Konnasilmad Konnasilmad on naha sarvkihi paksendid, mis tekivad paikset verevarustust halvendava ja sarvestumist soodustava surve või hõõrdumise tagajärjel. Konnasilma moodustav paksenenud sarvkiht ulatub pärisnahasse ja tekitab närvilõpmetele surudes valu. Jalgadel põhjustab konnasilmi kõige sagedamini ebasobiv, kitsas või hõõruv jalats. Soodustavateks teguriteks on jalgade liighigistamine, lampjalgsus ja muud pöia kuju muutused. Varvaste
Erinevaid variante on palju Harilikud tüükad Jalataldade tüükad Mosaiiktüükad Lamedad tüükad Küüneümbruse tüükad Filiformsed tüükad Limaskesta tüükad Genitaaltüükad Ravi Võivad kaduda ise Ravimeetodid Salitsüülhape Krüoteraapia CO2 laser ja operatiivne ravi Imiquimod Podofüllotoksiin KONNASILMAD Konnasilmad Konnasilmad on naha sarvkihi paksendid, mis tekivad paikset verevarustust halvendava ja sarvestumist soodustava surve või hõõrdumise tagajärjel. Konnasilm on ümara kujuga. Selle keskel on jätkemoodustis ehk konnasilma südamik. Tekke põhjused Valede jalanõude kandmine tekib hõõrdumine Soodustavad tegurid on jalgade liighigistamine, lampjalgsus ja muud pöia kuju muutused. Varvaste ebatavalise kõveruse või asendi tõttu tekkival hõõrdumisel võib tekkida konnasilm.
Tuulerõuge viirus- herpes viiruse alaliik. Tekivad rõugesarnased täpid, kui ära põdeda, peaks olema eluaegne immuunsus. Võimalik vaktsineerida. Herpes barri viirus- 90% inimestest on nakatunud sellesse, kandub üle süljega (nakkuslik suudeldes) võib põhjustada kasvajaid. Bapiloon viirused Bapiloon viirused paljunevad epiteel koe rakkudes. Onkovalk- rakuvohamist põhjustavad. Põhjustavad heakoelised kasvajad (soolatüükad, konnasilmad). Enam kui 90% emakaela vähkidest on põhjustatud bapiloon viiruste põhjustades. Võimalik vaktsineerida (suhteliselt kallis, mõistlik enne suguelu haigust). Muud viirused Rinoviirused- põhjustavad nina ja kõrguepiteeli probleeme. Marutõve viirus- viirus paljuneb inimese mõtmetest kudedes. Ohtilkus seisneb, et viirus on võimeline sisenema kesknärvi süsteemi. Marutõve viirus on võimeline nakatama kõiki soojaverelisi
oli ,,nõrgestatud" haigusetekitaja Viiruse kulgemine võib olla: a) Äge nakkus toimub viiruste lüütiline tsükkel b) Peidetud nakkus sarnane lüsogeensele tsüklile (huuleohatis) c) Krooniline ehk pidev nakkus viiruse omadused muutuvad kiiremini kui organism suudab neid hävitada (hepatiit, AIDS) Mõned viirustest põhjustatavad kasvajad: * Papilloomviirus Emakakaelavähk, soolatüükad, konnasilmad. * HTLV- 1 põhjustab verevähki. VIIRUSED: PPT Lastehalvatus e. Poliomüeliit. KALBRE Nakatumine: tekitaja on polioviirus Sümptomiteks palavik peavalu, kõhuvalu, kurguvalu, lihaste halvatus, hingamislihaste halvatus.levik maailmas . aastal 1996 registreeriti 3500, eestis viimane 65. Aastal. Vaktsiine on kahte tüüpi, suukaudu tilkadega, ja süstitav vaktsiin. NEEMRE- HIV Sümptomid kaalukaotus, väsimus, palavik kõhulahtisus öine higistamine, kuiv köha..
