50 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
~ 3 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2016-06-05
Kuupäev, millal dokument üles laeti
3 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
AnnaAbi
Õppematerjali autor
Millist juhtide ühendust nimetatakse jadaühenduseks? Kujutage see ühendusviis ka skeemina. jadaühendus on voolutarvitite selline ühendusviis mille korral kõiki tarviteid läbib sama tugevusega elektrivool. Jadaühenduses olevate tarvitite või takistite kogutakistus võrdub üksikute takistuste summaga. Jadaühenduses olevatel takistustel olev kogupinge on võrdne takistitel olevate pingelangude summaga. Jadaühenduses olevatel takistitel on koguvool alati konstantne. SKEEM: 1. Milline elektriline suurus on ühesugune kõikide järjestikku ühendatud juhtide jaoks? Järjestikku ühendatud juhtide puhul on ühiseks elektriliseks suuruseks voolutugevus(Amper). 2. Kuidas leida vooluringi kogutakistus, kui on teada jadamisi ühendatud juhtide takistused? Voluringi kogutakistuse leiame nii kui rakendame valemit R=R1+R2+R3 3. Kuidas leida pinget vooluringi lõigus, mis koosneb kahest jadamisi ühendatud juhist, kui pinge üksikutel j
Tartu Kutsehariduskeskus Maare Simo EV113 Iseseisev töö füüsikas Tartu 2014 2.Millist juhtide ühendust nimetatakse jadaühenduseks? Kujutage see ühendusviis ka skeemina. jadaühendus on voolutarvitite selline ühendusviis mille korral kõiki tarviteid läbib sama tugevusega elektrivool. Jadaühenduses olevate tarvitite või takistite kogutakistus võrdub üksikute takistuste summaga. Jadaühenduses olevatel takistustel olev kogupinge on võrdne takistitel olevate pingelangude summaga. Jadaühenduses olevatel takistitel on
1. Milliste juhtide ühendust nimetatakse jadaühenduseks? Kujutage see ühendusviis ka skeemina. Jadaühendus on elektriahela elementide ühendusviis, mille puhul on kõik elemendid ühendatud vooluahelasse järjestikku. 2. Milline elektriline suurus on ühesugune kõikide järjestikku ühandatud juhtide jaoks. Kõigi juhtide voolutugevus on sama suur. I = I1 = I2 = ... = In 3. Kuidas leida vooluringi kogutakistus, kui on teada jadamisi ühendatud juhtide takistused? Jadaühenduses on ahela kogutakistus võrdne kõigi juhtide takistuste summaga. R = R1 + R2 + ... Rn 4. Kuidas leida pinget vooluringi lõigus, mis koosneb kahest jadamisi ühendatud juhist, kui pinge üksikutel juhtidel on teada? Kogupinge on võrdne üksikute lõikude pingete summaga. U = U1 + U2 + ... Un 5. Millist juhtide ühendust minetatakse rööpühenduseks? Kujutage seda skeemilt. Rööpühenduseks nimetatakse sellist ühendusviisi, kus voolutugevus jaguneb kõikide juh
U-juhi otstele rakendatud pinge [1V] R-juhi takistus[1 oom] · Juhi takistus on 1 oom, siis kui pingel 1V läbib seda juhti vool tugevusega 1A. Juhi takistus sõltub: 1)võrdeliselt juhi pikkusest 2)pöördvõrdeliselt juhi ristlõike pindalast 3)materjalist 4)temperatuurist. · Laetud osakeste korrapärasel liikumisel juhis teevad elektrivälja jõud tööd. Seda tööd nim elektrivoolu tööks. · Elektrivoolu võimsus võrdub voolu töö ja selle sooritamiseks kulunud ajavahemiku suhtega. A-elektrivoolutöö[1J] I-voolutugevus [1A] U-pinge[1V] R-takistus[1oom] t-aeg[1s] q-laegn[1C] P-võimsus[1W] Ohmi seadus suletud vooluringi kohta: voolutugevus suletud vooluringis on võrdeline vooluallika elektromotoorjõuga ja pöörvõrdeline selle vooluringi kogu takistusega. I-voolutugevus[1A] E-elektromotoorjõud[1V]
