Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Alalisvool (1)

5 VÄGA HEA
Punktid
Haridus - ja Teadusministeerium
Võrumaa Kutsehariduskeskus
Metallide töötlemise ja mehhatroonika õppetool
Õpperühm MH-08
Alalisvoolu töö nr. 2
Kodutöö
Juhendeja: Viktor Dremljuga
Koostaja : Allar Toots
Väimela 2008
Sissejuhatus 3
Lahendus asendus meetodiga 4
Osapingete ja voolude leidmine 9
Võimsuste leidmine 11
Superpositsiooni meetod 12
Osavoolude arvutamine 17
Kookuvõte 20
Kasutatud kirjandus 21

Sissejuhatus

Alljärgnevas töös õpin kuidas leida osapingeid ja -võimsusi, voolusid kui kontuuris on mitmeid toiteallikaid ning takisteid. Ülesande lahendamiseks kasutan asendus meetodit ja superpositsiooni ehk ülestusprintsiipi.

Lahendus asendus meetodiga

Esialgne skeem
Antud
E1 = 18 V
E2 = 36 V
E3 = 12 V
J1 = 1 A
J2 = 1 A
R1 = 1 Ω
R2 = 36 Ω
R3 = 12 Ω
R4 = 5 Ω
R5 = 11Ω
Pingeallaikas E3 ja takisti R3 on jadaühenduses, lähen üle vooluallikale J3
J3 = 1 A
Vooluallikad J2 ja J3 on paralleel ühenduses leian koguvoolu I3a
I3a = 2 A
Lähen vooluallikalt üle pingeallikale ja leian pinge E3a
E3a = 24 V
Pingeallikad E2 ja E3a on jadaühenduses, leian kogupinge E23a
E23a = 12 V
Takistid R2,R3 ja R5 on jadaühenduses, leian kogutakistuse Re
Re = 59 Ω
Lähen pingeallikalt E23a üle vooluallikale
J23a = 0,203 A
Vooluallikad J23a ja J1 on rööpühenduses, leian koguvoolu I23b
I23b = 0,797 A
Lähen vooluallikalt üle pingeallikale
E23b = 47 V
Nüüd on skeemi lihtsustatud nii palju et saab leida koguvoolu I
I = 0,446 A

Osapingete ja voolude leidmine


Takisteid R1 ja R4 läbiv vool on võrndne voolu I'ga
I1 = 0,446 A
I4 = 0,446 A
Pinge takisti R1 otstel
U1 = 0,446 V
Pinge takisti R4 klemmidel
U4 = 2,231 V
Leian voolu läbitakisti R2, selleks kasutan Kirchoffi I seadust. Eeldame et vool kulgeb ahelas päripäeva
I2 = -0,554 A
Arvutan takisti R2 osapinge
U2 = 19,938 V
Leian voolu I3, kasutan Kirchoffi seadust
I3 = -1,556 A
Arvutan pinge U3 takisti R3 klemmidel
U3 = 18,646 V
Arvutan voolu läbi takisti R5
I5 = -0,554 A
Leian pinge takisti R5 elektroodidel
U5 = 6,092 V

Võimsuste leidmine


Arvutan võimsuse mis eraldub takistil R1
P1 = 0,199 W
Arvutan võimsuse P2 kasutades pinget ja takistust
P2 = 11,043 W
Leian võimsuse P3 ja P4 voolu ja takistuse järgi
P3 = 28,937 W
P4 = 0,995 W
Arvutan Võimsuse P5
P5 = 3,374 W

Superpositsiooni meetod


Selleks et leida osapingeid, -voole ja -võimsusi superpositsiooni meetodiga eeldan et kõikide toiteallikate voolud , peale pingeallika E1, võrduvad nulliga. Lihtsustan skeemi.
Koguvoolu leidmiseks kasutan Ohmi seadust.
I´ = 0.2769 A
Nüüd eeldame vooluallikas J1 vool ei võrdu nulliga ja kõikide teiste toiteallikate omad võrduvad. Lihtsustan elektroskeemi.
Ahela koguvoolu leidmiseks arvutan ekvialent takistused R14 ja lihtsustan skeemi.
R14 = 6 Ω
Lähen vooluallikalt üle pingeallikale
Ea = 6 V
leian voolu ahelas
I´´1 = 0,0923 A
Teades voolu teisendan pingeallika vooluallikaks ning kasutades Kirchoffi I seadust ja leian voolu teises harus
I´´2 = 0,9077 A
Kujutame et E2 ei võrdu nulliga ja ülejäänud võrduvad, lihtsustan skeemi vastavalt.
Arvutan voolu ahelas
I´´´= 0,5538 A
Võtame toiteallika J2 ja eeldame et teiste allikate voolud võrduvad nulliga. Skeem.
Lähen vooluallikalt üle pingeallikale
Eb = 12 V
Arvutan voolu ahelas kasutades Ohmi seadust.
I´´´´1 = 0,1846 A
I´´´´1 = 0.1846 A
Kirchoffi seaduse abil leian voolu ka teises ahelas
I´´´´2 = 0,8154 A
Võtan pingeallika E3 ja eeldame et teiste toiteallikate voolud võrduvad nulliga. Lihtsustan skeemi.
Leian voolu ahelas.
I´´´´´ = 0,1846 A

Osavoolude arvutamine


Nüüd olen leidnud voolud erinevate toiteallikate korral, leian osavoolud. Kokkulepeline vool liigub päripäeva
Leian osavoolu I1 ja I4
I1 = - 0,4462 A
Leian voolu I2
I2 = 0,5538 A
Arvutan voolu läbi takisti R3
I3 = 1,5538 A
Arvutan voolu I5
I5 = -0,5538 A
Leian osapinged, kasutades Ohmi seadust
U1 = =,4462 V
U2 = 19,9358 V
U3 = 18,6462 V
U4 = 2,2308 V
U5 = 6,0923 V
Superpositsiooni meetodiga leitut osapinged ja- voolud on võrdsed asendus meetodiga leitud voolude ja osapingetega. Järelikult on ka võimsused võrdsed.
Vastused
Takisti
Takistus Ω
Pinge V
Vool A
Võimsus W
R1
1
0,446
0,446
0,199
R2
36
19,938
0,554
11,043
R3
12
18,646
1,554
28,973
R4
5
2,231
0,446
0,995
R5
11
6,092
0,554
3,374

Kookuvõte


Elektrotehnika teist koduülesannet lahendades õppisin leidma osavoole, -võimsusi ja –pingeid kontuuris kus on palju suvalises ühenduses olevaid toiteallikaid. Õppisin kasutama superpositsiooni kui ka asendus meetodit.

Kasutatud kirjandus


Electronics Workbench Multisim 8
“Üldelektrotehnika ja elektroonika alused” V. Popov , S. Nikolajev
0
Vasakule Paremale
Alalisvool #1 Alalisvool #2 Alalisvool #3 Alalisvool #4 Alalisvool #5 Alalisvool #6 Alalisvool #7 Alalisvool #8 Alalisvool #9 Alalisvool #10 Alalisvool #11 Alalisvool #12 Alalisvool #13 Alalisvool #14 Alalisvool #15 Alalisvool #16 Alalisvool #17 Alalisvool #18 Alalisvool #19 Alalisvool #20 Alalisvool #21 Alalisvool #22
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 22 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2010-01-20 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 124 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 1 arvamus Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor Fleeceable Õppematerjali autor
Tegu on alalisvoolu kodutööga, mis sisaldab järgmist infot:
Lahendus asendus meetodiga
Osapingete ja voolude leidmine
Võimsuste leidmine
Superpositsiooni meetod
Osavoolude arvutamine

Sarnased õppematerjalid

Alalisvooluahelad
40
ppt

Alalisvooluahelad

I’1 I’3 I’2 I’’2 R’=R1+ =3+ =5,4 R1 I’2 R2 R3 R2+R3 4+6 E1 E2 Tegelik I1’= E1/R’= 27/ 5,4= 5A vool E1 U’ab = E1- I1’R1= 27- 5x3=12V I1 5 -2,67 2,33 I2’= Uab/R2= 12 / 4 = 3A I2 3 4 -1 I3’= Uab/RR3=R12 / 6 =3x6 2A

Elektriahelad ja elektroonika alused
Alalisvooluahelad
20
ppt

Alalisvooluahelad

R2R3 4*6 I'1 I'3 I'2 I''2 R'=R1+ =3+ =5,4 R1 I'2 R2 R3 R2+R3 4+6 E1 E2 Tegelik I1'= E1/R'= 27/ 5,4= 5A vool E1 U'ab = E1- I1'R1= 27- 5x3=12V I1 5 -2,67 2,33 I2'= Uab/R2= 12 / 4 = 3A I2 3 4 -1 I3'= Uab/RR3=R12 / 6 =3x6 2A

Elektrotehnika
Elektrotehnika kodutöö
9
doc

Elektrotehnika kodutöö

Võrumaa Kutsehariduskeskus MH-08 Elektrotehnika Kodutöö nr.1 Kristen Lalin MH-08 Juhendaja: Viktor Dremljuga Väimela 2008 2 Sisukord Sissejuhatus.................................................................................................................................4 Kokkuvõte...................................................................................................................................8 Kasutatud materjalid................................................................................................................... 9 3 Sissejuhatus Selle kodutöö ülesandeks on õppida tundma Ohmi seadust ning ka Kirhhoffi I seadust. Kuidas arvutada võimsusi, arvutada voolutugevusi ning pinget. Alguses lihtsustan skeem

Elektrotehnika
Elektriahelad kodutöö nr 1 - Alalisvoolu hargahel
11
pdf

Elektriahelad kodutöö nr 1 - Alalisvoolu hargahel

I I₅R₅ + I₂R₂ + I₄R₄ = E₂ + E₄ + E₅ II I₆ R₆ - I₄R₄ - I₃R₃ = E₆ - E₄ - E₃ III I₁R₁ + I₃R₃ - I₂R₂ = E₃ - E₂ +E₁ 2. Kontuurvoolumeetod Selleks, et lahendada ülesannet kontuurvoolu meetodil tuleb skeemi esmalt lihtsustada. Selleks eemaldan liiasused, antud juhul voltmeetrid ning ühendan omavahel maandused. Seejärel määran voolu arvatavad suunad ning koostan tekkinud harude kohta kontuurid, milles voolab sama vool. Kolme haru kohta saan koostada 3 võrrantit, mille lahendamisel saan teada voolutugevused (ja tegelikud voolusuunad) ning otsitava elektromotoorjõu E₁. Joonis 3. Lihtsustatud skeem voolukontuuridega. I₁₁・(R₂ + R₄ + R₅) - I₂₂・R₄ - I₃₃・R₂ = E₂ + E₄ + E₅ - I₁₁・R₄ + I₂₂・(R₃ + R₄ + R₆) - I₃₃・R₃ + J₇ • R₆ = E₆ - E₄ - E₃

Elektriahelad I
Kodune töö nr 1 Elektrotehnika
44
pdf

Kodune töö nr.1 Elektrotehnika

KODUTÖÖ NR. 1 Võrumaa Kutsehariduskeskus Elektrotehnika Ando Kaupmees Sisukord 1. Lähteülesanne ...............................................................................................................2 2. Töö käik.........................................................................................................................3 2.1. Takistuste arvutamine.............................................................................................3 2.2. Pinge arvutamine....................................................................................................9 2.3. Voolutugevuse arvutamine...................................................................................12 2.4. Võimsuse arvutamine...........................................................................................16 3. Kodutöö nr. 1 kokkuvõte......................................................................................

Elektotehnika 1
Elektrotehnika iseseisev töö
6
docx

Elektrotehnika iseseisev töö

Pinge aktiivkomponent: U 600 I= = = 6,49 A Z 92,45 U a = I r = 6,49 91,1 = 591,2V Pinge mahtuvuslik komponent: U C = I X C = 6,49 7,94 = 51,53V Pinge induktiivkomponent: U L = I X L = 6,49 6,19 = 40,17V Nurgad: r 91,1 cos = = = 0,985 Z 92,45 sin = 1 - cos 2 = 1 - 0,985 2 = 0,17 X L - X C 6,19 - 7,94 tan = = = -0,019 r 91,1 Kogu ahela vool ja P; Q; S: U 600 I= = = 6,49 A Z 92,45 P = U I cos = 600 6,49 0,985 = 3836W Q = U I sin = 600 6,49 0,17 = 662 var S = U I = 600 6,49 = 3894VA Elementide P; Q; S: 1) I=4,14A U=422,28 V R1=100 Z1=102 r 100 cos = = = 0,98 Z 102 sin = 1 - cos 2 = 1 - 0,98 2 = 0,197 P = U I cos = 422,28 4,14 0,98 = 1713W Q = U I sin = 422,28 4,14 0197 = 344,4 var S = U I = 422,28 4,14 = 1748,2VA 2)

Elektrotehnika
Teema 5-Elektro- ja süsteemtehnika põhimõisted I osa
30
pdf

Teema 5, Elektro- ja süsteemtehnika põhimõisted I.osa

DU r= DI Suurus r kannab siin nimetust diferentsiaaltakistus. Lineaarset ahelat võib defineerida ka kui niisugust ahelat, kus siinuseline sisendpinge sagedusega f tekitab selle ahela väljundil samuti siinuselise pinge sagedusega f. Samuti on siinuseline pinge selle ahela mistahes punktide vahel, aga ka vool, mis läbib selle ahela mistahes elementi. Lineaarset ahelat võib defineerida veel kui ahelat mis allub superpositsiooni printsiibile. Viimane tähendab, et juhul kui sisendile on rakendatud üheaegselt signaalid x1(t) ja x2(t), on nende signaalide poolt tekitatud väljund F1+2(t) võrdne väljundite F1(t) ja F2(t) summaga, juhul kui signaale x1(t) ja x2(t) rakendatakse sisendile eraldi. Lineaarseteks komponentideks saame nimetada ideaalseid takisteid, ideaalseid

Elektroonika alused
alalisvoolukonspekt
8
doc

alalisvoolukonspekt

Juhi takistus sõltub temperatuurist [ Rt = R0 1 + ( t 20 - t10 ) ] (2-6) 1 kus - takistuse temperatuuritegur °C väärtusi: Cu - 0,004 Al - 0,004 Ag - 0,0036 Ohmi seadus - vool ahelas on võrdeline ahelane langeva pingega ja pöördvõrdeline selle ahela U 1V 1V takistusega: I = 1A = 1mA = (2-7) R 1 1k U

Füüsika




Kommentaarid (1)

tonunassar profiilipilt
tonunassar: Ei tea kass seda õppematerjali saab kasutada ka tartu khk me09 kursusel !
20:20 15-11-2011



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun