MÄÄRUS MÄÄRUS näitab tegevusega kaudsemalt seotud osalisi ning asjaolusid. Määrus on kõik käänded alates sisseütlevast. 1. Tegijamäärus nt. Värav löödi ründaja poolt. 2. Valdajamäärus nt. Maril oli väike tall. Marile kingiti tall. 3. Vahendimäärus nt. Mees raius kirvega puid. 4. Kaasnemismäärus nt. Juhan läks Mallega kinno. 5. Ajamäärus nt. Eile paistis päike. 6. Kohamäärus nt. Tallinnas on soe. 7. Viisimäärus nt. Tuul puhus tugevalt. 8. Hulgamäärus nt. Poiss tõi tuppa puid sületäite kaupa. 9. Otstarbemäärus nt. Tülitsemiseks on vaja kaht osapoolt. 10. Põhjusmäärus nt. Ilusa ilma tõttu on töökoda suletud. 11. Tingimusmäärus nt. Vihma korral toimub üritus saalis.
LAUSELIIKMED 1. Lause tuum on ÖELDIS, mis näitab tegevust. August tegi plangusse augu. 2. ALUS näitab tegijat või olijat (võib lausest ka puududa). August kükitab plangu taga. 3. Kellele või millele on tegevus sihitud, on SIHITIS. August uudistab plangu taga maailma. 4. Olema-verbi juurde kuuluv sõna, mis näitab, kes, mis või missugune on alus, on ÖELDISTÄIDE. August on kelmikas poiss. Poisi nimi on August. 5. Mitmesuguseid suhteid määrab MÄÄRUS: a) kohamäärus (August vaatab meid august.) b) ajamäärus (Augu tegi August augustis.) c) viisimäärus (August uurib meid kelmikalt.) d) hulgamäärus (August näeb august palju põnevat.) 6. Nimisõna iseloomustav sõna on TÄIEND. Kelmikas August naerab ümarast august oma sõpradele. 7. Sugulust, ametit, aunime vms näitav sõna on LISAND. Tara tagant piilub August, 8.klassi noorhärra. 8. Lause üldlaiend on otsene pöördumissõna ÜTE. Tule, August, parem meie juurde!
Täisalus Nimetav KES? MIS? Päkapikk otsis õiget aadressi. Osaalus Osastav KEDA? MIDA? Päkapikke pole olemas. Tegija Olija Öeldis Lihtverb Juku on ulakas. Ühendverb Kirjutame üles kõik ülesanded! võima/tulema/saama Juku võib tulla! - DA (tegevusnimi) Juku, sul tuleb minna! Juku ei saa tulla! hakkama/pidama Juku peab minema! - MA (tegevusnimi) Juku hakkab lõpuks minema! Sihitis Tegevus on suunatud/sihitud sihitisele. Kes? Mis? Sulgege aken! Kelle? Mille? Lahendasin ülesande kiiresti.. Keda? Mida? Ootasin sõpra. Öeldistäide Näitab, kes, mis või mis...
nt Klassiõhtu, meeldejääv, emotsionaalne, lõbus, meeldis kõigile. • Kui järgnev täiend täpsustab eelmist, siis pannakse nende vahele koma. nt Käesolev, 2014. aasta oli sademeterohke. 3. Korduvate määruste puhul tuleb jälgida mõiste mahtu. • Visuaalne reegel – koma ei panda. nt Elasin pikka aega Pikal tänaval Kuressaare linnas Saare maakonnas. (kohamäärus) nt Elasin pikka aega Saare maakonnas Kuressaare linnas Pikal tänaval. (kohamäärus) nt Ma olen sündinud 5. märtsil 2006. aastal. • Mõistemahult samad – koma pannakse. nt Olen elanud Saare maakonnas, Pärnu maakonnas ja Harju maakonnas. nt Eile, 6. oktoobril toimus koosolek. nt Täna, 7. oktoobril, teisipäeval kell 14.30 lõpeb eesti keele tund. (kellaaja ees koma pole, sest
1) Nimisõnalised asesõnad, näiteks (ma, sa, ta, me, te, nad) 2) Omadussõnalised asesõnad, näiteks (see, too, missugune laud) 3) Arvsõnalised asesõnad, näiteks (mitu, kõik, kogu) PÖÖRDSÕNAD Tegusõnad väljendavad tegevust ja olekut ning vastavad küsimustele (mida tegema?) Näiteks: mängima, lööma, jooksma, naerma, sõitma MUUTUMATUD SÕNAD Määrsõnad väljendavad kohta, aega, viisi, seisundit, määra, suhtumist. Määrsõnad jagunevad: 1) Kohamäärus 2) Ajamäärus 3) Viisi-ja seisundimäärus 4) Kvantiteedimäärus 5) Rõhumäärus Kaassõnad kuuluvad nimisõna juurde. Jagunevad eessõnadeks ja kaassõnadeks. Näiteks: kuni, ligi, üle, enne, pärast, eel, ees, taga, tõttu, abil Sidesõnade ülesandeks on siduda lause osadid ja lauseid omavahel. Näiteks: ja, ning, ega, ehk, või, nii, kui ka Hüüdsõnad on sõnad, millega väljendatakse tundeid või millega püütakse tähelepanu äratada.
Öeldistäide Lauseliiget, mis kuulub tegusõna olema juurde ning näitab kes või missugune on alusega välejendatud olend, ese, nähtus nimetatakse öeldistäiteks. Vastab küsimustele: kes? , mis?, missugune?, keda?, mida?. Ronk on must. Õnn on võimalik. Maja on punast värvi. Määrus Määrus on lauseliiga, mis märgib tegevusega seotud asjaolusid (aega, kohta, viisi, hulka...). Määruseks või olla käändsõna kõigis käänetes, nimisõna ja kaassõna ühend või määrsõna. · Kohamäärus: kus? kuhu? kust? Kapi peal on vanad kohvrid. · Ajamäärus: millalal? kui kaua? Eile sadas vihma. · Viisimäärus: kuidas? mil viisil? Töö tehti kiiresti ja korralikult. · Valdajamäärus: kellel? millel? kellelt?millelt? Sain isalt kirja. · Hulgamäärus: kui palju? mitu? Käia jäi veel kilomeeter.
avalikustama avalikuks tegema omistama omaks, kuuluvakspidama (tulele omistatakse maagilist mõju) Eestindama eesti keeled tõlkima eestistama eestipäraseks tegema Osutama sõrmega näitama, teenet osutama, osundama tsiteerime (sound=tsitaat) Efektsus mõju efektiivsus mõjusus, tõhusus Peale kohamäärus, vastand "alla" pärast ajamäärus (pärast mida?) nt pärast Enamik suurem osa (järgneb käänsõna) tuned(hiljem) vastand "enne" enamus arvuline ülekaal (eelneb käändsõna) nt enamik tüdrukuid/tüdrukute enamus õpib hästi Pitser pitsati jälg pitsat pitseri löömisvahend Enne ajaliselt
suunatud. Sihitis on tegevusobjekt. Öeldistäide Tegusõnale "olema" lisatakse sageli mõni käändsõne, sest ta näitab, missugune on lause alus. Seega saab öeldistäide esineda ainult lausetes kus on olema- vorm ja lauselige alus. Öeldistäide võib olla nimetavas, harvem osastavas käändes. Määrus Lauseliige, mis tähistab tegevusega kaudsemalt seotud osalisi või tegevusega kaasnevaid asjaolusid. Iga lauseliige, mis ei ole alus, öeldis, sihitis või öeldistäide on määrus. Kohamäärus Ajamäärus Viisimäärus Hulgamäärus Lisand Täpsustus, mis tähitsab sama asja, mis põhigi.
* Võib vastata küsimustele - kelle? mille ?, juhul kui tegevus on lõpetatud. - keda? mida ?, juhul kui tegevus on lõpetamata. * Sihitis käib kaasas sihilise tegusõnaga. NÄITED Õpetaja kirjutas hinde. Hinded on välja pandud. Õpetaja kirjutas hindeid päevikusse. MÄÄRUS * Määrus kuulub tegusõna juurde. * Märgib tegevusega seotud asjaolusid. * Vastab küsimusele millal? kui kaua? kus? kuidas? kui palju?. * On olemas: - kohamäärus (kus?, kuhu?, kust?), mis näitab kohta (km) - ajamäärus (millal?), mis näitab aega (am). - viisumäärus (kuidas?), mis näitab viisi (vm) - hulgamäärus (mitu?, kui palju?), mis näitab hulka (hm) - Ja veel teisigi, näiteks valdajamäärus. * Ajamääruses, viisimääruses ning hulgamääruses on öeldis tavaliselt teisel kohal. NÄITED Ma jooksin eile(am) kiiresti(vm) kooli (km), kuid hilinesin ja kohtasin kahte(hm) õpetajat. Õpetaja kirjutas päevikusse(km) hinde
Present Tenses - Kehtivad ajavormid Sõnade järjekord jutustavas lauses inglise keelse on alati ühesugune : Alus(Kes?Mis?), Öeldis (Mida teeb?), Sihitis(mida?keda?), kohamäärus ( Kus? ), Ajamäärus ( Millal? ), Viisimäärus ( Kuidas ? ). Küsilause järjekord: Abiteg , tegija , põhiteg . Jaatav lause: Yes , Tegija , abiteg. Eitav lause: No, tegija, abiteg. Present Simple: Abiteg: Do/Does. Jutustav lause : Nt . I never gome to school late . Jaatav lause: nt. Yes she does/ Yes I do . Eitav lause: nt . No, he doesn't/ No, i don't . põhitegusõna jääb eitavas ja küsivas lauses samaks . Sellepärast , et Do-d kasutatakse I ja you korral
LAUSELIIKMED ÖELDIS ALUS ..on lause tuum. ...on TEGIJA, OLIJA. ...vastab küsimusele MIDA TEGEMA? ...vastab küsimustele KES?, MIS?, vahel ka keda?, Lilled kasvavad põllul. mida?. Ema valmistab kooki. Helen joonib vihikut. On olemas ka liitöeldised. ...puudub: Erik tahtis palju laulda. - umbisikulise tegumoe korral Ma hakkan õhtul televiisorit vaatama. Joonistati pilte. Ò Ø - ilmastikunähtuste puhul Väljas sajab. Ò Ø - füsioloogilise protsessi väljendumise korral Kõrvus kohiseb. Ò Ø ...
nim (kes,mis) Öeldistäide-kuulub tegusõna olema juurde ning näitab mis või missugune on alusega väljendatud olend, ese või nähtus. enamasti käändsõõna nimetavas (kes mis missugune), harvemini osastavas (keda mida) Määrus-märgib tegevusega seotud asjaolusid (aega, kohta, viisi, hulka, tegevusega kaudsemalt seotud osalisi jms) võib olla käändsõna kõigis käänetes, nimisõna, kaassõna ühend või määrsõna kohamäärus- kus?kuhu?kust) ajamäärus-millal?kui kaua? viisimäärus-kuidas?mil viisil? hulgamäärus-kui palju?mitu? valdajamäärus-kellel?millel?kellelt?millelt? vältida tarbetuid lt-lõpulisi määrusi, mis on saadud lühematest samatähenduslikest määrsõnadest enne (eelnevalt), varem (varasemalt), esialgu (esialgselt), esimest korda(esmakordselt)
Keel vajab aegajalt uuendusi, selles pole midagi halba, kuid preaguse suure inglise keele mõju tõttu võib varsti rääkida eesti-inglise keelest. Võib ju öelda, et see on keele loomulik areng, kuid ka nende muutuste vastu võitlemine ja püüd neid suunata on osa keele loomulikust arengust. Probleem on ka see et, sõnu kasutatakse valedes tähendustes. näiteks sõna "kuskil" polekski justkui enam kohamäärus vaid tähendab mõistet "umbes". samamoodi on ka sõnaga "mingi", näiteks :"Saame kokku mingi kell kaks.". Selliste sõnade nimekiri on lõputu. Eesti on murrete suhtes rikas, on kaks suurt murrete rühma: põhjaeesti ja lõunaeesti murded. Murded teevad eesti keele mitmekesisemaks. Usutakse, et põhjaeesti murrete alusel ja lõuneesti murrete toel on kujunenud tänapäeva eesti kirjakeel. Kahjuks on murded hakanud järjest rohkem ära kaduma ning inimesed räägivad neid vähem.
ja taipa, mis on aina tarbimine.(,,) Tüüpilised vead: Oma tegevust ei tohi kommenteerida. Nt. ,,Ma valisin selle teema, kuna..." Sina isikut ei tohi kasutada. Nt. ,,Kui sa..." Näiteid peaks olema 2-3, hästi valitud ja sobivad. Lühendeid ei kasuta. Aastaarvud ja kuupäevad kirjutatakse numbritega, väiksemad arvud sõnadega. ,,Osad" ei käi elusolendite kohta. Vältida sõnu ,,asi", ,,tegelt", ,,värk" jne... Sulge pigem mitte kasutada. Sidesõna ei alusta lauset. Peale on kas kohamäärus või tähendab lisaks, pärast tähendab ajaliselt hiljem. Enne tähendab ajaliselt varem, ennem tähendab pigem. Vahest tähendab ehk, vahel tähendab mõnikord. Õieti tähendab õigupoolest, tegelikult, õigesti tähendab mitte valesti. Igas lauses peab olema tegusõna. Võrdluses ei käi ,,kui" ja ,,nagu" ees koma. Kaashäälikuühendite erandid: Rõhuliite -gi/-ki ees (-ki liidet nõuavad k, p, t, g, b, d, f, h, s, s, z, z). Nt. Lill+gi, kass+ki, ehk+ki, kukk+ki
(,,) Tüüpilised vead: Oma tegevust ei tohi kommenteerida. Nt. ,,Ma valisin selle teema, kuna..." Sina isikut ei tohi kasutada. Nt. ,,Kui sa..." Näiteid peaks olema 2-3, hästi valitud ja sobivad. Lühendeid ei kasuta. Aastaarvud ja kuupäevad kirjutatakse numbritega, väiksemad arvud sõnadega. ,,Osad" ei käi elusolendite kohta. Vältida sõnu ,,asi", ,,tegelt", ,,värk" jne... Sulge pigem mitte kasutada. Sidesõna ei alusta lauset. Peale on kas kohamäärus või tähendab lisaks, pärast tähendab ajaliselt hiljem. Enne tähendab ajaliselt varem, ennem tähendab pigem. Vahest tähendab ehk, vahel tähendab mõnikord. Õieti tähendab õigupoolest, tegelikult, õigesti tähendab mitte valesti. Igas lauses peab olema tegusõna. Võrdluses ei käi ,,kui" ja ,,nagu" ees koma. Kaashäälikuühendite erandid: Rõhuliite -gi/-ki ees (-ki liidet nõuavad k, p, t, g, b, d, f, h, s, s, z, z). Nt
nisis 31. magistral 64. peatselt 97. garantii 32. aktsepteerima 65. paralleelne 98. ekskursioon 33. varrukas 66. ballett 99. Afganistan Lihtlause on lause, kus on ainult üks tegusõna öeldise funktsioonis ega ole korduvaid sama funktsiooniga lauseliikmeid. Juss(alus) sööb(öeldis) köögis(kohamäärus) saia(sihitis). Ainuke lauseosa mida võib mitu olla on määrus, sest neid on erinevaid vorme,siiski ei või olla samale küsimusele vastavaid määruseid. Koondlause on lihtlause, kus on mitu samale küsimusele vastavat liiget(Eelmisel aastal korjasime metsast mustikaid, vaarikaid ja murakaid. Korduvaks lauseliikmeks on sihitis.)Korduvad lauseliikmed eraldame komade või sidesõnade abil. Koondlausele on kõige iseloomulikum loetlemine (Juss on valetaja, hambassepuhuja, valevorst). Loetelu
täisminevik - on tehtud enneminevik - oli tehtud 2) Pöördelõpp ütleb tegija Oleme koos ( meie ) Saan raha ( mina ) Sihitis - näitab, millele tegevus on sihitud Nõuab sihilist tegusõna. Tegevus: 1) tulemus 2) vaheprodukt Osastavas käänes(keda?mida?) Öeldistäide Kuulub sõna "olema" juurde. Nt: on, oli, oleme, olid jne. ÖT näitab, kes keegi on või missugune ta on. Nt: Getter on õpilane, Stella on unine. Kohamäärus Muutumatud sõnad näitavad tegevuste aega, kohta, viisi ja hulka. Kus?kuhu?kust? sisseütlev,seesütlev,seestütlev,alaleütlev,alalütlev,alaltütlev. Täiend Nimisõna täiendus Nt: alus, õeldis kelle?mille?missugune? enamasti omadussõna. Lisand Aunimi: kapten, hertsog Amet:direktor,arst elukutse:tantsija,arst sugulust:õde,mees Lausetüübid.Koondlause lihtlause, liitlause on lausetüübid. lihtlause - 1 öeldis liitlause - 2 v rohkem öeldist. koondlause - loeteluga lause.
· Nt. ,,Ma valisin selle teema, kuna..." · Sina isikut ei tohi kasutada. · Nt. ,,Kui sa..." · Näiteid peaks olema 2-3, hästi valitud ja sobivad. · Lühendeid ei kasuta. · Aastaarvud ja kuupäevad kirjutatakse numbritega, väiksemad arvud sõnadega. · ,,Osad" ei käi elusolendite kohta. · Vältida sõnu ,,asi", ,,tegelt", ,,värk" jne... · Sulge pigem mitte kasutada. Tüüpilised vead: · Sidesõna ei alusta lauset. · Peale on kas kohamäärus või tähendab lisaks, pärast tähendab ajaliselt hiljem. · Enne tähendab ajaliselt varem, ennem tähendab pigem. · Vahest tähendab ehk, vahel tähendab mõnikord. · Õieti tähendab õigupoolest, tegelikult, õigesti tähendab mitte valesti. · Igas lauses peab olema tegusõna. · Võrdluses ei käi ,,kui" ja ,,nagu" ees koma. Tüüpilised vead: · Kaashäälikuühendite erandid:
tahest-tahtmata kõva kõrvapurustava vilega. Kuid ega Flowersi esinemine täielikult halb ka olnud. Välja paistis laul ,,May tonight be extra special", mis oli õnneks juba algusest peale inglise keeles kirjutatud. Ürituse peaesinejaks oli J.M.K.E. Nad olid seda kohta väärt. Arvatavasti ei vaja bänd pikka tutvustamist, kuid lühidalt võib öelda, et J.M.K.E. on Eesti kuulsaim punkbänd. Olles viimased esinejad, astusid Villu Tamme ja sõbrad lavale kuskil (kohamäärus) kell 4 hommikul, kuid see ei takistand neid kogu energiaga esinemast ega publikut kogu energiaga tantsimisest. Nagu tavaks alustas J.M.K.E. oma set-i lauluga ,,Valge liblika suvi", mis oli ka nende esimese albumi esimene laul. Tuttav viis oli küllalt, et publikut lava ette tõmmata. Laule tuli nii vanu kui uusi ning nende vahel suhtles Villu publikuga päris aktiivselt. Sellega seoses on J.M.K.E. kontserdid ühed vähesed, kus on isegi mõtet karjuda oma soovilaule, sest
tahest-tahtmata kõva kõrvapurustava vilega. Kuid ega Flowersi esinemine täielikult halb ka olnud. Välja paistis laul ,,May tonight be extra special", mis oli õnneks juba algusest peale inglise keeles kirjutatud. Ürituse peaesinejaks oli J.M.K.E. Nad olid seda kohta väärt. Arvatavasti ei vaja bänd pikka tutvustamist, kuid lühidalt võib öelda, et J.M.K.E. on Eesti kuulsaim punkbänd. Olles viimased esinejad, astusid Villu Tamme ja sõbrad lavale kuskil (kohamäärus) kell 4 hommikul, kuid see ei takistand neid kogu energiaga esinemast ega publikut kogu energiaga tantsimisest. Nagu tavaks alustas J.M.K.E. oma set-i lauluga ,,Valge liblika suvi", mis oli ka nende esimese albumi esimene laul. Tuttav viis oli küllalt, et publikut lava ette tõmmata. Laule tuli nii vanu kui uusi ning nende vahel suhtles Villu publikuga päris aktiivselt. Sellega seoses on J.M.K.E. kontserdid ühed vähesed, kus on isegi mõtet karjuda oma soovilaule, sest
1. Mõisted Homonüümid-samakirjapildiga aga eri tähendusega sõnad Sünonüümid-samatähenduslikud sõnad Antonüümid-vastandtähenduslikud sõnad 2. Häälikute liigitus. 3. Silbitamise reeglid. 1.üksik kaashäälik täishäälikute vahel kuulub järgmisse silpi: ka-la, lu-ge-mi-ne, e-la-gu; 2.kui täishäälikute vahel on mitu kaashäälikut kõrvuti, siis kuulub ainult viimane neist järgmisse silpi: tul-la, kur-vad, kind-lam, mars-si-ma, mürts-ti; 3.(üli)pikk täishäälik või diftong kuulub tavaliselt ühte silpi: pii-lub, suu-bu-ma, lau-lud, toa, lui-tu-nud; kui kahe vokaali vahelt läheb morfeemipiir, siis kuuluvad nad ka eri silpidesse: ava-us -- ava on tüvi, us on tuletusliide; 4.kolme täishääliku järjendist kuulub viimane teise silpi: põu-a-ne, luu-ad, lai-ad, rii-u, hoi- us-te; 5.liitsõnades silbitatakse iga koostisosa eraldi: tä-he-tea-dus, va-na-e-ma, las-te-ai-a-laps; 6.võõrsõnu silbitatakse üldiselt nagu eesti omasõnu: dü-na-mo (1. reegel), bar-...
Kohtasin eile oma sõpra, ülikoolikaaslast ja kunagist kolleegi Jüri Põldu. Ajalehes anti sõna politseinikule, endisele kaugushüppajale Tiit Lumistele. MÄÄRUSED Eri liiki määruseid komaga ei eraldata. Koosolek toimub 4. mail Tallinnas. Sama liiki määrused eraldatakse komaga. Metsas, põllul ja luhal õitses palju lilli. Mees kohtles teekäijat vaenulikult, põlastavalt. Täpsustav või seletav aja- või kohamäärus. Kevadel, pärast õitsemist(,) tuleb taimed tagasi lõigata. Põhilisel kasvuajal, suvel(,) tuleb taime ohtralt kasta. Hõlmavaid määrusi komaga ei eraldata. Jõudsime esmaspäeva hommikul kell 5 Tallinna. Kirjanik Arvo Mägi sündis Kavastu vallas Põhja-Tartumaal. Nädalapäeva ja kuupäeva märkivad sõnad ei hõlma teineteist, nende vahele pannakse koma. Koosolek toimub esmaspäeval, 13. mail kell 14.30.
- Tegusõna pöördeline vorm=öeldis=predikaat=lause tuum - Lauseliige, mis väljendab tegijat=alus (kes, mis, keda, mida) - Lauseliige, mis väljendab osalist, kellele või millele tegevus on suunatud=sihitis(kes, mis, keda, mida, kelle, mille) - Adverbiaal= lauseliige, mis märgib tegevusega kaudsemalt seotud asjaolusid=määrus (nimisõna, nimisõna ja kaassõna, määrsõna)(kohamäärus, ajamäärus, viisimäärus, hulgamäärus) - Prediaktiiv= nimisõna või omadussõna, mis kuulub tegusüna olema juurde=näitab, kes, mis või missugune alusega tähistatav on - Aluse, sihitise ja määrusena esineva käändsõna juurde võivad kuuluda täpsustavad sõnad, mida nim. täiendiks.(kelle, mille, missugune) - Sugulust, ametit või aunime väljendav sõna=nimisõnaline täiend, mis väljendab ome põhisõna mõistet teise sõnaga=lisand(eeslisand, järellisand)
u Jutustav lause Nagu eesti keeles, on ka rootsi keeles jaatavas lauses öeldis reeglina teisel kohal. Kuna rootsi keeles on ainult üks käändelõpp (omastav s), väljendatakse lauses seoseid sõnade vahel sõnajärjestuse ja eessõnadega. Jaatavas kõnes on tavaliselt otsene sõnajärjestus (alus + öeldis): Aja- või Alus Öeldis Tõlge kohamäärus Jag går nu. Ma lähen nüüd. Han kommer snart. Ta tuleb varsti. Vi äter i köket. Me sööme köögis. De läser på kvällen. Nad loevad õhtul. Sõnajärjestus on jaatavas lauses ümberpööratud (öeldis + alus) juhul, kui lause algab mitte alusega, vaid mõne muu lauseliikmega
e) Vahendimäärus Sellist kirja loetakse luubiga / luubi abil. (instrumentaaladverbiaal) f) Kaasnemismäärus Rein läks (koos) sõbraga välja. (komitatiivadverbiaal g) Sõltuvusmäärus Teda süüdistati varguses. (rektsiooniadverbiaal) Film jutustab vadjalastest. B. Tegevuse asjaolusid väljendavad määrused 1. Kohamäärus (lokaaladverbiaal) Toas on pime. Auto sõitis mööda metsateed. 7 2. Ajamäärus (temporaaladverbiaal) Laupäeval magan lõunani. 3. Kvantumimäärus Pakk kaalus kolm kilo. Sa räägid liiga palju. 4. Viisimäärus Kuu paistab heledalt. Kuu paistab nagu päike. 5
Otsustusõpetus On olemas kolme liiki otsuseid ja nende abiga saab tervet maailma kirjeldada. 1.otsused kvantiteedi järgi 2.otsused kvaliteedi järgi 3.modaliteedi järgi tehtud otsused. Õpetus kategooriatest Maailmas olevat 10 põhilist kategooriat (tähtsuse langemise järjekorras): 1. substans (nimisõna) 2. kvantiteet (asjade ulatuvus, kuju, maht) 3. kvaliteet (asjade sisu-om.s) 4. relatsioon (võrdlus, küsimus missugune?) 5. asukoht (kohamäärus) 6. aeg (küsimus millal?) 7. tegevus (tegusõna) 8. tehtavus (mida antud asjaga tehakse) 9. asend (küsimus kuidas?) 10. omamine (millega on isik või ese varustatud) 10 Kasutatud kirjandus Peter J. King ,,Sada filosoofi: maailma suurimate mõtlejateelu ja töö", Sinisukk 2005
Ainsuse osastavas (keda? mida?) käändes. Nt Hinnet päevikusse ei kirjutatud. Mitmuse nimetavas käändes. Nt Hinded on välja pandud. Mitmuse osastavas käändes. Nt Õpetaja kirjutas hinded päevikusse. Öeldise juurde kuulub sageli ÖELDISTÄIDE ja ta näitab, kes, mis või missugune alus on. Nt Kas te olete õpilased. Tallinn on Eesti pealinn. Õpetaja on nõudlik. Tavaliselt olema verbile järgnev sõna, mis iseloomustab alust. MÄÄRUSED: a) Kohamäärus määrab tegevuse koha. Vastab küsimustele kuhu? kus? kust? Nt Õpetaja kirjutas hinde päevikusse. Päevikus on hinne. Õpilased tulid klassist. b) Ajamäärus määrab tegevuse aja. Vastab küsimusele millal? Nt Täna on eksam. c) Viisimäärus määrab tegevuse viisi. Vastab küsimusele kuidas? Nt Õpilane kirjutab ilusasti. d) Hulgamäärus määrab hulga. Vastab küsimusele kui palju? Nt Õpilane kirjutas vähe. Veel hulgamäärusi, vt lk 28 õpikust.
Armastan siiakala, värsket, merelõhnalist. Korduvad määrused Samaliigilised (-mahulised) määrused eraldatakse komadega: Lonkisime tänavail, parkides ja puiesteil. (korduvad kohamäärused) Kõige raskem on tõusta esmaspäeviti, neljapäeviti ja reedeti. (korduvad ajamäärused) Eriliigilisi määrusi (vastavad eri küsimustele) komadega ei eraldata: Poisid põrutasid pühapäeval (aja-) paatidega (osaleja) parinal (viisi-) Pühajärvele (kohamäärus). Hõlmavate määruste vahele (osutavad ühele kohale või ajahetkele) komasid ei panda: Tantsukursused algavad 30. jaanuaril 2013. aastal kell 15.00 (ajamäärused) Tallinnas Hariduse tänaval Prantsuse lütseumi saalis (kohamäärused). Kui üks täiend või määrus täpsustab teist (sisult samad), eraldatakse nad komaga: Oma sünnipäeval, 25. novembril ostis Kadri paksult, lihavalt pagarilt
Ent "Metafüüsikas" on juttu ka muust, sealhulgas Jumalast, kes jääb loodusest väljapoole. Sõna "metafüüsika" ongi hakatud tõlgendama ka kui looduse suhtes teispoolse uurimist. Aristotelese petus kategooriatest. Maailmas olevat 10 philist kategooriat (tähtsuse langemise järjekorras): a)substans (nimisna) b)kvantiteet (asjade ulatuvus, kuju, maht) c)kvaliteet (asjade sisu-om.s) d)relatsioon (vrdlus, küsimus missugune?) d)asukoht (kohamäärus) e)aeg (küsimus millal?) f)tegevus (tegusna) g)tehtavus (mida antud asjaga tehakse) h)asend (küsimus kuidas?) i)omamine (millega on isik vi ese varustatud) 4 esimest kasutatakse igapäevaelus, ülejäänud on filosoofiateaduse jaoks. Sama teises vormis: Aristotelese kategooriad 2 philist: substants (mis on loomus, olemus) ja aktsidents (see, mis omistatakse substantsile) hulk, kvantiteet -kaks küünart kvaliteet -valge suhe -kahene
enamus = arvuline ülekaal (poiste enamus, häälteenamus jms) · enne = varem (ajaline mõiste; Enne II maailmasõda...); ennem = pigem (Ennem loen raamatut kui koon) · kellelegi , millestki (-gi ja -ki on alati sõna viimane silp) · igaüks käändub ainult tagumine sõnaosa (igaühele) · põhiline = baseerub millelgi peamine = kõige tähtsam (õigem kasutada) · peale = ainult kohamäärus (laua peale) pärast = ajamäärus (pärast kooli lõppu...) · "kui ka" ette ei panda koma (näide: Nii Laur kui ka Kalle jätsid eile kõik õppimata.). · "kui" ette pannakse koma, kui lause teises pooles on ka tegusõna (näiteks: Ma lähen koju, KUI sa kohe mulle seda raamatut ei anna.). Koma jääb "kui" ette panemata teise tegusõna puudumisel (näiteks: Täna on külmem ilm KUI eile.).
truuduses. Ema rääkis mulle isast. Taat mõtles oma õnnetu elu peale. Jüri abiellus Tuulega. Poiss valmistus eksamit tegema; a) kohamäärus Ta sõitis linna. Ta on linnas. Ta tuli linnast. Läksin kuni väravani. Isa tuli tagaukse kaudu b) ajamäärus Ta oli eile kodus. Isa töötab iga päev hommikust õhtuni. Töö tuleb
Nt Hinde kirjutas õpetaja päevikusse. Ainsuse osastavas (keda? mida?) käändes. Nt Hinnet päevikusse ei kirjutatud. Mitmuse nimetavas käändes. Nt Hinded on välja pandud. Mitmuse osastavas käändes. Nt Õpetaja kirjutas hinded päevikusse. Öeldise juurde kuulub sageli ÖELDISTÄIDE ja ta näitab, kes, mis või missugune alus on. Nt Kas te olete õpilased. Tallinn on Eesti pealinn. Õpetaja on nõudlik. Tavaliselt olema verbile järgnev sõna, mis iseloomustab alust. MÄÄRUSED: a) Kohamäärus määrab tegevuse koha. Vastab küsimustele kuhu? kus? kust? Nt Õpetaja kirjutas hinde päevikusse. Päevikus on hinne. Õpilased tulid klassist. b) Ajamäärus määrab tegevuse aja. Vastab küsimusele millal? Nt Täna on eksam. c) Viisimäärus määrab tegevuse viisi. Vastab küsimusele kuidas? Nt Õpilane kirjutab ilusasti. d) Hulgamäärus määrab hulga. Vastab küsimusele kui palju? Nt Õpilane kirjutas vähe. Veel hulgamäärusi, vt lk 28 õpikust.
1) Normaallaused –Suhjekt ehk alus on esimesel kohal. GS=TS=PS „Ta jookseb“ (intransitiivne), „Ta ehitab maja“ (transitiivne), „Ta on haige“. Kõik 3 tüüpi langevad kokku. 2) Kogeja-omajalause – Kogeja on lause alguses, kuid ei ole grammatiline subjekt. GS≠TS=PS „Tal on häbi“, „Talle meeldib tantsida“, „Teda huvitab botaanika“, „Tal on see hea raamat“ 3) Eksistentsiaallause – Lause alguses on kohamäärus, lõpus grammatiline subjekt, võib esineda osaalus. GS=TS≠PS „Peenral kasvavad lilled“, „Poisist kasvas mees“, „Väljas sajab vihma“. Esimesel positsioonil on koht, hiljem subjekt. Võimalik, et alus ja öeldis ei ühildu. „Peenral kasvas lilli“ 11. Semantika. Kõneleja ja kuulaja tähendus. Komponent- ja prototüüpanalüüs. Semantika - keeleteaduse haru, mis uurib keelelisi tähendusi(kõneleja tähendus ja
11. Subsidiaarsus > lähimus, lähimuspõhimõte (valdkondades, mis ei kuulu tema ainupädevusse, võtab EL meetmeid vaid juhul, kui need on tõhusamad liikmesriikide omadest) H 23. Rektsioon. alla kirjutama: Minister kirjutab kirjale alla. allkirjastama: Minister allkirjastab kirja. H 24. Lause sõnajärg. * Ajamäärus paikneb kohamäärusest tavaliselt eespool: Selts korraldas möödunud aastal (ajamäärus) Krimmis (kohamäärus) keelepäeva. * Jälgi, et valitud sõnajärg ei lubaks lauset vääriti tõlgendada: Turult leiab kehvema väljanägemisega moosiks sobivaid marju. > Turult leiab kehvema väljanägemisega marju, mis sobivad moosiks. KIRJAVAHEMÄRGID Kirja kirjutamine. 5 Tere, Mari! Tere Kiri algab suure algustähega. Lugupidamisega Heade soovidega Jutumärgid Otsekõne ja tsitaat
· They were talking all the time. They were hardly listening. Can you imagine that Sam and Susy are getting married. They hardly know each other. Määrsõnade asend Viisimäärsõnad Viisimäärsõnad seisavad verbi järel. Sihitise korral asetseb sihitise järel. She sings perfectly. She sings the song perfectly. Kohamäärsõnad Kohamäärsõnad seisavad lause lõpus, rõhutamise korral lause alguses. Kui esineb ka ajamäärus, siis kohamäärus jääb enne ajamäärust. Here we like to get together. We will eat and talk here every Friday. Kindla aja määrsõnad Kindlat aega väljendavad määrsõnad seisavad kas lause lõpus või alguses. Tomorrow I will go to Latvia. I will sail by boat tomorrow. Umbmäärased ajamäärused Umbmäärased ajamäärused asetsevad 1. verbi ees; I always go to school by bus. He usually writes me letters. 2. liitaja korral põhiverbi ees;
Konstruktsioonigrammatika peamiseks uurimisobjektiks on lihtlausete konstruktsioonid, eeskätt sellised, kus lause tähendus ei tulene vahetult tegusõna tähendusest. Konstruktsioonigrammatika käsitleb lause ülesehitust omaette keeleüksusena. 4.Lausetüüpide käsitlus: Eesti lausete põhitüübid: *Normaallaused – Ta jookseb, ta on haige *Kogeja-omalause – Kogeja lause alguses, aga ei ole grammatiline subjekt; Tal on häbi *Eksistentsiaalne – Lause alguses kohamäärus, lõpus subjekt; Peenral kasvavad lilled 11. Semantika. Komponent- ja prototüüpanalüüs. Semantika uurib keeleükstuste tähendusi ning nende muutumist; uurib keele ja reaalsete objektide suhteid; keele ja mõtlemise suhted MIDA X TÄHENDAB? Komponentanalüüs – mõisteid saab kujutada kindlal tasandil üksteise elementide kaudu Prototüüpanalüüs – keele tähendused koonduvad ümber tüüpilise esindaja, mille osad tunnused on kaotatavad 12. Pragmaatika. Kõneakti mõiste
Grammatika ja sõnavara piiril kujunevad sõnamoodustusprotsessid. Kuid ka need alluvad süntaksi seaduspärasustele. Üleminek kahesõnalausele toimub valdavalt teise eluaasta keskel. Nagu varem märgitud, realiseerib laps väliskõnes kolmeliikmelisest konstruktsioonist esialgu harilikult kaks. Enam esinevad järgmised kombinatsioonid: alus+öeldis (Andus söö), öeldis<->sihitis (mammu taha), öeldis+infinitiiv (taha juua, paneb käima), öeldis+kohamäärus (võtab sealt, paneb muru sisse) jt. Sõnalõppe kasutatakse juhuslikult või need puuduvad, mis on iseloomulik süntagmaatilisele grammatikale. Edasist arengut iseloomustab grammatiliselt õigete baaslausete ja seejärel keeruliste lausestruktuuride omandamine. Lapsel on vaja grammatika omandamiseks täita järgmised tingimused: 1) teadvustada need nähtused, millest saab keele abil infot edasi anda; 2) osata säilitada ja kasutada keelelist infot
annaabi.ee 