negatiivsete laengute vahel omandab keha elektrilaengu. Niisugust keha nimetatakse elektriliselt laetud kehaks ja laengute andmist kehale elektriseerimiseks. Elektriseerimine on kehale elektrilaengu andmine hõõrumise, elektrostaatilise induktsiooni või laetud kehaga puudutamise teel. Elektriseeritud keha võib pikemaks ajaks säilitada oma laengu olenevalt keha mõõtmetest ja ümbritsevast keskkonnast. Elektrilaengute jäävuse seadus on füüsika seadus, mille kohaselt iga elektriliselt isoleeritud süsteemi elektrilaengute algebraline summa on jääv. Niisuguses süsteemis võivad tekkida uued laetud osakesed, kuid kõigi uute osakeste summarne elektrilaeng on alati 0. Elektiseerimine pole laengute tekitamine, vaid erinimeliste laengute teineteisest eraldamine. + + - - + -
Elektrivool 1.Elektrivool , selle tekkimise tingimused Elektrivool on vabade laengukandjate suunatud liikumine . Elektrivoolu tekkimiseks peab olema täidetud kaks tingmust : 1) Aines peab leiduma piisavalt vabu laengukandjaid (osakesi , mis liiguvad ) Peab mõjuma elektrijõud (peab leiduma likumise tekitaja ) Vabadr laengukandjad on elektrilaenguga osakesed , mis saavad liikuda kogu vaadeldava ainekoguse või keha piires . Mettallides on vabadeks laengukandjateks pp , juhtivuselektronid ehk ühistunud valetselektronid vedelikes ja gaasides aga negatiivsed ja positiivsed . Vabade laengukandjate sisalduse alusel jagunevad ained juhtideks , dielektrikuteks ja pooljuhtideks . Juhid on ained , milles vabade laengukandjate arv ei erine väga palju aatomite (või molekulide) üldarvust . Mitmevalentsesmetallis on vabu elektrone isegi rohkem kui aatomid . Ained loetakse juhiks aga ka ss , kui mitme tuhande aatom
klemmidele ühendada tarviti, läbib teda elektrivool, mis teeb kasulikku tööd. Suletud vooluringis liiguvad positiivsed laengud potentsiaali kahanemise suunas. Energiaallikas liiguvad positiivsed laengud potent- siaali kasvamise suunas. Laengute ümberpaiknemi- ne allika sees on võimalik ainult kõrvaljõudude abil. Elektromotoorjõud E on kõrvaliste jõudude (mitteelektrilise energiaallika) poolt tehtud mõõt laenguühiku kohta Wk E= q Wk kõrvaliste jõudude tehtav töö dzaulides (J) q laeng kulonites (C) Elektromotoorjõud (emj., uuema nimetusega allika- pinge) on põhjus, mis tekitab ja säilitab elektrivoolu suletud vooluringis. Ühikuks on volt (V). Elektromotoorjõud on 1 volt, kui laengu 1 kulon ümberpaigutamiseks allikas kulub tööd 1 dzaul. Laengute ümberpaigutamisel positiivse ühiklaengu viimiseks läbi allika sisemuse miinuspooluselt pluss- poolusele tehakse tööd, mille tulemusena eraldub allikas soojust
klemmidele ühendada tarviti, läbib teda elektrivool, mis teeb kasulikku tööd. Suletud vooluringis liiguvad positiivsed laengud potentsiaali kahanemise suunas. Energiaallikas liiguvad positiivsed laengud potent- siaali kasvamise suunas. Laengute ümberpaiknemi- ne allika sees on võimalik ainult kõrvaljõudude abil. Elektromotoorjõud E on kõrvaliste jõudude (mitteelektrilise energiaallika) poolt tehtud mõõt laenguühiku kohta Wk E= q Wk kõrvaliste jõudude tehtav töö dzaulides (J) q laeng kulonites (C) Elektromotoorjõud (emj., uuema nimetusega allika- pinge) on põhjus, mis tekitab ja säilitab elektrivoolu suletud vooluringis. Ühikuks on volt (V). Elektromotoorjõud on 1 volt, kui laengu 1 kulon ümberpaigutamiseks allikas kulub tööd 1 dzaul. Laengute ümberpaigutamisel positiivse ühiklaengu viimiseks läbi allika sisemuse miinuspooluselt pluss- poolusele tehakse tööd, mille tulemusena eraldub allikas soojust
annaabi.ee 
Kõik kommentaarid