I’1 I’3 I’2 I’’2 R’=R1+ =3+ =5,4 R1 I’2 R2 R3 R2+R3 4+6 E1 E2 Tegelik I1’= E1/R’= 27/ 5,4= 5A vool E1 U’ab = E1- I1’R1= 27- 5x3=12V I1 5 -2,67 2,33 I2’= Uab/R2= 12 / 4 = 3A I2 3 4 -1 I3’= Uab/RR3=R12 / 6 =3x6 2A
R2R3 4*6 I'1 I'3 I'2 I''2 R'=R1+ =3+ =5,4 R1 I'2 R2 R3 R2+R3 4+6 E1 E2 Tegelik I1'= E1/R'= 27/ 5,4= 5A vool E1 U'ab = E1- I1'R1= 27- 5x3=12V I1 5 -2,67 2,33 I2'= Uab/R2= 12 / 4 = 3A I2 3 4 -1 I3'= Uab/RR3=R12 / 6 =3x6 2A
Võrumaa Kutsehariduskeskus MH-08 Elektrotehnika Kodutöö nr.1 Kristen Lalin MH-08 Juhendaja: Viktor Dremljuga Väimela 2008 2 Sisukord Sissejuhatus.................................................................................................................................4 Kokkuvõte...................................................................................................................................8 Kasutatud materjalid................................................................................................................... 9 3 Sissejuhatus Selle kodutöö ülesandeks on õppida tundma Ohmi seadust ning ka Kirhhoffi I seadust. Kuidas arvutada võimsusi, arvutada voolutugevusi ning pinget. Alguses lihtsustan skeem
I I₅R₅ + I₂R₂ + I₄R₄ = E₂ + E₄ + E₅ II I₆ R₆ - I₄R₄ - I₃R₃ = E₆ - E₄ - E₃ III I₁R₁ + I₃R₃ - I₂R₂ = E₃ - E₂ +E₁ 2. Kontuurvoolumeetod Selleks, et lahendada ülesannet kontuurvoolu meetodil tuleb skeemi esmalt lihtsustada. Selleks eemaldan liiasused, antud juhul voltmeetrid ning ühendan omavahel maandused. Seejärel määran voolu arvatavad suunad ning koostan tekkinud harude kohta kontuurid, milles voolab sama vool. Kolme haru kohta saan koostada 3 võrrantit, mille lahendamisel saan teada voolutugevused (ja tegelikud voolusuunad) ning otsitava elektromotoorjõu E₁. Joonis 3. Lihtsustatud skeem voolukontuuridega. I₁₁・(R₂ + R₄ + R₅) - I₂₂・R₄ - I₃₃・R₂ = E₂ + E₄ + E₅ - I₁₁・R₄ + I₂₂・(R₃ + R₄ + R₆) - I₃₃・R₃ + J₇ • R₆ = E₆ - E₄ - E₃
KODUTÖÖ NR. 1 Võrumaa Kutsehariduskeskus Elektrotehnika Ando Kaupmees Sisukord 1. Lähteülesanne ...............................................................................................................2 2. Töö käik.........................................................................................................................3 2.1. Takistuste arvutamine.............................................................................................3 2.2. Pinge arvutamine....................................................................................................9 2.3. Voolutugevuse arvutamine...................................................................................12 2.4. Võimsuse arvutamine...........................................................................................16 3. Kodutöö nr. 1 kokkuvõte......................................................................................
Pinge aktiivkomponent: U 600 I= = = 6,49 A Z 92,45 U a = I r = 6,49 91,1 = 591,2V Pinge mahtuvuslik komponent: U C = I X C = 6,49 7,94 = 51,53V Pinge induktiivkomponent: U L = I X L = 6,49 6,19 = 40,17V Nurgad: r 91,1 cos = = = 0,985 Z 92,45 sin = 1 - cos 2 = 1 - 0,985 2 = 0,17 X L - X C 6,19 - 7,94 tan = = = -0,019 r 91,1 Kogu ahela vool ja P; Q; S: U 600 I= = = 6,49 A Z 92,45 P = U I cos = 600 6,49 0,985 = 3836W Q = U I sin = 600 6,49 0,17 = 662 var S = U I = 600 6,49 = 3894VA Elementide P; Q; S: 1) I=4,14A U=422,28 V R1=100 Z1=102 r 100 cos = = = 0,98 Z 102 sin = 1 - cos 2 = 1 - 0,98 2 = 0,197 P = U I cos = 422,28 4,14 0,98 = 1713W Q = U I sin = 422,28 4,14 0197 = 344,4 var S = U I = 422,28 4,14 = 1748,2VA 2)
DU r= DI Suurus r kannab siin nimetust diferentsiaaltakistus. Lineaarset ahelat võib defineerida ka kui niisugust ahelat, kus siinuseline sisendpinge sagedusega f tekitab selle ahela väljundil samuti siinuselise pinge sagedusega f. Samuti on siinuseline pinge selle ahela mistahes punktide vahel, aga ka vool, mis läbib selle ahela mistahes elementi. Lineaarset ahelat võib defineerida veel kui ahelat mis allub superpositsiooni printsiibile. Viimane tähendab, et juhul kui sisendile on rakendatud üheaegselt signaalid x1(t) ja x2(t), on nende signaalide poolt tekitatud väljund F1+2(t) võrdne väljundite F1(t) ja F2(t) summaga, juhul kui signaale x1(t) ja x2(t) rakendatakse sisendile eraldi. Lineaarseteks komponentideks saame nimetada ideaalseid takisteid, ideaalseid
Juhi takistus sõltub temperatuurist [ Rt = R0 1 + ( t 20 - t10 ) ] (2-6) 1 kus - takistuse temperatuuritegur °C väärtusi: Cu - 0,004 Al - 0,004 Ag - 0,0036 Ohmi seadus - vool ahelas on võrdeline ahelane langeva pingega ja pöördvõrdeline selle ahela U 1V 1V takistusega: I = 1A = 1mA = (2-7) R 1 1k U
Kõik kommentaarid