Kognitiivne lähenemine 1950/60. aastatel tõusis kesksele kohale kognitiivne ehk tunnetuspsühholoogia, mis uurib eeskätt info vaimset töötlemist. Kognitiivset psühholoogiat huvitab, kuidas inimesed loovad maailma kujundeid enda sees, oma peas ning eelkõige küsimus, millised on need mõtlemisprotsessid, mis moodustavad inimese käitumise aluse. Nende probleemide käsitlemisel eristatakse intrinsiivset ja ekstrinsiivset motivatsiooni: 1) Intrinsiivselt ehk seesmiselt motiveeritud on selline tegevus, mis võetakse ette mingite
Biheiviorism saab uurida vaid seda,mida on võimalik objektiivselt vaadelda ehk käitumine.John Watson,pani aluse sellele suunale ning kogu käitumist võib määratleda kui lihtsat vastust stiimulile(Stiimul-sisemine ehk väline objekt või sündmus,mis stimuleerib ehk kutsub esile organismi vastuse),Biheiviorism uuris inimeste tegevust hommikust õhtuni, eesmärgiks oli saavutada selline tase,et nad oleksid võimelised käitumist ette ennustama. Tekib kognitiivne kaart ehk loom õpib mingile mõjutusele vastama teatud viisil. Humanistlik lähenemissuund toonitatakse eelkõige inimeste erinevust loomast nende inimlikud tunded,kogemused ja eneseaktualisatsioon(inimese olemuse ja võimete realiseerimine).Carl Rogersi arvates peaks just see suund uurima inimese eesmärke,väärtusi,valiku tegemine, enese ja teiste tajumine,need elemendid konstruktid,mille alsel me loome omaenda maailma. Humanistlik suund keskendub eelkõige inimese
1 ÜLEVAADE PSÜHHOLOOGIAST (EKSAMIKS VALMISTUMINE, PSP6001 Kristjan Kask) ESIMENE LOENG (ÜLEVAADE PSÜHHOLOOGIAST) Mis on psühholoogia? Psühholoogia - teadus, mis uurib käitumist ja vaimseid protsesse ehk psüühikat. Lühidalt öeldes on psühholoogia õpetus hingeelu nähtustest ja käitumisest. Mis on psüühika? Psüühika on organismi sisemuses toimuvate protsesside kogum, mille kohta tehakse järeldusi välist käitumist jälgides. Kuidas jagunevad psüühilised nähtused? Psüühilised protsessid Psüühilised seisundid Psüühilised omadused Psühholoogia harud teoreetilise orientatsiooniga Psühhofüüsika Psühhofüsioloogia -Psühhofarmakoloogiaga
esimene vaimuhaigla 18.saj. hullude vabastamine ahelatest (Ph. Pinel) Animism - maailmanägemus esemete ja olendite hingestamisest (kellelegi on „kuri sisse läinud“). Psühholoogia kui teadusharu 17.-18. saj. teadusliku meetodi võidukäik. Olulise panuse teadusliku psühholoogia arengusse on andnud 19. sajandi psühhofüüsika. See on füüsiliste ärritajate ja nendele ärritajatele vastavate sensoorsete protsesside kvantitatiivseid seoseid käsitlev psühholoogia osa. Psühhofüüsika seaduspärasused on psühholoogiateaduses ühed usaldusväärsemad. Saavutused meditsiinis, füsioloogias ja bioloogias ühelt poolt ning teiselt poolt vajadus inimesi tootmises efektiivsemalt kasutada viisid teadusliku psühholoogia väljakujunemisele 1870. aastatel. Teadmine tuleb kogemusest, empiiriline teadmiste kogumine on oluline tõese teadmise kogumisel.
Liigutustegevuse tunnetuslikud ja käitumuslikud alused 1. PSÜHHOLOOGIA.....................................................................................................1 2. KOGNITIIVNE PSÜHHOLOOGIA.........................................................................2 BIOLOOGILINE PSÜHHOLOOGIA...........................................................................3 ENDOKRIINSÜSTEEM JA HORMOONID................................................................4 NARKOOTIKUMIDEST...............................................................................................5 MOTIVATSIOON............................................................................
