Siledapinnaline eeterlike õlide ,valkude jt ainete transpordil ja moodustumisel Golgi kompleks valkude ja lipiide töötlemine, spetsiaalsetes vesiikulitesse pakkimine ning seejärel lõppkohtadesse saatmine. Eralduvad lüsosoomid, mis on täidetud valmis valgumolekuliga.. Valgud saavad oma kõrgemat järku struktuurid. Taimerakk tärklis, rakukest on(tselluloos, ligniin), vakuool on (1 suur,vesipõhine), toodab toitaineid, vitamiinide süntees on väga hea, kasv koekultuuris on piiramatu. Seenerakk glükogeen, rakukest on (kitiin), vakuoolid on , plastiide ei ole, vitamiinide süntees on hea, kasv koekultuuris on piiramatu, toitained keskkonnast. Loomarakk glükogeen, rakukesta ei ole, plastiide ei ole, vakuoolid on , toitained keskkonnast. Kasv koekultuuris on piiratud (v.a kasvajarakud)
produtseerib kindel hübridoomikloon Metoodika loodi 1975. a. Köhleri ja Milsteini poolt, mille eest neile omistati ka Nobeli preemia Metoodika lahendas probleemi, kuidas saada erinevate antigeenide vastu täiesti homogeenseid antikehi suures koguses. Metoodika rakuliseks aluseks on fakt, et iga üksik B-lümfotsüüt on vimeline sünteesima ainult ühesuguste omadustega antikehi. B-lümfotsüüt on aga diferentseerunud rakk ja tema jagunemisvime koekultuuris on väga piiratud. Selleks,et panna soovitud antikeha tootev B- lümfotsüüt jagunema, ühendatakse ta pahaloomulise kasvajarakuga, mille tulemusel tekib hübriidne rakk e. nn. hübridoom Hübridoomil on mõlema eellasraku tunnused: tal on piiramatu jagunemisvime (kasvajaraku tunnus) tal on soovitud spetsiifikaga antikehade sünteesi vime (B-lümfotsüüdi tunnus) Monokloonsete antikehade kasutamine Kasutatakse seal, kus on vajalik teatud kindla
Kui teada, kus see defektne geen on, siis lisatakse sinna üks genei jupp, mis ei laseb geenil korralikult töötada · Siiratakse sama liigi geene · Geenid siiratakse somaatilistesse rakkudesse · Ei pärandu järglastele Geeravi · Normaalselt talitleva geeni siirdamine raske geneetilise puudega inimese mingi koe rakkudesse 1. Haige luuüdi eraldatakase tüvirakud 2. Koekultuuris sisestatakse neisse normaalgeen geenivektori (kullapüstol, viirus jne) abil 3. Rakud kloonitakse ja plajundatakse 4. Rakud siiratakse tagasi haige koesse · Mutantse geeni avaldumise vaigistamine ehk geenivaigistuse meetod 1. MikroRNA abil blokeeritakse valgusüntees (stop- koodon) 2. Geen ei saa avalduda ·
Kuid häda on selles, et puudub ensüüm N- atsetüülglükoosamiini fosfotransferaas, mis katalüüsib lüsosomaalsete ensüümide fosforüleerimist. Selle haiguse puhul on lüsosomaalsed ensüümid olemas veres, sest fosforüleerimise defekti tôttu ei saa ôieti toimida Golgi kompleksis nende sorteerimismehanism ning ensüümid sekreteeritakse (selle asemel, et saata lüsosoomi). Kui sellise patsiendi rakke kasvatada koekultuuris, kuhu on saata lüsosoomi). Kui sellise patsiendi rakke kasvatada koekultuuris, kuhu on lisatud M6P-gruppi kandvaid ensüüme, siis need endotsüteeritakse raku välismembraanis oleva M6P- retseptori vahendusel ning nad satuvad lüsosoomi. Nende patsientide maksarakud sisaldavad aga normaalse ensüümkomplektiga lüsosoome, vaatamata sellele, et mannoosi fosforüleerimine puudub. See viitab sellele, et neis rakkudes toimib ka mingi teine sorteerimismehanism, mida ei tunta
oksüdeerivad nad glutamaati ja TCA tsükli vaheprodukte. · Riketsiate rakumembraanis on transporterid, mis võimaldavad kasutada peremeesraku metaboliite. Näiteks transpordivad nad NAD-i ja UDPGlc. Membraanis on ka antiport ATP/ADP, mis transpordib peremeesrakust ATP-d ja annab vastu ADP (samasugune antiport ka klamüüdiatel). Seega saab peremeesraku ATPd kasutada energiaallikana. · Selliste keeruliste toitumisnõudluste tõttu kasvatatakse riketsiaid koekultuuris või kanaembrüos. Olulised patogeenid: · R. prowazekii · põhjustab tüüfust e. soetõbe (tähniline tüüfus). · Levib näiteks täihammustustega (peatäi ja riidetäi). Täi imeb haige inimese verd, nakatub ja kannab haiguse üle tervele inimesele. · Esimese Maailmasõja ajal oli tüüfus väga tõsine haigus. Siis tappis see Ida- Euroopas ca 3 miljonit inimest. See on alati olnud oht sõja ajal sõduritele.
Epiteelkoe mõiste on vaid morfoloogiline! Lootelehtede põhjal klassifikatsioon 1)Ektodermaalsed koed -naha epteel e. Epidermis ja selle derivaadid -naha näärmed küüned, karvad; seedekanali kraniaal- ja anaalosa; tüümuse epiteel; adenohüpofüüsi ja kilpnäärme epiteel 2)Entodermaalsed koed – soole endoderm (mao ja solte katte- ja näärmeepiteel) 3)Mesodermaalsed koed- nefrotoom, mesoteel 4)Mesenhüüm(looteline sidekude)-endoteel Epiteelkoe klassifikatsioon kasvu alusel koekultuuris 1)Epidermaalne tüüp- iseloomulik rakkude kihistunud paigutus ja nende anisomorfsus eri kihtides. Säilivad ka patoloogilistes tingimustes ja koekultuuris. 2)Enterodermaalne koetüüp – iseloomulik ühekihiline epiteel. 3)Nefrodermaalne koetüüp – iseloomulik ebaühtlase kõrgusega rakud, see omadus säilib ka kultuuris 4)Tsölodermaalne koetüüp – rakkude kalduvus ümmardada või haraliseks muutuda, kultuuris kasvavad õhukese kilena.
(5) Lipoquad-id Lipoquad-id on G-guadrupleksi DNA struktuurid kinnitunud kolesteroolile, mis on efektiivsed HCV leviku tõkestamisel rakult-rakule. On pangenotüüpilised, lootust annavad geelide loomisel, mis takistaks rektaal-seksuaalset ülekannet. Lipoquad-id ei inhibeeri translatsiooni ega replikatsiooni. Veenvaid tõendeid lipoquadide täpse sihtmärgi kohta pole.(11) DAA resistentsed tüvede peamine leviku tee on rakult-rakule koekultuuris. Seega lipoquad-id võiks olla hea inhibiitor eelmainitule.(11) 8 Järeldused HCV raviskeemide märgatav edasiminek on lootustandev, et ühel heal päeval kui kõik riigid teevad koostööd ja omavad parimaid võimalusi nii ennetuse, ravi kui ka leviku tõkestamise osas, siis ravitakse hepatiit C n-ö välja. See ilus unistus on sammu võrra lähemal tänu direct acting
Hea (enamik Vitamiinide Väga hea seened sünteesib Puudulik sünteesivõime ise) Rakkude Piiratud arv kordi ja jagunemine Piiramatult, sobivatel organogeneesi ei teki. koekultuuris tingimustel tekib ka Piiramatult Ainsana jagunevad kunstlikes organogenees piiramatult halvaloomuliste tingimustes kasvajate rakud. Eel- ja päristuumsete rakkude võrdlus Ehituslik Tunnus Eeltuumne Päristuumne
retroviiruse insertsioon, 3. DNA-viiruse ekspressioon, 4. viiruseline transaktivatsioon. 121. Rakuliste onkogeenide aktivatsioonimehhanismid. 1. Punktmutatsioonid, 2. geeni amplifikatsioon, 3. translokatsioon aktiivse promootori või enhanseri alla, 4. partneronkogeenide translokatsiooniline ühendamine. 122. Onkogeenid. Geen, mis soodustab ja kontrollib rakkude jagunemist, aga võib põhjustada loomarakkude kasvu täieliku peatamise või ka vohamise koekultuuris ja kasvajate teket in vivo. 123. Pro-onkogeenid. Viirusonkogeenide rakulised eellased. 124. Onkogeenide supressorgeenid. Suruvad kasvaja maha. 125. Pärilikud kasvajad. Pärilikud vähisündroomid moodustavad ligikaudu 5% kõikidest rinna-, munasarja- ja soolevähi juhtudest. Pärilike kasvajasündroomidega seotud geenid, mis võimaldavad määrata vähi geneetilist riski probandil. 126. Rinnavähk. Mutatsioonid rinnavähi supressorgeenides BRCA1 ja
Nad osalevad idanemisel ja varuainete transpordil varajases taimekasvu staadiumis ning ka õie ning vilja arengus. Giberelliinid on ainuke grupp taime hormoone, mida saab määrata keemilise struktuuri järgi paremini kui bioloogilise toime. Baseeruvad gibaaniskeletil. Siiamaani on teada üle 80 giberelliini ning igal aastal lisandub uusi. Tsütokiniinid on N6-rühmaga, lämmastikulise puriini baasil adeniini derivaadid, mida iseloomustatakse nende võimega kiirendada raku jagunemist koekultuuris. Kinetiin (N6-furfurüülamino puriin) oli esimene avastatud tsütokiniin. Kinetiin ei esine looduslikult, algselt see sünteesiti heeringa seemneraku DNA-st. Kõige laialdasem looduslikult esinev tsütokiniin kõrgemates taimedes on zeatiin. Zeatiin ja teised looduslikult esinevad tsütokiniinid on tavaliselt leitud koos riboosiga või riboosfosfaadiga 9. asendis. Lisaks raku jagunemise ergutamisele, tsütokiniinid ka mõjutavad võrse ja juure eristumist koekultuuris,
Keskkondlikud erinevused on kaugelt tähtsamad kui olemine samas keskkonnas Erinevad inimesed omavad erinevat reaktsiooni ulatust Erinevad inimesed reageerivad erinevalt samades keskkonnatingimustes 7. Geneetiline konsultatsioon 8. Biomeetria 9. Onkogeenid onkogeen (ingl. Oncogene)- Geen, mis soodustab ja kontrollib rakkude jagunemist, aga võib põhjustada loomarakkude kasvu täieliku peatamise või ka vohamise (kasvajaliste rakkude kasvu e. transformatsiooni) koekultuuris ja kasvajate teket in vivo. proto-onkogeen (ingl. Proto-oncogene)- Normaalne geen genoomis, mis võib mutatsiooni tagajärjel muutuda onkogeeniks. Onkogeenid ja onkogeenide supressorid 1. Viirusonkogeenid 2. Rakulised pro-onkogeenid 3. Onkogeenide supressorid 4. Pärilikud kasvajad Retiloblastoom Pärilik mittepolüüpne käärsoole-pärasoolevähk Rinna- ja munasarjavähk 1. Kasvajate supressorvalgud · p53 supressorgeen (ingl
munarakke ning viljastumine toimub samas organismis. Kuna uss on läbipaistev, saab temal jälgida rakkude jagunemisi ja organismi arengut. 63. Millised on molekulaarbioloogia mudelobjektid imetajate hulgas ja miks? Mus muscukus ehk koduhiir. Sai mudelobjektiks eelkõige asjaolu tõttu, et hiirt kasutatakse laialdaselt biomeditsiinilistes uuringutes, eriti haiguste uurimisel. Oluliseks põhjuseks on see, et erinevalt rotirakkudest osatakse hiirerakke kasvatada koekultuuris, ilma et nad diferentseeruksid. Hiirte mudelit kasutades on saadud transgeenseid organisme ja organisme, kellel on kindlad üksikud geenid välja lülitatud, nö nokauditud hiired. Hiire geenide arv on inimese omaga võrreldav. Kõik hiirtes leiduvad geenid on olemas ka inimesel ja need täidavad samu ülesandeid. Seepärast saab hiiri kasutada jälgimaks geenide avaldumist inimeses eksperimentides, mida inimesega läbi viia ei saa või millede tegemine poleks eetiline. Hiired on ka odavad,
geen tervega ; 2) Vaigistada haige geen. · Siiratakse sama liigi geene (inimese geen inimesele, loomad loomadele) · Geenid siiratakse ainult somaatilistesse rakkudesse ( keharakud- somaatilised) · Ei pärandu järglastele Näide: diabeet ( kõhunääre ei sünteesi insuliini) GEENRAVI · Normaalselt talitleva geeni siirdamine raske geneetilise puudega inimese mingi koe rakkudesse: a) Haige luuüdist eraldatakse tüvirakud b) Koekultuuris sisestatakse neisse normaalgeen geenivektori abil c) Rakud kloonitakse ja paljundatakse d) Rakud siiratakse tagasi haige koesse · Mutantse geeni avaldumise vaigistamine ehk geenivaigistuse meetod: a) MikroRNA abil blokeeritakse valgusüntees b) Geen ei saa avalduda Pärilike haiguste molekulaargeneetiline diagnostika · Mutantsete geenide äratundmine DNA proovide abil · DNA-kiibid võrdlus DNA-lõigud, millega patsiendi geene kõrvutada
Somaatilise geeniteraapia puhul ei kandu muutused üle järgmistele põlvkondadele. Geeniteraapia kasutamine sugurakkudel kandub aga edasi järgmistele põlvkondadele. Peamiselt töötavad teadlased nende raames välja ravi seni ravimatutele või ebaadekvaatse raviga haigustele, nagu kasvajad, südame-veresoonkonna ja pärilikud ühe geeni põhjustatud haigused. Ex vivo geeniteraapia. Organismiväline geeniteraapia. Patsiendilt rakkude eraldamine, nende koekultuuris kasvatamine, nendesse funktsionaalse geeni sisseviimine ning geneetiliselt muudetud rakkude tagasiviimine samasse organismi. Võtame organismist rakud ja kasvatame ja transformeerime neid viirusega ja viime need rakud tagasi organismi. In vivo geeniteraapia. Organismisisene geeniteraapia. Patsienti koos vektoriga viidud geeni konstrukt, kui patsiendi kromosoomides see geen puudub või on defektne. Viiruse genoomi modifitseeritakse nii et selles oleks modifitseeritav tunnus ja samas
immuunsupressiivne kemoteraapia. Tegemist on sarnaselt mittegeneetiliste tõrjemeetoditega defektse genotüübi kohastumuse tõstmisega normaalsete geenide lisamisega organismi. Ei paranda genotüüpi tervikuna, mistõttu defektse geeni edasikandumine järgmisse põlvkonda on endiselt võimalik. Geeniteraapia seisneb patsiendi genotüübi "parandamises" normaalsete geenide viimisega organismi. Selleks: 1) Patsiendilt eemaldatakse rakud ja kasvatatakse neid koekultuuris 2) Rakkudesse sisestatakse võõras normaalne geen. 3) “Parandatud” rakud viiakse patsienti tagasi. 63. Uute geenide organismi viimise meetodid. Ex vivo geeniteraapia: 1. Patsiendilt eraldatakse rakud 2. Korrigeeritakse geenidefekt uue geeni sisse viimisega isoleeritud rakud 3. Selekteeritakse ja kasvatatakse korrigeeritud rakud 4. Viiakse või transplanteeritakse need rakud patsiendile tagasi.
Geenide lokalisatsioon geenide paigutus. Geenid paiknevad kromosoomides kindlais kohtades lookustes. 23.rakutsükkel - Rakutsükli moodustab jada sündmusi, mille käigus toimub perioodiline DNA replikatsioon ning replitseerunud DNA jaotumine tütarrakkudesse. Eukarüootse raku rakutsüklis eristatakse nelja faasi G1, S, G2 ja M. Kahte G faasi nimetatakse vahefaasideks ("gaps"), S faasis toimub DNA süntees ning M faasi ajal raku jagunemine. Imetaja rakkude puhul, mida on kasvatatud koekultuuris, kestab rakutsükkel umbes 24 tundi. G1 faas kestab 10 tundi ning sel ajal toimub rakus normaalne metabolism, rakk kasvab suuremaks, temas sisalduvate organellide arv kahekordistub ja toimub ettevalmistus DNA replikatsiooniks. S faas algab DNA replikatsiooniga ning kestab ligikaudu 9 tundi. S faasi lõpuks koosnevad kromosoomid kahest tütarkromatiidist. Kui replikatsioon on lõppenud, läheb rakk faasi G2, mis kestab neli tundi. Selles faasis jätkub raku kasvamine ja ta valmistub mitoosiks.
Mõju organismile: avaldab kohalikku mõju, üldine mõju on ainult lokaliseerudes kesknärvi- ja endokriinsüsteemis 60. Mis on onkogeenid, mis on tuumorsuppressorid? Geen, mis soodustab ja kontrollib rakkude jagunemist, aga võib põhjustada loomarakkude kasvu täieliku peatamise või ka vohamise (kasvajaliste rakkude kasvu e. transformatsiooni) koekultuuris ja kasvajate teket in vivo. Onkogeenid – ühiseks omaduseks on soodustada rakkude jagunemist. Onkogeenide liigne faktor rakus võib viia kasvaja tekkeni. Need on meie rakkudes niigi olemas aga probleem tekib, kui neid on aktiivsel kujul liiga palju. Lisaks onkogeenidele on rakkudes tuumorsuppressorid. Need peaksid onkogeenide liigset aktiivsust kuidagi kompenseerima. Probleem tekib, kui
Geenid paiknevad kromosoomides kindlais kohtades lookustes. 23.rakutsükkel - Rakutsükli moodustab jada sündmusi, mille käigus toimub perioodiline DNA replikatsioon ning replitseerunud DNA jaotumine tütarrakkudesse. Eukarüootse raku rakutsüklis eristatakse nelja faasi G1, S, G2 ja M. Kahte G faasi nimetatakse vahefaasideks ("gaps"), S faasis toimub DNA süntees ning M faasi ajal raku jagunemine. Imetaja rakkude puhul, mida on kasvatatud koekultuuris, kestab rakutsükkel umbes 24 tundi. G1 faas kestab 10 tundi ning sel ajal toimub rakus normaalne metabolism, rakk kasvab suuremaks, temas sisalduvate organellide arv kahekordistub ja toimub ettevalmistus DNA replikatsiooniks. S faas algab DNA replikatsiooniga ning kestab ligikaudu 9 tundi. S faasi lõpuks koosnevad kromosoomid kahest tütarkromatiidist. Kui replikatsioon on lõppenud, läheb rakk faasi G2, mis kestab neli tundi
fraktsioone. III. Radioautograafia Radioaktiivsete isotoopide kasutamine eesmärgiga kindlaks teha teatud ainete sünteesi koht ja aktiivsus. Radioaktiivne isotoop viiakse elupuhusesse koekultuuri, võetakse proov, see fikseeritakse radioaktiivne isotoop tuvastatakse (kasutatakse kas fotoemulsioonmeetodit (AgCl) või spetsiaalseid radioaktiivseid loendureid. IV. Rakkude kasvatamine koekultuuris On kaks tasandit: · Taimerakkude puhul ilmneb organogenees, mis lõpeb taime väljakujunemisega; · Loomarakkude puhul rakkude biomassi saamisega. Eesmärk: rakkude saamine, uurimine muutuvates tingimustes. Oluline, et oleks kasvunõuetele vastav sööde (loomarakkudel keerulisem) ja kasvutingimused (tº, gaas, valgus jne). Funktsionaalsed ja struktuurilised tunnused
fraktsioone. III. Radioautograafia Radioaktiivsete isotoopide kasutamine eesmärgiga kindlaks teha teatud ainete sünteesi koht ja aktiivsus. Radioaktiivne isotoop viiakse elupuhusesse koekultuuri, võetakse proov, see fikseeritakse radioaktiivne isotoop tuvastatakse (kasutatakse kas fotoemulsioonmeetodit (AgCl) või spetsiaalseid radioaktiivseid loendureid. IV. Rakkude kasvatamine koekultuuris On kaks tasandit: Taimerakkude puhul ilmneb organogenees, mis lõpeb taime väljakujunemisega; Loomarakkude puhul rakkude biomassi saamisega. Eesmärk: rakkude saamine, uurimine muutuvates tingimustes. Oluline, et oleks kasvunõuetele vastav sööde (loomarakkudel keerulisem) ja kasvutingimused (tº, gaas, valgus jne). Funktsionaalsed ja struktuurilised tunnused Kõiki rakke saab jaotada lähtudes nendest tunnustest:
Selle punkti läbimisel käivitatakse rakus DNA replikatsioon ja algab seega S-faas. G2-faas annab rakule vajaliku aja, mis võimaldab tal kontrollida, kas DNA replikatsioon on lõpetatud. Läbides G2-faasi kontrollpunkti, alustab rakk M-faasi. Kõrgematel eukarüootidel toimivad väliskeskonnast tulevad rakutsüklit seiskavad signaalid valdavalt G1-kontrollpunktile, seetõttu G1- faasi pikkus võib eri rakkudel olla väga erinev. G0-faas: puhkefaas. Imetaja rakkude puhul, mida on kasvatatud koekultuuris, kestab rakutsükkel umbes 24 tundi. G1 faas kestab 10 tundi ning sel ajal toimub rakus normaalne metabolism, rakk kasvab suuremaks, temas sisalduvate organellide arv kahekordistub ja toimub ettevalmistus DNA replikatsiooniks. S faas algab DNA replikatsiooniga ning kestab ligikaudu 9 tundi. S faasi lõpuks koosnevad kromosoomid kahest tütarkromatiidist. Kui replikatsioon on lõppenud, läheb rakk faasi G2, mis kestab neli tundi. Selles faasis jätkub raku kasvamine ja ta valmistub mitoosiks
sekundaarseid kasvajaid, mida nimetatakse metastaasideks. Kui kasvajarakud aga ei levi ümbritsevatesse kudedesse, ei anna metastaase ning nende asukoht jääb lokaalseks, nimetatakse vastavaid kasvajaid healoomulsteks. 60. Mis on onkogeenid, mis on tuumorsuppressorid? Onkogeen on geen, mis soodustab ja kontrollib rakkude jagunemist, aga võib põhjustada loomarakkude kasvu täieliku peatamise või ka vohamise koekultuuris ja kasvajate teket in vivo. In vivo- bioloogilise protsessi toimumine ja vaatlemine elavas organismis. Tuumorsuppressor gee on kasvaja teket maha suruv geen, kui selles tekivad mutatsioonid, siis see võib viia raku kontrollimatule jagunemisele. 61. Miks on soolekepike ning pärmid head geenitehnoloogia mudelobjektid? Soolekepike- kasvab väga kiiresti, 20min uus järglaskond, genoom sekveneeritud.
geeni struktuuri. DNA seiret kasutatakse sigadel stressisündroomi põhjustava geeni kandjate avastamiseks. 62. Geeniteraapia olemus ja põhiprotseduurid. Geeniteraapia rakendatavus koduloomadel. Defektse genotüübi kohastumust tõstetakse normaalsete geenide lisamisega. Genotüüpi ei paranda täielikult st defektsed geenid saavad siiski edasi kanduda. 1. Patsiendilt eemaldatakse rakud ja kasvatatakse neid koekultuuris 2. Rakkudesse sisestatakse võõras normaalne geen (vektorite abiga). Ei kasutata koduloomadel, sest see meetod on kallis. Molekulaarsed meetodid arenevad kiiresti defektsete geenide leidmise jaoks ja see võimaldab teha valikuid aretuses, et vältida pärilikke haigusi. Geenitestid on odavamad kui geeniteraapia. 63. Uute geenide organismi viimise meetodid * viirusvektoritega (vaktsiiniaviiruse). * plasmiidse DNA abil 14. 64
Ainevahetustüüp Autotroofne Heterotroofsed Toitumisviis Osmootne, adsorptiivne Osmootne, fago- ja pinotsütoos Vitamiinide Väga hea Hea Puudulik sünteesi võime Raku jagunemine Piiramatud. Sobivates Piiramatud Piiramatud. Ainsana koekultuuris tingimustes jag piiramatult kunstlikes organogees halvaloomulised tingimustes kasvajarakud Eel- ja päristuumsete rakkude võrdlus: Tunnus Eeltuumne Päristuumne Rakutuum Selgelt eristunud tuum puudub Teatud elujärgus selgelt
Primaarsed glioblastoomid tekkivad vanematel inimestel, arenevad kiiresti ning on üldiselt fataalse lõpuga. Sekundaarsed glioblastoomid on lastel ja noorukitel, nad arenevad aeglaselt. 18. Onkogeenid ja protoonkogeenid onkogeen (ingl. Oncogene)- Geen, mis soodustab ja kontrollib rakkude jagunemist, aga võib põhjustada loomarakkude kasvu täieliku peatamise või ka vohamise (kasvajaliste rakkude kasvu e. transformatsiooni) koekultuuris ja kasvajate teket in vivo. proto-onkogeen (ingl. Proto-oncogene)- Normaalne geen genoomis, mis võib mutatsiooni tagajärjel muutuda onkogeeniks. 19. Kasvajate supressorgeenid ja valgud supressorgeen (ingl. Supressor gene)- Geen, mis surub maha mutantse geeni avaldumise. Supressormutatsioonide puhul toimub järglaskonnas lahknemine (osa omandab mutantse fenotüübi, osa mitte). Mutatsioonid kasvajate supressorrakkudes soodustavad
nukleotiidide sünteesi põhiraja ning HGPRT defekti tõttu ei saa müeloomirakud kasutada alternatiivseid substraate ja surevad, vanuse tõttu hukkuvad ka põrnarakud. Alles jäävad vaid hübridoomid.), isoleeritakse üksikutest hübridoomidest pärinevad rakukloonid, mis produtseerivad ühesuguste omadustega monokloonseid antikehi immuniseerimisel kasutatud antigeeni vastu, paljundatakse, säilitatakse ja kasutatakse antikehade tootmiseks koekultuuris. Kasutatakse astma, autoimmuunhaiguste ja kasvajate ravis. Edukas ravim peab olema spetsiifiline- toimima ainult teatud rakkude grupile. Ei tohi olla immuunogeenne (ei tohi põhjustada enda vastast immuunvastust). Peab olema ilma kõrvaltoimeteta. Peab jõudma mõju avaldada enne kui ta organismis lagundatakse. Ei tohi ladestuda ja peab olema süsteemist täielikult kõrvaldatav. 12. Tsütokiinid. Kirjelda tütokiinide üldiseid omadusi. Pleiotroopia, redantsus
tsütoplasmaatilist silda. Esialgul tekib heterokarüoosne vorm ja pärast tuumade kokku sulamist, hübriidne rakk. Kloonimine - organismi-, raku- või DNA-kloonide tekitamine uurimis- ja aretustöö ning tootmise eesmärgil. Organismide kloonimin. Taimede kloonimise põhimeetod seisneb paljundamises vegetatiivorganite abil. Kõrgemate taimede kloonimiseks kasutatakse nüüdisajal ka meristeemmeetodit: taimi kasvatatakse üles kasvukuhiku algkoe (meristeemi) tükikestest koekultuuris. Imetajate kloonimiseks on kaks võimalust: embrüokloonimine - varajane embrüo jagatakse üksikuteks blastomeerideks või suuremateks osadeks, neid kasvatatakse in vitro ja ja saadud tütarembrüod siirdatakse siirdatakse hormonaalselt töödeldud retsipientlooma emakasse. Seda meetodit rakendatakse koduloomade kloonimisel alates 1970ndatest aastatest. Tuumkloonimine - täiskasvanud looma mingi keharaku tuum siirdatakse munarakku, millest on oma tuum eemaldatud
puudub glükolüüs ja nad ei saa glükoosi kasutada energiaallikana. Selle asemel oksüdeerivad nad glutamaati ja TCA tsükli vaheprodukte. Riketsiate rakumembraanis on transporterid, mis võimaldavad kasutada peremeesraku metaboliite. Näiteks transpordivad nad NAD-i ja UDPGlc. Membraanis on ka antiport ATP/ADP, mis transpordib peremeesrakust ATP-d ja annab vastu ADP. Seega saab peremeesraku ATPd kasutada energiaallikana. Selliste keeruliste toitumisnõudluste tõttu kasvatatakse riketsiaid koekultuuris või kanaembrüos. Olulised patogeenid: R. prowazekii ja R. typhii põhjustavad tüüfust e. soetõbe. Levib näiteks täihammustustega (peatäi ja riidetäi). Nakatunud täi sooleepiteel rakud sisaldavad riketsiaid. Täid ise surevad mõne päeva jooksul ära ja riketsiad satuvad täide väljaheidega nahavigastuste kaudu inimese verre. Haiguse tunnused: palavik, peavalu, nõrkus. 5-9 päeva pärast ilmneb lööve, mis läheb üle kogu keha, v.a. nägu, peopesad ja jalatallad.
viiakse munarakku, millest on eelnevalt eemaldatud munarakus olev geneetiline materjal. Jagunema stimuleeritud munarakust arenevad isendid, kes on geneetiliselt identsed doonoriga. 1997-nda aastal tekitas palju diskussiooni kloonitud lamba Dolly sündimine. Täiskasvanud lamba udarast isoleeritud rakke kultiveeriti laboritingimustes. Teiselt utelt isoleeriti munarakud, millest kõrvaldati tuum. Seejärel liideti tuumata munarakud koekultuuris kasvatatud diploidsete piimanäärme rakkudega ning implanteeriti asendusemale, kelleks oli kolmas utt. Sündis lammas, kes oli geneetiliselt identne udararakkude doonoriga. Praeguseks on lisaks lambale kloonitud veel hiiri, rotte, veiseid, kitsi, sigu, küülikuid ja hobuseid. Primaatide kloonimine on osutunud tehniliselt keerukamaks. Inimese kloonimine on paljudes riikides seadusega keelatud. Siiski on tehtud katseid ka inimesega, eesmärgiga saada embrüonaalseid tüvirakke.
viiakse munarakku, millest on eelnevalt eemaldatud munarakus olev geneetiline materjal. Jagunema stimuleeritud munarakust arenevad isendid, kes on geneetiliselt identsed doonoriga. 1997-nda aastal tekitas palju diskussiooni kloonitud lamba Dolly sündimine. Täiskasvanud lamba udarast isoleeritud rakke kultiveeriti laboritingimustes. Teiselt utelt isoleeriti munarakud, millest kõrvaldati tuum. Seejärel liideti tuumata munarakud koekultuuris kasvatatud diploidsete piimanäärme rakkudega ning implanteeriti asendusemale, kelleks oli kolmas utt. Sündis lammas, kes oli geneetiliselt identne udararakkude doonoriga. Praeguseks on lisaks lambale kloonitud veel hiiri, rotte, veiseid, kitsi, sigu, küülikuid ja hobuseid. Primaatide kloonimine on osutunud tehniliselt keerukamaks. Inimese kloonimine on paljudes riikides seadusega keelatud. Siiski on tehtud katseid ka inimesega, eesmärgiga saada embrüonaalseid tüvirakke.
13 Rakutsükkel Rakutsükli moodustab jada sündmusi, mille käigus toimub perioodiline DNA replikatsioon ning replitseerunud DNA jaotumine tütarrakkudesse. Eukarüootse raku rakutsüklis eristatakse nelja faasi G1, S, G2 ja M. Kahte G faasi nimetatakse vahefaasideks, S faasis toimub DNA süntees ning M faasi ajal raku jagunemine. Imetaja rakkude puhul, mida on kasvatatud koekultuuris, kestab rakutsükkel umbes 24 tundi. G 1 faas kestab 10 tundi ning sel ajal toimub rakus normaalne metabolism, rakk kasvab suuremaks, tema sisalduvate organellide arv kahekordistub ja toimub ettevalmistus DNA replikatsiooniks. S faas algab DNA replikatsiooniga ning kestab ligikaudu 9 tundi. S faasi lõpuks koosnevad kromosoomid kahest tütarkromatiidist. Kui replikatsioon on lõppenud, läheb rakk faasi G 2, mis kestab neli tundi. Selles faasis jätkub raku kasvamine ja ta valmistub mitoosiks
9. Missugusi geneetilise info vahetuse protsesse tähistavad a) transformatsioon, 2) transkriptsioon 3) translatsioon. · Transformatsioon geneetilise informatsiooni ülekandumine ühest rakust teise rakust isoleeritud DNA abil. Pärilik muutus raku omadustes. Võõras DNA satub raku koosseisu ja sellelt hakatakse geene eksprsesseerima. Eristatakse viirusliku päritoluga DNA lisandumist (transduktsioon), bakterite vahelist kontakti (konjugatsioon). Koekultuuris eukarüootsete rakkude transformatsiooni kutsutakse transfektsiooniks. · Transkriptsioon mehhanism, mille käigus toodetakse DNA-lt ensüümide abiga RNA-d (tuumas) · Translatsioon mehhanism, kus ribosoomides (rRNA+valk) toodetakse mRNA pealt valku, kasutades selleks tRNA transporditud aminohappeid. 10. Mis on TBP funktsioon initisiatsiooni kompleksi tekkes? 38kD TATAbox-siduvat valk (TBP); TBP on esimene valk, mis "istub" TATAbox promootorile. Kõik tänaseks
uuritavaid materjale. Samastamiseks kasutada demonstratsiooniks välja pandud värvuslegendi. Ülesanne 4. Vaadelda ja hinnata erinevate hallitusseente ja dermatofüütide kasvu ja morfoloogiat silma ja binokulaarmikroskoobi abil. Pöörata tähelepanu koloonia värvusele ja söötmesse eritatavale pigmendile. Ülesanne 5. Vaadelda ja joonistada preparaati trihhomoniaasi põdeva haige tupeeritisest. Trichomonas vaginalis Ülesanne 6. Koekultuuris kasvanud ja Giemsa järgi värvitud T.gondii puhaskultuuri preparaat. Joonistada, kirjeldada. Toxoplasma gondii Ülesanne 7. Raudhematoksüliiniga värvitud preparaat amöbiaalset düsenteeriat põdeva inimese roojast. Amööbi trofosoidide sees on näha musti erütrotsüüte, tuum on hall, mille keskosas on hästi jälgitav tuumake. Entamoeba histolytica Ülesanne 8. Vaadelda, joonistada puhaskultuuris G.lamblia trofosoidide
annaabi.ee 
