Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Kodutöö Varda tugevusarvutus pikkele". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
epüür, ristlõige, varutegur, epüüri, ristlõigete, pikkepinge, pindalad, kõigepealt, lubatava, tugevustingimus, arvutusskeem, s235, mõõtkavas, kasutasin, astmena, esimesest, suunaline, detailil, ristlõiked, koonuse, geomeetria, avata, läbimõõdud, sisejõud, koostanLõikepinna sisejõudusid saab käsitleda sisejõududena, milleks on joonisel NI. Lõike 1 tasakaalutingimusest tulenevalt saan kirjutada: Sisejõud NI = F (+) on konstantne ja tõmbejõud lõigul BC, kui XLI = (0 ... 0,1) m. Lõige 2 Uurin lõike 2 alumist poolt. Lõike 2 tasakaalutingimusest saan kirjutada: Järelikult on sisejõud NII = F (-) konstantne ja survejõud lõigul CH, kui XLI = (0,1 ... 0,4) m. Kogu varda sisejõud on nüüd teada. 3. Pikijõu epüür Varras on pikkusel BC tõmmatud ja lõigul CH surutud. Varras on oma pikkuses ühtlaselt koormatud, aga varda ristlõiked ei ole samad. Järelikult pean vaatama ka varda ristlõikepindala epüüri. 4. Varda ristlõike pindala epüür Lõigul BC on varras silindriline, mille ristlõige on ring. Lõigul CG on varras silindriline, mille ristlõige on rõngas. Lõigul GH on varras kooniline, mille ristlõige on rõngas. Lõigu BC ristlõike pindala on: Lõigu CG ristlõike pindala on:
1. Detaili joonis: Andmed: D = 50 mm d = 16 mm Nõutav tugevusvarutegur: [S] = 2 Materjal: Teras (S235 EN 10025) Voolepiir: Y = 235 MP Leida: Koormusparameetri F suurim lubatav väärtus. 2. Detaili pikisisejõu epüür: 3. Detaili ristlõike pindala epüür A = *r2 A1= *252- *82= 1762,4 mm2 A2= *26,8752- *82 = 2068,0 mm2 A3= *28,752- *82 = 2395,7 mm2 A4= *30,6252- *82 = 2745,4 mm2 A5= *32,52- *82 = 3117,2 mm2 AI= AG = * 252 = 1963,5mm2 4. Detaili pikkepinge epüür: 5. Tugevustingimus ja suurim lubatud jõud. Pikkepinged: Kõige suurem on pinge varda ristlõikes AG Lubatav koormus on vardale mõjuv pinge, mis mõjub varda enim pingestatud punktis ja millega ei kaasne varda deformatsioon. Lubatav pinge on , kus Y on terase voolepiir ja [S] on nõutav varutegur. Varda tugevuse tingimusest, et üheski varda punktis ei tohi pinge tegelik väärtus ületada pinge luvatavat väärtust, saan kirjutada : 6. Varuteguri tegelik väärtus ja kontroll.
1.1. Miks on tugevusanalüüs insenerile oluline? * projekteeritud ja valmistatud 1.35. Nimetage aspekte, mis mõjutavad varuteguri valikut!: *koormusolukorra tooted (masinad, seadmed, aparaadid jm. konstruktsioonid) peavad töötama määramatuse hinnang- kui koormusi saab hinnata vaid ligikaudselt, tuleb võtta ohutult ja tõrgeteta (purunemine, deformatsioonid, kulumine, jne.) suurem varutegur *materjali tugevuse määramatuse hinnang - kui kasutatavate 1.2. Millised kolm põhilist aspekti mõjutavad detaili töövõimet? * Geomeetria, materjalide omadused on teada ligikaudselt *arvutusskeemi täpsus ja materjal, koormused metoodika lihtsustused * konstruktsiooni vastutusrikkus ohutuse ja võimalike 1.3. Millist füüsika haru käsitleb Tugevusõpetus
). 3. Millist füüsika haru käsitleb Tugevusõpetus? Staatika - füüsika haru, kus kehad ja nende süsteemid on tasakaalus ja absoluutselt jäigad. 4. Milles seisneb tugevusanalüüsi eesmärk? Tugevusõpetuse eesmärk on luua ehitiste, masinate ja muude seadmete tugevuse, deformatsiooni ja stabiilsuse prognoosimise arvutuslikud alused. 5. Millised on neli põhilist tugevusanalüüsi ülesannet? Dimensioneerimine mõõtmete leidmine, tugevus- ja jäikuskontroll, lubatava koormuse leidmine. 6. Kuidas liigitatakse konstruktsioonielemente kuju järgi? Vardad- üks mõõde on ülejäänud kahega võrreldes suur ; plaat- üks mõõde on kahe ülejäänuga võrreldes väike ; massiivkeha- kõik kolm mõõdet on samas suurusjärgus. 7. Kirjeldage ühtlast sirget varrast! Ühtlane sirge varras on konstruktsioonielement mille üks mõõde on ülejäänud kahega võrreldes suur ja ta on sümmeetriline oma risttelje suhtes. 8
1. TUGEVUSÕPETUSE AINE JA PÕHIPRINTSIIBID 1.1. Millised on kolm põhilist Tugevusõpetuse ülesannet? 1. Dimensioneerimine 2. Tugevus ja/või jäikuskontroll 3. Lubatava koormuse leidmine 1.2. Kuidas liigitatakse konstruktsioonielemente kuju järgi? Kuju järgi liigitatakse detailid · vardad, · plaadid (koorik = kumer plaat), · massiivkehad. 1.3. Kirjeldage ühtlast sirget varrast! Varras ehk siis üks mõõde on ülejäänud kahega võrreldes suur: Varda telg = joon mis läbib ristlõikepindade keskmeid: 1.4. Kuidas on omavahel seotud aktiivsed ja reaktiivsed koormused? · Aktiivsed koormused (= aktiivsed jõud)
Sisejõud Sisejõud Sisejõud Joonis 2.7 Koormuste süsteemi mõju (konstruktsioonile) = üksikute koormuste mõjude summa 2.3.4. Sisejõudude epüürid. Näited Sisejõud ei pruugi varda pikkuse ulatuses olla Sisejõu epüür = sisejõu graafik pidevalt ühe ja sama väärtusega. piki varda telge Sisejõudude epüürid arvutatakse lõikemeetodiga, nende joonestamisel lähtutakse reeglitest ja soovitustest (Joon. 2.9): · ei joonestata välja graafiku telgi, · väärtused antakse epüüri iseloomulikes punktides,
A9 B-0 Varda tugevusarvutus pikkele Üliõpilane (matrikli nr ja nimi) Rühm: Juhendaja: MAHB - 32 Priit Põdra Töö esitatud: Töö parandada: Arvestatud: Ülesande lahendus Antud: Materjal S235 D = 50 mm d = 16 mm [S] = 2 1. Möötkavas joonis 2. Leian ohtliku ristlõike (vähima pindalaga) = == 7850 = == 7649,04 ohtlikuim ristlõige = = 4214,67 = == 1761,54 3. Pindala graafik ja pikijõu epüür 4. Koostan tugevustingimuse Lubatav ohutu pinge: MPa Tugevustingimus: = 474,5 F 5. Arvutan suurima F väärtuse 474,5 F 117,5 F 6. Arvutan tegeliku varuteguri Lubatav koormus: F = 247 kN Tugevuskontroll ohtlikus ristlõikes 2 pinge järgi: MPa Tegelik pinge on lubatavast väiksem, s.t. VARDA TUGEVUS ON TAGATUD =5 Tegelik varutegur on lubatavast suurem, s.t. VARDA TUGEVUS ON TAGATUD
Tugevusõpetus I ja Tugevusõpetus II Teooriaküsimused Tugevusõpetus I (ptk.-d 1...6) ja Tugevusõpetus II (ptk.-d 7...15) Teooriaküsimused 1. TUGEVUSÕPETUSE AINE JA 1.32. Mis on varutegur? PÕHIPRINTSIIBID 1.33. Määratlege tegelik varutegur! 1.34. Määratlege nõutav varutegur! 1.1. Miks on tugevusanalüüs insenerile 1.35. Nimetage aspekte, mis mõjutavad varuteguri oluline? valikut! 1.2. Millised kolm põhilist aspekti mõjutavad 1
Joonis 3.3 Eelnevast: Sisejõud = keha osakestevaheliste jõudude (molekulaarjõudude) resultant Väändemoment = osakestevaheliste (sise-) jõudude resultant väändel (Joon. 3.4) Väändemomendi olemus Koormus Ristlõige M Väändemoment Osakestevahelised Osakestevaheliste T jõud jõudude resultant Joonis 3.4
positiivsel sisepinnal mõjub positiivsel sisepinnal mõjub positiivses suunas või negatiivsel negatiivses suunas või negatiivsel sisepinnal negatiivses suunas sisepinnal positiivses suunas 6.3.3. Paindemomendi ja põikjõu epüürid. Näited Eelnevast: Sisejõu epüür = sisejõu graafik piki varda telge Priit Põdra, 2004 89 Tugevusanalüüsi alused 6. DETAILIDE TUGEVUS PAINDEL 6.3.3.1. Näide. Üksik-põikkoormused Koostada üksikkoormustega painutatud varda (Joon. 6.10) sisejõudude epüürid ja määrata ohtlikud lõiked (kui varras on ühtlane)! Lahenduskäik:
positiivsel sisepinnal mõjub positiivsel sisepinnal mõjub positiivses suunas või negatiivsel negatiivses suunas või negatiivsel sisepinnal negatiivses suunas sisepinnal positiivses suunas 6.3.3. Paindemomendi ja põikjõu epüürid. Näited Eelnevast: Sisejõu epüür = sisejõu graafik piki varda telge Priit Põdra, 2004 89 Tugevusanalüüsi alused 6. DETAILIDE TUGEVUS PAINDEL 6.3.3.1. Näide. Üksik-põikkoormused Koostada üksikkoormustega painutatud varda (Joon. 6.10) sisejõudude epüürid ja määrata ohtlikud lõiked (kui varras on ühtlane)! Lahenduskäik:
20.04.12 Algandmed Ühtlase ristlõikega ühtlaselt kõver varras ehk konks on kinnitatud korpuse lae külge ning koormatud vertikaalse koormusega F. Konks on valmistatud terasest S235 DIN EN 10025-2, mille voolepiiri väärtus on Re = 235 MPa. Arvutada konksule suurim lubatav koormuse F väärtus, kui nõutav varutegur on väärtusega [S] = 2. Konksu sisepinna mõttelise ringjoone läbimõõt on D D = 200 mm, h = 120 mm 1 Konksu joonis sobivas mõõtkavas Joonis Konksu ristlõige Rislõike kese asub 40 mm kaugusel kolmurga alusest, kuna tegemist on võrdhaarse kolmnurgaga. Kolmnurga aluse pikkus: Joonis Konksu joonis mõõtkavas 2 Konksu ristlõike parameetrid: pindala A, pinnakeskme asukoht c, nulljoone asukoht e (täpse valemiga), inertsimoment paindele vastava kesk- peatelje suhtes l. Ristlõike pindala A: Pinnakeskme asukoht c joonisel 3: Joonis Pinnakeskme asukoht c Nulljoone asukoht e võrdhaarse kolmnurkse ristlõikega kõvervardal
paindeülesanneteks peatasandites (ohtliku ristlõike kesk-peateljestik peab olema eelnevalt määratud) koormus F tuleb taandada komponentideks kesk- peatelgedel (vastavalt jõu mõju sõltumatuse printsiibile) Fy ja Fz; Vildakpaindes konsoolne varras Ristlõike paindepinged Nulljoone võrrand Ohtlik ristlõige Mz My z y epüür y+ z=0 Iz Iy A F max
2. Arvutada toereaktsioonide väärtused; 3. Koostada valitud mõõtkavadespaindemomendi M ja põikjõu Q epüür; 4. Tuvastada tala ohtlikud ristlõiked (või ohtlik ristlõige), koostada paindetugevustingimus ning määratleda vähima võimaliku materjalimahuga sobiv INP-profiil; 5. Koostada valitud mõõtkavasselle INP-profiiliga tala ristlõike kujutis ning ohtlike ristlõigete (või ohtliku ristlõike) ja nihkepinge τ epüürid; normaalpinge σ 6. Arvutada ohtlike ristlõigete (või ohtliku ristlõike) varutegurid normaalpinge ja nihkepinge järgi ning kontrollida tala tugevust; 7. Koostada v ja pöördenurga ϕ universaalvõrrandid;
211 Tugevusanalüüsi alused 14. KÕVERATE VARRASTE TUGEVUS 14. KÕVERATE VARRASTE TUGEVUS 14.1. Konksude tugevus paindel. Näide 14.1.1. Kõvera varda ohtlik ristlõige Ühtlaselt kõver (varda telje kõverusraadius on konstantne R) ühtlane varras (varda ristlõike kuju ja pindala ei muutu) on koormatud painutava jõuga F (Joon. 14.1), sisejõudude analüüsiks kasutatakse lõikemeetodit: · varda koormatud osas tehakse radiaallõige (lõikemeetod); · radiaallõigetes mõjuvad sisejõud: N (pikijõud), Q (põikjõud) ja M (paindemoment);
põikjõu epüüridel? Põikjõu epüüril astmena; paindemomendi epüüril kaldsirgena 6.18. Kuidas avaldub painutava üksikpöördemomendi mõju paindemomendi ja põikjõu epüüridel? Põikjõu epüüril astmena; paindemomendi epüüril kaldsirgena 6.19. Missuguse kujuga on põikjõu ja paindemomendi epüürid ühtlase joonkoormuse mõjualas? Põikjõu epüüril kaldsirge; paindemomendi epüüril kõverjoon 6.20. Kuidas saab paindemomendi epüüri abil hinnata varda painde iseloomu? Ohtlikud on suurima sisejõuga lõigud ja ristlõiked 6.21. Kuidas on omavahel seotud joonkoormuse ja sellele vastavate põikjõu ja paindemomendi funktsioonid? põikjõu Q epüür on kaldsirge ja paindemomendi M epüür on parabool 6.22. Kuidas määrata painutatud ühtlase detaili võimalikud ohtlikud ristlõiked (ohtlik ristlõige)? Ohtlikud on suurima sisejõuga ristlõiked 6.23. Kuids määrata painutatud mitteühtlase (astmelise või sujuvalt
toereaktsioonide väärtused; Hindamistabel Lahendi Sisu Illustratsioonid Tähiste Korrektsus Kokku (täidab õigsus selgitused seletused õppejõud) 3. Koostada valitud mõõtkavades paindemomendi M ja põikjõu Q epüür; 4. Tuvastada tala ohtlikud ristlõiked (või ohtlik ristlõige), koostada painde tugevustingimus ning määratleda vähima võimaliku materjalimahuga sobiv INP-profiil; 5. Koostada valitud mõõtkavas selle INP-profiiliga tala ristlõike kujutis ning ohtlike ristlõigete (või ohtliku ristlõike) normaalpinge ja nihkepinge epüürid; 6. Arvutada ohtlike ristlõigete (või ohtliku ristlõike) varutegurid normaalpinge ja nihkepinge järgi ning
Tala tugede vahekaugus a valida vastavalt üliõpilaskoodi eelviimasele numbrile B. INP-profiili andmed võib võtta nt Ruukki tootekataloogist. Vajalikud etapid: 1. Koostada valitud mõõtkavas arvutusskeem (vastavalt väärtustele A ja B); 2. Arvutada toereaktsioonide väärtused; 3. Koostada valitud mõõtkavades paindemomendi M ja põikjõu Q epüür; 4. Tuvastada tala ohtlikud ristlõiked (või ohtlik ristlõige), koostada painde tugevustingimus ning määratleda vähima võimaliku materjalimahuga sobiv INP-profiil; 5. Koostada valitud mõõtkavas selle INP-profiiliga tala ristlõike kujutis ning ohtlike ristlõigete (või ohtliku ristlõike) normaalpinge ja nihkepinge epüürid; 6. Arvutada ohtlike ristlõigete (või ohtliku ristlõike) varutegurid normaalpinge ja nihkepinge järgi ning kontrollida tala tugevust; 7
MVedav numbrile A. Koormused valida vastavalt üliõpilaskoodi eelviimasele numbrile B. Vajalikud etapid: Veetav 1. Koostada võlli väändemomendi epüür; rihmaratas 2. Tuvastada detaili ohtlik ristlõige (ohtlik lõik) ja koostada tugevustingimus väändele; 3. Arvutada täisvõlli ohutu läbimõõt, valides tulemuse eelisarvude reast R10''; 4. Arvutada täisvõlli tegelik varutegur väändel ning kontrollida võlli tugevust; 5. Arvutada õõnesvõlli sise- ja välisläbimõõt, võttes sise- ja välisläbimõõdu ligikaudesks suhteks 0,6 (välisläbimõõt valida eelisarvude reast R10'', siseläbimõõt ümardada täismillimeetriteks); 6
järgi. [1 ] . Selle trossi füüsikalised näitajad on järgmised: 1) Trossi diameeter- 4 mm 2) Minimaalne katkemistugevus- 950 Kg 3) Ehitus- 6x7+ FC 4) Traatide arv- 42 5) Kaal Kg/ 100 m- 5,6 Kg Antud valiku puhul arvutan trossi varuteguri (S) S=Fmin/ F12 Kus: F- trossi minimaalne katkemistugevus, 9500 N F12- Trossile mõjuv kogujõud, 6286 N S=9500 N/ 6286 N =1,5 Seega on trossi varutegur 1,5 kordne ,kuna antud plokiratta kasutusvaldkonnas pole varutegur väga tähtis, erinevalt näiteks liftidel nõutavatest varuteguritest siis sobib see tross minu plokirattale. Laagrite valik Lähteülesandes on määratud ,et plokiratas peab olema kahel veerelaagril. Kuna plokirattale mõjuv kogujõud on 6286 N siis kahe laagri puhul mõjub kummalegi laagrile jõud 3143 N. Laagrite valikul on oluline laagri siseläbimõõt, see peab olema piisavalt suur, et laagreid
3.5. Defineerige väändemoment! osakestevaheliste (sise-) jõudude resultant väändel 3.6. Sõnastage väändemomendi märgireegel! vaadates väändemomendiga sisepinda kõrvaldatud osa poolt): Positiivne väändemoment on suunatud päripäeva ja vastupidi 3.7. Mida näitab väändemomendi märk epüüril? Vääne pos. või neg. suunas 3.8. Kuidas sõltub deformatsiooni füüsikaline olemus väändemomendi märgist?*** 3.9. Mis on väändemomendi epüür? Väändemomendi epüüri abil määratakse detaili (võlli) lõigud, mis on kõige rohkem väändemomendiga koormatud ning seega ohtlikumad purunemise suhtes väändel. 3.10. Kuidas avaldub väändemomendi epüüril väänav üksikkoormus? Varda sisejõu (väändemoment T) avaldis ja väärtused muutuvad iga üksikkoormuse (pöördemomendi m) rakenduskohas 3.11. Kuidas avaldub väändemomendi epüüril väänav joonkoormus? Iga (ühtlase) joonpöördemomendi mõju avaldub väändemomendi epüüril kaldsirgena 3.12
teoreetilisest väiksem saadakse tulemus suurema tugevusvaruga NB! Sama detaili (ja ka pingekontsentraatori) pingtee kontsentratsioonitegurite väärtused on üldjuhul erinevates pingeseisundites erinevad ( K pike K paine K vääne ) 15.1.4. Pingete kontsentratsioonitegurite väärtused staatilisel koormusel 15.1.4.1. Normaalpinge kontsentratsioonitegurid pikkel Pikkepinge teoreetilisi kontsentratsioonitegureid mõningate detailide jaoks saab ligikaudselt määrata ka toodud graafikuid ja skeeme (Joon. 15.6) kasutades. Avaga prismaatiline detail b Pinge kontsentratsioonitegur K 3
oleks 0 (jooniselt nr3. on näha, et jõud FB projektsioon y- teljele võrdub nulliga). Koormuste komponendid telgedel y ja z: F Az =F A∗cos 30 °=730,1∗cos 30 ° ≈ 632,3 N ¿ −¿ F Ay =F A∗sin 30 °=730,1∗sin 30° ≈ 365,1 N ¿ ¿ { F Bz=0 F y =F B =365,1 N Joonis 3. Võlli ristlõigete keskpeateljed 3. Võlli sisejõudude analüüs 3.1 Väändemoment Väändemomendi epüüri koostan lõikemeetodit kasutades (arvestamata jätan laagrite hõõrdemomendid). TAB=M=21,9 Nm(-) Joonis 4. Väändemomendi epüür 3.2 Paindemoment kesk-peatasandis xy Joonis 5. Varda toereaktsioonid y telje sihis
viskoelastsuseks ehk elastseks järelmõjuks. Materjali kestval töötamisel kõrge temperatuuri juures lisandub viskoossusele plastsus. Viskoplastsuse avaldumisvormideks on roome ja pingerelaksatsioon. Roomeks nim plastse deformatsiooni aeglast kasvu sellise püsiva pinge juures, mille lühiajaline mõju põhjustab vaid elastset deformeerumist. Roome tekkimiseks vajalik temperatuur on süsinikterasel 300°C, betoonidel ja plastidel toatemperatuur. Roomel on 2 aspekti. Kõigepealt võib roome põhjustada detaili mõõtmete lubamatut muutumist. Nt võivad gaasiturbiini rootori labad sellisel määral pikeneda, et satuvad kontakti töökambri seintega. Vajalik roomepiir – suurim pinge, mille rakendamisel roomemoone teatava aja välte ei ületa etteantud suurust. Määratakse eksperimentaalselt roomekiiruse registreerimise teel. Teiseks aspektiks materjali purunemise võimalus mingi pinge juures, mis lühiajalisel mõjumisel ohtu ei kujuta. Seda nähtust iseloomustab
Punkti lõppasukoht B' C Punkti lõppasukoht Punkti C siire C' Joonis 9.1 Deformatsioonide suurenedes suurenevad pingete ja sisejõudude väärtused. Kui sisejõu väärtus ületab lubatava suurima väärtuse, siis tekib avarii (materjali voolamine või purunemine). 9.2. Ühtlaselt tõmmatud ühtlane varras Eelnevast: Fl (Hooke'i Ühtlaselt tõmmatud ühtlase varda (Joon. 9.2) pikenemine: l = l=
tõmbel y = 295 MPa) ja varuteguri nõutav väärtus [S] = 8. Painde ning võimalike pingekontsentraatorite ja väsimuse mõju on arvesse võetud nõutava varuteguri väärtuse valikul. Võlli pöörlemissagedus on 500 min-1 (pööret minutis). Võlli skeem valida vastavalt üliõpilaskoodi viimasele numbrile A. Koormused valida vastavalt üliõpilaskoodi eelviimasele numbrile B. Vajalikud etapid: 1. Koostada võlli väändemomendi epüür; 2. Tuvastada detaili ohtlik ristlõige (ohtlik lõik) ja koostada tugevustingimus väändele; 3. Arvutada täisvõlli ohutu läbimõõt, valides tulemuse eelisarvude reast R10''; 4. Arvutada täisvõlli tegelik varutegur väändel ning kontrollida võlli tugevust; 5. Arvutada õõnesvõlli sise- ja välisläbimõõt, võttes sise- ja välisläbimõõdu ligikaudesks suhteks 0,6 (välisläbimõõt valida eelisarvude reast R10'', siseläbimõõt ümardada täismillimeetriteks); 6
1. Koostada võlli väändemomendi T epüür; f2 2. Valida võlli kesk-peatasandid ning koostada arvutusskeemid ja paindemomendi M epüürid; Rihmade 3. Koostada ekvivalent-paindemomendi Mekv epüür ja tuvastada kaldenurk võlli ohtlik ristlõige; 4. Koostada tugevustingimus ning arvutada täisvõlli ohutu F2 läbimõõt, valides tulemuse eelisarvude reast R10''; 5. Arvutada valitud läbimõõdu jaoks suurima paindepinge max ja suurima väändepinge max väärtus, joonestada ohtliku
.......................................................... 1 ........................................................................................................................... 1 1. Ülesande püstitus........................................................................................... 2 2. Trossi ja puitvarda sisejõud funktsioonidena koormusest F............................5 3. Komponentide tugevustingimused ja puitvarda optimaalne läbimõõt d.........7 3.1. Terastrossi tugevustingimus ja terastrossi koormuse F suurim lubatud väärtus............................................................................................................ 7 3.2. Puitvarda tugevustingimus ja puitvardale ohutu koormus F.....................7 3.3. Puitvarda optimaalne läbimõõt d.............................................................8 4. Puitvarda koormuse F suurim lubatud väärtus täiskilonjuutonites.................8 5. Tugevuskontroll.....................................
.............................................................................5 .....................................................................................................................................................5 3. Trossi ja puitvarda sisejõud ja funktsioonid............................................................................6 4. Tugevusarvutused ja tugevustingimused..............................................................................10 4.1 Terastrossi tugevustingimus............................................................................................10 4.2 Terastrossi koormuse "F" suurim lubatud väärtus..........................................................10 4.3 Puitvarda tugevustingimus..............................................................................................10 4.4 Puitvarda ohutu koormus F, mis sõltub varda läbimõõdust............................................10 4.5 Puitvarda optimaalne läbimõõt....
Priit Põdra, 2004 54 Tugevusanalüüsi alused 4. LIIDETE TUGEVUS LÕIKEL Põikjõu olemus Koormus F Ristlõige Q Q Sisejõud Põikjõud F Välisjõud
Priit Põdra, 2004 54 Tugevusanalüüsi alused 4. LIIDETE TUGEVUS LÕIKEL Põikjõu olemus Koormus F Ristlõige Q Q Sisejõud Põikjõud F Välisjõud
60 1800 Nurkade leidmine : Sin 60o = d / 1000 d 866 Sin 30o = e / 1000 e 500 a = 4000 – 866 = 3134 b = 1800 + 500 = 2300 b tan α = α = 53,7o 54o a a tan β = β = 36,3o 36o b Materjalid : Terastross : piirjõud FLim = 58,3 kN Männipuidu piirpinged : u,Tõmme = 80 MPa ja u,Surve = 40 MPa Nõutav varutegur : Mõlemale lülile [S] = 6 Varrastarindi sisejõud : NT x y 66o F 30o NP ∑Fx = 0 NP + NT cos 66o - F cos 30o = 0 ∑Fy = 0 NT sin 66o - F sin 30o = 0 NP = 0,64 F (const -) NT = 0,55 F
võime vabaneda juhuslikest (väikestest) suur läbipaine kriitilisest suurema tasakaaluasendi hälvetest telgkoormuse F3 > FCR toimel kus: [S]N ülesandes nõtke nõutav Nõtke nõutav (ehk [S ]N = FCR varutegur; normatiivne) varutegur: [F ] [F] vardale lubatav teljesihiline survekoormus, [N]; FCR vardale arvutatud kriitiline koormus (mille korral tekib nõtke), [N]. Surutud varda nõtkearvutus = surutud varda stabiilsuse analüüs 13.2. Sirge varda kriitiline survekoormus PROBLEEM:
annaabi.ee 
