Inimõigused kui demokraatliku riigi alustala (0)

Inimõigused kui demokraatliku riigi alustala

Demokraatliku riigi põhialus on see, et inimesed on vabad, neil on õigus oma tegusi mõistlikuse piires täide viia ja kõiki inimesi koheldakse riigis võrdselt. Need peaksid olema iga inimese sünnipärased õigused, mis ei sõltu rassist , soost, usust või teistest erinevustest inimeste vahel. Inimene ning tema õigused ja vabadus peaks olema tunnistatud kõrgemaks väärtuseks. Nende tingimuste täitmisel saab alles riik hakata looma keerulisemat süsteemi.
Inimõigusi on võimalik jagada kaheks: õigus millegile ja õigus olla millestki vaba. Kuna enamuselt elavad inimesed riigi võimu all ja neile kehtivad riigis kehtestatud seadused, siis tuleb ka inimõigused kirja panna ja välja kuulutada ning millest koheselt saab kahe otsaga asi. Ühelt poolt on vaja inimõiguste jaoks toimivat riiki, mis neid õiguseid rakendaks, kuid teiselt poolt on vaja inimõiguse tunnustamist, ilma milleta pole riik demokraatlikult toimiv. Riik, milles milles puuduvad inimõigused või mis ei suuda neid rakendada, ei saa ennast loetleda demokraatliku riigina.
Inimõiguste üleüldine kehtimine on tagatud maailma riikide poolt normide, tavade ning isegi rahvusvaheliste lepingutega. Need riigid jälgivad etteantuid juhendeid ja nendega kooskõlas koostatakse ka kodaniku õigused, mis näiteks Eestis on sätestatud põhiseaduses. Seetõttu peavad kõik riigis välja antavad seadused alluma ka inimõigustele ning inimõigust saab lugeda kui riigi kõige kõrgemat seadust.
Vabadus on saanud maailmas enesest mõistetavaks, kuid ikka leidub maailmas selliseid riike, kus inimõigused täielikult puuduvad. Tavaliselt on sellises riigis valitsemiskorraks diktatuur, kus võim on ühe isiku või grupi käes ning mis ei esinda rahva huve. Üheks selliseks näiteks on Põhja-Korea, kus üks inimene kontrollib riiki ja inimesed on tema „orjad“. Nendel inimestel puuduvad inimõigused, kuna puudub toimiv riik.
Sõnavabaduse ning sõltumatu ajakirjanduse olemasolu on üks kodanikuühiskonna eeldusi ning see on omakorda demokraatliku riigi üheks eelduseks . Sõnavabadus on saanud demokraatlikus riigis väga suureks võtmeteguriks. Nimelt aitab see väljendada mõtteid ja maailmavaadet ilma moonutusteta ning tagab ka näiteks korruptsiooni vähendamise riigis.
Tänapäeval on aktuaalseks muutunud interneti käsitlemine inimõigusena. Interneti kasutab juba üle kolmandiku maailma inimestest ja see suureneb väga kiiresti. Interneti võimalused nagu informatsiooni kiire otsimine ja levik on pannud paljusid inimesi väitma, et internet peaks olema osa inimõigusest. Eesti, kes on jõudnud juhtivate e-riikide hulka, on hoidnud suurt rõhku internetivabadusel ning see on omakorda aidanud kaasa sõnavabadusele.
Minu arvates on inimõigustel väga suur osa demokraatliku riigi toimimisel. Kõik inimesed peaksid saama vabalt mõelda ja tegutseda ning kõiki tuleks kohelda võrdsetena. Kuna demokraatlikus riigis on kõrgeimaks võimuks rahvas, siis on tuleks just nemad prioriteediks seada ja just enda riigi rahva heaolu eest püüelda.