− Kui |ε|=1, siis hinna tõstmine ei muuda kogutulu. − Kui |ε|<1, siis hinna tõstmine suurendab kogutulu. Nõudluse hinnaelastsus (näide) Nõudluse hinnaelastsus − Mis juhtub kogutuluga, kui tõsta hinda 1% võrra? ◦ Nõudluse hinnaelastsuse mõjurid − Praegu: hind 100 €/tonn, müük 1 000 tonni, seega kogutulu on 100 000 €. − Asenduskaupade rohkus − Arvutuste kohaselt on nõudluse hinnaelastsus |ε|=2 • Mida rohkem on asenduskaupu, seda suurem on ε. − Hinnamuutusega kohanemise aeg
Kuigi sotsialistlikud riigid on enamasti kapitalismivastased, siis Hiina on need kaks ühendanud neil toimib riigikapitalism. Hiina tähtsus pole koguaeg olnud nii suur, kui ta on tänapäeval. Kuid sellegipoolest umbes 250 aastat tagasi oli Hiina väga võimas riik, mis tootis kolmandiku kogu maailma kaubast ning sellega ületas ta isegi Euroopat. Koos teiste Aasia riikidega oli nende kogutulu 80% maailmamajandusest. 50 aastat hiljem oli Hiina Euroopaga ligikaudu võrdse kogutuluga. Sealt sai alguse langus. Pärast Teise maailmasõja lõppu väljus Mao Zedong Hiina kodusõjast võitjana ning hakkas ehitama üles kommunistlikku riiki Nõukogude Liidu eeskujul. Eraomand likvideeriti, ettevõtted riigistati ning kaupade kogustele kehtestati piirangud. Kõik investeeringud suunati otse rasketööstusesse. Mõnda aega suutis süsteem püsida, kuid lõpuks kukkus tootmine kokku ning Hiina jäi vaeseks riigiks, kelle osa maailmamajanduses oli vaid 1%
Jutt on tootmistegevusest e firma käsitlusest. MRTSLK kui suurendame töötajaid 1 töötaja võrra, kui paljudest kapitali näitajatest oleme nõus loobuma. Teisaldustulu + majandustulu = kvaasirent Maa rent; töö palk; kapital intress; ettevõtlus kasum TP (kogutoodang e koguprodukt): TP = (K, L, maa, aeg, info, ...) tootmisfunktsioon. TÄIELIKULT KONKUREERIV ETTEVÕTE e TFK i kui hinnavõtja firma piirtulu MR võrdub tooteühiku hinnaga P ning keskmise kogutuluga ATR e AR. MR = P = ATR. TÄIELIKU KONKURENTSI TURUL (TKT-l) VMPL = MRPL, kus VMPL töö(jõu)piirprodukti väärtus, MRPL - töö(jõu) piirtulu ehk piirprodukti tulu. MRPL = MPL x P = MRCL, kus MRPL - töö(jõu) piirtulu ehk piirprodukti tulu, MPL töö(jõu) piirprodukt, P hüvise (toote) ühikuhind, MRCL = MFCL tootmisteguri piirkulu ehk töö(jõu) piirkulu. Ja töö(jõu) piirkulu = palk (palgamäär)
Y =MPL L MPK K majanduskasum Y - kogutulu Esitatud valemist nähtub, et kogutulu Y jaotub palgatöötajate, kapitali omanike ja firmade vahel. Eeldusel, et tootmisfunktsioon on konstantse mastaabiefektiga, peab majanduslik kasum võrduma nulliga. Kui tootmisfunktsioonile on omane konstantne mastaabiefekt, siis kehtib järgmine võrrand: FK ,L MPK K MPL L Kui iga teguri eest makstakse vastavalt tema piirtootlikkusele, siis summa, mida makstakse tootmistegurite eest võrdub kogutuluga ning majanduskasum võrdub nulliga. Arvestuslik kasum e. raamatupidamislik kasum kui kasum sisaldab nii majanduskasumit kui ka tulu kapitali kasutamisest. Väljendub: Arvestuslik kasum= majanduskasum+MPK K Cobb-Douglase tootmisfunktsioon eeldab järgnevaid seoseid: Kapitalitulu = MPKK Y Töine tulu = MPL L (1 )Y - konstant 0 ja 1 vahel, mis väljendab kapitali (ja vastavalt 1- tööjõu) poolt teenitava tulu osakaalu kogutuludes. Cobb-Douglase tootmisfunktsioon:
