Variant 22 a 1,2 m b/a 1,1 - b 1,32 m p 95 kN/m2 h 0,025 m E 210 GPa 0,3 - läbipaine plaadi läbipaine plaadi Kinnitusviis keskel [m] keskel [mm] Vabalt toetatud 0,0031818898 3,18 servadega Jäigalt kinnitatud 0,0009905883 0,99 servadega Kahel vastasserval vabalt ka kahel jäigalt 0,0016569841 1,66 toetatud Kahel naaberservalt toetatud ja kahel jäigalt 0,0016569841...
Variant 22 a 1,2 m b/a 1,1 - b 1,32 m p 95 kN/m2 h 25 mm E 210 GPa 0,3 - 1) läbipaine läbipaine Mx keskel Mx serva My serva plaadi My keskel Kinnitusviis plaadi (1), keskel (2), keskel (3), keskel (1), [Nm/m] keskel [m] [Nm/m] [Nm/m] [Nm/m] [mm] Vabalt toetatud 0,00318189 3,18 7578,72 6744,24 0 0 servadega Jäigalt kinnitatud 0,000990588 0,99 3611,52 3160,08 -7948,08 -7359,84 servadega Kahel vastasserval ...
mõlemal pool võrdusmärki olema ühepalju, sest ühegi elemendi aatomid keemilise reaktsiooni käigus ei teki ega kao, samuti ei muutu nad mõne teise elemendi aatomiteks. Tasakaalustamiseks kasutatakse koefitsente, need on arvud, mis kirjutatakse ainete valemite ette. Võrrand näitab, millised olid lähteained ja millised on saadused, kuid ta ei vasta küsimusele, kuidas lähteained saadusteks muutuvad Indeksid näitavad molekuli koostist (kirjutatakse sümboli järele ja alla). Koefitsendid näitavad molekulide arvu kirjutatakse sümboli ette). Tasakaalustamiseks kasutame koefitsente. Indekseid seejuures muuta ei tohi. Koefitsent 1 jäetakse tavaliselt kirjutamata (nagu ka indeks1). Tasakaalustamiseks on mitmeid võimalusi, hea on leida kohe kaks koefitsenti. "Väiksema ühiskordse" meetod. Al + FeCl2 = Fe + AlCl3 Al I3 + Cl2 = AlCl3 + I2 Võrdsustame kloori aatomite
mooli selle aine osakeste ruumalaga.(Vm, n = V / Vm) gaaside puhul Vm=22,4 dm3/mol 4. Keemiline reaktsioon - protsess, mille käigus ühest või mitmest keemilisest ainest tekib keemiliste sidemete moodustumise ja/või katkemise tulemusena üks või mitu uute omadustega keemilist ainet. 5. Reaktsioonivõrrand - keemilise reaktsiooni üleskirjutus, mis näitab reaktsioonis osalevaid aineid ja nende osakeste arvu. Reaktsioonivõrrandi koefitsendid näitavad molekulide arvu. n=m/M n - moolide arv - mol m - aine mass - g M - molaarmass - g/mol n=V/Vm V - ruumala - dm3 Vm - molaarruumala - dm3/mol n=N/NA N - aineosakeste arv NA - avogadro arv - 6,02*1023 =m/V - tihedus - g/cm3
Veeauru rõhk Päikesekiirgus Tuule kiirus Aluspinna iseloom Veekvaliteet (soolsus) Kuidas saab aurumist määrata? Aurumise kaudne mõõtmine- spetsiaalsed aurumismõõturid Veebilansi meetod Empiirilised valemid (Daltoni seadus) Energiabilansi meetod Daltoni seadus Sellega kirjeldadakse aurumise intensiivsust E= (e-e)(a+b*v), kus E- aurumise kiirus, e- küllastav veeaururõhk veepiiri temp, e- õhu tegelik aururõhk, a,b,c- empiirilised koefitsendid, v- tuule kiirus(km/h) Kasutatud materjal file:///C:/Documents%20and %20Settings/Birgit/Local%20Settings/Temporary %20Internet %20Files/Content.IE5/G6R3MTCD/4_Aurumine %5B1%5D.ppt#256,1, Aurumine http://www.msi.ttu.ee/~elken/Hmfkon3.doc http://et.wikipedia.org/wiki/Aurumine Pildid : http://ga.water.usgs.gov/edu/watercycleestonian.ht ml
Total 7497241,379 57 a. Dependent Variable: kulu_riided_jalanoud b. Predictors: (Constant), töötus, kaalutud_hinnad_HICP, SKP_pc Tabel 6. Sõltumatute muutujate olulisus ning tolerance ja VIF näitajad. Coefficientsa Mudel Standardiseerimata Standardise t Olulisus Kollineaarsuse statis koefitsendid eritud koefitsendid B Std. Error Beta B (Konstant) -244,650 116,361 -2,103 ,040 SKP_pc ,020 ,001 ,844 13,369 ,000 ,788 kaalutud_hinnad_HI
8 67,0 340,0 0,00294 253,5 501,812 6,218 9 73,0 346,0 0,00289 150,0 605,312 6,406 10 80,0 353,0 0,00283 0,0 755,312 6,627 Arvutused 1. Joonestada graafikud Paur=f(t) ja ln Paur=f(1/T) (graafikud protokolli lõpus) 2. Arvutada empiirilise võrrandi koefitsendid A ja B logaritmilise graafiku sirge tõusu abil. on nurk x-telje negatiivse suuna ja graafiku vahel, kuid tõus leitakse x-telje positiivse suuna ja graafiku vahel. Selle tõttu ongi tõus negatiivse märgiga, sest graafikul olev sirge on langev sirge. 3. Arvutatakse aine aurumissoojus 4. Arvutada aine keemistemperatuur normaalrõhul 5. Arvutada Troutoni konstant, s.o. entroopia muut 1 mooli aine aurustumisel normaalrõhul. Graafikud
58 331 0,003021 401 361 5,888878 63,5 336,5 0,002972 324 438 6,082219 67,5 340,5 0,002937 243 519 6,251904 73 346 0,00289 164 598 6,393591 80,5 353,5 0,002829 0 762 6,635947 Joonis Aine küllastunud aururõhu sõltuvus temperatuurist Joonis ln paur=f(1/T) Joone võrrandiks andis Excel y = - 3852,1x + 17,353 , millest lähtuvalt empiirilise võrrandi koefitsendid A ja B on: A= 17,536 ja B=-3853,1. Ja tänu neile arvudele saan teha järgmised arvutused: 1) Aurumissoojus: 2) Aine keemistemperatuur normaalrõhul: Normaalrõhk on 760 mmHg 3) Arvutan enroopia muudu 1 mooli aine aurustumisel normaalrõhul ehk Troutoni konstandi: JÄRELDUS Saadud ulemus sarnaneb benseeni keelmistemperatuuriga (80normaalrõhul ).
Kontsentratsiooni ühikuks keemias on [mol/l] see tähendab[mol/dm3], ajaühik valitakse sobivusest lähtudes, sest kiirused on väga erinevad.Keemilise reaktsiooni kiirus sõltubki kõigepealt reageerivatest ainetest ja võib ulatuda plahvatustest kuni üliaeglaste reaktsioonideni, mis viivad näiteks kivimite porsumisele ja mille käigus kõrgest mäest saab savihunnik Vaatleme reaktsiooni 2A + 3B = X + 4Y, erinevate komponentide järgi määratudkiirused suhtuvad nagu koefitsendid, kui näiteks X tekkekiirus VX = 0,2 = mol/l*min, siis VA = -0,4; VB = -0,6 ja VY = 0,8 mol/l*min. Seega, kui on teada kiirus mingi komponendi järgi on tegelikult määratud ka kõik ülejäänud kiirused Aktiivsete põrgete teooriast Keemilise reaktsiooni kulgemiseks, peavad molekulid omavahel kokku põrkuma. Ei ütle ju üks molekule teisele "oo millised ....., kuule tead, reageeriks õige natukene". Enamus põrgetest pole resultatiivsed, see tähendab, et ei juhtu midagi.
66,0 339 0,00295 274 480 6,174 69,7 342,7 0,00292 211 543 6,297 73,5 346,5 0,00289 141 613 6,418 77 350 0,00286 71 683 6,526 80,1 353,1 0,00283 0 754 6,625 Joone võrrand y= -4330,6x + 18,949, millest lähtuvalt empiirilise võrrandi koefitsendid A ja B on: A= 18,949 ja B= - 4330,6. H aur B=- Arvutused: Auramissoojus: R Keemistemperatuur normaalrõhul: Normaalrõhk on 760 mm Hg ln 760= - 4330,6/T + 18,949 -4330,6+ 18,949 T= T (ln 760) -4330,6 + 18,949 T= 6,63 T 18,949 T- 6,63 T= 4330,6 T= 351,54= 79 ºC Arvutan entroopia muudu 1 mooli aine aurustamisel normaalrõhul
0028 0.0029 0.003 0.0031 T 1/T g Paur = f(1/T) 61 2.5985 2.4575 2.2939 02.9484843901x + 7.6928112196 2.0076 0.003 0.0031 0.0032 0.0033 0.0034 1/T lg p=A+B/T a)Koefitsendid A ja B y=-1702,9x+7,6928 A=7,6928 B=-1702,9 b)Auramissoojus ΔH=-B*2,3R= 32563.19 J/K/mol c)Keemistemperatuur normaalrõhul lg(760)=A+B/T T=B/lg(760)-A= 353.88 K d)Entroopia muut ΔS=ΔH/Tn.r= 92.01762 J/K/mol
0.75 Kokku org väetis tonni 822241 1032645 0.7 teravilja kogusaak tonni 879500 864200 teravilja kasvupind ha 292300 309300 Keskmine 4236 6052.8 1132498 17231.2 koefitsendid et saaks eraldi leida vajalikud elemendid 1846.896 P2O5 0.436 P 5023.824 K2O 0.83 K 6228.739 1132.498 3963.743 23459.939 2979.394 8987.567 813440 298060 1 ha eemaldab NPK kg
oksüdatsiooniaste teiste elementide oksüdatsiooniastmete kaudu. Reaktsioonivõrrandite tasakaalustamine Reaktsioonivõrrand on keemilisel reaktsioonil toimunu muutuste lühike ja ülevaatlik väljend. Reaktsioonivõrrandis antakse lähteained ja saadused valemitena, kusjuures reaktsioonist osavõtvaid elemente peab ühel ja teselpool võrdusmärki olema ühepalju Võrdsustamiseks asetatakse lähteainete ja saaduste ette koefitsendid Tasakaalustamine elektronide bilansi meetodil: · Leida elemendid, mille oksüdatsiooniaste muutub · Kirjutada välja oksüdeerumise ja redutseerumise poolreaktsioonid · Elektronide tasakaalustamiseks leida ühine kordaja (liidetud ja loovutatud elektronide arvud peavad võrduma) · Saadud koefitsendid kanda võrrandisse · Tasakaalustada ülejäänud reaktsioonivõrrand · Tasakaalustamiseks võib vajadusel lisada vee molekule või vesinikioone happelises
Neljanda ja viienda maatükkide kompaktsuskoefitsendid olid praktiliselt samad, erinedes vaid tuhandike võrra. Kõige suurema kompaktsuskoefitsendiga 1,07 oli teine maatükk. Kõkkuvõttes oli vaadeldud maatükkide näol tegemist väga kompaktsete maatükkidega. Võrreldes väljavenitatuse koefitsente selgub, et kõige vähem venitatud on teine (koefitsent 1,07)ja enim venitatud viies maatükk(koefitsent 1,13). Ülejäänud maatükkide väljavenitatuse koefitsendid jäävad nende vahele üsnagi võrdselt. Kui aga vaadelda kõverjoonelisuse koefitsente, siis on need kõik omavahel praktiliselt võrdsed (0,91-0,92), mõneti erineb vaid teine maatükk, mis oli ka vähim kompaktne nagu juba mainitud. Saadud tulemustest saab teha järelduse, et erinevate maatükkide erinevusi ei saa lihtsalt peale vaadates välja tuua, vähemalt mitte nii täpselt kui arvutades koefitsente ning
millest on võimalik arvutada erinevate ainete entroopiate abs.väärtusi vastaval temperatuuril. Gibbs-Helmholtzi võrrandid: Hessi seadus: võimaldab arvutada ka selliste reaktsioonide soojusefekte, mida reaalelus pole võimelik läbi viia Kirchhhoffi seadus: reaktsiooni soojusefekti temperatuurikoefitsent on võrdne reaktsioonist osavõtvate ainete soojusmahtuvuse aritm summaga, arvestades stöhhiomeetrilisi koefitsente ning et lähteainete stöhhiomeetrilised koefitsendid on negatiivsed. Keemilise potentsiaali mõiste vaba energia kasvumõõt teatud komponendi sisalduse muutumisel süst.s, kusjuures süst muud parameetrid ei muutu. Kuidas tuletatakse võrrand ? Suletud süsteemis tingimusel T = const. siis dG = VdP mis puhta aine korral dµ = dG = VdP. Selle Diferentsiaal-võrrandi lahendamiseks integreerime: Asendame siin V , saame Siin µ0 standardne keemiline potentsiaal ja P0
nihkumise kohta. NH4Cl kontsentratsiooni tasakaal nihkub vasakule. Katsel nägin, et lahuse värvus muutus heledamaks ning see on kinnituseks, et tasakaal nihkus vasakule ehk lähteainete suunas. Hindan tasakaalukonstandi avaldise põhjal, kas NH4SCN või FeCl3 kontsentratsiooni suurendamine mõjutab tasakaalu enam. Näen, et tasakaalu mõjutab enam FeCl3, kuna NH4SCN molaarne kontsentratsioon on väiksem (koefitsendid reaktsioonivõrrandist on vastavalt 1 ja 3, kuid mahult on ained võrdsed). KOKKUVÕTE Muutes lähteainete või saaduste kontsentratsiooni lahuses suuremaks, muutub reaktsiooni tasakaal vastavalt paremale ehk saaduste suunas või vasakule ehk lähteainete suunas. Eksperimentaalne töö 2 TÖÖ NIMETUS: Reaktsioonikiiruse sõltuvus lähteainete kontsentratsioonist ja temperatuurist TÖÖ EESMÄRK :
10 20,00 21,30 30,80 13,12 5,60 0,00043 0,00043 11 20,13 21,03 31,00 13,12 4,47 0,00034 0,00035 12 20,20 21,03 31,00 13,17 4,44 0,00034 0,00034 Kuna tabelis polnud antud redutseerimiskoefitsente >70% ning <5% niiskusisalduse jaoks, siis pidi redutseerimiskoefitsentide tabelit laiendama ning sai ligilähedased koefitsendid. 4.3 Survetugevuse määramine piki kiudu Proovik Ristlõik Ristlõik Purusta Niiskus , Survetugevus [N/mm2] eha nr e e v jõud e K3012 mõõtm pindala, sisaldus kN ed, cm cm2 , [%] a b RS,W RS,12
olukord, kus ühegi aine kontsentratsioon enam ajas ei muutu. Sellist olukorda nimetatakse keemiliseks tasakaaluks. Keemiline tasakaal on nn dünaamiline tasakaal, sest protsessid ei ole lõppenud, vaid nad kulgevad vastassuundades ühesuguse kiirusega. Pöörduva reaktsiooni võrrand üldkujul: aA+b B c C + d D Tasakaalukonstant [A]...[D] ainete A...D kontsentratsioonid tasakaaluolekus mol/dm3 a,b,c ja d koefitsendid reaktsioonivõrrandist. Le Chatelier' printsiip - Tingimuste muutmine tasakaalusüsteemis kutsub esile tasakaalu nihkumise suunas, mis paneb süsteemi avaldama vastupanu tekitatud muutustele. Tingimused mida saab muuta, on eelkõige lähteainete kontsentratsioon, temperatuur ja rõhk. · Lähteainete kontsentratsiooni suurendamine nihutab reaktsiooni tasakaalu paremale. Saaduse kontsentratsiooni suurendamine nihutab tasakaalu vasakule (lähteainete tekke suunas).
· Milles seisneb turbulentne hajumine ehk difusioon? Millised on erinevused võrreldes molekulaarse difusiooniga? Kuidas eineb turbulentne hajumine õhutemp erinevate kõrguskäikude korral? · Keerised segavad õhku. Difusioon saab toimida igas ruumimõõtmes. Erinevused molekulaarse difusiooniga: turbulentsi korral võib koefitsent K sõltuda ruumikoordinaadist. See muutub atmosfääris vertikaalsuunas palju. Difusiooni koefitsendid on eri koordinaatide suunas erinevad. o Lisandi hajumine keeriste toimel; suhteliselt kiire ja ruumimõõtmest sõltub; inversioon pärsib konvektiivsed tingivumused soodustavad. · Mille põhjal on täpsem hinnata järgnevate saasteallikate heitmeid? o Eramute kütmine elanike küsitlus o Autoliiklus liiklusloendus o Tööstusettevõtted statistilised aruanded o Hoonete kütmine, riigi koondandmed müüdud kütusekogused
temperatuuri tõusuga. Reaktsioone liigitatakse pöörduvateks ja mittepöörduvateks ehk ühesuunalisteks. Vahepeal ei toimu reaktsioon lõpuni, vaid ainult teatud tasakaaluolekuni. Kui kahe reaktsiooniga juhtub nii, et nende kontsentratsioonide suhe on selline,et kiirused on samad, siis nimetatakse seda asja keemiliseks tasakaaluks. Kui reaktsiooni suund muutub vastupidiseks, siis tasakaalukonstant võrdub vastaselementide pöördarvuga. Koefitsendid on tasakaalikonstantivõrrandis vastavate molaarsete kontsentratsioonide astmeteks. Reaktsiooni tasakaalu on võimalik nihutada. Kehtib le Chatelieri printsiip. Termodünaamika I seadus- Isoleeritud süsteemi siseenergia on konstantne suurus ja ei saa muutuda süsteemis kulgevate protsesside tagajärjel. Termidünaamika II seadus- Igas spontaanses protsessis peab süsteemi ja ümbritseva keskkonna entroopia kasvama.
Adaptiivse süsteemi puhul vaatab regulaator etalonmudeli väljundit. Etalonmudeli väljund muutub ajas, seadesuurus ei muutu. Selleks, et süsteem oleks lihtsalt häälestatav, peab etalonmudel olema võimalikult lihtne. Samas ka piisavalt keeruline, kirjeldamaks süsteemi vajalikul keerukustasemel. Juhitav mittelineaarne süsteem on kirjeldatav mudeliga Etalonmudel : am valikust sõltub süsteemi kiirus (mida väiksem, seda kiirem). Hm (S) = bm / S-am Häälestatav regulaator: Simulinkis koefitsendid; g, g1, g2 on vastava k kaalukoefitsendid. Mida suurem g, seda kiiremini regulaator reageerib. Praktikum 1_2: Identifitseerimisega adaptiivsüsteemid Teises osas tegelesime identifitseerimisega adaptiivsüsteemidega Regulaatori süntees arvutatakse juhitava süsteemi mudelist. H(S) = k*S / S + a. K, a parameetrid. Rekurrentse hindaja ülesanne on hinnata süsteemi parameetreid reaalajas. Töötab ainult aeglaselt muutuvate parameetritega. Kiirete muutustega muutub ebastabiilseks.
c) NH4Cl kontsentratsiooni – vasakule, lähteainete suunas Hinnata tasakaalukonstandi avaldise põhjal kumma aine, kas NH 4SCH või FeCl3 kontsentretsiooni suurendamine mõjutab tasakaalu enam. KC C c D d Fe( SCN ) 3 1 NH 4 Cl 3 A a B b FeCl3 1 NH 4 SCN 3 FeCl3 kontsentratsiooni muutmine muudab tasakaalu rohkem (kuna NH4SCN molaarne kontsentratsioon on idee poolest väiksem (koefitsendid reaktsioonivõrrandist on vastavalt 1 ja 3, kuid mahult on ained võrdsed)). Kontrollida tasakaalu nihkumist katseliselt. Selleks võtta keeduklaasi 20 ml destilleeritud vett ja lisada 1...2 tilka küllastunud FeCl3 lahust ning 1...2 tilka NH4SCN lahust. Segada hoolikalt ning jagada tekkinud punane lahus võrdsete osadena nelja katseklaasi. Lahuse punane värvus on tingitud reaktsioonil tekkivast raud(III)tiotsüanaadist, kus värvi intensiivsus oleneb tema kontsentratsioonist
kustutatud: 529 lx Esimene tulemus on mõõdetud kohe akna alt. 187 lx Järgnevad tulemused on mõõdetud intervalliga 113 lx üks meeter. Viimane tulemus on akna vastas oleva 61 lx seina ääres. 35 lx 35 lx Hoonest väljas päevavalguses läbi viidud mõõtmise tulemuseks oli 8170 luksi. Arvutame välja loomuliku valgustuse koefitsendid mõõtmispunktides kasutades valemit e= E sees × 100% Eväljas ja kujundame graafiku, et jälgida valgustusintensiivsuse muutumist ruumis. Eväljas= 8170 lx E3. sees=113 lx (2m) E6.sees=35 lx (5m) E1. sees=529 lx (0m) E4. sees= 66 lx (3m) E2. sees=187 lx (1m) E5. sees= 35 lx (4m) 529 × 100% e1= 8170 =6,47% 187 × 100% e2= 8170 =2,29% 113
8 bit punase heledus, 8 bit rohelise heledus 000 - must, 444 - tumehall RLE - run length encoding - rida rea kaupa hea must-valgete piltide puhul, sest kui järjest palju piksleid on nt mustad, ei pea seda ütlema iga piksli kohta, vaid võib öelda, et pikslid nr 10-130 on mustad. DCT - diskreetne koosinusteisendus - reasignaalide jaoks mõeldud Fourier’ teisendus. Arvutab pildisignaali spektri ehk kui kiiresti heledus piki pilti muutub (8x8 maatriks tuleb). Ruutudel on koefitsendid. Ebavajalikud koefitsendid visatakse minema, mis võib pildi muuta “ruuduliseks”. Jagatakse pilt 8x8 pix ruudukesteks, vasakul üleval suuremad väärtused ja all paremal väikesed, väärtusi skäneeritakse siksakis. JPEG - kadudega kompresseeritud fail, tehakse DCTga interkaadrid - video kompresseerimiseks kasutatakse interkaadreid, mis tuletatakse eelneva ja järgneva kaadri põhjal liikumise kompenseerimine - tuletatakse video liikumine eelneva ja
8 vasikad(surnud) 2. 46 pullvasikad(nuumale), - 46 lehmvasikat (karja täienduseks) 1. 3 lehmvasikat (suurnud) 2. 16 lehmvasikat(nuumale), -27 seemendusele minevat mullikat. Lehmavasikad karja täienduseks kuni 1 a. 27 Mullikad 1-2 a. 27 Pullvasikad nuumale 46 Mullikad 2-2,5 a. 14 Prakeeritus vasikad 16 Kokku 68 Kokku 62 Ühe lehma kohta saame vastavalt skeemil toodud arvudele järgmised koefitsendid: mullikaid ühe lehma kohta 68:100=0,68; vasikaid müügiks ühe lehma kohta 62:100=0,62; Praaklehmi ühe lehma kohta 25:100=0,25 Nuumaloomade puhul leitakse kattetulu põhimõtteliselt samamoodi nagu lüpsilehmade korral. Arvestatakse saadav sissetulek ja kõik nuumalooma üleskasvatamisega seotud muutuvkulud vasikast või põrsast kuni tapaküpse loomani. Loom saab sööta vastavalt vanusele ja massile. Kalkulatsioonides arvestatakse keskmise söödakuluga
võimalikult täielik, kõiki olulisi karakteristikuid on vaja arvesse võtta, ebaolulisi karakteristikuid pole vaja arvesse võtta Kuidas tuvastada olulisi karakteristikuid? - vaatepunktide paljusus- kui vaatab ühte asja ühest vaatepunktist siis ei saa aru kõiki karakteristikuid (püramiidi joonistamine), tuleb vaadata igast nurgast, ülevalt ja alt jne ning erinevatest seisukohtadest karakteristikutele tuleb anda koefitsendid (kui tähtsad need karakteristikud on) kõikidele karakteristikutele anda skaala, siis tuvastada milline on reaalne olukord (punktid skaalal) = probleemi strukutuur - see osa, millega ideaal lahkneb reaalsusest, käsitletakse probleemina ideaal on see mis on mõistlik IDEEALI viis küsimust : 1)mis see on, millest me üldse räägime / küsimus definitsioonist? (leida küllalt palju vaatepunkte) 2)kuidas asi kujuneb/kujunes?
Veega reageerivad gaasid(CO2) Kd1 CO2+H2OHCO3+H+ / 3 H2CO (süsihape) Kd-tasakaalu konstant Kd2 HCO3-CO32-+H+ Mõlemas sees H+, kummale poole tasakaalu nihkub, sõltub pH-st. CO2 on rohkem selles vees, kus pH on üle 7 ehk aluseline. Kd1=4,45*107- Kd2=4,69*1011- Mida suurem on Kd, seda rohkem on reaktsioon suunatud saduste tekke sunnas. Negatiised logaritmid: pKd2=6,35 Selle pH väärtuse juures on anutd lähteaine ja saaduse koefitsendid võrdsed. pH alla 6 on CO2 molekulaarsel kujul, kui pH 6 ja 10 vahel, siis CO2 karbonaadi kujul, kui pH üle 10, siis lahustunud CO2 on karbonaadi kujul. Happevihm: pH alla 5,65 Halb, sest: · Tugev toksiline mõju taimedele · Hingamissüsteemide haiguste põhjustaja · Kaudsed mõjud taimedele · Vesi mutub happeliseks. Ökosüsteemid on vee pH-le tundlikud · Meallide korrosioon · Paekivist ehitiste lagunemine · Toob ringlusesse raskemetalle
(konst rõhul ja temperatuuril) tekkeentalpia ja põlemisentalpia. Tekkeentalpia on soojusefekt ühe mooli aine tekkimiseks. Põlemisentalpia on soojusefekt ühe mooli aine põlemiseks. Entalpiamuut sõltub süsteemi alg- ja lõppolekust, mitte aga protsessi läbiviimise teest või reaktsiooni vahestaadiumitest. Hessi seadus võimaldab arvutada ka nende reaktsioonide soojusefekti, mida reaalsuses ei ole võimalik läbi viia. Saadused – lähteained ja stöhhiomeetrilised koefitsendid. Hessi seadusega saame määrata kui palju mingit ainet parajasti tekib. Sõltuvus temperatuurist: ∆ H ( T 2 )=∆ H ( T 1 ) +(T 2−T 1) ∆ C p 9. Termodünaamika II ja III seadus. II seadus – isoleeritud süsteemi entroopia kasvab iga iseenesliku muutuse tulemusena. Ei ole võimalik selline protsess, kus kogu soojus muudetaks tööks ning pole võimalik kanda soojust üle külmemalt kehalt soojemale ilma tööd tegemata. Ehk kõik mis algab
säilub. Turu tasakaalu mudelid: 1 hüvisega: 3 muutujat Qd, Qs, P eeldus Qd-Qs=0, Qd, Qs 4 parameetrit a, b, c, d>0 d ja b tõusud Q d=a-bP langev sirge Lahend: Qd, Qs, P Qd=Qs=Q lahend järjestatud paar (P;Q) Qs=-c+dP tõusev sirge 2 hüvisega: Qd1-Qs1=0 Qd2-Qs2=0 Qd1=a0+a1P1+a2P2 Qd2=a0+a1P1+a2P2 Qs1=b0+b1P1+b2P2 Qs2=b0+b1P1+b2P2 (a0-b0)+(a1-b1)P1+(a2-b2)P2=0 n hüvisega: kõik hüvised sõltuvad kõigist hindadest. Koefitsendid arvulisedlahend arvuline. 5. Maatriksid ja vektorid, maatriksitehted, vektortehted. Maatriks: Olgu i reaindeks ja j veeruindeks siis x1-1.ve-s, xj- j-ndas veerus, aij i-nda võrrandi j-nda muutuja koef., dj i-nda võrrandi vabaliige. a11 a12 a1n x1 d1 x d a21 a22 a2n [ ] A = ai j =
Poollaiusel kujutatakse veeliine (waterplanes), mis tekivad kere lõikamisel water line- ga paralleelsete tasanditega. Kerele projekteeritakse teoreetilised kaared (transverse sections), mis saadakse keskkaarega paralleelsete tasandite lõikumisel kerega. Neid on harilikult 20 (vahel 10). Nende lõigete abil koostatakse teoreetiline joonis. Teoreetilise joonise abil saab arvutada erinevate kõverpinnaga ääristatud kujundite mahtusi. 47. Kere koefitsendid. Veeliinitäidlustegur (Cw) waterplane coefficent Cw=veeliini pindala/(Lpp*Beam moulded) Lpp_perpendikulaaride vaheline pikkus Beam moulded - maksimaalne laeva laius, mõõdetuna siseplaadistuselt Keskkaare täidlustegur (Cm) midship-coefficent Cm=veeliini pindala/(Beam moulded*draft) Draft – laeva kõrgus mõõdetuna baasjoonest suvise lastiliinini Üldtäidlustegur (Cb) block coefficent Cb= veealuse osa maht/(Lpp*beam*draft)
.....cL (1.17) Kiiruse võrrandis on k kiiruskonstant ning , ja on täisarvud või pool täisarvud. Kiiruskontsant k on funktsioon temperatuurist ja rõhust, aga rõhu sõltuvus on väike ja üldiselt seda eiratakse. Astendajate summa( + +...+ = n) määrab reaktsiooni kui terviku järgu. Kiiruskonstandi ühik on 1/s. Elementaarreaktsioonis kiirus võrdub: r k A B k A a B b ( aA+bB=dD+eE) A B Kus A ja B on stöhhiomeetrilised koefitsendid( -A = a ja -B = b) Stöhhiomeetriliste koef. summa moodustab reaktsiooni molekulaarsuse. ( A B ...) i reakent i Mõned näited: 1 k H 2 Br2 2
on süsteemis otseselt mõõdetavad. Diskreetaja võrrandis esinevate funktsioonide muutusi ajas saab kirjeldada diskreetfunktsiooni diferentsi abil x[k] = x[k + l]- x[k] Diferents on eenduv naaberdiferentside vahe. Saab võtta tarvitusele ka kõrgemat järku diferentse: 2x[k] = 2x[k +1]- x[k] = x[k +2]- 2x[k +1]+x[k]; 3x[k]= 2x[k+1]- 2x[k]=x[k+3]-3x[k+2]+3x[k+1]-x[k] Avaldisest nahtub, et korget jarku diferentse saab avaldada naaberdiskreetide kaudu avaldistena, mille koefitsendid vastavad binoomkoefitsentidele ning liikmete märgid vahelduvad. Tuletise mõiste definitsiooni kaudu saab leida tuletise ligikaudse seose diferentsidega Tingituna piirprotsessi võimatusest diferentsi korral võivad vead tuletise asendamisel osutuda küllalt suurteks. Üldjuhul saab anda võrrandid kujul Y(t)=CX(t)+DU(t) -> Y[k]=CX[k] + DU[k] 2.3 Diskreetne ülekandefunktsioon Leiame diskreetaja süsteemi
esitavad süsteemi reaktsiooni sisenditele ja mis on süsteemis otseselt mõõdetavad. Diskreetaja võrrandis esinevate funktsioonide muutusi ajas saab kirjeldada diskreetfunktsiooni diferentsi abil Δx[k] = x[k + l]- x[k] Diferents on eenduv naaberdiferentside vahe. Saab võtta tarvitusele ka kõrgemat järku diferentse: Δ2x[k] = Δ 2x[k +1]- Δ x[k] = x[k +2]- 2x[k +1]+x[k]; Δ3x[k]= Δ2x[k+1]- kaudu avaldistena, mille koefitsendid vastavad binoomkoefitsentidele ning liikmete märgid vahelduvad. Tuletise mõiste definitsiooni kaudu saab leida tuletise ligikaudse seose diferentsidega. Tingituna piirprotsessi võimatusest diferentsi korral võivad vead tuletise asendamisel osutuda küllalt suurteks. Üldjuhul saab anda võrrandid kujul Y(t)=CX(t)+DU(t) -> Y[k]=CX[k] + DU[k] Diskreetne ülekandefunktsioon- Leiame diskreetaja süsteemi väljundmuutuja z-kujutise, lähtudes diskreetse konvolutsioonisumma avaldisest
Eestis elavate inimeste juuksekarva probleem, püssilaskude omavahelise kauguse probleem märklauas jne.) *Dirichlet' printsiip leiab laia kasutust ka arvuteoorias. *Dirichlet' printsiipi tuntakse veel kui tuvipesaprintsiipi, laekaprintsiipi või Dirichlet' sahtliprintsiipi. (Heal lapsel mitu nime ) [10]. Arvujadade genereerivad funktsioonid. Jadade ja genereerivate funktsioonide teisendamine. Genereerivad funktsioonid on sellised astmeread, mille kordajad e. koefitsendid sisaldavad informatsioonina mõnda arvujada an. Genereerivad funktsioonid on harilikult esitatud nö. suletud kujul(vastandina lahtisele astmereale): näidatud on vaid avaldis, mis defineerib rea saamiseks teatud tehete hulga
on süsteemis otseselt mõõdetavad). Diskreetaja võrrandis esinevate funktsioonide muutusi ajas saab kirjeldada diskreetfunktsiooni diferentsi abil Δx(k) = x(k + l)- x(k) Diferents on eenduv naaberdiferentside vahe. Saab võtta tarvitusele ka kõrgemat järku diferentse: Δ2x(k) = Δ 2x(k +1)- Δ x(k) = x(k +2)- 2x(k +1)+x(k) Δ3x(k)= Δ2x(k+1)-Δ2x(k)=x(k+3)-3x(k+2)+3x(k+1)-x(k). Avaldisest on näda, et kõrget järku diferentse saab avaldada naaberdiskreetide kaudu avaldistena, mille koefitsendid vastavad binoomkoefitsentidele ning liikmete märgid vahelduvad. Tuletise mõiste definitsiooni kaudu saab leida tuletise ligikaudse seose diferentsidega. Tingituna piirprotsessi võimatusest diferentsi korral võivad vead tuletise asendamisel osutuda küllalt suurteks. Üldjuhul saab anda võrrandid kujul Y(t)=CX(t)+DU(t) -> Y(k)=CX(k) + DU(k) Diskreetne ülekandefunktsioon: Leiame diskreetaja süsteemi väljundmuutuja z-kujutise, lähtudes diskreetse konvolutsioonisumma avaldisest
13 - teravilja järgnemisel teraviljale tuleks tingimata kasutada kõrrekoorimist, et vähendada allelopaatilisi mõjusid ja samuti vähendada umbrohtumust - varane külv vähendab teravilja negatiivset järelmõju; soodsam on see kui kõrrekoorimine teha varem ning külv hiljem kui ainult varasem künd. Varasemat kündi eelistada ainult juhul kui kõrrekoorimist ei ole võimalik teha saagikuse koefitsendid erineva lõimisega mineraalmuldadel. Rukis ja kaer eelistavad kergema lõimisega muldi, talinisu ja oder eelistavad raskema lõimisega muldi! Parimad odrapinnad on Kesk- Eestis, Saaremaa ja Hiiumaa ei sobi odra ja rukki kasvatamiseks. Hiiumaal saab kasvatada heina, st rajada loomapidamistalusid, sama kehtib ka Peipsi äärsete maade kohta. Nisu kasvatuspiirkond on väiksem kui odral Põlva, Järvamaa jne. Kartulikasvatus ei sobi Hiiumaal ja Läänemaal. Külvikord ja keskkonnakaitse
arvestamata. Määratakse mahutabelite abil, selleks on vaja teada: a. materjali ladvapoolset diameetrit (cm) b. materjali pikkust (m) 2. Virnmaterjalid. Virnmaterjalidel virna maht leitakse virna kõrguse, pikkuse ja laiuse korrutisena. M (rm)= virna pikkus x virna laius x virna kõrgus Saadud maht on rm, (materjal koos õhuvahedega), et saada tm (puhta puidu kogus), tuleb rm korrutada koefitsendiga. Üldjuhul: 1tm = 1,43 rm 1rm = 0,7 tm Koefitsendid tarbepuudele on erinevad, sõltudes: *puuliigist *materjali pikkusest *materjali diameetrist Koefitsendi saab: a) tabelist b) diagonaali meetodil 3. Saematerjalid Saematerjalid on enamasti korrapärase ristlõikega (ristkülik, ruut) , mistõttu nende mahu arvutamine pole keeruline. Kuivõrd saematerjalid peavad nõutud mõõtudele vastama
Need oleksid nagu põhjalaiuskraadid. Kui x1 = 0, siis see on ekvaator. tegemist on siis lõunalaiuskraadidega. Järgmisele meetrilisele seosele on olemas järgmine meetrilise tensori maatriks: Selle determinant on Valemi järgi on meetrilise tensori kontravariantsed komponendid Valemi järgi arvutades suurused saame 76 Valemite abil arvutades saame kätte Christoffeli koefitsendid: 2-ruumi Riemanni-Christoffeli tensori ainsa sõltumatu komponendi R1212 saame valemist Seega on võimalik järeldada seda, et kerapind ehk sfäär kuulub kõverate ruumide hulka. ( Koppel 1975, 123-127 ). Sfääri raadiuse on võimalik välja arvutada näiteks sfääri pinnal sooritatud mõõtmistest. Näiteks oletame seda, et meil on sfäär ja selle peal on kolmnurk ABC, mille nurgad on , ja . Joonis 28 Kolmnurk kera pinnal.
Need oleksid nagu põhjalaiuskraadid. Kui x1 = 0, siis see on ekvaator. tegemist on siis lõunalaiuskraadidega. Järgmisele meetrilisele seosele on olemas järgmine meetrilise tensori maatriks: Selle determinant on Valemi järgi on meetrilise tensori kontravariantsed komponendid Valemi järgi arvutades suurused saame Valemite abil arvutades 70 saame kätte Christoffeli koefitsendid: 2-ruumi Riemanni-Christoffeli tensori ainsa sõltumatu komponendi R1212 saame valemist Seega on võimalik järeldada seda, et kerapind kuulub kõverate ruumide hulka. ,,Selline esitusviis on üldrelatiivsusteooria ,,klassikaline" esitus ehk nn meetriline formalism. Kuid seda klassikalist formalismi on täiustatud. On välja arendatud üldrelatiivsusteooria matemaatiliste aluste üldiselt komplitseeritumad käsitlused. Need aga lähtuvad üldisematest
Need oleksid nagu põhjalaiuskraadid. Kui x1 = 0, siis see on ekvaator. tegemist on siis lõunalaiuskraadidega. Järgmisele meetrilisele seosele on olemas järgmine meetrilise tensori maatriks: Selle determinant on Valemi järgi on meetrilise tensori kontravariantsed komponendid Valemi 79 järgi arvutades suurused saame Valemite abil arvutades saame kätte Christoffeli koefitsendid: 2-ruumi Riemanni-Christoffeli tensori ainsa sõltumatu komponendi R1212 saame valemist Seega on võimalik järeldada seda, et kerapind ehk sfäär kuulub kõverate ruumide hulka. ( Koppel 1975, 123-127 ). Sfääri raadiuse on võimalik välja arvutada näiteks sfääri pinnal sooritatud mõõtmistest. Näiteks oletame seda, et meil on sfäär ja selle peal on kolmnurk ABC, mille nurgad on α, β ja γ. 80
annaabi.ee 
