetkel on näiteks Narvas eelisseisus just venelased ise, sest sealne elanikkond ei oskagi riigi keelt rääkida
kulub aega. Ta läks maanaistele appi ja see tähendab, et ta hindas võrdsust. Aleksander I käitumise puhul oli minu jaoks kõige üllatavam see, et ta laskis Timol enda vastu aus olla. Peale arvamuse avaldamist kuulutab ta Timo aga hulluks. Aleksander I ei näe oma vigu ega taha neid tunnistada. Teost lugedes jäi minu mõte peatuma teisitimõtlejate mahasurumise juures. Mõtlesin selle peale, kuidas koheldakse teisitimõtlejat tänapäevaühiskonnas ja kuidas suhtuti temasse siis. Tänapäeval on pigem oodatud see, et meie seas on teisitimõtlejaid ja neid, kes oma arvamuse kõva häälega välja ütlevad. Timo puhul selle ajastu kontekstis võib sellist avameelsust pidada kas ülimaks hulljulguseks või siis sootuks hulluseks, nagu seda tegi ka keiser.
ainult tavalised ained, vaid on näiteks erinevad keeled, disain vms. Mida huvitavamaks õppimine tehakse, seda rohkem lapsed sellest rõõmu tunnevad ja ei tee seda ainult kohustusest. Koolirõõmu võtjaks on päris tihti kaasõpilastega mitte läbisaamine, nende mõnitused ja võib- olla on ka sageli kasutusel vägivald. Seda nähtust kohtab päris mitmes koolis veel siianigi. Neid, kes on vaesemad või erinevad nähtavalt teistest, koheldakse väga halvasti. Õppimistuju, ja ka tuju kooli minna viib ka alla see, kui tulevad halvad hinded, kuigi enda arvates ollakse selles teatud õppeaines väga hea. Õpetajate poolt on ootused väga kõrgeks seatud, kuna algul oled häid tulemusi ja teadmisi näidanud mingis konkreetses õppeaines, ja kui mingil põhjusel tuleb antud aines ebaõnnestumine, siis on tunda, et on õpetajad alt veetud, nind nad vaatavad tihtipeale sind pettunud pilguga.
pärast vabanemist tee uuesti kriminaalmaailma, mis viib nad üsna pea trellide taha tagasi. Miks see on nii, et endised kurjategijad sageli ei soovi või taha oma vigadest järeldusi teha ning õppida elama normaalset elu ühiskonnas? Arvan, et põhjus seisneb eelkõige ühiskonna taunivas suhtumises kriminaalkorras karistatud inimeste vastu. See komplitseerib vabanenud vangide eluga toimetulemist ja tema uueks sooviks on tagasi saada omasuguste sekka, kohta, kuhu ta sobib ja kus koheldakse teda võrdväärselt. Selleks tuleb aga toime panna uus kuritegu. Vangla funktsioneerib hästi ainult siis, kui karistusseadus on piisavalt karm ja suudab tõesti panna vange oma tegude üle järele mõtlema. See väljenduks kindlasti pikemates vanglakaristustes. Eestis paraku sellest rääkida ei saa. Näiteks näitab televisioon, kus olukord vajab rangeid meetmeid kurjategija ohjeldamiseks, kuid leebe või valesti tehtud seadusandlus pigem õigustab ja kaitseb rikkujat
samaks. Ausalt öeldes pole ma mingeid muutusi veel eriti märganud. Peale selle, et ma pole igapäevaselt enam nii väsinud ning seda, et pean poes käies palju tähelepanelikumalt toiduaineid valima. Ühesõnaga minu ainukeseks põhjuseks oligi tervislikud eesmärgid. Kuid samas, olen ma ka mõelnud, et ma pole küll äärmuslik loomaõiguslane, kuid mõte, kuidas tänapäeval tööstuses suurema toodangu nimel loomi koheldakse, ajab minu meelest igasuguse söögiisu ära. Taimetoit ei ole ainult, see , et ma loobun lihatoodetest. See tähendab ka seda, et ma eelistan tavatoiduainetele erinevaid ökotooteid. Tallinnas on selleks loodud suurepärased võimalused, kuna siin on palju erinevaid ökopoode. Näiteks, saab ökopoest piimaasendajat, milleks on taimne koor. Palun ärge arvake, et kui te hakkate taimetoitlaseks, siis peate hakkama ainult juurikaid närima -kaugeltki mitte
talle ei toodaks enam rätikut, millega ta oma lapse lämmatas. Selles zestis väljendus Margarita aus ning uhke loomus, kuna ta oli Friedale lootust andnud ning pidas ma sõna. Woland austas Margarita tegu ning andis talle tänutäheks veel ühe soovi, mida Margarita praktiliselt kasutas, nõudes, et ta armastatud meistri tagasi saaks. Ühest küljest heasüdamlik ning veetlev, ent samas emotsionaalne ning kergelt ärrituv, kui tema armastatut koheldakse ebaõiglaselt. Bulgakovi jaoks oli Margarita ta kolmanda naise prototüüp, ent minu jaoks armastusromaani kangelane heasüdamlik, tõde jalule seadev ning aus. Ometi ei võitnud Margarita minu südant ning ma ei suutnud ennast temaga samastada. Kindlasti oli ta üheks oluliseimaks tegelaseks romaanis ning julgen väita, et ka eriliseimaks, kuna suutis teha saatanaga edukalt koostööd ning saada oma tahtmine.
Selline käitumine võib olla seotud ka riigi ajaloo, kultuuri ja muude asjaoludega. · Diskrimineerimist on · Diskrimineerimine peamiselt kahte tüüpi võib olla nii sooline, -- otsene ja kaudne vanuseline, usuline, diskrimineerimine. veendumuslik, kuid kõige levinum on rassistlik diskrimineerimine. · Otseseks diskrimineerimiseks nimetatakse seda, kui inimest koheldakse kellegi teisega võrreldes halvemini tema rassilise või etnilise päritolu, usutunnistuse või veendumuse, puude, vanuse või seksuaalsuse tõttu. · Näited: poeomanik, kes keeldub palkamast sobivate töökogemustega inimesi lihtsalt selle pärast, et nad on teatud rassilist või etnilist päritolu. · Kaudne diskrimineerimine on see, kui esmapilgul neutraalsed määratlused, kriteeriumid või praktikad panevad inimesi ebasoodsasse olukorda
Kuid see eest rikka inimese välimusega meest võeti uksel avasüli vastu. Minu jaoks on see täiesti utoopiline, kuidas nii saab. Igat klienti peaks ikkagi võrdselt kohtlema olgu ta siis noor või vana, rikas või vaene, naine või mees, kes iganes. Teenindaja ei tohiks võrdsustada ühtegi klienti. Teenindaja jaoks peaksid kõik kliendid kuningad olema. Mulle väga meeldiks kui mind nii ka koheldaks, seda eriti toitlustusettevõttetes. Hea on minna kuskile, kus sind koheldakse nagu kuningat. Kuigi ma pole kunagi restoranis käinud arvan, et mõnes ka nii tehakse - võetakse ülariided seljast, juhatakse omale kohale ja tehakse kõik, et kliendil hea oleks. Sellele mõeldes tuleb endalgi selline soe ja kodune tunne. Kui nüüd Võru ettevõtetele mõelda, siis sellist tunnet pakub ainult Rändur. Seal võib end tõesti kuninglikult tunda, võib olla tekib tunne sellest, et seal on mõnus ja kodune interjöör.
Et aga ilmas toimuvat on palju ning rahvaarvu kasvades suureneb see pidevalt, võib info ülekülluse tõttu jääda nii mõndagi olulist märkamata. Samas võidakse paari kontrollimata fakti põhjal teha suurt paanikat, sest sensatsioonilised pealkirjad müüvad. Kuni maailmas on massikultuuri järgivaid inimesi, see tähendab igavesti, müüb ka teiste eraelu. Kuulsuste privaatsuse rikkumine on tänapäeva ajakirjanduse tõsine probleem ning sageli koheldakse neid inimesi rahva ühisomandina. Ühtlasi võitleme aga kõik enda õiguste eest. Ajakirjandust saab rahvas kasutada riigi, võimu ja ligimeste vastu, ent sedasama saab kasutada rahva enda vastu. Olgu ta suulises või kirjalikus vormis, ei ole see oma üldjoontes muutunud tuhandeid aastaid ning vaevalt seda ka juhtub tuhandete aastate pärast. Muutuvad andmekandjad, muutuvad arusaamad, kuid ühte ei saa me kindlasti muuta: inimese piiritut teadmistejanu ja uudishimu.
