Freesimine Tallinna Polütehnikum 1. Sisukord Table of Contents 1.Sisukord............................................................................................................... 1 2.Sissejuhatus..................................................................................................... 3 3.Mis materjale freesitakse?............................................................................. 3 4.Freesimise ajalugu......................................................................................... 3 5.Keermestamine............................................................................................. 4 6.Kaasaegne Freesimine................................................................................... 4 7.Erinevad Freesid ja ohutusnõuetest freesimisel............................................5 Allikad.......................................................................
soon. Paremakäeline kruvisoon - mööda kruvijoont tõusuga vasakult paremale kulgev soon. Kruvisoone samm H - lõikeserva kahe järjestikuse punkti vaheline kaugus silindrilise pinna ühel moodustajal. Soone profiil normaallõikes - soone pinna ja lõikeserva normaaltasapinna lõikejoon. Soone profiil ristlõikes - soone pinna ja freesi teljega ristioleva tasapinna (otspinna) lõikejoon. Soone raadius - soone põhja ümardusraadius. Freesimise lõikereziimi elemendid. Lõikekiirus v - teekonna pikkus (meetrites), mille ühes minutis läbib freesi teljest kaugeim hamba pealõikeserva punkt. Et lõikekiirus väljendatakse meetrites minutis, siis avaldub freesimise lõikekiirus valemiga: v = 3,14 D n / 1000 m/min. Kui on tarvis määrata freesi pöörete arvu minutis (pöörlemissagedust), siis kasutatakse valemit: n = 1000 v / 3,14 D p /min. Freesimisel eristatakse järgmisi ettenihkeid: ettenihe freesi hamba kohta,
Kordamisküsimused ,,Lõiketöötlemine ja lõikeriistad" ME31/41 1. Freesimise suunad: Pärifreesimine (allafreesimine) Lõikeserv alustab lõikamist maksimaalse laastupaksusega. See hoiab ära eemalesurumis efekti, koos vähema soojuse eraldumisega. Suur laastupaksus põhjustab lõikejõu, mis tõmbab tooriku tööriista poole, hoides lõikeserva lõikes. Vanadel pinkidel ei kasutata. Allafreesimine on eelistatud juhul kui tööriist, paigaldus ja toorik seda võimaldab. Vastufreesimine - Lõikeserv hakkab lõikama 0 laastupaksusega
hammasrataste sirg- ja kaldhambaid, liistusooni, keermeid jm. Freesid: Frees on pöördkehakujuline lõikur, mille lõikehambaid võib vaadelda üksikute terikutena. Vastaselt otstarbele on kasutusel mitmesugused kuju ja konstruktsiooniga freese. Lõikehammastega varustatud tööpindade kuju järgi liigitatakse freese järgmiselt: otsfraas, laupfrees, ketasfrees, sõlmfrees, kujufrees, mille kuju kopeeritakse osaliselt töödeldavale pinnale. Lõikeprotsessi karakteristikud freesimisel: 1) Freesimise kinemaatilised karakteristikud: Pealiikumine on freesi pöörlev liikumine, kust saadakse lõikekiirus m/min. 2) Freesimise geomeetrilised karakteristikud: Lõikesügavus t on töödeldud ja töödeldava pinna vaheline kaugus, mõõdetuna risti ettenihkele, mm. Freesimise laius B on freesi ühe läbimiga töödeldud pinna laius mm. Summaarne ristlõikepind oleneb samaaegselt kontaktisolevate hammaste arvust ja
lõikama kuni 30mm paksuseid detaile. Plasma põleti süütearvude hulk oli keskmiselt 600 kordust. Seadmel kasutati vesilauda et hoida kokku energiat ventilaatorite pealt. Liikudes tagasi messiruumi algusesse jäi meil teele veel paar metalli lõikamis pinki kus koostatav detail projekteeriti arvutis valmis ning seade lõikas vastava detaili välja erinevate lõiketöötlusmeetoditega vahetades ise ka automaatselt lõiketerasid. Detailid töödeldi vastavasse kujusse freesimise ja puurimise meetodil. Peale nende seadmete jäi veel silma kindlasti elektri vormel, 3d printer ja kätt sai proovida ka keevitussimulaatoril võistluse näol. Üldjoontes on tegu vägagi huvitava messiga kus leidus igale inimesele midagi huvitavat. Kindlasti külastan ja järgmine aasta.
Treimisega on võimalik saada silindrilisi, koonilisi ja tasaseid ning keerukaid välis- ja sisepindu, samuti lõigata keeret. Treimise põhioperatsioonid: Silinderpinna treimine, otspinna treimine, soone treimine ja läbilõikamine, silindersisetreimine, sisepinna sisetreimine. Treipingid jagunevad: universaaltreipink, revolvertreipink, karusselltreipink, automaattreipink. Välistreitera, painutatud välistreitera, astmetera, otsatera, soontera, kujutera, keermetera, sisetreitera. 7.Freesimise protsessi üldkirjeldus. Freeside tüübid. Freesimisega töödeldakse horisontaal, vertikaal- ja kaldpindu, astmeid ja sooni, tükeldatakse metalli, samuti töödeldakse keerukaid kujupindu. Freesimisel antakse pöörlev pealiikumine freesile, ettenihkeliikumine töödeldavale toorikule. Silinderfrees, otsfrees, ketasfrees, sõrmfrees, kujufrees. 8.Puurimise protsessi üldkirjeldus. Avade töötlemise viisid puurpingis. Puurpingis kasutatavad lõikurid instrumendid.
Suur hõõrdumine, mis tingib ülekande kiire kulumise ja madala kasuteguri. Ülekande detailide konstruktsioon Keermesülekannete kruvid jagatakse jõukruvideks (tungrauad, pressid) ja käigukruvideks (tagavad täpseid paigutusi metallilõikepinkides ja mõõteriistades). Kruvidel on tavaliselt trapetskeere, eriti suurte ühesuunaliste jõudude korral aga tugikeere. Ruutkeeret, milles hõõrdumine on küll väiksem kui trapetskeermes ei kasutata, kuna seda on raske freesimise ja lihvimisega lõplikult töödelda. Jõu- ja ebatäpsete käigukruvide mutrid valmistatakse tervikutena. Täpseid paigutusi nõudvate mehhanismide mutrid tehakse aga koostatavatena või poolitatuina, et vältida valmistamisest või kulumisest tingitud lõtke. Koostatav mutter koosneb liikumatust ja liikuvast osast. Viimast saab piki telge teisaldada ning pärast lõtku kõrvaldamist fikseerida. Hästi väljareguleeritud ülekande poolitatud mutri mõlema poole
d. Toorikute või toodete üksikute osade lõplik töötlemine Tagasiside Õige vastus on: Tooriku või toote üksikutest osadest ühenduste moodustamine.. Küsimus 2 Õige Hinne 3,00 / 3,00 Märgista küsimus Küsimuse tekst Tehnoloogiliseks protsessiks nimetatakse: Vali üks: a. Tootmisprotsessi seda osa, milles toimub toodetava objekti vaid mehaaniline töötlemine b. Detaili valmistamist treimise, freesimise, puurimise ja lihvimisega c. Tootmisprotsessi seda osa, milles toimub toodetava objekti olukorra (kuju, mõõtmete, omaduste jm) muutmine ja selle muudetud olukorra kindlaksmääramine (mõõtmine) Tagasiside Õige vastus on: Tootmisprotsessi seda osa, milles toimub toodetava objekti olukorra (kuju, mõõtmete, omaduste jm) muutmine ja selle muudetud olukorra kindlaksmääramine (mõõtmine). Küsimus 3 Õige Hinne 3,00 / 3,00 Märgista küsimus Küsimuse tekst
kus vw - materjali eemalduskiirus, mm /min (vt Tabel), V - eemaldatav materjalimaht, mm3. Süvendi valmistamiseks on kasutatud grafiidist valmistatud elektrood. Vastus andke täpsusega üks koht peale koma. Vastus: 254.5 Küsimus 10 Elektrokeemilise freesimise eeliseks on Õige Vali üks: Hinne 7 / 7 a. töötlemise madal sügavus Märgista küsimus b. tekkib kraat c. materjali kadu on väike d. detaile saab töödelda ainult ühekaupa Küsimus 11 Elektrokeemilisel stantsimisel elektrolüüdina kasutatakse Õige Vali üks: Hinne 7 / 7
ning vähese vibratsiooniga. Peale selle peavad nad võimaldama hügieenilist tööd hea nähtavusega tööpiirkonnas ja seeni sisaldavat freesimistolmu pediküürijast ja kliendist eemale hoidma. Mis eraldab tehnikaid? Tolmu imavate jalahooldusaparaatide juures imatakse sarvkesta tolm kohe otse freesipeasse, nii et pediküürija saab oma tööd teha tolmuvabalt ja ei puutu kokku haigusttekitavate algetega. Selle tehnika suur väärtus saab eriti selgeks, kui paksenenud küüne freesimise ajal lülitatakse tolmuimeja paariks minutuks välja. Juba lühikese aja järel on ümbrus kaetud tolmukihiga - hügieeniliselt talumatu olukord. Isegi kui sarvkesta tolm ei ole nakkav, võib see pikema aja kestvusel olla kahjulik, näiteks viia astmaatiliste kaebusteni ja lõpetada pediküürija töökarjääri. Jalahooldusaparaadid pihustustehnikaga toodavad paralleelselt freesimisega peenikest pihustusvedelikku, mis juhitakse töödeldud kohale. Pihustamise tugevust võib astmete kaupa
Viilimine on lukksepatööoperatsioon, mille käigus eemaldatakse viiliks nimetatava lõikeriista abil tooriku pinnalt metallikiht (töötlemisvaru). Viilimisega antakse detailile nõutav kuju, vajalikud mõõtmed ja ettenähtud pinnakaredus. Viilimine jaguneb jäme- ja peenviilimiseks. Töötlemise täpsus viilimisel on kuni 0,05 mm, üksikutel juhtudel isegi 0,0l mm. Varu viilimiseks ei ole suur - 0,5...0,025 mm. Raided viili pinnal moodustavad hambad. Viili hambad saadakse raiumise, freesimise ja kammlõikamise teel. Mida vähem on raideid viili pikkuse 10 mm kohta, seda suurem on hammas. Raide kuju järgi eristatakse ühekordse ja kahekordse raidega, samuti raspliraidega viile. Ühekordse raidega viile kasutatakse värviliste metallide ja puidu viilimiseks. Ühekordne raie moodustab viilitelje ristjoonega nurga 25...300 . Kahekordse raidega viilidel raiutakse algul alumine sügavam raie, mida nimetatakse põhiraideks; sellele peale ülemine madalam raie, mida
kuulmekaitsmeid. 2.Tuleb jälgida , et toitejuhe ei satuks töötsooni 3.Freesi vahetamise ajaks tuleb eemaldada pistik pistikupesast. 4.Enne kui alustada freesimist peab kontrollima , et frees oleks korralikult kinnitatud . 5.Ei tohi käivitada ülafreesi kui l6iketera puutub vastu töödeldavat materjali. 6.Töötamisel tuleb hoida ülafreesi alati kahe käega. 7.Tööasend peab olema kindel. 8.Mida ühtlasem on ülafreesi liikumine , seda kvaliteetsem jääb freesitud pind. 9.Freesimise suund peab alati olema vastupidine freesi pöörlemise suunaga . 10.Freesi ei tohi suruda liiga tugevalt vastu tooriku serva, see v6ib tooriku serva rikkuda. 11.Kui ülafreesi liigutamiseks töötamise ajal tuleb tarvis rakendada j6udu , siis on ettenihe v6i l6ikesügaus liiga suur. Neid peab vähendama. Kui see ei aita on freesi tera nüri. 12.Peab meeles pidama , et erinevate tootjate poolt toodetud ülafreesidel v6ivad juhtimislülitid asuda erinevates kohtades. Nurklihvija
kvalifikatsiooni tõstmise meetme kohta perioodis. Kvalifikatsiooni tõstmine mõjutab mittevastava toodangu protsenti antud perioodid. Tootmis- ja kontorihooned Tootmiseks vajaliku hoone suurus lähtub planeeritud tootmiskogusest. Iga 10 000 toodetava paari tarvis on vajalik investeerida hoonetesse 100 000 EUR. Hoonete amortisatsiooni arvestatakse 2% perioodi kohta. Tootmisseadmed ETTEVÕTE vajab tootmiseks piisavas mahus freesimise, puurimise, lihvimise ja pinnatöötluse tootmisvõimsust. Üks universaalseade on võimeline perioodis tootma 4000 raami. Seadme eluiga on 8. perioodi, seega on ühe seadme kogutootlikus 32 000 tk (8 perioodi kokku). Seadme soetusmaksumus on 160 000 EUR, mis amortiseeritakse kaheksa perioodi jooksul võrdsetes osades 12,5% perioodi kohta. Maksumus Tootlikus Hoone 100 000 EUR 10 000/perioodis
PUNA- või VALGESAVIPÕHJALINE PLAAT Punasavipõhjalised plaadid on harilikult tehnilistelt omadustelt paremad. Valgesavipõhjalised plaadid aga on oma kaliibrilt (mõõtudelt) täpsemad ja odavamad toota. R või A, B, C - kategooria Kareduse (libisemiskindluse) määratlus keraamilistel paatidel. "R" on koefitsient vahemikus 9 - 13 (vähekaredatest kuni väga karedateni). REKTIFIKATSIOON e. õgvendus Plaadi kalibreerimine (mõõtu ajamine) kas lõikamise, käiamise või freesimise teel. KLAASISTUMINE Üle +1000C temperatuuril kuumutamisel plaatides moodustunud ühendid pehmenevad, mille tagajärjel plaadis olevad mikropoorid täituvad ning samas pehmenenud ühendid ühinevad kõrgemat sulamispunkti omavate osakestega. Sellega plaatide mehhaaniline vastupidavus paraneb tunduvalt. VALATUD PLAAT Valutehnikat kasutatakse põhiliselt mosaiikide tootmisel. http://www.plaadipunkt.ee/?page=1004&selected=4145&lang=1 http://www.hot.ee/plates/juhend.html http://www.plaadimehed.ee/
hügieenilist tööd hea nähtavusega tööpiirkonnas ja seeni sisaldavat freesimistolmu pediküürijast ja kliendist eemale hoidma. 2 1.1.Mis eraldab tehnikaid? Tolmu imavate jalahooldusaparaatide juures imatakse sarvkesta tolm kohe otse freesipeasse, nii et pediküürija saab oma tööd teha tolmuvabalt ja ei puutu kokku haigusttekitavate algetega. Selle tehnika suur väärtus saab eriti selgeks, kui paksenenud küüne freesimise ajal lülitatakse tolmuimeja paariks minutuks välja. Juba lühikese aja järel on ümbrus kaetud tolmukihiga - hügieeniliselt talumatu olukord. Isegi kui sarvkesta tolm ei ole nakkav, võib see pikema aja kestvusel olla kahjulik, näiteks viia astmaatiliste kaebusteni ja lõpetada pediküürija töökarjääri. Jalahooldusaparaadid pihustustehnikaga toodavad paralleelselt freesimisega peenikest pihustusvedelikku, mis juhitakse töödeldud kohale. Pihustamise tugevust võib astmete
toodud saagimisõpetust ja ohutusnõudeid. 8. FREESI KASUTAMINE Freesi kasutamisel on enamiku tö öõ nnetuste põ hjuseks tö ö taja sõ rmede kokkupuude lõ iketeradega tö ö deldava detaili tagasilö ö gil võ i sõ rmede vale asetus. U] ldjuhul toimub see lõ iketera esialgsel jä rsul kokkupuutel detailiga võ i oksakoha ja korrapä ratu tihedusega puitmaterjali tö ö tlemisel. Sageli on tö ö tajal keeruline sä ilitada detaili ü le kontrolli freesimise alguses võ i lõ pus. 5 Umax Production OÜ ohutusjuhend Kinnitatud 19.0.2019 Paljude tö ö de korral kasutatakse freespingi lõ iketeradega kokkupuute vä ltimiseks kaitsekatet. Kui see pole võ imalik, kasutatakse soovimatus suunas liikumist tõ kestavaid rakiseid võ i kinnitusklambrite ja kä epidemetega rakiseid. Sirge detaili freesimisel
Turba kasutamine, peale kütteallikana on ka laialt levinud aianduses, kuna turvas on hea niiskuse säilitaja mullas. Aga milleks täpsemalt turvast kasutatakse? Andmete kogumiseks kasutasime materjale erinevatest usaldusväärsetest allikatest nagu näiteks Keskkonnaministeerium, Eesti Statistikaamet, Turbaliit ja veel paljud muud. Oma töös oleme välja toonud tähtsamad turba tüübid ja nende omadused, turba freesimise ja tükkturba tootmise. Veel on töös leitavad riiklikud arengukavad ja strateegiad turba kasutamise kohta. Töö lõpus on informatsiooni turba impordi, ekspordi, selle kasutamise, kogutarbimise, turba toodangu ja varu kohta. 3 1. TURVAS Turvas on osaliselt lagunenud taimejäänustest ja huumusest koosnev mullahorisont, mis tekib soomuldade veerohkes ning hapnikuvaeses pindmises kihis. Looduslikus soos sisaldab turvas
c. teriku tööaega kuni lubatud kulumiseni tagapinnal ja uuesti teritamiseni d. aega kuni lõikeriista lõikeserva purunemiseni Küsimus 20 Õige Hinne 1,00 / 1,00 Flag question Küsimuse tekst Lihvimist lihvkäiadega võib liigitada järgmiste töötlemisprotsesside hulka ja teda kasutatakse: Vali üks: a. viimistlustöötlemine ja abrasiivtöötlemine, raskesti töödeldavate materjalide töötlemine b. poleerimine, Cu töötlemiseks c. freesimise erijuht, Al sulamite töötlemiseks d. koorivtöötlemine võimalikult paksu materjali kihi eemaldamiseks, pehmete ja väikese tugevusega materjalide töötlemiseks Küsimus 21 Vale Hinne 0,00 / 1,00 Remove flag Küsimuse tekst Lihvimisel kasutatakse lõike- e. jahutusvedelikku: Vali üks: a. ainult lõiketsooni jahutamiseks b. hõõrdumise vähendamiseks lõikeriista ja detaili vahel c. ainult erandjuhtudel lõikejõudude vähendamiseks d
väga suur omavahel ühendatud pooride sisaldus, --mis võimaldab vee ja õhu tsirkulatsiooni, -- millega tekiks tihe, dreenivate ja mürasummutusomadustega katendikiht Mustsegu - vedelbituumenist või bituumenemulsioonist, liivast ja killustikust või purustatud kruusast või kruusast koosnev asfaltsegu MSE Korduvkasutatav asfalt RA- asfalt, mis on saadud asfaldist teekihtidest freesimise teel, asfaltkatendist lahti murtud fragmentide või klompide purustamisel, aga ka ülejäägist või praaktoodangust pärinev asfalt Segude lühendi tähendus nt AC16 surf 70/100 tähendab et kulumiskihi asfaltbetoon täitematerjali maksimaalse teramõõduga 16mm ja bituumeni penetratsiooniga 70/100 Seguretsept - üksiku segu koostis, esitatud normkoostisena, mis võib väljendada kahel viisil: · Sisendnormkoostisega · Väljundkoostisega.
Freespingid. Freesimine on lõiketöötluse universaalsemaid tehnoloogilisi protsesse, mille puhul lõikuriks on frees. Freesimisega töödeldakse horisontaal-, vertikaal- ja kaldpindu, astmeid ja sooni, tükeldatakse metalli, samuti töödeldakse keerukaid kujupindu , näiteks hammasrataste sirg- ja kaldhambaid, liistusooni, keermeid jm. Lõikeprotsessi karakteristikud freesimisel. Freesimine on treimisest tunduvalt keerukam nii kinemaatika kui ka lõikuri geomeetria poolest. Freesimise kinemaatilised karakteristikud Pealiikumine on freesi pöörlev liikumine, kust saadakse lõikekiirus m/min v=Dn Freesimise geomeetrilised karakteristikud Sirghammastega freesiga ettenihkele vastufreesimisel saavutab laastu summaarne ristlõige maksimaalväärtuse freesi hamba töödeldava detailiga kontaktist väljumise momendil, mille järel langeb miinimumini. Tulemuseks on freesi ebaühtlane koormamine, mis tekitab tõukeid lõikeprotsessis.
Must segusid ei pea kohe paigaldama. Neid võib laos säilitada teatud aja. Mida kujutab endast höövlisegu? Höövlisegu valmistatakse otse tee peal greideri, teefreesi, kultivaatori või mõne muu seadme abil, mis võimaldab materjale segada. Niiske materjali puhul juurde segada lupja või põlevkivituhka. Milles seisneb asfaldi regenereerimine? Vana asfaltkate purustatakse ja segatakse. Enamasti eemaldatakse vana asfalt teekattelt freesimise teel. Milliseid materjale kasutatakse teekatete pindamisel? Pindamisel pihustatakse teekattele bituumenit ja siis kiht killustikku. Bituumenina võib kasutada vedelbituumenit, vedeldatud bituumenit, bituumeni emulsiooni või ka sitket bituumenit. Pindamiskillustikuna võib kasutada: *bituumeniga töötlemata fraktsioonitud killustikku, fraktsioonidega 4-8...12-16 mm; *bituumeniga töödeldud killustikku, sama
toimunud (Joonis 2), mis tähendab, et olemasolevat vanuselist taset on eraldatud vahenditega suudetud säilitada, kuid paranemiseks ei ole sellest piisanud. Jooniselt on ka selgelt näha, et põhimaanteedel, kus toimub 51 % kogu riigimaanteevõrgustiku liiklusest, on katete keskmine vanus tunduvalt madalam, 2 Kattega teede taastusremont - remondi liik, mille eesmärgiks on kattega teedel katte ehk tee katendi pealmise kihi uuendamine kas ülekatte või olemasoleva katte freesimise ja uuesti paigaldamisega. Taastusremondi peamiseks põhjuseks on teekattesse tekkinud roopad. Taastusremondi tulemusel paraneb teede sõidetavus. Taastusremonti saab teha juhul kui tee katend ei ole defektne ja kandevõime on piisav. Väikest kandevõime puudujääki (kuni 10%) saab kompenseerida ülekattega. 5 kuna TEN-T võrgustikku kuuluvad põhimaanteed on olnud abikõlblikud rahastamiseks
minnes muutuvad põlevkivikihid õhemaks ning paiknevad sügavamal. *Elektrienergiat toodetakse. *Põlevkivi on vaja aherainest puhastada. *Narva karjäär. *Joosu karjäärist saadakse hea keraamika tootmiseks vajalikku savi. *Piusa karjäärist saadakse liiva, millest tehakse Järvakandi tehases klaasi. *Kvaternaari ajal tekkisid mineraalsetted. *Pärnumaal on pikka aega kasutatud viirsavi telliste, katusekivide jms tootmiseks. *Üks olulisemaid maavaru on turvas. *Seda ammutatakse freesimise teel. Nt. Kirde-Eestis Orul *Turvast kasutatakse : väetamiseks, kütteks. *Tarbimine ületab juurdekasvu. *Suurem osa Eesti ravimudast asub Väinamere äärsetes lahtedes. Seda tarbitakse nt. Värska sanatooriumis ravi eesmärgil. KLIIMA Miks nimetatakse Eesti kliimat üleminekukliimaks? *Eesti kliima on üleminekuline mereliselt kliimalt mandrilisele. Mereline kliima: sademete rohke, väike temp. Kõikumine Mandriline kliima: sademete vähesus, suur temp. Kõikumine *Üleminekuline e
tugipinda. Ohutusjuhised 1.Kanna õiget tööriietust ja töökaitsevahendeid (kaitseprille). 2.Kinnita võimalusel töödeldav toorik. 3.Enne seadistamist eemalda pistik pistikupesast. 4.Toitejuhe peab töö ajal asuma alati seadmest tagapool. 5.Freesimisel tuleb hoida alati freesi kahe käega. 6.Seadme käivitamisel ei tohi freesi tera olla kokkupuutes töödeldava materjaliga. 7.Freesimissuund peab olema vastupidine freesitera pöörlemissuunale. 8.Arvesta tagasilöögi võimalusega freesimise ajal. 23 Pärast töö lõppu vabasta lukustushoob ja vii frees neutraalasendisse. Trell On kõige levinum elektritööriist. Elektritrelli jõuallikaks oleva kommutaatormootori pöörded edastatakse spindlile e töövõllile hammasratastest koosneva ülekande e reduktori abil. Spindlile on kinnitatud padrun, kuhu võib kinnitada erinevaid puure ja kruvikeerajaid, keermepuure, lihvimis- poleerimistarvikuid.
Kolmas osa: lisad APJ pingi operatsioonile hõlmab NC programmi koodi. 4 1. SELETUSKIRJA OSA 1.1. Marsruuttehnoloogia valiku kirjeldus koos vahetöötlemismõõtmega. Lähtudest projektülesannest, detailil ,,Flants" peavad olema töödeldud otspind (Ø47 mm) 1 mm-le ning keere M38x2 sügavusele 15 mm. Kuna detailil ei tohi olla teravaid serve, lisan veel faaside 0,5x45° freesimise operatsiooni. Töötlemise operatsioonide järjekord näeb välja järgmiselt: Operatsioon 1 Freesimine Freesida otsfreesiga otspind (Ø47 mm) sügavusele 1 mm; Operatsioon 2 Faasimine Faasifreesiga freesida sise- ja välisfaas 0,5x45°; Operatsioon 3 Keerme freesimine Freesida keermefreesiga keere M38x2 sügavusele 15 mm. 1.2. Tööpingi parameetrite kirjeldus.
on kontaktide vaheline sädelahendus. Töödeldakse elektrit juhtivaid materjale. Kasutatakse lühiajalisi sädelahenduse impulsse. Vaja elektroodi. Pinna karedus sõltub sädelahenduse sagedusest- suuremal sagedusel on siledam pind. Madal tootlikkus ja suur tööriista kulumine. 70. Lõiketerad kaetakse TiN ja TiCN- iga , et terad oleksid tugevamad, lõikepüsivamad ja kulumiskindlamad. 71. Freesimise ja treimise erinevus? Treimisel on pealiikumine tooriku pöörlemine, mis määrab ära ka laastueraldumise kiiruse. Lõikekiirus on teriku lõikeserva ja lõikepinna suhtelise liikumise kiirus pealiikumise sihis. Freesimisel on pealiikumine freesi pöörlev liikumine. Freesimine on ka treimisest tunduvalt keerukam nii kinemaatika kui ka lõikuri geomeetria poolest 72. Plasmakeevitus- kuulub kaarkeevituse protsesside rühma, energiaallikaks konsentreeritud ja
minnes muutuvad põlevkivikihid õhemaks ning paiknevad sügavamal. *Elektrienergiat toodetakse. *Põlevkivi on vaja aherainest puhastada. *Narva karjäär. *Joosu karjäärist saadakse hea keraamika tootmiseks vajalikku savi. *Piusa karjäärist saadakse liiva, millest tehakse Järvakandi tehases klaasi. *Kvaternaari ajal tekkisid mineraalsetted. *Pärnumaal on pikka aega kasutatud viirsavi telliste, katusekivide jms tootmiseks. *Üks olulisemaid maavaru on turvas. *Seda ammutatakse freesimise teel. Nt. Kirde-Eestis Orul *Turvast kasutatakse : väetamiseks, kütteks. *Tarbimine ületab juurdekasvu. *Suurem osa Eesti ravimudast asub Väinamere äärsetes lahtedes. Seda tarbitakse nt. Värska sanatooriumis ravi eesmärgil. KLIIMA Miks nimetatakse Eesti kliimat üleminekukliimaks? *Eesti kliima on üleminekuline mereliselt kliimalt mandrilisele. Mereline kliima: sademete rohke, väike temp. Kõikumine Mandriline kliima: sademete vähesus, suur temp. Kõikumine *Üleminekuline e
• Mineraalloogilise päritoluga • Füüsikalise-mehhaaniliseomadustega • Kasutamisala järgi • Dekoratiivsuse järgi 1)tardkivimid (graniit, basalt, pimss) 2)settekivimid(looduslikud kivimid, killusitkud, kruusad , kriit, kips, lubjakivi jne) 3)Moondekivimid( kvarts, marmor, Maakoores enim esinevad mineraalid on Kvarts, ränidioksiidid. Looduslike kivimaterjalide tootmine: • Murdmine • Lõhkamine • Saagimine • Freesimise teel • Leeklõikus(kui on üle 30% kvartsi) Nõuded looduskivile: • Peab taluma talle mõjuvat jõudu, ilmastikuolusid, tulekahju jne. • Peab olema välisilmselt meeldiv inimesele, sest selle järgi ostetakse tihtipeale materjal. Välisilme moodustab kivimile välisilme struktuur, mineraalide paiknevus, ehk kas palju kristalle jne Looduskivimi omadused: • Siseruumides püsib kivimi värv muutumatu, väljas aga võib muutuda.
Selline masin teeb laius- ja pikkusmõõtmised, tapib, töötleb valtsid, puurib ja freesib esemesse soovitud profiili. 16. Tappimine kopeerfreesimisega - Detailide otsa valmistatakse tappliiteks vajalikud tapid ja pesad. Tappimine tehakse tappimismasinal tappimisfreesiga. 17. Treimine - Puitu töödeldakse põikilõikepinnalt ümber eseme. Treimine toimub eseme pöörlemisel treitera vastu. 18. Lihvimine - Lihvimisel puu pind tasandatakse hööveldamise, freesimise, mõnikord ka saagimise ebatasasused lihvpaberi abil. 19. Plaatide liimimine - Liimimisel ühendatakse üksikud liidetavad kokku kasutades liimi ja pressimist. 20. Osade, viilude kokkuliitmine ja liimimine - Viilude liitmisel servad lõigatakse või töödeldakse sirgeks ja liimiga need liidetakse üheks plaadiks. 21. Vineerimine - Kaetakse vineeriga hüdrauliliste liimimispresside abil. 22. Servliistuga katmine - Plaadi serva liimitakse liist. 23
Viilimine on lukksepatööoperatsioon, mille käigus eemaldatakse viiliks nimetatava lõikeriista abil tooriku pinnalt metallikiht (töötlemisvaru). Viilimisega antakse detailile nõutav kuju, vajalikud mõõtmed ja ettenähtud pinnakaredus. Viilimine jaguneb jäme- ja peenviilimiseks. Töötlemise täpsus viilimisel on kuni 0,05 mm, üksikutel juhtudel isegi 0,0l mm. Varu viilimiseks ei ole suur - 0,5...0,025 mm. Raided viili pinnal moodustavad hambad. Viili hambad saadakse raiumise, freesimise ja kammlõikamise teel. Mida vähem on raideid viili pikkuse 10 mm kohta, seda suurem on hammas. Raide kuju järgi eristatakse ühekordse ja kahekordse raidega, samuti raspliraidega viile. Ühekordse raidega viile kasutatakse värviliste metallide ja puidu viilimiseks. Ühekordne raie moodustab viilitelje ristjoonega nurga 25...300 (joon. 101a). Kahekordse raidega viilidel (joon. 111b) raiutakse algul alumine sügavam raie, mida nimetatakse
madal- kui ka kõrgsoos suvalise kännususe korral. 50-ndatel lisandus masinate komplekt UKB-SKS kuivatamiseks, koristamiseks ja transpordiks. Kaevandati kogu karjääri kogu sügavuses (4,25 m), laotati väljakule ning kuivatati pööramisega. Koristati hiljem valli. Freesturba tootmise meetod. 1922.a. tehti mitmeid ettepanekuid lasundi pinnakihiliseks töötlemiseks. 1922.a. insenerid Rogov ja Ušakov tegid ettepaneku freesturba tootmiseks pinnakihilise freesimise teel. Freesitud kiht kuivatati samas valmis toodanguks 1923.a. J.Rogov patenteeris kütteturba tootmise viis puru näol soopinnalt. 1927. a. töötas “Instorf” välja tehnoloogia freesturba mehhaanilise ja pneumokombainidega. Tükkturba tootmine freesvormimise meetodil töötati välja 30-ndatel aastatel. Kaasajal on levinuim freesturba tehnoloogia. Soomes moodustab lahuskoristus 50%, ümbervallitamine 30%, pneumaatiline koristus 14% ja punkerkogumine 6%. Tükkturvast toodetakse ainult
Materjalide segamiseks kasutatakse: greiderit, teefreesi, kultivaatorit, mõnda muud seadet abil, mis võimaldab materjale segada. 180 Niiske materjali korral võib vee sidumiseks juurde segada lupja või põlevkivituhka. 13.9. Asfaldi regenereerimine Asfaldi regenereerimine seisneb vana asfaldikatte uuesti kasutamises. Vana asfaltkate eemaldatakse teekattelt peamiselt freesimise teel. Saadakse asfaldipuru. Seda võib vajaduse korral veel purustada ja sõeluda. Asfaldipuru peab olema ühtlase terasusega, ilma suuremate tükkideta. Asfaldipurule segatakse juurde uut bituumenit ja mineraalmaterjali. Freesitud asfaldipuru võib segada otse teel. Siis ei pea uut mineraalmaterjali lisama. Ilma igasuguse töötluse ja lisanditeta asfaldipurust võib teha väga väikese liikluskoormusega teekatteid.
Puuritakse puuri pöörlemise (pealiikumine) ja sirgjoonelise liikumise (ettenihkeliikumine) koos- toime tulemusena. Mõlemad liikumised annab tööriistale puurpink. Sele 2.38. Freesimise põhioperatsioonid ja freeside tüübid Nagu teisedki lõikepingid, liigitatakse ka freespingid üld- ja eriotstarbelisteks. Üldotstarbe- lised pingid on vastavalt töövõlli (spindli) asendile horisontaal-, vertikaal- ja universaalfreespingid. Eriotstarbelised pingid on ette nähtud mingi kindla funktsiooni jaoks keermefreespingid, kopeer- freespingid jm. Horisontaalfreespinkidel (sele 2.39) on horisontaalselt paiknev töövõll, kuhu kinnitatakse
annaabi.ee 