TKF kindlasti majanduskahjumit (P < ATC majanduskahjum), kui aga hind on väiksem kui AVC, siis tuleks firmal lühiperioodil tootmine lõpetada, sest nn sulgemishind ongi P=AVCmin=MC; allpool sulgemishinna taset ei ole aga firmal mõtet tootmist jätkata, kuna majanduskahjum on suurem kui püsikulud TFC; 2.c; kuna tooteühiku hind P on täielikult konkureeriva firma TKF puhul võrdne ka piirtuluga MR ning keskmise kogutuluga ATR, siis tuleb vastavalt ,,kuldreeglile" valida kasumit maksimeeriv toodangu kogus põhimõttel MR=MC, seega arvestades MR ja MC kõverate lõikepunkti kogus q3; 3.b; nn kasumiläveks on hinnatase P=ATCmin, seega firma saab majanduskasumit seni, kuni tooteühikuhind ei ole langenud alla keskmiste kogukulude ATC madalaimat taset (milleks on ATC ja piirkulu MC kõvera lõikepunkt); järelikult majanduskasumit teenib firma seni, kuni hind on kõrgem kui 17 krooni; 12. 1
kasumit. Hind (price) on väärtus, mida peab klient toote saamiseks tasuma. Hinna strateegia on neljast turundusmeetmestiku osast kõige paindlikum, st kõige kiiremini muudetav. Müüjad saavad hinda tõsta või langetada sagedamini ja kiiremini kui on võimalik teisi meetmestiku elemente muuta. Hind on oluline konkurentsivõime saavutamiseks ja hoidmiseks ning väga oluline organisatsioonile, sest hind korrutatuna müüdud toodete ühikutega võrdub kindla kogutuluga. Erinevad lähtenurgad hinna käsitlemiseks lähtuvad nii tarbijast, tootjast kui ka ühiskonnast tervikuna. Milline on õige hind? Võibki öelda, et õige ja optimaalne hind on selline, mis rahuldab nii ettevõtjat kui tarbijat. Optimaalseks peetakse sellist hinda, mis olemasoleva teabe juures võimaldab loota maksimaalset kasumit" (Sepp 1995, lk.102). Olemasoleva teabena saab käsitleda eelkõige nõudluse hinnangut.
riigi võlakirjade vähene ost või müük väärtpaberibörsil d. vastavate poliitikaametite eesmärgid on erinevad 62. Kui kauba X hind alaneb 100 kroonilt 90-le ja selle tulemusena nõutav kogus kasvab 50 ühikult 60-le, siis järelikult on nõudlus: a. mitteelastne b. elastne c. vähenenud d. ühikelastne 63. Firma tõstab oma kauba müügihinda 10%. Selle tulemusena väheneb kauba nõutav kogus 20% võrra. Mis juhtub firma kogutuluga? a. firma kogutulu tõusis 10%; b. firma kogutulu langes 10% c. firma kogutulu langes 12% d. firma kogutulu langes 20%. 64. Mingil põhjusel on toimunud nõudluse ja/või pakkumise muutused. Vasta, kas mainitud muutused toovad endaga kaasa kauba tasakaaluhinna (p) ja koguse (q) kasvu (+), kahanemise (-) või ei saa muutust täpselt kindlaks määrata (?). Mis siis juhtub kui, pakkumine kasvab ja nõudlus jääb samaks: a. p= + q= -
kui piletihindu tõstetakse. Järelikult: a. mõlemad pooled pidasid nõudlust elastseks, kuigi erinevatel põhjustel b. mõlemad pooled pidasid nõudlust mitteelastseks, kuigi erinevatel põhjustel c. raudtee juhtkond pidas nõudlust mitteelastseks ja oponendid pidasid seda elastseks d. raudtee juhtkond pidas nõudlust elastseks ja oponendid pidasid seda mitteelastseks 62. Firma tõstab oma kauba müügihinda 20%. Selle tulemusena väheneb kauba nõutav kogus 10% võrra. Mis juhtub firma kogutuluga? a. firma kogutulu langes 20% b. firma kogutulu langes 10% c. firma kogutulu tõusis 8%; d. firma kogutulu tõusis 10% 63. Mingil põhjusel on toimunud nõudluse ja/või pakkumise muutused. Vasta, kas mainitud muutused toovad endaga kaasa kauba tasakaaluhinna (p) ja koguse (q) kasvu (+), kahanemise (-) või ei saa muutust täpselt kindlaks määrata (?).c) Mis juhtub, kui pakkumine kahaneb ja nõudlus jääb samaks: a. p = + q= + b. p = + q= - c. p = - q= - d. p = ? q= ?
p' = (10 9)/10 *100= 10% Kui suur on pakkumise hinna elastsus? e = a' : p' = 30% : 10%= 3 Seega, e > 1 ja S j tegemist t i t on elastse l t pakkumisega. kk i 25. Miks on turistide nõudlus restoranilõunate järele tunduvalt mitteelastsem kui kohalikel elanikel? 26. Firma tõstab oma kauba müügihinda 15%. Selle tulemusena väheneb kauba nõutav kogus 18% võrra. Mis juhtub firma kogutuluga? Läbimüük kahaneks endisest 100% kuni 82% ni ehk see oleks 0,82 0,82*q. q. Kui hind tõusis 15% võrra, siis saadav tulu oleks T = 0,82*q * 1,15 = 0,943q. Seega vähenes kogutulu 1-0,943= 0,057, s.o. 5,7% võrra. 11 Lembit Viiulp PhD IT Kolledz 27. Graafikul on toodu summaarse pakkumise S0 ja kogunõudluse D0 kõverad. Nende
c. * inflatsiooni ja tööpuuduse vahelist seost d. inflatsiooni ja SKP vahelist seost 51. Kui kauba nõudluse hinnaelastsuse koefitsient on 2,5, siis hinna langus 2 kroonilt 1,8 kroonini toob kaasa a. nõutava koguse kasvu 2,5 % võrra b. nõutava koguse vähenemise 2,5 % võrra c. * nõutava koguse kasvu 25 % võrra d. nõutava koguse kasvu 250 % võrra 52. Firma tõstab oma kauba müügihinda 10%. Selle tulemusena väheneb kauba nõutav kogus 20% võrra. Mis juhtub firma kogutuluga? a. firma kogutulu tõusis 10%; b. firma kogutulu langes 10% c. * firma kogutulu langes 12% d. firma kogutulu langes 20%. 53. Milliseid kaupu nimetatakse normaalseteks kaupadeks? a. kaubad, mille vastu tunnevad huvi psüühiliselt terved, e. nn. normaalsed inimesed b. * kaubad, mille nõudlus langeb koos sissetulekute langusega c. kaubad, mis on kantud Tarbijakaitseameti poolt normaalsete kaupade loetellu d. kaubad, mille nõudlus suureneb sissetulekute langemisega 54
c. kommertspankade laenupoliitikat d. valitsuse kontrolli ettevõtete palga ja tootluse suhte üle Question 31 (1 point) Oletame, et bensiini nõudluse hinnaelastsuse koefitsient on 0,5. Kui suur peaks olema bensiini hinna tõus, et tarbija vähendaks tarbimist 1% võrra? a. * 0,5% b. 1,0% c. 2,0% d. 5,0% Question 32 (1 point) Firma tõstab oma kauba müügihinda 20%. Selle tulemusena väheneb kauba nõutav kogus 10% võrra. Mis juhtub firma kogutuluga? a. firma kogutulu langes 20% b. firma kogutulu langes 10% c. * firma kogutulu tõusis 8%; d. firma kogutulu tõusis 10% Question 33 (1 point) Kui valitsus kehtestab bensiinile ülemise piirhinna, mis osutub siduvaks tasakaalupunktiga, siis: a. pakkumine väheneb b. nõudlus suureneb c. * tekib bensiini puudujääk d. tekib bensiini ülejääk Question 34 (1 point) Vasta joonise abil järgnevatele küsimustele. Ülejääk 200 ühikut tekib siis, kui hind on: a. 0,8 b. 1,4 c. 2
25. Negatiivne pakkumisšokk ……….. lühiperioodi kogupakkumiskõverat ja ………….kogutoodangu loomulikku taset: a) tõstab; võib alandada Teema 8 1. Keynesi risti mudelis on fiskaalpoliitika ja plaanitud investeeringud eksogeensed muutujad. Tõene 2. Reaalraha nõutav kogus: on vastassuunaliselt seotud (reaalse) intressimääraga, on samasuunaliselt seotud kogutuluga 3. Kui nominaalraha pakkumine väheneb ja teised tingimused jäävad samaks, siis LM kõver nihkub: ülespoole vasakule 4. Keynesi ristis sisaldavad plaanitud kogukulutused plaanitud: plaanitud investeeringuid, plaanitud valitsuskulutusi ning plaanitud tarbimiskulutusi 5. Likviidsuseelistuse teooria kohaselt on nominaalraha pakkumine määratud: keskpanga poolt 6
o Vallaspant o kinnispant Varalised tagatised tuleb alati kindlustada! 76) Selgita hüpoteeklaenu mõistet Hüpoteeklaen on pikaajaline laen, tavaliselt eluaseme soetamiseks, mille tagatiseks on kinnisasja pant. Vastavalt seadusele peab tagatise väärtus ületama laenusumma vähemalt 1,3 korda. 77) Loetle olulisemaid finantssuhtarve · ROI investeeringu tulusus · ROE omakapitali tulusus · Tasuvuspunkt tegevuskulud + laenuteeninduskulud jagatakse maksimaalse võimaliku kogutuluga · Laenukoormuse kattekordaja tegevustulu jagatud laenuteeninduskuluga · Hüpoteeklaenu teenindamise suhtarv põhiosa + intress + maksud + kindlustus jagatud iga kuu brutosissetulekuga Püsikohustuste suhtarv põhiosa + intressid + maksud + kindlustus + muud püsikohustused jagatud kuu brutosissetulekuga 78) 79)Mis on kinnisvaraarendus? Kinnisvaraarendus - on tegevus, mis parendab olemasolevat kinnisvara ja tõstab selle väärtust. Kinnisvaraarendus
1 0% Equals 4 (100%) 88. Kui meil on teada, et kauba W nõudlust väljendab võrrand p = 22 0,2q ja pakkumist võrrand p = 2 + 0,2q. Valemis p tähistab kauba hinda ja q kogust. Leia kauba W tasakaalukogus q. Student Response Value Correct Answer 1. 10 0% Equals 50 (100%) 89. Firma tõstab oma kauba müügihinda 10%. Selle tulemusena väheneb kauba nõutav kogus 20% võrra. Mis juhtub firma kogutuluga? Kui suureneb, siis kirjutage palju suureneb, kui väheneb siis kirjutage palju väheneb miinusmärgiga. NB! Vastus kirjutada ilma protsendi sümbolita(%)! Student Response Value Correct Answer 1. -10 0% Equals -12 (100%) 90. Aastane inflatsioon oli 4,2 %. Kui suur peaks olema järgmisel aastal makstav indekseeritud pension, kui jooksval aastal oli see 3400 krooni? NB! Ümarda tulemus täisarvuks!
IS kõver ja LM kõver moodustavad IS-LM mudeli, mis seletab kogunõudluse kõvera. Kogunõudluse ja kogupakkumise mudeli kaasutatakse kasutavad majandusliku aktiivsuse lühiperioodi fluktuatsioonide analüüsimiseks. 11. Kui investeeringud, maksud ja avaliku sektori kulutused on konstantsed, siis plaanitud kulutuste joon PE on positiivse tõusuga ning arvväärtusega MPC 12. Mudelis Keynesi rist näitab 45-kraadi joon seda, et tegelikud kulutused on alati võrdsed kogutuluga 13. Kui kogutulu ületab plaanitud kulutusi, siis firmad vähendavad tootmist, kuna mitteplaneeritud varude akumulatsioon on positiivne 14. Kui tarbimisfunktsioon on C=100 + 0,8 (Y–T), siis avaliku sektori kulutuste multiplikaator on 5 15. Kui tarbimisfunktsioon on C=100 + 0,8 (Y–T) ning maksud alanevad ühe rahaühiku võrra, siis tasakaalutulu kasvab 4 rahaühikut 15. Kui tarbimisfunktsioon on C=100 + 0,8 (Y–T) ning mõlemad, nii maksud kui ka avaliku sektori kulutused
töö(jõu) piirprodukt „korrutatud“ tooteühiku hinnaga võrdub töötajatele makstava palgaga 6. Majanduskasum võrdub nulliga kui: tootmisteguritele makstakse vastavalt nende piirproduktile ja kehtib konstantne mastaabiefekt 7. Olgu tarbimisfunktsioon C=200+0,7(Y-T) ja maksu funktsioon T=100+t1*Y ning Y=50*K0,5*L0,5, kuusjuures K=100 ning L=100. Kui t1 suureneb 0,2-lt 0,25-le, siis C väheneb: 175 üh. 8. Klassikalises fikseeritud kogutoodanguga (kogutuluga) mudelis on reaalse intressimäära alanemise kõige tõenäolisemaks: maksukoormuse kasv 9. Kui klassikalises, fikseeritud kogutoodanguga (tuludega) mudelis on intressimäär liialt madal, siis investeeringud on liialt ...... ning toodangu nõudlus..... pakkumist. Suured; ületab 10. Olgu tasakaalu SKP (Y) 5000. Tarbimisfunktsiooni võrrand on C=500+0,6(Y-T). Maksud (T) on 600, avaliku sektori kulutused G on 1000. Investeeringud on esitatud
I < Id on alatootmine, tootmist suurendada. Säästud võrduvad alati tegelike investeeringutega. S = Id , kui toodang on tasakaalus ja I = Id 10.RAHVAMAJANDUSE KOGUTULU MÄÄRAMINE Avaliku sektori kulutused (G) kaupade ja teenuste ost avaliku sektori poolt, nad ei sisalda kodumajapidamistele ja ettevõtetele tehtavaid tulusiirdeid. G mõjutab tasakaalutulu, kuna on kogutulu üks komponent ning maksud ja tulusiirded kasutatavat tulu. Mudelis on kasutatav tulu võrdne rahvusliku kogutuluga. Eeldatakse, et G on autonoomne ja ei sõltu kogukulutustest. E = C + Id + G Lisades juurde ka netoekspordi (X M), moodustuvad kogukulutused E = C + Id + G + (X M) Eksporti käsitletakse konstentsena antud riigi tulutaseme suhtes, aga import ei ole SKP suhtes autonoomne. Impordifunktsioon: M = Mo + mY, kus Mo autonoomne import, m impordi piirkalduvus Lihtsustuse huvides käsitletakse antud peatükis importi M = Mo ja seega netoeksporti kui konstantset suurust.
disaini, administratiivset juhtimist, palgasüsteeme jne y funktsionaalne tasand võrreldakse tööstusharu analoogseid funktsioone täitvaid ettevõtteid y üldine tasand seire ületab konkurentide ja tööstusharu tasandi. Kriteeriumiks on võime rakendada kogemust oma tegevusvaldkonnas. Tasuvusanalüüs määratakse toote kogus, mille puhul toote valmistamise kulud võrdsustuvad kogutuluga ja millest alates tekib kasum. Projekti hindamine projekt koosneb aja jooksul toimuvate majanduslike tegevuste jadast. Projekti analüüs kujutab endast tulevaste sündmuste hindamist. Hindamine koosneb kahest osast: eeldatavate tulude ja kulude kindlaksmääramisest ja hinnangu andmisest investeerimisvõimalustele. Ettevõtte konkurentsivõime põhitegurid (kriteeriumid) Ettevõtte konkurentsivõime põhitegurid on: y paindlikkus y kvaliteet
Nad EI sisalda kodumajapidamistele ja firmadele tehtud tulusiirdeid. Kolmesektoriline majandus Kuna tegu lisaks kahele sektorile (kodumajapidamised ja firmad) ka avalikule sektorile, siis AD= C+Id+G Mudelis eeldatakse, et avaliku sektori kulutused on autonoomsed, st kasutatavast tulust sõltumatud. Majanduse tasakaal Kolmesektorilise majanduse tasakaalu korral peab olema rahuldatud järgmine tingimus: Y=AD=C+Id+G Kasutatav tulu Kahesektorilises majanduses võrdub kasutatav tulu kogutuluga (Y=Yd). Kolmesektorilises majanduses võrdb kasutatav tulu saadud tulu (Y) ja makstud maksude (TA) vahe ning saadud tulusiirete (TR) summaga: Yd=Y TA+TR. Tarbimisfunktsioon Kahesektorilises majanduses on funktsiooni võrrand: C=C0+cYd. Kolmesektorilises majanduses: C=C0+cYd=C0+c(YTA+TR). Netomaksud kujutavad endast makstud maksude ja saadud tulusiirete vahet: T=TATR. Tarbimisfunktsioon (2) Seega, kolmesektorilises majanduses on tarbimisfunktsioonil järgmine kuju: C=C0+cY+cT
puhul kogutulude ja kogukulude summad on võrdsed: ettevõttel kujuneb nn nullkasum kasumilävel pole majanduskahjumit, kuid ei teenita ka majanduskasumit kasumilävel TR=TC Kasumi maksimeerimise kuldreegli e optimaalse toodangukoguse valiku printsiibi kohaselt peaks ettevõte valmistama toodangukoguse, mille piirtulu võrdub piirkuluga (MR=MC). TKF-i kui hinnavõtja firma piirtulu MR võrdub tooteühiku hinnaga P ning keskmise kogutuluga ATR e AR MR=P=ATR Lühiperioodil SR võib täielikult konkureeriv firma TKF teenida majanduskasumit (TR>TC) olla kasumilävel, kus TR = TC teenida majanduskasumit, kuid jätkates tootmist (tingimusel, et majanduskasum < TFC) olla sulgemispunktis lõpetada kahjumi tõttu tootmise ja lahkude tegevusvaldkonnast Sulgemishind on turuhind, mis katab täpselt ettevõtte keskmised muutuvkulud AVC,kuid mitte rohkem, nii et ettevõtte seisukohalt on
disaini, administratiivset juhtimist, palgasüsteeme jne y funktsionaalne tasand võrreldakse tööstusharu analoogseid funktsioone täitvaid ettevõtteid y üldine tasand seire ületab konkurentide ja tööstusharu tasandi. Kriteeriumiks on võime rakendada kogemust oma tegevusvaldkonnas. Tasuvusanalüüs määratakse toote kogus, mille puhul toote valmistamise kulud võrdsustuvad kogutuluga ja millest alates tekib kasum. Projekti hindamine projekt koosneb aja jooksul toimuvate majanduslike tegevuste jadast. Projekti analüüs kujutab endast tulevaste sündmuste hindamist. Hindamine koosneb kahest osast: eeldatavate tulude ja kulude kindlaksmääramisest ja hinnangu andmisest investeerimisvõimalustele. 1.3. Operatsioonifunktsioonide kriteeriumid Operatsioonifunktsioonide kriteeriumid on: y kvaliteet y paindlikkus y kiirus y hind (tootmiskulud) 1.4
Internetipangandusele. Samuti on juhtimiskulusid vähendanud ka pankade liitumised. Finantsanalüüs: kasumi suhtarvud I Puhaskasumiga seotud näitajad: ·omakapitali tootlus 39 (puhaskasum jagatud omakapitaliga, ROE), ·varade tootlus (puhaskasum jagatud koguvaraga, ROA), II Puhas intressimarginaal (puhas intressikasum jagatud intressitootvate varadega, NIM), III Kogutuluga seotud näitajad: ·puhastulukus (puhaskasum jagatud kogutuludega, PM ), ·varade tootlikkus (kogutulud jagatud koguvaradega, AU) IV Intressiväline tulukus (intressivälised tulud jagatud intressiväliste kuludega) Pankade usaldatavusnormatiivid Panga netoomavahendite minimaalsuurus peab olema vähemalt 5 miljonit eurot. Netoomavahendite hulka kuuluvad panga esmased omavahendid ja täiendavad omavahendid (kokku brutoomavahendid),
Ärilaenude analüüsimisel kasutatakse rahvusvaheliselt põhiliselt kahte suhtarvu: tasuvuspunkti ja laenukoormuse kattekordajat. Tasuvuspunkt põhineb kinnisvaraobjekti maksimaalsel võimalikul kogutulul ehk tulul, mida peaks näiteks konkreetne büroohoone tootma 100 protsendilise väljarenditavuse korral. Seejuures ei ole sealt tegevuskulusid veel maha arvestatud. Tasuvuspunkti leidmisel jagatakse tegevuskulude ja laenuteeninduskulude summa maksimaalse võimaliku kogutuluga. Maailmas on laenuandjate jaoks reeglina aktsepteeritav tasuvuspunkti maksimaalne suurus 0,85. Laenukoormuse kattekordaja põhineb aga puhtal tegevustulul (ingl. k. net operating income), mis saadakse maksimaalsest võimalikust kogutulust vakantsuse tõttu saamata jääva rendi ja tegevuskulude mahaarvamisel. Laenukoormuse kattekordaja leidmiseks jagatakse puhas tegevustulu laenuteeninduskuluga. Reeglina on sobiv laenukoormuse kattekordaja suurus vähemalt 1,3. (Ibid., 172) 2
Kuna sissetulekud jagunevadki tarbimiseks ja säästmiseks, siis MPC ja MPS-i summa peab andma kokku ühe (MPC + MPS = 1). Yd tähistab kasutatavat tulu, mis saadakse, kui isiklikust tulust lahutatakse isiklikud netomaksud, st üksikisiku tulumaks miinus tulusiirded avalikust sektorist (meie oma näites eeldasime, et avalik sektor puudub, sellisel juhul on Yd võrdne kogutuluga ehk SKP-ga) . Seega peamine tarbimist mõjutav tegur on sissetulekute tase. Põhimõtteliselt on säästmine see osa sissetulekutest, mida inimesed ei kuluta tarbimiskaupadele. See osa tuludest, mis majanduses säästetakse, kasutatakse investeerimiseks. Nii nagu tarbimine, on ka säästmine peamiselt ära määratud sissetulekute poolt. Enamasti, mida suuremad on sissetulekud, seda suurema osa inimesed oma tuludest säästavad
Efektiivne maksumäär näitab kuidas maksubaasi muutused mõjutavad maksusumma muutusi. Maksumäär võib olla 29 progresseeruv (astmeline), proportsionaalne (maksumäär iga tuluastme korral sama) või regresseeruv (tulu suurenedes maksumäär väheneb). Maksukoormus summa, mida maksusubjekt peab maksudena riigile ja kohalikule omavalitsusele maksma võrreldes tema kogutuluga või kaupade-teenuste väärtusega. Võib vaadelda ka riigi tasemel ja maksude kogusummat võrreldakse SKP mahuga. Piirmaksumäär MTR iseloomustab maksumäärade muutust sõltuvalt tulust. Leitakse maksusumma muutuse ja maksustatava tulu muutuse suhtena MTR= delta T/ delta Y. Üldine maksukoormus EAD olukord, kus valitsuse kulud ületavad tulusid Maksude ülekandumine maksude siire otseselt maksukohuslaselt teistele majandussubjektidele (maksukoormuse siire)
Kui palju muutus läbimüük (kogus) protsentuaalselt? q' = (13 10)/ 10 *100= 30% 2. Kui palju muutus hind protsentuaalselt? p' = (10 9)/10 *100= 10% Kui suur on pakkumise hinna elastsus? e = a' : p' = 30% : 10%= 3 Seega, e > 1 ja tegemist on elastse pakkumisega. 25. Miks on turistide nõudlus restoranilõunate järele tunduvalt mitteelastsem kui kohalikel elanikel? 26. Firma tõstab oma kauba müügihinda 15%. Selle tulemusena väheneb kauba nõutav kogus 18% võrra. Mis juhtub firma kogutuluga? Läbimüük kahaneks endisest 100% kuni 82% ni ehk see oleks 0,82*q. Kui hind tõusis 15% võrra, siis saadav tulu oleks T = 0,82*q * 1,15 = 0,943q. Seega vähenes kogutulu 1-0,943= 0,057, s.o. 5,7% võrra. 11 Lembit Viiulp PhD IT Kolledz 27. Graafikul on toodu summaarse pakkumise S0 ja kogunõudluse D0 kõverad. Nende lõikepunktis kogutoodangu tasemel Qe on tegemist tööjõu täishõivega. Milline allpool
d) pakkumise vähenemise tõttu. 45. Kui ühiskonnas toodetakse kaupu, mida tarbijad vajavad, siis iga kauba a) hind võrdub kauba keskmise kogukuluga; b) hind võrdub piirkuluga; c) piirkulu võrdub piirtuluga; d) hind võrdub piirtuluga. Seminar 5 Monopol (9-10 õppenädal) 1. Missugust kasumit saab monopol, kui tooteühiku hind võrdub keskmise kogukuluga? Missugust kasumit saab monopol siis, kui hind ületab keskmise kogukulu ? kui monopoli toote hind võrdub keskmise kogutuluga ATC, siis saab ta nn. normaalkasumit, kui aga p>ATC, siis majanduslikku kasumit 2. Mida kujutab endast hinnadiskriminatsioon? Tooge näiteid. 3. Monopolil a) ei ole pakkumiskõverat; b) on võime kujundada toodangu hinda; c) on negatiivse tõusuga nõudluskõver; d) kõik eelnev on õige. 4. Monopoli piirtulu on antud tootmistasemel 3 krooni ja piirkulu on 2 krooni. Kasumi maksimeerimiseks peaks ta: a) jätma tootmismahu ja tooteühiku hinna samaks;
annaabi.ee 