Inimõigused kui demokraatliku riigi alustala Demokraatliku riigi põhialus on see, et inimesed on vabad, neil on õigus oma tegusi mõistlikuse piires täide viia ja kõiki inimesi koheldakse riigis võrdselt. Need peaksid olema iga inimese sünnipärased õigused, mis ei sõltu rassist, soost, usust või teistest erinevustest inimeste vahel. Inimene ning tema õigused ja vabadus peaks olema tunnistatud kõrgemaks väärtuseks. Nende tingimuste täitmisel saab alles riik hakata looma keerulisemat süsteemi. Inimõigusi on võimalik jagada kaheks: õigus millegile ja õigus olla millestki vaba. Kuna enamuselt elavad inimesed riigi võimu all ja neile
Mürsikueas toimub suguline küpsemine mis muudab ta ärevaks ja rahutuks, kui aga varases küpseeas hakatakse just maha rahunema. Mürsikueas läheb õppimismaht suuremaks ja õppimine ise raskemaks. Ka varases küpseeas õpitakse, kuid nüüd sageli juba täiendusõppena. Kuna mürsikueas inimene ei ole enam laps, aga ka ei ole täiskasvanu, on see kõige keerulisem periood elukaarel. Mürsikueas tekitavad tihti konfliktid, kuna mürsik arvab, et teda ei võeta tõsiselt ning koheldakse nagu last. Sellepärast, eelistab ta oma või endast vanematega (noorukitega) suhtlemist. Varases küpseeas proovitakse rohkem vältida konflikte, tahetakse luua suhteid ja neid säilitada. Perekonna loomine on ka tähtsal kohal. Mürsikul võivad tekkida, endast vanematega suhtlemisega, halvad eeskujud. Kuna mürsik arvab, et ta pole enam laps ja on peaaegu täiskasvanu, võib ta sattuda halbadesse gruppidesse, kus tarvitatakse alkoholi/narkootikume ja muud sellist
aastate lõpust on kommunistliku partei juhtimisel kasutusele võetud üha enam kapitalismi elemente, kuid partei ülemvõimu lõdvendamisest ei ole juttugi. Hiina poliitilises süsteemis on mõningaid liberaliseerimise märke, näiteks mitmeparteisüsteem ja mitme kandidaadiga valimised. Ometi on parteil tõhuis kontroll kaadrite üle. Partei kohtleb karmilt neid, kes tema võimu ohustavad. Rahulolematuse vähendamiseks püütakse parandada majanduse olukorda, lubatakse esitada kaebusi ning koheldakse leebelt vähemohtlikke võimuvastaseid. Sõnavabadus on piiratud. Kõik ohtlikud meeleavaldused surutakse halastamatult maha, ohtlikud organisatsioonid hävitatakse. Siiski lubatakse ajakirjandusel käsitleda sotsiaalseid probleeme ning paljastada kohalike ametnike korruptsiooni ja saamatust. Parteil ei ole eriti õnnestunud informatsiooni levikut tõkestada. Samuti on ta mõnikord pidanud rahva meelepaha tõttu oma poliitikat muutma. Meeleavaldused, mis puudutavad kohalikke
Islami ühiskond Naised Omavad õigusi Hoiavad abielludes enda perekonnanime Perekond Tasakaal mehe, naise, laste ja sugulaste õiguste vahel (omakasupüüdmatu käitumine, lahkus, armastus) Stabiilne pere pakub rahu ja turvalisust Sugulasi ja lapsi hinnatakse väga Vanurid Nende eest hoolitsedes saab hingeliselt kasvada Nende suhtes peab käituma kaastundlikult, sest nad kasvatasid ka meid üles Austatakse, koheldakse armuliselt ja omakasupüüdmatusega Sunniidid ja siiidid Lõhenemine pärast Muhamedi surma Abu Bakr- Muhamedi äi (sunniidid) Ali- Muhamedi onupoeg (siiidid) ja väimees siiitide diskrimineerimine Siiidid ehk Ali partei Vaba tahe Vastutab enda tegude eest Kõik ei sünni vaid Allahi tahtel Ettemääratud saatus Mutah- ajutine abielu Saaria ja koraan arenevad koos ühiskonnaga Iraagis jõhkralt rõhutud Saddam Husseini ajal Iraan ja Aserbaidzaan Sunniidid 10
inimesi ei taheta tööle võtta, neid ei kohelda eestlastega võrdselt ja neil on siin väga paha elada. Minu arvamus on, et niikaua, kui nad ei oska Eesti keelt, on see ainult nende enda süü, sest venelased, kes oskavad eesti keelt on just tööturul soositud, kuna enamik eesti noori ei oska tänapäeval vene keelt, kuigi seda tööl nõutakse. Samas on väga ebaõiglane see, et kogu maailmas, mitte ainult Eestis, teatud vähemusrahvaste esindajaid, nt moslemeid, koheldakse suure ettevaatusega ja kontrollitakse hoolsalt lennujaamades, sest kardetakse terrorirünnakut ning selle tulemusena rikutakse vähemusrahvaste õigusi. Ma tunnen, et mind ennast puudutab kõige rohkem just vanuseline diskrimineerimine, sest ma pean diskrimineerimiseks ka seda, et ma ei saa tunda end normaalse inimesena enne oma kaheksateistkümnendat sünnipäeva. Kõik õigused ja kohustused, k.a. võimalus tööle minna, kukuvad mulle kaela täpselt siis, kui saan 18
Olla nagu kõik või jääda iseendaks? Iga inimene on ainulaadne. Iga inimest koheldakse erinevalt. Igalühel on erinevad suhtumised ,aga üsna palju on maailmas ka inimesi ,kes iseendale ei meeldi ja soovivad olla nagu nende parimad sõbrad või tuttavad. Kas oleks õige olla keegi teine ? Minu arvamus on selline ,et iga inimene peaks olema selline ,kellena ta tahab välja paista ,mitte olema inimene kellena tema sõbrad või tuttavad teda näha tahavad. Minuarust tänapäeval see sõprus ongi enamjaolt selline ,et kui tahad kedagi tunda õppida ja
Kunagi Abraham Lincoln ütles: ,,Demokraatia on rahva valitsus: rahva poolt ja rahva huvides." Nii see ka on, demokraatia on võimu teostamise vorm, mille puhul kõik inimesed on seaduse ees võrdsed ja kõigil on võrdne ligipääs võimule. Aga demokraatial võivad olla ka mitmed miinused ja plussid. Demokraatias positiivset on näiteks see, et inimeste põhiõigused ja vabadused on kaitstud põhiseadusega. Ega keegi ei taha, et teda koheldakse halvasti ja vääralt, aga kui põhiseaduses on kõik olemas, mis õigused inimestel on tänu sellele teavad inimesed moraalsusest ja kohtlemisest võrdsete inimestega. Keegi pole parem ega halvem, kõik on ühel pulgal. Näiteks kui miljonär tuleb ja hakkab vaest meest sõimama, peksma ja halvasti kohtlema, tänu sellele, et ta on vaene, saab vaene mees seda enda kasuks kasutada, kui ta teab millised õigused tal on.
Demokraatia plussid ja miinused Abraham Lincoln ütles kunagi „Demokraatia on rahva valitsus: rahva poolt ja rahva huvides.“ Nii see ka on, demokraatia on võimu teostamise vorm, mille puhul kõik inimesed on seaduse ees võrdsed ja kõigil on võrdne ligipääsvõimule. Aga demokraatial võivad olla ka mitmed miinused ja plussid. Demokraatia positiivsed küljed on näiteks sellised, et inimeste põhiõigused ja vabadused on kaitstud põhiseadusega. Ega keegi ei taha, et teda koheldakse halvasti ja vääralt, aga kui põhiseaduses on kõik olemas, mis õigused inimestel on – tänu sellele teavad inimesed moraalsusest ja kohtlemisest võrdsete inimestega. Keegi pole parem ega halvem, kõik on ühel pulgal. Näiteks kui miljonär tuleb ja hakkab vaest meest sõimama, peksma ja halvasti kohtlema, tänu sellele, et ta on vaene, saab vaene mees seda enda kasuks kasutada, kui ta teab millised õigused tal on.
Tänapäeva tuhkatriinu See lugu räägib kolmest erinevast peretütrest, kes kõik elavad samas piirkonnas. Nende linnakeseks on Seattle. Kõik kolm tütrekest on 17-aastased kenad neiud, kes käivad samas koolis, ning klassis. Nende nimed on Maria, Rebeca ja Lucy. Maria ja Rebeca on parimad sõbrad, nad on koolis populaarsed, kuid sellele vastavalt ka piisavalt nipsakad ja vahete vahel pahatahtlikud. Nad tulevad rikastest peredest, ning on väga ära hellitatud. Lisaks sellele saavad nad alati kõike mida tahavad. Erinevalt neist, on Lucy hästi vaikne ja tagasihoidlik tüdruk. Hinded on tal küll korras, kuid tal ei ole meeldiv koolis olla. Ta ei suhtle klassist ega ka koolist eriti kellegiga, ning tihtipeale sunnitakse teda teiste koduseid ülesandeid lahendama. Algas uus kooliveerand ja nende klassi tuli uus poiss, nimega Tom. Tom oli hästi sõbralik, ning hakkas juba algusest peale kõigiga hästi läbi...
aktsepteerida teistsuguseid inimesi või on radikaalsed vanemad kelle kasvatus on väga range ja rassistlik teiste suhtes. Ühiskond on väljakujunenud armastama ainult oma lähedasi, sest kõik teised soovivad ainult halba ja saada omakasu teistega suhtlemisest, mis muudab tihtipeale elu raskeks sellises ühiskonnas, kus kõik on lubatud, aga samal ajal kõik on keelatud. Kooli tulistamised Ameerikas on väga tihti seotud sellega, et mitmendat põlvkonda seal elanud näiteks mustanahlisi koheldakse ikka nagu teistest madalamate olevustena või vaadatakse neid ainult stereotüüpide põhjal, et kõik nad on kurjategijad. Ühiskond kus kultuurid pidevalt segunevad ja kõike tehakse enda jaoks mugavamaks võib noortel tekkida iseenda leidmisega probleeme. Piisavalt ei ole aega, tahtmist või allikaid, kus kohast leida traditsioonide tekkimise aluseid ja kus kohast tulevad tähtsaks peetavad väärtused. Noored ei oska tea
käituda. Kurt Billy on oma vennale Daniel’ile hea sõbra eest. Daniel ei suuda Billyt kaotada, sest ta tunneb end muidu üksikuna ja ei saa kellegagi rahulikult oma elu sündmusi arutada. Etendus jutustabki perekonnast, kus üksteisega läbisaamine ei ole kõige parem. Pere kurt laps muudab kooselu veelgi keerulisemaks. Kuigi kõik lapsed on juba ammu täiskasvanud, elavad nad veel koos oma vanematega. Põhisündmused käivad näidendis kurdi lapse Billy ümber. Teda koheldakse peres kõige paremini ning ta on oma vennale Daniel’ile väga hea sõbra eest, sest temaga saab ta arutada oma elus toimuvat nii, et keegi kuulaks ja ei hakkaks kohe halvustama ega õiendama. Kui Billy saab endale tüdruksõbra, kes on samuti kurt, langeb Daniel osaliselt masendusse ja hakkab kokutama ning kuulma hääli oma peas, sest ta kardab Billy’t oma elust kaotada. Tüdruksõbra soovitusel saab Billy endale töö, mis seisneb turvakaamera lintidelt huulte lugemist
Teeninduse kvaliteet Eestis Klienditeenindusega puutume me kokku igapäevaselt, sest seda on kõikjal meie ümber. Kindlasti on igal inimesel oma vaatenurk heale klienditeenindusele, sest inimesed hindavad erinevaid asju. Kuid enam kui kindel on see, et teeninduse kvaliteet võib olla väga paindlik. On olemas asutusi, kus kliente koheldakse kui võõraid, kuid samas on ka asutusi, kus neid võetakse avasüli vastu kui kauaaegseid sõpru. Milline on teeninduse kvaliteet Eestis? Klienditeeninduse vallas pean väga määravaks asjaoluks esmamuljet. Selle all pean silmas nii asutuse kui ka klienditeenindaja välimust ning viimase käitumist. Välimuses tuleks loomulikult eelkõige tuleks rõhku panna puhtusele ja korrektsusele, tähelepanu tuleks pöörata ka detailidele (teendindaja välimuse puhul: küüntele, juustele jne)
tähtsusest Põhiõiguste harta on tõend demokraatliku ühiskonna kõikide kodanike tähtsusest seetõttu, et harta on Euroopa Liidu esimene ametlik dokument, milles kirjeldatakse kõiki väärtusi ja põhiõigusi, mis kehtivad Euroopa kodanikele. Nende õiguste hulka kuuluvad nii majanduslikud, sotsiaalsed, ühiskondlikud kui ka poliitilised õigused. Põhiõiguste harta põhimõte seisneb selles, et kui kõikide Euroopa Liidu liikmesriikide kodanikke koheldakse võrdselt, on omakorda võrdsed ka kõik antud organisatsioonis olevad riigid. Põhiõiguste harta tekst ei kehtesta uusi õigusi vaid on kogum kõigist õigustest, mis olid seni sätestatud mitmesugustes rahvusvahelistes lepingutes. Põhiõiguste hartat peaks järgima igapäevaelus kogu aeg. Paraku pole ükski dokument ega põhikiri piisav selleks, et inimeste eelarvamustele piir panna. Olen enam, kui kindel, et
Uuringud näitavad muulaste positiivse suhtumise tõusu kohaliku rahvuse suunas, kuid kahjuks ei ole see kaasa toonud eestlaste hulgas samaaegset sallivuse ja avatuse suurenemist. See on kurb, sest on noori, kelle vanemad suhtlevad vene keeles kuid kes ise räägivad puhast eesti keelt. Siiski kui nendelt küsida, kes nad siis on, ei oska nad sellele vastata. Umbes 40 protsendil noortest on raskusi oma identiteedi määratlemisega, sest kuigi nad ise rõhutatult peavad oma isamaaks Eestit, koheldakse neid siin siiski kui võõraid, venelasi. Integratsioon on mõlemapoolset pingutust nõudev suhtetüüp. Ühele osapoolele tähendab see kohalikku keelde ja kultuuri sisseelamist, testele mitmekuluurilise riigi aktsepteerimist. Mina arvan, et probleem on suur, sest selle jaoks, et riik funktsioneeriks korrektselt, peab ta toimima ühtsena. Arvan, et eestlaste ja venelaste puhul on kõige suurem probleem võimuvõitlus, mis tuleneb meie minevikust
venelased. Venelaste arvates ei seisa riik nende huvide eest ja neid diskrimineeritakse üha rohkem. Tänu venelaste rahulolematusele ja eestlaste kiuslikkusele on kahe rahvuse suhted tänasel päeval Eestis väga vastuolulised. Üha rohkem on Eesti tänavatele ilmunud ka erinevate nähavärvustega inimesi. Eelkõige tumedanahalisi ja kollase nahavärvi esindajaid. Tihti võivad need inimesed tunda ennast ebamugavalt, kuna inimesed tänaval jäädakse neile järgi vaatama ja teine kord koheldakse samuti kummaliselt. Leian, et taoline käitumine ei näita eestlaste sallimatust ja kurjust. Pigem on tegemist uudishimuliku pilguga, mis pole teistsuguse nähavärviga inimestega harjunud. Eestis pole neid siiani väga palju olnud, kuid lähemate aastakümnete jooksul muutub pilt kindlasti kirevamaks. See vähendab inimeste uudishimu nende vastu ja nad saavad ennast Eestis mugavamalt tunda.
annaabi.ee 