Psüühilised nähtused tekivad paratamatult igakord, kui selleks on olemas vastavad sisemised ja välised tingimused. Psühholoogia seadused ei ole enamasti absoluutse iseloomuga nad ei toimi alati igal üksikjuhul iga üksikisiku juures. Nad on statistilised seadused. St neil on teatud ilmnemise seadus pärasus. Nad tekivad paratamatult ja iga kord, kui selleks on olemas vastavad sisemised ja välimised tingimused. Eristatakse kolme psühholoogiat: 1) eelteaduslik psühholoogia, 2) filosoofiline psühholoogia 3) teaduslik psühholoogia Eelteaduslik psühholoogia on levinuim ja vanim. Koosneb rangelt süstematiseeritud praktilistest teadmistest ja käibetõdedest inimese hingeelu kohta, käitumise jne kohta. See on nn elutarkus, elupsühholoogia. Heatasemelist eelduslikku psühholoogiat võib kohata kogenenud arstide, juristide, taksojuhtide, ka kurjategijate jne juures. Suur osa siinsetest teadmistest ei ole verbaalselt edastatav.
Eksamiks valmistumise abiküsimused «Ülevaade psühholoogiast» PSP6001 1. Mis on psühholoogia? Mis on psüühika? Kuidas jagunevad psüühilised nähtused? Psühholoogia teadus, mis käsitleb psüühika olemust, avaldumisvorme, toimise seaduspärasusi ning selle osa looduses ja ühiskonnas. Psüühika väljendub objektiivse tegelikkuse tunnetamise võimus. Kõige tõenäolisemalt on ta närvisüsteemi ja eelkõige selle domineeriva juhtosa (AJU) tegevuse tulemus, selle funktsioon. Psüühika eesmärgiks on maailmast tervikpildi loomine. Psüühika funktsioonid on: taju, mälu, mõtlemine, keel, tunded, tegevuse juhtimine.
potentsiaaliks või eelduseks, mis lubab ennustada üht või teist käitumist , üht või teist reageerimisviisi. 1 Psüüh. nähtuste seas on määravaks psüühilised protsessid, sest tekkelooliselt mõjutavad nad nii psüüh. omadusi kui seisundeid. Kuna psüühilised nähtused tekivad paratamatult iga kord, kui selleks on olemas vastavad sisemised ja välised tingimused, st kuna nad tekivad seaduspäraselt, siis uuriv psühholoogia ka psüühika seaduspärasusi ning sõnastab seadusi ja reegleid, seletamaks vaimuelu nähtusi. Psühholoogia seadused ei ole enamasti absoluutse iseloomuga, nad on statistilised seadused ehk neil on teatav ilmnemise tõenäosus. Seaduspärasustes tuleks ühe eraldi nähtusena välja tuua psühholoogilised fenomenid ja efektid. Need on universaalse iseloomuga ja ilmnevad vaastavate tingimuste olemasolul peaaegu alati. (Broca ja Sulzeri efekt, Purkyne nihe) Psühholoogia jaguneb: 1
Nad on teatud potentsiaaliks või eelduseks, mis lubab ennustada üht või teist käitumist , üht või teist reageerimisviisi. Psüüh. nähtuste seas on määravaks psüühilised protsessid, sest tekkelooliselt mõjutavad nad nii psüüh. omadusi kui seisundeid. Kuna psüühilised nähtused tekivad paratamatult iga kord, kui selleks on olemas vastavad sisemised ja välised tingimused, st kuna nad tekivad seaduspäraselt, siis uuriv psühholoogia ka psüühika seaduspärasusi ning sõnastab seadusi ja reegleid, seletamaks vaimuelu nähtusi. Psühholoogia seadused ei ole enamasti absoluutse iseloomuga, nad on statistilised seadused ehk neil on teatav ilmnemise tõenäosus. 1 Seaduspärasustes tuleks ühe eraldi nähtusena välja tuua psühholoogilised fenomenid ja efektid. Need on universaalse iseloomuga ja ilmnevad vaastavate tingimuste olemasolul peaaegu alati.