Kannatugi pikivõlvitoega aitab summutada käimisel tekkivatpõrutust leevendab jalakanna valusid kiirendab taastumist kannatoed sobivad kõikidesse jalanõudesse Haamervarbad Kõrge kontsaga jalatsite kandmisel langeb keharaskus jala esiosale, kus seda peab kandma pöia ristivõlv Nõrgenenud sidemete ja lihaste võib aja jooksuul ristivõlv lameneda Tekib harkpõid, millele kaasnevad haamervarbad, varbad tõmbuvad ülesse Tallal ja varvastel tekivad valulikud konnasilmad ( nahapaksendid ) Varvaste asendid korrigeeritakse eripolstri või tugeva lahase abil Hallux valgus lahas liigendiga Elastsest materjalist, sisaldab plastist liigendiga ortoosi jala sisemisel küljel Korrigeerib suurvarba asendit, nii kõndides, püstiseistes kui ka puhkeasendis Sobib kasutamiseks jalanõides Toetab jalga igal sammul Kasutamiseks profülaktilisel eesmärgil kui ka peale operatsiooni Esimese ja teise varba eraldaja Vähendab survet ja hõõrdumist esimese
Õnneks on vereurmarohu mahlal siiski hoiatavalt ja peletavalt vastik lõhn. Ettevaatust ka mahla silma sattumise suhtes: kui vigastatud oksale vastu minna, siis võib viimane mõne teise oksa või lehe tagant valla pääseda ja mürgine mahlatilk lendab teadmata suunas. Tugevalt sööbiva ainena on teda ammusest ajast kasutatud mitmete nahahaiguste raviks. Vereurmarohu vaenlased on eelkõige soolatüükad, kuid ka konnasilmad, sammaspool, käsnad ja isegi sügelised. Seejuures tuleb toime saavutamiseks panna mahla haigele kohale korduvalt. Näiteks soolatüükale pannes värvub see peagi mustaks ja mõõtmed mõne päeva jooksul vähenema. Allergiliste ja raskesti paranevate nahahaiguste korral on tehtud vereurmarohu vanne. See imeline mahl pidi aitama isegi putukahammustuste, marrastuste ja halvasti paranevate haavade korral. Vereurmarohu vesileotisega on loputatud pead, et vabaneda kõõmast
võib viirusosake siseneda rakku kas otse läbi rakumembraani või toimub see endotsütoosi (pino- või fogotsütoosi) teel. Haigused 1) Herpesviirushaigused paljunevad epiteelkoe raku tsütoplasmas ja hiljem lokaliseeruvad närvirakkudesse. Tuulerõugete läbipõdemine ei pruugi anda eluaegset immuunsust. 2) Papilloomviirused paljunevad epiteelkoerakutuumades ja põhjustavad kudede vabanemist, tekitavad nn. healoomulised kasvajad (soolatüükad, konnasilmad). Suguelunditel esinevad kondüloomid, mis naistel võivad üle minna pahaloomuliseks kasvajaks. 3) Rinoviirused põhjustavad ülemiste hingamisteede põletikke, paljunevad hästi 33-34 kraadi juures. Haigus allub hästi ravile. 4) Marutõveviirus ohustab kõiki soojaverelisi loomi. Peiteaeg on 1 nädal kuni 1 kuu. Alguses sarnanevad haigusnähud lihtsale külmetusele. Haiguse süvenedes tekivad
Koos peremeesraku jagunemisega kanduvad viiruse geenid järgneva põlvkonna tütarrakkudesse. 5. Milline on viiruste osa looduses Viirused on rakuparasiidid, mis on nakatunud organismidele kahjulikud põhjustades nende haigusi ja tihti ka surma. See toob kaasa suuri muutusi rakkude talituses. 6. Millised on levinuimad viirushaigused On olemas DNA-viirused: tuulerõuged, rõuged, herpesviirus, soolatüükad, konnasilmad. Ja on olemas RNA-viirused: gripp, marutaud, mumps, punetised, aids/HIV, hepatiit. 7. Kuidas organism kaitseb end viiruste eest Organismi kaitseb immuunsüsteem, mille moodustavad valged vererakud e. Lümfotsüüdid. Inimene saab immuunsüsteemi esile kutsuda ehk vaktsineerida. B-lümfotsüüdid: toodavad antikehasid. T-lümfotsüüdid: lagundavad valesid valke tootvaid rakke ja Makrofaagid e õgirakud: fagotsütoosi teel toituvad antikehadega märgistatud ,,vanelastest".
eemaldamiseks konnasilma ümbruses. 2.3.Konnasilmade eemaldamine Oma õõnsalt painduva vormiga on õõnespeitliterad sobivad konnasilmade töötlemiseks. Nende spetsiaalne vorm lubab head ligipääsu väga raskesti ulatuvatesse töötluskohtadesse. Konnasilmade väljakoorimiseks juhitakse tera pööratava liigutusega vasakult paremale. Sügavamal asetseva konnasilma töötlemiseks on vajalik mitmed teravahetused. Pehmed konnasilmad varvaste vahel vajavad enamasti erinevaid töökäike. Kõigepealt eemaldatakse ülemine sarvnahk, millele järgneb töötlemine õõnespeitliteraga. Kui konnasilma tuum on nähtav, võib selle küünenahatangide abil välja juurida. 2.4.Tugeva sarvestumise eemaldamine Sarvnaha eemaldamiseks sobivad suuremad terad. Eelnevalt pehmendatud nahka on võimalik eemaldada kergema vaevaga. Selleks võib kasutada sarvnahka pehmendavaid tooteid
kandub koos rakujagunemisega uutesse tütarrakkudesse, rakk jääb ellu. Siiski võib juhtuda nii, et viirus otsustab lüsogeensest tsüklist üle minna lüütilisse, sel juhul hukkub rakk ikkagi. DNA viirused RNA viirused rõuged, tuulerõuged gripp herperviirus marutaud soolatüügas, konnasilmad (papilloomiviirus) mumps, punetised TMV ehk tubaka mosaiigiviirus HIV Viirused kui rakuparasiidid on nakatunud organismisele kahjulikud, põhjustades haigusi ning tihti ka surma. Transduktsioon on üheks päriliku muutlikkuse allikaks. Viirushaigustest tervenemiseks peavad organismis moodustuma antikehad.
Enteroviirused Soolepõletikud, kõhulahtisus Paljunevad soolestikurakkudes. Kontaktnakkus Palavik. Ülemiste hingamisteede põletik. Papilloomviirused Healoomulised kasvajad, Rakkude vohamine, võib muutuda Kontaktnakkused. Suguelundite soolatüükad,konnasilmad pahaloomuliseks. epiteelkoes Rinoviirused (RNA-genoomiga) ja adenoviirused (DNA-genoomiga) Hingamisteede põletikud Nina- ja kurguepiteeli põletik Piisknakkus Retroviirused T-rakuline leukeemia Verevähk Rinnapiimaga emalt lapsele, sugulisel
varvastel, kannal ning sobivad ka kannalõhede ja tugeva sarvnaha eemaldamiseks konnasilma ümbruses. Konnasilmade eemaldamine Oma õõnsalt painduva vormiga on õõnespeitliterad sobivad konnasilmade töötlemiseks. Nende spetsiaalne vorm lubab head ligipääsu väga raskesti ulatuvatesse töötluskohtadesse. Konnasilmade väljakoorimiseks juhitakse tera pööratava liigutusega vasakult paremale. Sügavamal asetseva konnasilma töötlemiseks on vajalik mitmed teravahetused. Pehmed konnasilmad varvaste vahel vajavad enamasti erinevaid töökäike. Kõigepealt eemaldatakse ülemine sarvnahk, millele järgneb töötlemine õõnespeitliteraga. Kui konnasilma tuum on nähtav, võib selle küünenahatangide abil välja juurida. Tugeva sarvestumise eemaldamine Sarvnaha eemaldamiseks sobivad suuremad terad. Eelnevalt pehmendatud nahka on võimalik eemaldada kergema vaevaga. Selleks võib kasutada sarvnahka pehmendavaid tooteid
Paljude looma- ja inimestehaiguste põhjustajaks on viirused. Eristatakse kolme tüüpi nakkusi: ägedadad, peidetud ja kroonilised. Mõningad haigused Herpesviirused: tuulerõuged ohatis genitaalherpes nakkuslik mononukleoos Enteroviirused: soolepõletikud, kõhulahtisus Papilloomviirused: healoomulised kasvajad soolatüükad konnasilmad 9 Kasutatud kirjandus 1. Internetiportaal www.et.wikipedia.org otsingusõna: "mikroorganismid". 2. "Bioloogia lühikursus gümnaasiumile" Koostaja: Helle Järvalt Kirjastaja: Avita 2003 10
o DNA- ja RNA-viirused (HI, B-hepatiit jt) o sarnased nakkuslikud geneetilised elemendid (satelliitviirused, viroidid, prionid) 16. Viiruste jagunemine tõvestava objekti alusel o Herpesviirused – naharakkude viirused; võivad verega levida ka närvisüsteemi. Ohatised, tuulerõuged, marutaud (närvisüsteemile). o Papillooviirused – onkogeensed (kasvajate tekitajad) viirused. Suguhaigusena näiteks emakakaelavähk, ka soolatüükad, konnasilmad. o Hingamisteede viirused – nina-, neelu-, kõri- ja kopsuhaigused. Gripp (geneetiliselt väga muutlik), adenoviirus, paragripp. o Enteroviirused – seedeelundkonna viirused o Retroviirused – HIV-viirus, leukeemia o Viiruseid levitavad ka puugid ja moskiitod (entsefaliit). o Taimeviirused on inimesetele majanduslikult kahjulikud, hävitades saaki. 17.Lüütiline ja lüsogeenne elutsükkel Viiruse paljunemine:
o DNA- ja RNA-viirused (HI, B-hepatiit jt) o sarnased nakkuslikud geneetilised elemendid (satelliitviirused, viroidid, prionid) 16. Viiruste jagunemine tõvestava objekti alusel o Herpesviirused – naharakkude viirused; võivad verega levida ka närvisüsteemi. Ohatised, tuulerõuged, marutaud (närvisüsteemile). o Papillooviirused – onkogeensed (kasvajate tekitajad) viirused. Suguhaigusena näiteks emakakaelavähk, ka soolatüükad, konnasilmad. o Hingamisteede viirused – nina-, neelu-, kõri- ja kopsuhaigused. Gripp (geneetiliselt väga muutlik), adenoviirus, paragripp. o Enteroviirused – seedeelundkonna viirused o Retroviirused – HIV-viirus, leukeemia o Viiruseid levitavad ka puugid ja moskiitod (entsefaliit). o Taimeviirused on inimesetele majanduslikult kahjulikud, hävitades saaki. 17.Lüütiline ja lüsogeenne elutsükkel Viiruse paljunemine:
Viiruse lüütiline tsükke- plajunemisprotsess, kus peremeesrakk hävib Viiruse lüsogeenne tsükkel- protsess, kus viiruse genoom seondub peremeesraku kromosoomiga, ning ei avaldu koheselt. Viiruse tähtsus- Viirused on rakuparasiidid, nad on nakatunud organismile kahjulikud, põhjustades haigusi ja ka rakkude surma. Transduktsioon-viiruse poolt tehtavad geeniülekanded (üheks päriliku muutlikuse allikaks) Viirushaigused- DNA-st- tuulerõuged, rõuged, herpesviirus, soolatüükad, konnasilmad. RNA- gripp, marutaud, mumps, punetised, AIDS, HIV Viirused kanduvad edasi õhu(osaliselt) kaudu.(piisknakkus) Viirusi rakendatakse geenitehnoloogias- geeniteraapia(normaalse geeni viimine organismid Mendel-ristas erineva tunnustega taimi, uuris nende järglaste(hübriidide) omadusi- Hernetaimed Monohübriid-Ristamine, mille uuritav vorm erinevad ühe tunnuse poolest Alleel- ühe geeni erivormid Homosügoot- geenipaar, kus mõlemas homoloogilises kromosoomis on sama alleel
b) Vältida mutageene c) Teha sünnieelne diagnostika 12. Pärilike haiguste ravi 4 võimalust on: a) Asendusravi b) Dieetravi c) Kirurgiline ravi d) Geeniteraapia 13. Liigita antud haigused 3 rühma vastavalt nende tekkele: Koosta tabel! gripp, borrelioos, mumps, botulism, tuulerõuged, kõrgvererõhutõbi, lastehalvatus ehk poliomüeliit, salmonelloos, koolera, süüfilis, alkoholism, punetis, ohatis, leetrid, soolatüükad, konnasilmad, herpes, hepatiit, düsenteeria , AIDS, marutaud, entsefaliit, lühinägelikkus, rasvtõbi, Downi sündroom, hemofiilia, daltonism, lühinägelikkus, kopsuvähk, diabeet ehk suhkruhaigus Bakterhaigused Viirushaigused Pärilikud või päriliku eelsoodumusega haigused Borrelioos, botulism, Gripp, mumps, tuulerõuged, Kõrgvererõhutõbi,
Viirushaiguste ennetamiseks viiakse organismi vaktsiini (nõrgestatud haigustekitajate kogum), selle tulemusena hakkab organism tootma antikehi. Viirushaiguste liigid: Herpesviirused naharakkude viirused; võivad verega levida ka närvisüsteemi. Ohatised, tuulerõuged, opstein-barry (süljenäärmete haigus), marutaud (närvisüsteemile). Papillooviirused onkogeensed (kasvajate tekitajad) viirused. Suguhaigusena näiteks emakakaelavähk, ka soolatüükad, konnasilmad. Hingamisteede viirused nina-, neelu-, kõri- ja kopsuhaigused. Gripp (geneetiliselt väga muutlik), adenoviirus, paragripp. Enteroviirused seedeelundkonna viirused Retroviirused HIV-viirus, leukeemia Viiruseid levitavad ka puugid ja moskiitod (entsefaliit), taimeviirused on inimesetele majanduslikult kahjulikud, hävitades saaki. Viirused on ka inimestele kasulikud. Inimene kasutab viiruseid geenitehnoloogias, kuna
hooldavaid taimeekstrakte või takjaõli, et turgutada tõhusalt juukseid juurtest otsteni ja parandada pisemaid vigu. Tervis Kindlasti tasub kasutada juuksemaski. Ja kui juuksed juba läigivad, siis mis kuivusest siin enam rääkida! 1.4 Hooldatud jalad Pikkade jalutuskäikude ja aktiivse eluviisi tulemusena on keha sügiseks vast sire ja tippvormis, kuid kas see kehtib ka jalgade kohta? Kui tallanahk on sarvestunud, lõhed kannas ja konnasilmad päka all, on asi elegantsist ja heaolust kaugel. Kuid asja annab parandada või vähemalt mahendada. Jalgade hoolduse avamänguks sobib 10-minutine jalavann CCS jalavannisoola või Scholl Velvet Smooth pehmendava jalaleotusvahendiga. Esimene etapp seljataga, on aeg koorida – seda võib teha näiteks Baruffaldi kannariivi, jalaraspli, Scholli elektroonilise jalaviili või Pumice spa pimsskivi abiga. Õhemaks lihvitud tald muudab olemise ja sammu kohe kergemaks. Siis on aeg jalad
Viirushaiguste ennetamiseks viiakse organismi vaktsiini (nõrgestatud haigustekitajate kogum), selle tulemusena hakkab organism tootma antikehi. Viirushaiguste liigid: Herpesviirused naharakkude viirused; võivad verega levida ka närvisüsteemi. Ohatised, tuulerõuged, opstein-barry (süljenäärmete haigus), marutaud (närvisüsteemile). Papillooviirused onkogeensed (kasvajate tekitajad) viirused. Suguhaigusena näiteks emakakaelavähk, ka soolatüükad, konnasilmad. Hingamisteede viirused nina-, neelu-, kõri- ja kopsuhaigused. Gripp (geneetiliselt väga muutlik), adenoviirus, paragripp. Enteroviirused seedeelundkonna viirused Retroviirused HIV-viirus, leukeemia Viiruseid levitavad ka puugid ja moskiitod (entsefaliit), taimeviirused on inimesetele majanduslikult kahjulikud, hävitades saaki. 2 Sest nii on kombeks
viirusosakesed aktivee- ruvad ja väljuvad peremees- rakust, millega kaasneb raku surm Viiruste roll: - viirused teostavad geenide ülekannet, olles nii üheks päriliku muutlikuse allikaks - viirushaigused: DNA-viirused (soolatüükad, konnasilmad, rõuged, tuulerõuged, herpeseviirus) ja RNA-viirused (gripp, marutaud, mumps, punetised, HIV). GENEETIKA Geeneetika on teadusharu, mis uurib pärilikkust ja muutlikust. Pärilikkus on organismide võime taastoota endasarnaseid järglasi. Pärndumine on info säilitamine ja edastamine mitoosi või meioosil. Kromosoom on pärilikkuse salvestaja, geenide materiaalne kandja. Kromosoomid asuvad rakutuumas ja koosnevad DNA-st. Lookus- kromosoomi piirkond, kus vaadeldav geen asub
Viiruse lüütiline tsükke- plajunemisprotsess, kus peremeesrakk hävib Viiruse lüsogeenne tsükkel- protsess, kus viiruse genoom seondub peremeesraku kromosoomiga, ning ei avaldu koheselt. Viiruse tähtsus- Viirused on rakuparasiidid, nad on nakatunud organismile kahjulikud, põhjustades haigusi ja ka rakkude surma. Transduktsioon-viiruse poolt tehtavad geeniülekanded (üheks päriliku muutlikuse allikaks) Viirushaigused- DNA-st- tuulerõuged, rõuged, herpesviirus, soolatüükad, konnasilmad. RNA- gripp, marutaud, mumps, punetised, AIDS, HIV Viirused kanduvad edasi õhu(osaliselt) kaudu.(piisknakkus) Viirusi rakendatakse geenitehnoloogias- geeniteraapia(normaalse geeni viimine organismid Mendel-ristas erineva tunnustega taimi, uuris nende järglaste(hübriidide) omadusi- Hernetaimed Monohübriid-Ristamine, mille uuritav vorm erinevad ühe tunnuse poolest Alleel- ühe geeni erivormid Homosügoot- geenipaar, kus mõlemas homoloogilises kromosoomis on sama alleel
Sokke sukki pesta 60° juures, siis seenealged hävivad. HOOLDAJA PEAB KASUTAMA ÜHEKORDSEID KINDAID!!! Küüneseen Kaasneb tavaliselt kroonilise jalaseenega. On varbaküüne haigus, m is muudab küüne paksuks ja hapraks. Küün on mitmekihiline ja võib olla osaliselt ka lahti. Lõikamisel mureneb ja eritab halba lõhna. Hooldada samamoodi, nagu jalaseentki. Kõik paksud küüned aga pole seenest põhjustatud, vananedes näiteks muutub varbaküüs kollaseks ja tuhmiks. Soolatüükad ja konnasilmad on viiruse poolt põhjustatud karedapinnalised nahapealsed moodustised. Jalatalla konnasilm kasvab sissepoole ja on kõva. Nakkab samamoodi, nagu jalaseengi. Konnasilmaplaastreid saab apteegist käsimüügist. Peale pesemist hõõruda konnasilmasid spets. raspliga, siis panna plaaster peale. Korrata iga päev. Kui ära ei kao, pöörduda arsti poole. RIIETUMINE Kodus riietub igaüks nendesse riietesse, mis meeldib, aga asutusehoolduses (eriti haiglas) ei ole see alati võimalik.
koostisse. Sel juhul ei pea kohe järgnema uute viirusosakeste moodustumist ja viiruse DNA võib rakus säilida lühemat või pikemat aega mitteaktiivses olekus. Koos peremeesraku jagunemisega kanduvad viiruse geenid järgneva põlvkonna tütarrakkudesse. Sellist protsessi mille käigus peremeesraku kromosoomiga seostunud viiruse genoom koheselt ei avaldu, nim. viiruse lüsogeenseks tsükliks. Inimese viirushaigused HIV, soolatüükad, konnasilmad marutõbi, ajukelmepõletik Viirushaigustest tervenemiseks peavad organismis moodustuma antikehad. Kasutatakse ära viiruste omadusi: viiruse genoom lülitub peremeesraku kromosoomi, millele järgneb geenide transkriptsioon ja translatsioon. Replikatsioon DNA kahekordistumine, protsessi teostab ensüüm, toimub rakutuumas, DNA-molekulid on identsed. Transkriptsioon mRNA süntees toimub rakutuumas. Info valgu struktuuri kohta on salvestatud DNA-s
annaabi.ee 
