Jadaühenduste uurimise tööleht (0)

Lõik failist

Sarnased õppematerjalid

8

doc

Juhtide jada- ja rööpühendus.

Lustivere Põhikool JUHTIDE JADA- JA RÖÖPÜHENDUS Referaat Egle Kadastik 9.klass Juhendaja õp. Eigo Jürgenson Lustivere 2010 -1-  Sisukord 2 Sisukord. 3 Juhtide jadaühendus ­ joonis 1, joonis 2, tabel 3. 4 Jadaühenduse seaduspärasused. 5 Juhtide rööpühendus ­ jadaühenduse näidisülesanne, joonis 3. 7 Rööpühenduse seaduspärasused, rööpühenduse näidisülesanne. JUHTIDE JADAÜHENDUS -2-  Ühes ja samas vooluringis võib korraga olla mitu elektri tarvitit. Näiteks laevalgustis võib samaaegselt põleda mitu lampi; reguleerimaks voolutugevust mingis elektriseadmes, on koos seadmega vooluringi ühendatud ka reostaat jne. Joonis 1. Kaks ühesugust jadamisis

Füüsika

5

docx

Laboratoorne töö Ohmi seadus (simulatsioon)

Laboratoorne too Ohmi seadus (simulatsioon) Too eesmark: teha kindlaks seos tarbija otstele rakendatud pinge ning tarbijat labiva voolutugevuse vahel. Toovahendid: PHET arvutisimulatsioon "Virtuaalne vooluringi labor" https://tinyurl.com/ohmiseadus Too kaik: 1. Tutvu virtuaalse vooluringi labori voimalustega. Moned vihjed: a) vooluringi osade uhendamiseks vea nad napuga toolauale; b) osadeeemaldamiseksvooluringist hoia nappu eemaldataval elemendil, ,,loika" ta lahti ja siis tosta tooriista kasti tagasi. c) uhenduste katkestamiseks hoia nappu soovitud kohal ja ,,loika" see kaaridega lahti, d) kui soovid muuta vooluringi osade omadusi, siis puuduta vastavat elementi napuga ja ,,reguleeri" ekraani alumisse ossa ilmuvast menuust soovitud omadust (pinget, takistust vms). 2. Koosta simulatsioonis kasutada olevatest vooluringi elementidest vooluringi mudel, mis koosneb KAHEST HOOGLAMBIST, LULITIST, PATAREIST ja UHENDUSJUHTMETEST, ,,lohistades" need ,,tooriistakastist" to

Füüsika

40

doc

Elektrotehnika laboritööd

SISUKORD 1. Laboritööde tegemise kord ja ohutustehnika................................................5 2. Laboritöö nr. 1...................................................................................6 Elektritakistuse mõõtmine............................................................................................6 3. Laboritöö nr. 2................................................................................. 7 Ohmi seaduse katseline kontrollimine (ahela osa kohta...............................................7 3. Laboritöö nr. 3...................................................................................8 Vooluallika emj. (allikapinge) ja sisetakistuse määramine..........................................8 5. Laboritöö nr. 4...................................................................................9 Kirchoffi II seaduse katseline kontrollimine.....................................

Elektrotehnika

4

pdf

Alalisvool - valemid

Valemid ­ alalisvool Valemid ­ alalisvool 1. Voolutugevuse definitsioon 1. Voolutugevuse definitsioon kus I ­ voolutugevus juhis (A), q ­ juhi ristlõiget läbinud laeng (C), t ­ ajavahemik, mille jooksul juhti laeng läbis kus I ­ voolutugevus juhis (A), q ­ juhi ristlõiget läbinud laeng (C), t ­ ajavahemik, mille jooksul juhti laeng läbis 2. Voolutugevuse arvutamine 2. Voolutugevuse arvutamine kus I ­ voolutugevus juhis (A),

Füüsika

24

docx

Elektrivool

Elektrivool 1.Elektrivool , selle tekkimise tingimused Elektrivool on vabade laengukandjate suunatud liikumine . Elektrivoolu tekkimiseks peab olema täidetud kaks tingmust : 1) Aines peab leiduma piisavalt vabu laengukandjaid (osakesi , mis liiguvad ) Peab mõjuma elektrijõud (peab leiduma likumise tekitaja ) Vabadr laengukandjad on elektrilaenguga osakesed , mis saavad liikuda kogu vaadeldava ainekoguse või keha piires . Mettallides on vabadeks laengukandjateks pp , juhtivuselektronid ehk ühistunud valetselektronid vedelikes ja gaasides aga negatiivsed ja positiivsed . Vabade laengukandjate sisalduse alusel jagunevad ained juhtideks , dielektrikuteks ja pooljuhtideks . Juhid on ained , milles vabade laengukandjate arv ei erine väga palju aatomite (või molekulide) üldarvust . Mitmevalentsesmetallis on vabu elektrone isegi rohkem kui aatomid . Ained loetakse juhiks aga ka ss , kui mitme tuhande aatom

Füüsika

26

doc

Alalisvool

Alalisvool SISUKORD Sisukord ............................................................................................................................................................. 1 1.Elektrivool. Voolutugevus. ..

Füüsika

14

docx

Elekter metallides

Füüsika Elekter metallides Voolu tekkimise tingimused: Vabad laengukandjad Neile mõjuvad elektrijõud Elektrivooluks nim elektrilaengute suunatud liikumist Alalisvool Alalisvooluks nim elektrivoolu, mille tugevus ja suund ajas ei muutu. Voolutugevus Elektrivoolu mõõduks on voolutugevus, tähis I ja ühik üks amper (1A – SI-süsteemi ühik) Voolutugevus on võrdne ajaühikus juhi ristlõiget läbiva laengu suurusega. I = q/t I – voolutugevus amprites q – laengu suurus kulonites t – aeg sekundites Voolutugevust määravad suurused Voolutugevus I sõltub elektronide suunatud liikumise kiirusest v ja laengukandjate kontsentratsioonist n. Laengukandjate kontsentratsiooniks n nim laengukandjate arvu ruumalaühikus n = N/V Kus N on laengukandjate arv ja V on vaadeldav ruumala. vk = s/t = l/t l=v*t Vaatleme silindrikujulist elektrijuhti ruumalaga V = ls Saame n = nV = nls Kui iga laengukandja laeng on

Füüsika

34

doc

Elektrotehnika vastused

1. Elektrilaeng ja elektriväli. Potentsiaal ja pinge. Elektrilaeng e. laeng on füüsikaline suurus, mis näitab kui tugevasti laetud kehad osalevad elektrilises vastastikmõjus. Tähis q, ühik 1C (kulon) Laengud jaotatakse kokkuleppeliselt positiivseteks (+) ja negatiivseteks (). Samaliigilise laenguga kehad tõukuvad ja eriliigilise laenguga kehad tõmbuvad. Elektrilaengu väärtus on positiivse laengu puhul positiivne arv ja negatiivse laengu puhul negatiivne arv. Neutraalsele osakesele või kehale võidakse omistada elektrilaengu väärtus 0. Elektriväli on elektrilaengu poolt tekitatud ruumis leviv pidev väli, mis mõjutab teisi ruumis paiknevaid elektrilaenguid. Elektrivälja potentsiaal on füüsikaline suurus, mis võrdub mingisse elektrostaatilise välja punkti asetatud elektrilaengu potentsiaalse energia ja laengu suuruse suhtega. Kui me tähistame potentsiaali tähega , siis kus Wp on laengu potentsiaalne energia ja q on laengu suurus. Potentsiaal on sk

Elektrotehnika ja elektroonika

Kommentaarid (0)