seoseid. 2. Mida tähendab kehamahlade teooria? Selle teooria kohaselt määravad inimese temperamendi tema kehamahlad: veri (ld k sanguis), lima (kr k flegma), must sapp (kr k melas chole) ja kollane sapp (kr k chole). Vastavalt sellele, milline kehamahladest on ülekaalus, on ka inimese temperament. Kehamahlade võõrkeelsetest nimetustest on tuletatud ka tänapäeval kõne all olevad temperamenditüübid sangviinik, flegmaatik, melanhoolik ja koleerik 3. Millise sündmusega algas teadusliku psühholoogia areng? Psühholoogia kui teaduse algusaastaks peetakse aastat 1879, mil Wilhelm Wundt rajas Leipzigis psühholoogialabori ning hakkas esimesena järjekindlalt ja plaanipäraselt katsete abil uurima inimese psüühikat 4. Millised psühholoogia harud on olemas? Kliiniline psühholoogia- tegeleb ebanormaalse käitumise uurimise, diagnoosimise ja ravimisega. Sotsiaalpsühholoogia -uurib inimeste tajumise, käitumise ja tunnete sõltuvust ning
-Humoraalne (kehamahlade) teooria psüühika seostamine bioloogiliste protsessidega -Häirete raviks soojad vannid, massaazid - Hüsteeria põhjuseks "liikuv" emakas -Vaatlused, katse luua vaimsete häiret klassifikatsiooni -Vaimuhaigete pidamine nõidadeks ja nõidade põletamine -Vaimuhaigete paigutamine vanglasse ja nende aheldamine -Eksortsism kurja vaimu välja ajamine PIKK VARIANT Eelteaduslik psühholoogia - koosneb rangelt süstematiseerimata praktiliste teadmiste ja käibetõdede kogumist inimese hingeelu, käitumise,inimtüüpide ja inimestevaheliste suhete kohta. Moodustub individuaalse ja sotsiaalse kogemuse omandamise arvelt .See on nn elutarkus, elupsühholoogia, terve mõistus, pikitud müütide, eelarvamuste, omavahel vasturääkivate tõdemuste ja käibefraasidega, samas aga sisaldades üllatavalt tabavaid ja praktilises elus kasulikke näpunäiteid ja tõdesid
põhivaldkond Sotsiaalpsühholoogia suhtlemist ja sotsiaalsete gruppide psühholoogiat käsitlev haru Diferentsiaalpsühholoogia üksikisikute või inimgruppide psüühilise eripära uurimine sooliste, vanuseliste, rassiliste, sotsiaalsete jms tunnuste põhjal. Arengupsühholoogia uurib arengust tulenevaid psüühilisis protsesse Patopsühholoogia psühholoogiliselt haigete inimeste uurimine Kognitiivne psühholoogia tunnetusprotsesside kui infotöötluse uurimine Eksperimentaalpsühholoogia kui haru, milles arendatakse psühholoogilise eksperimendi teooriat, metoodikat juurutatuna kõige erinevamates psühholoogia harudes Positiivne korrelatsioon -- ühe suuruse kasvades teine suurus samuti kasvab. Negatiivne korrelatsioon -- ühe suuruse kasvades teine suurus kahaneb. 3 PSÜHHOLOOGIA ARENGULUGU
põhivaldkond Sotsiaalpsühholoogia suhtlemist ja sotsiaalsete gruppide psühholoogiat käsitlev haru Diferentsiaalpsühholoogia üksikisikute või inimgruppide psüühilise eripära uurimine sooliste, vanuseliste, rassiliste, sotsiaalsete jms tunnuste põhjal. Arengupsühholoogia uurib arengust tulenevaid psüühilisis protsesse Patopsühholoogia psühholoogiliselt haigete inimeste uurimine Kognitiivne psühholoogia tunnetusprotsesside kui infotöötluse uurimine 39 Eksperimentaalpsühholoogia kui haru, milles arendatakse psühholoogilise eksperimendi teooriat, metoodikat juurutatuna kõige erinevamates psühholoogia harudes Positiivne korrelatsioon -- ühe suuruse kasvades teine suurus samuti kasvab. Negatiivne korrelatsioon -- ühe suuruse kasvades teine suurus kahaneb.
See on teadus, mille raames kirjeldatakse ja mõõdetakse elusorganismide, eelkõige inimese käitumist ja elamusi, tuvastamaks kindlaid seaduspärasusi psüühilistes protsessides ja nendega seotud välises käitumises. Uurib kuidas väline mõjutus muutub sisemiseks vaimseks reageeringuks ja tegevuse regulaatoriks. Ja vastupidi- kuidas vaimuelunähtused osalevad objektiivse maailma kujundamises ja selle objektidega manipuleerimises. Psühholoogia on õpetus hingeelu nähtustest ja käitumisest. PSYCHE- HING LOGOS- ÕPETUS 2. Psühholoogia jaguneb: Eelteaduslik psühholoogia- on levinuim ja vanim. Koosneb rangelt süstematiseerimata praktiliste teadmiste ja käibetõdede kogumist inimese hingeelu, käitumise, inimtüüpide ja inimestevaheliste suhete kohta. Moodustub see individuaalse ja sotsiaalse kogemuse omandamise arvelt. See on nn elutarkus, elupsühholoogia, terve mõistus, pikitud müütide,
Psühholoogia Bachman, Talis 26.09.08. Põhiraamat Rait Maruste ja Talis Bachman ,,Psühholoogia alused" Psühholoogia mõiste ja aine. Psyche + logos psühholoogia (hing + õpetushingeteadus) Uurib vaimuelu nähtusi ja käitumist. Objektiivne keskond ([psii]tähistab psüühikat, hingeelu nähtusi) Psüühika determinatsioon: *ühiskondlik-ajalooliselt (kultuur!) *bioloogiliselt (aju) Psüühilised nähtused: *psüühilised protsessid (nt emotsioon (vana tuttava nägemine)) *psüühilised seisundid (nt protsessid (meri, lained liiguvad, kajakas lendab ja laev upub))
(nt küsitlus) projektiivtest - lähtub oletusest, et katseisik projetseerib end testi situatsiooni ja tema poolt antud tõlgendustes kajastuvad ka tema enda alateadlikud tendentsid (nt näidatakse pilte) 5. Küsimustik subjektiivsed küsimustikud - 1) temperamendi- ja isiksuse karakteritestid; 2) isiksuse suunduse testid (huvide, kalduvuste, hoiakute selgitamiseks) objektiivsed küsimustikud W. Wundt ja teadusliku psühholoogia sünd Püüd selgitada psühholoogilisi nähtusi oli inimesele omane juba ammu (nt unenägude ja haigustega kaasnevate hallutsinatsioonide seletamine) Mõiste hing. Tekkis usk hingede ümberkehastumisse ja hauatagusesse ellu ning vaimudesse ja deemonitesse. Psühholoogiast kui iseseisvast teadusest räägitakse alates 19. saj teisest poolest. Konkreetseks tähiseks loetakse aastat 1879, kui Wilhelm Wundt rajas esimese
(nt küsitlus) projektiivtest - lähtub oletusest, et katseisik projetseerib end testi situatsiooni ja tema poolt antud tõlgendustes kajastuvad ka tema enda alateadlikud tendentsid (nt näidatakse pilte) 5. Küsimustik subjektiivsed küsimustikud - 1) temperamendi- ja isiksuse karakteritestid; 2) isiksuse suunduse testid (huvide, kalduvuste, hoiakute selgitamiseks) objektiivsed küsimustikud W. Wundt ja teadusliku psühholoogia sünd Püüd selgitada psühholoogilisi nähtusi oli inimesele omane juba ammu (nt unenägude ja haigustega kaasnevate hallutsinatsioonide seletamine) Mõiste hing. Tekkis usk hingede ümberkehastumisse ja hauatagusesse ellu ning vaimudesse ja deemonitesse. Psühholoogiast kui iseseisvast teadusest räägitakse alates 19. saj teisest poolest. Konkreetseks tähiseks loetakse aastat 1879, kui Wilhelm Wundt rajas esimese
Psühholoogia konspekt 2008 Tänapäeva psühholoogias on 5 teoreetilist suunda: 1. Psühhodünaamiline psühholoogia (psühhoanalüüs) S. Freud algataja Rõhutatakse alateadvuse mõju käitumisele ja varajaste eluaastate mõju isiksuse arengule. Freudi järgi moodustab inimeste teadvustatud kogemus vaid n-ö jäämäe veepealse osa. Pinna all toimuvad inimeses protsessid, mida ta ei saa välja elada ühiskonna moraalinõuete tõttu, aga mis otsivad väljendusvõimalust. Seepärast mõjutavad need alateadlikud tungid ja vastuolud meie
AAVO LUUK PSÜHHOLOOGIA ALUSED LOENGUKONSPEKT ESIMENE OSA TARTU 2003 Psühholoogia alused 2 SISUKORD 1. Sissejuhatus psühholoogia probleemidesse 3 2. Psühholoogia valdkonnad ja uurimismeetodid 6 3. Psüühika bioloogilised alused I. Närviraku ehitus ja funktsioneerimine 11 4. Psüühika bioloogilised alused II. Närvisüsteemi makrostruktuur 14 5. Aistingud I. Aistingute teooria ja mõõtmine 18 6. Aistingud II. Aistingud eri modaalsustes 21 7. Taju 26 8. Mälu I
1. Sissejuhatus pedagoogilisse psühholoogiasse Ped.psühh. olemus ja seos teiste ped.distsipliinidega Pedagoogilise psühholoogia eesmärk on pedagoogiliste situatsioonide analüüsivahendite omandamine ja kasutamine, et langetada põhjendatud otsuseid. Peale kiire otsustamise ja valmis lahenduste rakendamise nõuab õpetajatöö ka tegevuse tulemuste ettenägemist. Õppe-kasvatustöö mõistmisele aitavad kaasa teadmised inimkäitumise seaduspärasustest. Pedagoogilise psühholoogia uurimisobjektideks on õpilane, õppimine ja õppimise tingimused. Pedagoogika ehk üldine kasvatusteooria koosneb tavaliselt üldpedagoogikast, kasvatusteooriast ja didaktikast. Üldpedagoogika ehk pedagoogika üldised alused annavad enamasti ülevaate kasvatuse ajaloost, ped.uurimismeetoditest, kasvatuse eesmärkidest ja hariduskorraldusest. Didaktika ehk õpetamisteadus vastab küsimusele mida ja kuidas õpetada, käsitleb õppesisu ja –meetodite küsimusi
Puudus tervikteooria (sh poliitilised ja keelelised barjäärid). Vajadus uurida: 1) künemehhanismi ja keelesüsteemis seost 2) küneloome ja taju operatsioone, nende sõltuvust keelest 3) loome ja taju sarnasusi/erinevusi, suhtlemisakti tervikuna 4) kõnemehhanismi kujunemist 5) loomet ja taju sõltuvalt kõne funktsioonidest (kellele mida ma püüan seletadak; need protsessid sõltuvad kellele räägin) 6) keelelise ja metakeeleliste operatsioonide rolli (metakeeleline op, mis me teeme keele teadvustamiseks.) nt püüan häälikute järjekorda sõnas seada, siis on vaja häälida, nt l-a-u-d, , see ongi metakeelelin operatsioon, aga ka see kui hakkame süna tabeli järgi hääldama. Kõneprotsessi, -üksuse teadvustamiseks kõik mis teeme, ongi metakeeleline operatsioon 7) mõtte ja semantika vahekorda vahetame mõtteid, mida võib nim,
Millised suhtlemisega seotud ja individuaalsed muutused mõjutavad inimest? Kuidas saab vaadelda inimese arengu muutusi? Milliste meetoditega sotsiaalteadlased vaatlevad inimest ja kui eetilised need vaatlused on? 7 Arengupsühholoogia mõiste Arengupsühholoogia on psühholoogia haru, mis tegeleb inimese psüühika muutustega kogu tema elu jooksul, sisuliselt viljastamisest kuni surmani. Eristatakse Arengupsühholoogia on psühholoogia haru, lapsepsühholoogiat, mis tegeleb inimese psüühika muutustega kooliealise psühholoogiat, kogu tema elu jooksul, sisuliselt noortepsühholoogiat, viljastamisest kuni surmani. täiskasvanu psühholoogiat,
Ajas rändamise tehniline lahend õpetab looma reaalset ajamasinat. Ajamasina loomiseks peab olema generaator, mis genereerib väga suure energiaga elektromagnetvälja. Selle põhiliseks teesiks on see, et peale massi kõverdab aegruumi ka energia. See tuleb välja A. Einsteini eri- relatiivsusteooria energia ja massi ekvivalentsuse printsiibist. Maailmataju ,,vaimne" osa Antud Maailmataju osa käsitleb psühholoogia ( ja osaliselt ka filosoofia ) valdkonda kuuluvaid teadusi. Põhiline informatsiooni tuum seisneb selles, et kuidas tekib Universumis füüsikaseaduste kohaselt teadvus ja mis on selle olemus. See on kahtlemata tänapäeva teaduse üks suurimaid müsteeriume ja palju vaidlusi tekitav valdkond. Käsitlemist leiab ka erakordse teadvusseisundi tekkimist ja selle olemust ning on esitatud Universumist kaunis ja imeline visuaalne reaalsus. Antud osa allharud on aga järgmised:
Ajas rändamise 6 tehniline lahend õpetab luua reaalset ajamasinat. Ajamasina loomiseks peab olema generaator, mis genereerib väga suure energiaga elektromagnetvälja. Selle põhiliseks teesiks on see, et peale massi kõverdab aegruumi ka energia. See tuleb välja erirelatiivsusteooria energia ja massi ekvivalentsuse printsiibist. Maailmataju ,,vaimne" osa: Antud Maailmataju osa käsitleb psühholoogia ( ja osaliselt ka filosoofia ) valdkonda kuuluvaid teadusi. Põhiline teabe tuum seisneb selles, et kuidas tekib Universumis füüsikaseaduste kohaselt teadvus ja mis on selle olemus. Käsitlemist leiab ka erakordse teadvusseisundi tekkimist ja selle olemust. Antud osa harud on aga järgmised: Joonis 6 Teadvus, unisoofia ja holograafia moodustavad Maailmataju tsentraalse osa.
sellest, et Universum ise on ajatu. Ajas rändamise tehniline lahend õpetab looma reaalset ajamasinat. Ajamasina loomiseks peab olema generaator, mis genereerib väga suure energiaga elektromagnetvälja. Selle põhiliseks teesiks on see, et peale massi kõverdab aegruumi ka energia. See tuleb välja A. Einsteini eri-relatiivsusteooria energia ja massi ekvivalentsuse printsiibist. Maailmataju „vaimne“ osa Antud Maailmataju osa käsitleb psühholoogia ( ja osaliselt ka filosoofia ) valdkonda kuuluvaid teadusi. Põhiline informatsiooni tuum seisneb selles, et kuidas tekib Universumis füüsikaseaduste kohaselt teadvus ja mis on selle olemus. See on kahtlemata tänapäeva teaduse üks suurimaid müsteeriume ja palju vaidlusi tekitav valdkond. Käsitlemist leiab ka erakordse teadvusseisundi tekkimist ja selle olemust ning on esitatud Universumist kaunis ja imeline visuaalne reaalsus. Antud osa allharud on aga järgmised: