Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Kahe eluetapi võrdlus (0)

1 HALB
Punktid
Elu - Luuletused, mis räägivad elus olemisest, kuid ka elust pärast surma ja enne sündi.

Miina Härma Gümnaasium
James Paul Arney
7.a
Kahe eluetapi võrdlus
Referaat
Tartu 2012
Sissejuhatus
Mina valisin mürsikuea eluetapi (11/12 – 15/16.a) e. murdeea ja varase küpseea eluetapi (20/22 -35.a)
Mürsikuea eluetapi valisin ma sellepärast, et olen ise mürsikueas ja oskaks selle kohta rohkem kirjutada ja varase küpseea eluetapi valisin ma, kuna mind huvitab see eluetapp kõige rohkem ja kuna minu õde on selles eas, on mul lihtsam neid kahte võrrelda.
Sisu
Mürsikueas toimub suguline küpsemine mis muudab ta ärevaks ja rahutuks, kui aga varases küpseeas hakatakse just maha rahunema. Mürsikueas läheb õppimismaht suuremaks ja õppimine ise raskemaks. Ka varases küpseeas õpitakse, kuid nüüd sageli juba täiendusõppena.
Kuna mürsikueas inimene ei ole enam laps, aga ka ei ole täiskasvanu, on see kõige keerulisem periood elukaarel.
Mürsikueas tekitavad tihti konfliktid, kuna mürsik arvab, et teda ei võeta tõsiselt ning koheldakse nagu last. Sellepärast, eelistab ta oma või endast vanematega (noorukitega) suhtlemist. Varases küpseeas proovitakse rohkem vältida konflikte, tahetakse luua suhteid ja neid säilitada. Perekonna loomine on ka tähtsal kohal.
Mürsikul võivad tekkida, endast vanematega suhtlemisega , halvad eeskujud . Kuna mürsik arvab, et ta pole enam laps ja on peaaegu täiskasvanu, võib ta sattuda halbadesse gruppidesse, kus tarvitatakse alkoholi/narkootikume ja muud sellist. Niimoodi proovib mürsik endale tõestada, et ta pole enam laps ja suudab täiskasvanute probleemidega hakkama saada. Mürsikutest vanemad ( noorukid ) võivad mõelda, et kuna nemad on juba 18 võivad nad alkoholi juua ja teha mida nad tahavad. Noorukitel pole vastutustunnet, mis tavaliselt tekkib varases küpseeas, nii et nemad mingit moodi mürsikut ei aita.
Mürsiku perioodil märkab mürsik, et maailm on täis probleeme ja tulevik on ebakindel. Tihti on mürsik ebakindel selle kohta mida ta tulevikus teha tahab, aga inimene varases küpseeas, peaks juba oma tuleviku kohta ühte või teist teadma.
Kokkuvõtteks võin öelda, et kuigi mürsiku ja varases küpseeas on sarnaseid jooni, on need vanuse gruppid siiski erinevad ja inimesed läbivad nendel perioodidel erinevaid ülesandeid.
Mul oli huvitav teada saada, et varajases küpsuseas inimesed proovivad vältida konflikte, mis on üldjoontes minu õe kohta õige, aga mõnikord ta küll solvub kiiresti. Mina tahan alati oma õega hästi läbi saada ja mitte kunagi ei solvu tema peale. Alati ei ole eripärad täht-tähelt võetavad ja sõltuvad iseloomust.
http://inimene.timberg.ee/elukaar_ja_selle_perioodid.html
http://www.hariduskeskus.ee/opiobjektid/elukulg/?INIMESE_ARENG:ELUKAAR:Elukaare_etapid
Kahe eluetapi võrdlus #1 Kahe eluetapi võrdlus #2 Kahe eluetapi võrdlus #3
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 3 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2014-03-26 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 8 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor jamesike Õppematerjali autor
Kahe eluetapi võrdlus

Sarnased õppematerjalid

Inimese areng
11
docx

Inimese areng

SISUKORD Sissejuhatus.......................................................................................................................2 1. inimese areng.................................................................................................................3 2. elukaare etapid...............................................................................................................4 2.1. Looteiga ja sünd......................................................................................................4 2.2. Imikuiga..................................................................................................................4 2.3. Maimikuiga.............................................................................................................5 2.4. Koolieelikuiga.........................................................................................................5 2.5. Kainikuiga ehk noorem kooliga.......................................

Inimeseõpetus
Teismelisus referaat
6
doc

Teismelisus referaat

TEISMELISUS Teismeiga e. murdeiga algab umbes 11-12 aastaselt ning lõpeb tavaliselt 18-21- aastaselt Varajane murdeiga e. mürsikuiga algab 11-12 aastaselt ja kestab kuni 16-nda eluaastani. Murdeea algus on lapsepõlve lõpp. Hilisem teismeiga e. noorukiiga toimub aastatel 16-22. Mürsikuea ja noorukiea piir pole eriti selge. Vahepeal nähaksegi neid kahte ühe suure tervikuna. Selle perioodi lõpuks peab inimene saavutama iseseisvuse Teismeiga on aeg kus iga laps tahab ennast leida. Tema mõtteid ja tegusid juhib soov olla täiskasvanud ja iseseisev. Kui suhted vanematega on head ja laps tunneb end kodus mugavalt, siis suudab ta end kodus leida. Selles vanuses otsitakse aktiivselt ideaali, matkimise eeskuju. Heas peres on selliseks eeskujuks poisile isa ja tütrele ema isiksus. Väga harva tuleb ette, kui ebaterved suhted peres ei lase lapsel oma vanematest eeskuju võtta, sellisel juhul võib eeskujuks saada vanaem

Perekonnaõpetus
Nimetu
90
doc

Nimetu

Poiss ei kordineeri oma lihaseid , ka tüdrukutel tekib kohamakus, nende reaktsioonid on erinevad. Tüdruk kombenseerib seda et läheb trenni ja teeb harjutusi aga poiss vastupidi kui ta ei tunneta et ta ei kordineeri oma lihaskonda, tõmbub endasse ja keeldub sotsiaalsest suhtlemisest. *Mõlemad on püsimatud. Energiat tundub olevat küllaga, tundub olevat et miks need abiturendid nii aeglaselt kõnnivad. See suur süda pumpab verd suhteliselt väikestesse arteritesse, ja siit tuleb kahe otsaga põlev küünal mis näib olevat oma energiast olevat lõpmatu. *Hundiisu- süüakse kaloraažilt palju. Üks kasvuspurdi tipus olev puberteedi ealine sööb kaloraaži nii palju kui kõige energiarikkama töö tegija (nt puulõhkuja). Toitumisega võivad tekkida ebatervislikud harjumused. 3 põhitoidukorda ja kaks oodet muutuvad veel tihedamaks, vb tekkida ebatervislik harjumus. Puberteedieas isu eksperimenteerida toiduga, heeringat ja torti koos süüa, erinevaid toidu

Arengupsühholoogia
Riskikäitumine
11
doc

Riskikäitumine

Riskikäitumine. Miks käitutakse riskeerivalt? Milleks narkoennetus? Kuidas käituda, kui klassis on HIV-ga laps? Loe läbi artikkel ja täida praktilised ülesanded Praktiline ülesanne 1. 1. Toetudes artiklist saadud teadmistele vii läbi veebipõhine nõustamine lapsevanemale, kes kuuldes, et lasteasutuses/ koolis on lapsi kes on "HIV +" soovib oma last lasteasutusest/ koolist ära võtta. Praktiline ülesanne 2. 1. Toetudes artiklist saadud teadmistele vii läbi veebipõhine nõustamine 8. klassi õpilastele, kes pöördusid sinu poole ärevatena, sest nendeni jõudsid jutud, justkui nende koolis kusagil klassis on õpilane, kes on "HIV+ ". Vanus 9-15 on määrav selles suhtes, millise elustiili laps endale valib ­ kas tervisliku või mittetervisliku. Selles vanusevahemikus kas algab või kujunevad hoiakud suitsetamise, alkoholi, narkootikumide suhtes. Teismelised teatavasti on eriti altid riskima ja ühtlasi arvavad, et NENDEGA midagi halba ei juht

Riskianalüüs ja keskkonnaohutus
Arengupsühholoogia
524
doc

Arengupsühholoogia

Kuressaare Ametikool Koostanud Sirje Pree 2000/2007 ‗ 2 Sisukord ‗............................................................................................................2 SISUKORD.............................................................................................3 SISSEJUHATUS......................................................................................6 Arengupsühholoogia mõiste......................................................................................8 ARENGU MÕJURID EHK ARENGUFAKTORID.......................................13 ERINEVAD TEOORIAD INIMESE ARENGUST........................................18 Psühhoanalüütikud...................................................................................................21 Erikson....................................................................................................................

Arengupsühholoogia
Arengupsühholoogia loeng
68
docx

Arengupsühholoogia loeng

(sinakas, kahvatu; üldiselt normaalne; normaalne), südame tegevust (puudub, aeglane, üle 100); lihastoonust (puudub, painutab veidi jäsemeid, aktiivne liikumine), hingamine (puudub; aeglane, ebaregulaarne; hea, nutt). 7-10 punkti on terve laps. 4-6 punkti on kerge stress, alla 4 ­ ilmselt halb lugu. Lapse küpsusastme ja arengu prognoosil on oluline gestatsiooniiga sündides. Laste vanust korrigeeritakse kahe aastaseks saamiseni (40.nädalast lahutatakse gestatsiooninädal). Lisaks mõjutab küpsust lapse ja ema suhe pärast sündi. Imiku refleksid: ­ Ujumisrefleks (pärast 6 kuud kaob); ­ Moro refleks ehk tasakaalurefleks (6.k. kaob); ­ Kõndimisrefleks (kaob pärast 2-3.k.); ­ Otsimisrefleks (pärast 3-4.k. kaob); ­ Imemisrefleks (pärast 3-4.k. kaob); 4 ­ Haaramisrefleks (pärast 3-4.k. kaob);

Arengupsühholoogia
Arengupsühholoogia kokkuvõte
28
docx

Arengupsühholoogia kokkuvõte

Kuritegevuse alged) ·Oht muutuda probleemseks ­ piirid, abi Valetamine Miks? -esitatud nõuded on ebaadekvaatsed (sooritushirm) -teravdatud sotsiaalne taju, viha -aktiivne kujutlemine (nooremad) Valetamise tüübid · Antisotsiaalne · Kaitsevaletamine · Prosotsiaalne valetamine Probleem kui takistab arengut, suhteid, kaasnevadKP-d Tundeelu häired Täiskasvanu tundeelu häiretest eristatakse, kuna: · Nende kahe häire vahel puudub otsene seos · Lapse tundeelu häired pigem normi liialdus kui kvalitatiivne anomaalia · Lapse häirete aluseks ei ole samad mehhanismid · Raske liigitada täiskasvanutele omaste kategooriate alla Hirmud ja foobiad · Erinevused vanuseti, T >P · Aluseks sündmus, hinnang · Individuaalsed erinevused · Mõjutused ühiskonnast · Väljendumine erinev · Enamus hiljem kaovad või asenduvad

Arengupsühholoogia
Õpetaja suhete reguleerijana-lasteaed
8
docx

Õpetaja suhete reguleerijana (lasteaed)

Õpetaja suhete reguleerijana Inimestevaheliste suhetega puutume kokku iga päev. Iga kokkupuude toob endaga kaasa uusi mõtteid, tundeid ja valikuid. Kui olema lapsed, siis me alles alustame õppimist, kuidas inimestega suhelda ja suhestuda. Väikestel lastel puudub arusaam koostööst, see tekib umbes viie-kuueaastaselt. Nende jaoks ei eksisteeri ,,meie asju", vaid ainult minu ja sinu asjad, mida võib vahepeal vahetada. Kui laps on kolme-neljaaastane arvab ta, et mängukaaslane kuulub talle. Kui temale pretendeerib veel keegi, siis mõistab ta seda kui rünnakut omandile ja püüab ennast kaitsta. Umbes pooleteist- kuni kolmeaastastel lastel võib olla komme teisi lapsi hammustada või näpistada, et oma piire paika panna või endast märku anda. Võib juhtuda, et laps teeb teisele oma tagasisidega haiget, sest ta näeb maailma läbi iseenda ja ainult läbi oma vajaduste. Varajases lapsepõlves on empaatiavõime alles algstaadiumis, seega ei pruugi l

Lapse sotsiaalne areng




Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun