.........................................................3 1. MERISEA KASUKATÜÜBID...............................................................................4 2. MERISIGADE PÄRITOLU JA ELUVIIS...............................................5 3. TOITUMINE............................................................................................................6 4. MERISEA PESEMINE............................................................................................7 5. MIKS MERISIGA KODULOOMAKS....................................................................8 6. KOKKUVÕTE..........................................................................................................9 KASUTATUD KIRJANDUS.......................................................................................10 3 SISSEJUHATUS Miks ma otsustasin hakata kirjutama meriseast ? Eks ikka sellepärast, et mul endal oli
kilbi alla Huvitavaid fakte Kilpkonna liha süüakse Kilpkonnade mune korjatakse, mis on samuti söödavad ja millest saab õli Mõne liigi kilprüüd kasutatakse kilpkonna pudukaupade valmistamiseks Kilpkonnad liiguvad aeglaselt, kuna nende kilp on raske Huvitavaid fakte Kõige suurem maismaa kilpkonn on elevantkilpkonn (võib kasvatada kuni 1,5m) Kõige väiksem maismaa kilpkonn on ämblikkilpkonn Meile on tundud stepikilpkonn, keda peetakse ka koduloomaks Küsimused Miks liigub kilpkonn aeglaselt? Mida tehakse kilpkonna munadest? Kuidas kutsutakse maismaa suurimat kilpkonna?
...............11 Kokkuvõte .............................................................................................12 Kasutatud allikad....................................................................................13 2 Sissejuhatus Kõrbed on hõredasti asustatud alad. Kõrberahvad on tavaliselt rändava eluviisiga karjakasvatajad, keda kutsutakse nomaadideks. Peamiseks koduloomaks on kaamel, kellelt saadakse piima ja liha. Oaaside läheduses on aga asustus üsna tihe, seal on linnad. Rikkuse aluseks on must kuld nafta, tänu millele on ettevõtlik kõrberahvas lühikese ajaga üles ehitanud moodsa riigi. Inimtegevusega kõrbetes on tekkinud ka mitmed keskkonnaprobleemid. Liigse karjakasvatusega kaasneb kõrbestumine. Kõrbe põliselanikud on hästi kohanenud kuivuse ja kuumusega. Enda kaitsmiseks ülekuumenemise eest joovad nad kuuma jooki
Tartu Veeriku kool KOER Brait Susi Tartu 2012 Sissejuhatus Koer on olnud juba tuhandeid aastaid inimese sõbraks ja üheks esimeseks koduloomaks. Koduloomaks on ta aegade jooksul kujunenud kodustatud hundist. Tänapäeval näib, et koer on kõik hundi kombed ammu unustanud. Kui aga teda tähelepanelikult jälgida, võib temas veel ära tunda tema kauge esivanema - metsiku hundi. Magamaheitmisel keerleb ta tükk aega ühel kohal, kraabib küüntega põrandat või maapinda, just nagu oleks ta ümber mets, jalge all aga pehme rohi. Mõnikord istub koer kuuvalgel ööl, koon püsti, ning ulub nukralt kuu poole. Ka käib ta mööda
Totemism on usund, kus arvatakse, et sugukond põlvneb mõnest loomast. Nooremal kiviajal (100 000 – 50 000 eKr ) Inimesed läksid üle anastavalt majanduselt (küttimine ja korilus) viljelusmajandusele.e Õpiti valmistama täiuslikumaid kivist ja luust tööriistu. Kasutati lihvitud kiviesemeid, õpiti kivi puurima. Leiutati nt oda- nooleotsad, pihukirved,. Loomaluudest valmistati nõelu, harpuune kalapüügiks, vibu, silmaauguga kivikirved, kõplad, ketramine, riidekudumine. Esimeseks koduloomaks koer. Loomade kultuse kõrvale tekkis päikese ja maa kultus saagikuse mõjutamiseks. Kujutavas kunstis hakkas domineerima geomeetriline ornament – võib-olla taevakehade sümbolid. Kaunistati tööriistu, savinõusid jne. 5000 eKr avastati vask, mis oli pehme. 3000-2500 eKr Vahemeremaades lisati vasele tina ja saadi pronks. Saagirikkamad ja viljelusmajanduseks soodsamad piirkonnad saavutasid kõrge kultuuritaseme. 1300-1200 eKr hetiidid Väike-Aasias hakkasid rauda tootma.
jääliustike juurde pagevaid põhjapõdrakarju jälitasid. Taoline tegevus kestis sajandeid. Ei olnud kerge olla esimeste asukate seas.Inimesi elas tollal Eesti aladel väga vähe, üheaegselt alla tuhande, sest jaht ja kalapüük ei toitnud suuremat hulka ära. Kuid siiski elatuti tollal küttimisest, korilusest ja kalapüügist ning karilusest ehk põlluharimisest ja karjakasvatamisest. Peamiseks jahiloomaks oli põder ning ainsaks koduloomaks koer. Elati püstkodades, asulad paiknesid enamasti veekogude ääres ning teadmiste ja oskuste areng oli väga aeglane. Samas teadsid aga loodusrahvad hämmastavalt palju oma elukeskonnast, loomadest ja nende meelelaadist, taimedest ja nende omadustest. Pikapeale võeti kalapüügi ahingute ja harpuunide kõrval kasutusse ka õnged ja võrgud. Hakati harvendama metsi, et lagendikele kasvav võsa jahiloomi ligi meelitaks. Niisiis lähemalt kõigemalt korilusest ja korilastest
1. Oaasides kasvatatakse datlipalme, nisu, otra, maisi ja hirssi. Datlipalm on peamine kultuur, mis annab kõrbeelanikele peaaegu kõike, mis neil elus vaja läheb: datlid on nende põhiline toit, puidust ehitatakse elumajad ja valmistatakse tarbeesemeid, suured lehed lähevad loomasöödaks, aga sobivad ka ehitusmaterjaliks. 2. Rändkarjakasvatusega tegeleb enamus kõrberahvaid. Saharas on peamiseks koduloomaks vähenõudlik ja vastupidav kaamel, kellelt beduiinid saavad piima ja liha, nahast ja villast tehakse riietusesemeid ja kootakse kangast. Ta on tänapäevani peamine liiklusvahend kõrbes. Kaamelikarja suurus näitab beduiini rikkust. Kõrbete põliselanikud on beduiinid ja Austraalias aborigeenid. Rändeluviisiga kõrbeelanikud on nomaadid. Nad elavad telkides. Nad oskavad hankida eluks vajalikku vett nii taimedest, loomadest kui ka näiliselt kuivast pinnasest.
Arheoloogiline kultuur on ühe piirkonna sarnaste tunnuste põhjal dateeritav muinaskultuur. Kiviaeg (X-II at eKr) Esimese ilmaasustuse jäljed u 11 000a vanused. Pulli küla või Reiu jõe asula on vanim, kuulusid kunda kultuuri rahvale ( see on nime saanud ühe varem avastatud asukoha järgi Lammasmäel). Seda aega nim keskmiseks kiviajaks e mesoliitikumiks, mis kestis 5 at eKr. Tööriistasi valmistati kivist, luust, sarvest ning ka puust. Koduloomaks koer, elatusid jahist ja kalapüügist. Peamisteks lihaloomadeks: põder, kobrad, hülged. Jahti peeti odade, vibude ja nooltega; kala püüti ahingute, harpuunide ning võrguga. Hoonetüübiks võib oletada püstkoda. Polnud midagi ühist soome-ugri keelega. Kunda kultuuri esindajad võisid tulla Kirde-Poolast või Lõuna-Leedust. Kammkeraamika (u 5000 a eKr) noorem kiviaeg e neoliitikum. Tähtsaim tunnus esimese tehismaterjali- põletatud savi ilmumine
1) Viimane suur jäätumine lõppes Euroopas 10 000-15 000 aastat tagasi. 4) Põhiperioodid: Mesoliitikum (9000-5000 eKr), neoliitikum (5000-1800 eKr), pronksiaeg (1800-1100 eKr ja 1100-500 eKr), rauaaeg (500 eKr- 50 pKr, 50-450 pKr, 450-800 pKr, 1050-1200 pKr) 5) Teadaolevalt 11 000 aasta vanused. 6) Pulli küla/asula (9 a.tuh eKr), Lammasmägi 7) Elatusalad: jahtimine, hulgepüük, korilus ja kalapüük; eluolu: koduloomaks koer, elati 15-30 liikmeliste kogukondadega (2-4 perekonda), eluviis rändlev (püügiaegade ja korjeperioodidele vastavalt), elati püstkodades 8) Kammkeraamika- Elatusalad: kalapüük, küttimine, püügimajandus; eluolu: asulad paiknesid veekogude ääres, isegi saartel, kodade kõrvale püstitati ka neljakandilisi postidele toetuvaid hooneid, jahi-ja tööriistade valmistamise oskus suurenes, esimene kultuur, kes
Seega on hobuse kodustamine Eestis välistatud nii väikese arvukuse põhjal ei ole see võimalik, liiatigi peaks sel juhul hobuseluude osatähtsus arheozooloogilises materjalis pidevalt suurenema, mitte vähenema. Koduhobune Eestis Kiviaja lõpul, kui luuainesesse ilmuvad esimesed koduloomaluud, metshobust meil enam esinenud, samuti puuduvad selle perioodi napis luuaineses ka koduhobuste luud. Pronksiaja lõpus (9.6. saj. e. Kr.) on hobune muutunud tavaliseks koduloomaks. Asvas ja Ridalas moodustasid hobuseluud ligikaudu 10%, Irus koguni 36% kõigist koduloomaluudest. Hobuseluude küllaltki suur osatähtsus kindlustatud asulate arheozooloogilises materjalis näitab selle liigi kõrget arvukust ning hobuse pidamist ka lihaloomana. Hobuse kasutamisest ratsutamisel annavad tunnistust Asvast ja Irust leitud suitsekangid. Rauaaja alguse muististest on meil vähe luumaterjali. Kalmetest on leitud teiste loomaluude hulgas ka
Põhjakoldes kasvatati maisi ka varem , kuid seal puudus pikka aega kartul (kartuli eelane, metsik kartul, kasvab ainult Peruu piirkonna Andides). Hiljem lisandus kultuurtaimi veel: tubakas, koka, tomat jpm. Samas jäi põllumajanduse kõrval veel väga tähtsale kohale küttimine ja kalapüük (Peruu rannikukultuurid). Koduloomi tundsid juba esimesed ameeriklased - koer tuli tõenäoliselt Ameerikasse koos nendega. Samas ei saa koera pidada traditsiooniliseks koduloomaks, pigem võiks inimese ja koera (hundi, aakali) suhet pidada sübioosiks, täpsemalt koera(karja) ja inimese(karja) sümbioosiks. Hiljem kodustati Peruu koldes laama, alpaka , merisiga ja Mesoameerikas kalkun. Laama oli veo-, liha- ja villaloom, alpaka liha- ja villaloom, merisiga lihaloom ja kalkun lihaloom. Siiski ei tekkinud Ameerikas kultuure, kes oleks spetsialiseerund karjakasvatusele, erinevalt Euraasiast ja Aafrikast. Põhjuseks võib pidada põllumajandus
nad hoolitsesid haigete eest. Mingil määral oli neil kõneoskus. Elasid koobastes ja mammutiluudest onnides. Esialgse ettekujutluse järgi olid nad primitiivsed(lihtsad, algelised)ja kohmakad. 28 000 a tagasi suri välja. Nad küttisid omale toidu. Nüüdisinimene(homo sapiens-tark inimene) ilmub Aafrikas 200 000 a tagasi. Nad olid ülimalt kohanemisvõimelised ja oskasid juba tuld süüdata. Neil olid uued tööriistad näiteks vibu ja nool. Koduloomaks oli koer. Ühiskonna kihistumisest on märke matustepaikadest, osad laste surnukehad olid rikkalikult kaunistatud, osad aga mitte. Nüüdisinimese ajal tekkis kunst. Esimesteks kuntsiilminguteks oli tollel ajal niinimetatud Veenuse-kujud(paks rinnakas naine), olid ka koopamaalingud. Koopamaalingud: 30 000 a tagasi Prantsusmaal, 15 000 a tagasi Prantsusmaal, 15 000 a tagasi Hispaanias. Mis tähendas, et inimestel
Austraaliast lahutab saarterohke väin. Sellest, et Austraalia on kaua olnud suhtelises isolatsioonis, annavad tunnistust väga omapärased kukkurimetajad, kes mujal maailmas on enamasti ammu välja surnud. Eluviisilt olid kõik Austraalia hõimud rändrahvad, neil polnud püsivaid elamuid. Kasutusel olid lihtsad puuokstest tuulevarjud või onnid, kuhu varjuti moskiitode eest. Austraalia pärismaalased ei harinud maad ega kodustanud loomi, ainsaks koduloomaks oli koer. Mehed pidasid üldiselt jahti suurematele loomadele (känguru, vallabi, emu jt), naised korjasid taimi ja püüdsid väiksemaid loomi (sisalik, rott, tõugud jt). Tuld tehti tulepuuri või tulesae abil ja hoiti tavaliselt elavana ning rännakule võeti kaasa hõõguvaid tuletukke. Rõivaid peaaegu ei kantud, käidi enamasti alasti. Kagu-Austraalias valmistati nahast keepe, Lääne-Arnhemi naised kandsid pandanilehtedest seelikuid.
mida Austraaliast lahutab saarterohke väin. Sellest, et Austraalia on kaua olnud suhtelises isolatsioonis, annavad tunnistust väga omapärased kukkurimetajad, kes mujal maailmas on enamasti ammu välja surnud. Eluviisilt olid kõik Austraalia hõimud rändrahvad, neil polnud püsivaid elamuid. Kasutusel olid lihtsad puuokstest tuulevarjud või onnid, kuhu varjuti moskiitode eest. Austraalia pärismaalased ei harinud maad ega kodustanud loomi, ainsaks koduloomaks oli koer. Mehed pidasid üldiselt jahti suurematele loomadele (känguru, vallabi, emu jt), naised korjasid taimi ja püüdsid väiksemaid loomi (sisalik, rott, tõugud jt). Tuld tehti tulepuuri või tulesae abil ja hoiti tavaliselt elavana ning rännakule võeti kaasa hõõguvaid tuletukke. Rõivaid peaaegu ei kantud, käidi enamasti alasti. Kagu-Austraalias valmistati nahast keepe, Lääne-Arnhemi naised kandsid pandanilehtedest seelikuid.
maksustati kindla suurusega haritav maa. Ilmselt esines ka ühiskondlik võimuvõitlus, millele viitab ka linnuste kasutuselevõtt. Muistise üldiseloomustus 5 Eelrooma rauaaja algusest on säilinud põllujäänuseid ja kivikalmeid Põhja-Eesti paepealsetel. Nagu varasemalgi ajal, kasvatati peamise põllukultuurina otra, olulisemaks koduloomaks olid veised. Asulakohtadest on vaid väheseid jälgi elati väikestes eraldiasuvates taludes. Eelrooma rauaaja algupoolel maeti veel enamikku nooremal pronksiajal rajatud kivikirstkalmetest. Teisalt hakati eelrooma rauaajal Põhja-Eesti rannikualal, Lääne-Eesti mandriosas ja Saaremaal ehitama ka uut tüüpi kalmeid varaseid tarandkalmeid. Need olid kivikalmed milles matmisala piiriks on nelinurkne kivirida või -müür, mille moodustatud tarand täideti kividega
TALLINNA ÜLIKOOL Matemaatika ja Loodusteaduste Instituut Loodusteaduste osakond Triin Rannak KODUTUHKRU (Mustela putorius furo) SAGEDASEMAD HAIGUSED Referaat Juhendaja: Triinu Tõrv Tallinn 2012 SISSEJUHATUS Üha levinuim trend on võtta koduloomaks koera või kassi asemel kodutuhkur (Mustela putorius furo). Tänapäeva kiires elutempos on parimaks lõõgastajaks just tema. Tuhkrud on väga armsad ning valmistavad meile nalja ja rõõmu pidevalt. Nende uudishimu ei tunne piire- alles nad mängisid sinu varvastega kui järgmisel hetkel nad juba tassisid sinu susse kapi alla. Ent võrreldes metstuhkrutega on nende immuunsüsteem palju nõrgem ja seetõttu vastuvõtlik paljudele haigustele.
Koer. (30. november 2016. a.). Allikas: Wikipedia: https://et.wikipedia.org/wiki/Koer Leht, k. (2013). Koer - inimese parim sõber. Maaleht, 5-6. Mets, S. (2011). Pika- ja lühikarvalised kassid. (A. Laasmaa, Toim.) Kasside elulugu, 76-77. Pulbo, K. (30. novmber 2016. a.). Terviseleht. Allikas: http://www.terviseleht.ee/34/34_lemmikloomad.html Rannap, J. (1994). Kass ja koer. (V. Korzets, Toim.) Lemmikloomad läbiaegade, 11-13. Ruus, A. (2011). Koduloom. (A. Sarapuu, Toim.) Metsloomast koduloomaks, 17-19. Sepping, M. (Režissöör). (2007). Koduloomade eluviis [Film]. Sillaots, M. (8. mai 2013. a.). Õhtuleht. Allikas: http://www.ohtuleht.ee/520950/inimese-parimad- sobrad-ehk-10-fakti-koertest 11 LISA 1 Joonis 1.1 12 LISA 2 Keskmine Keskmine Keskmine Reasildid kogusummast mass kogusummast pikkus kogusummast vanus lühikarvalin e 3
Ajapikku hakkasid inimesed paikseks jääma, põldu harima ning koduloomi pidama. Enda ja loomade jõudu ning lihtsaid mehhanisme kasutades tootsid inimesed kohalikest loodusvaradest elatusvahendeid, millest valdav osa tarbiti kohapeal. Põllumajanduse kõrval hakkas arenema ka käsitöö, kuid polnud eriti arenenud. Aja jooksul hakkasid tööriistad arenema ning põlluharimine muutus kergemaks. Enne põlluharimise levikut oli olnud ainsaks koduloomaks koer. Nüüd hakati aga loomi pidama nii toidu kui ka kehakatte saamiseks, kuid jahtimine oli siiski veel kõrgel kohal. Esmajoones hakati kasvatama lambaid, kitsi, sigu ja vähemal määral ka veiseid. Nagu karjakasvatus, oli põllumajandus alguses kõrvaline ja väike jahinduse kõrval. Kusagil asula lähedal raiuti või põletati maha väike tükk metsa ning kohendati mulda kõblastega. Maalapile külvati otra, millele ajamööda lisandus nisu. Ka naeri
samuti ka õdede vendade suhted. Nõuab väga palju tähelepanu. Kui vanemad pole rolle ära jagatud,siis ei toimi perekond ja on pidevad tülid. ATH laps on rohkem kiindunud emasse. Need inimesed, kes tegelevad ATH lapsega tuleb kindlasti paika panna ühised kasvatusreeglid, sest see on väga oluline ja et kõik ka nendest kinni peavad. NT. Kui kodus toimub mõni üritus ja ATH laps läheb koguaeg magama kell 21.00,et siis ka see päev järgitakse seda. Parimaks koduloomaks on neile kass. Päevakava Tema jaoks on kindlasti oluline kindel päevakava. Näiteks kui magamaminek on kell 21.00, et siis kuskil 20.00 anda lapsele hoiataus,et hakkaks mängimist lõpetama. Enne 21.00 võib lugeda ühe muinasjuttu aga kindlasti ei tohi lugemise ajal talle otsa vaadata ega silm sidet. Samuti ei tohiks olla enne magama minekut ühtegi energilist mängu.Kui on peres mitu last, siis tuleb kindlasti jälgida, et kõik lapse saaksid ühepalju tähelepanu.
Kas saab rääkida üldse kui koduloomast, kui pole kasutatud lihaloomana? Milleks üldse vaja kodustada? Kas nii, et emaloom tapmisel ellu jäetud pojad võeti koju kaasa, et las kasvavad suureks ja siis tapame ära? Või et tekkis konkurents - ärme lase enda maal elavaid lambaid - kitsi teiste maale - suunamine! Teiseks loomaks kitsed-lehmad, 3. sead (võis ka olla loom, kes tuli inimese juurde toidujäätmeid otsima), 4. veis (ohvritalitused), 5. Kass (kodustas inimese enda - koduloomaks siis kui algas maaviljelus - hiirte/rottide tõttu) MAAVILJELEJATE EELISED KÜTTIDE JA KORILASTE EES 1. Toitu rohkem - toidu tagavarad 2. Paiksus nendest tulenevalt 3. Rahvastiku kiire kasv (mehed ei käinud enam jahil?) 4. Kõrgem staatus · Pärast 5000 eKr enam rahvas ei liigu, vaid liiguvad maaviljelusoskused ning keel NEOLIITIKUMI ALGUS EESTIS - keraamika ilmumine - nn Narva kultuur (5000 eKr) - kuna I
(oli sessoonne). Tuntud on ka Kunda Lammasmägi Kunda linna lähedal, u 8000 eKr. Keskmise kiviaja asulad kuuluvad nn Kunda kultuuri (asusid jõgede/järvede ääres, liigeldi paadiga, elasid ). Kiviaja inimesed elasid enamasti veekogude ääres ning rannikualadel ja seetõttu liigeldi ka paatidega. Nad elasid püstkodades, mis näitab, et nad ei olnud paikse eluviisiga. Inimeste peamiseks elatusallikaks oli küttimine (põdrad, karud,metssead, hülged), kalapüük ja korilus. Koduloomaks oli koer. Tööriistad olid valmistatud kivist (kasutati kvartsi ja tulekivi), sarvest, puust (ehitusmaterjal, tööriistad, liiklemisvahend- suusad, paadid) ja luust (pistodad, nooleotsad, õmblusnõelad, kirved, ehted jne). Üldiselt tegi iga inimene tarbe- ja tööriistu enda tarbeks. Kunda kultuuri elanike algkodu pole täpselt teada, arvatavasti tulid nad lõuna poolt Euroopast ja olid europiidset päritolu. Noorema kiviaja üldiseloomustus kammkeraamika kultuur
Papakoi või mõni lind Muu 27 26 Joonis 14 Millise lemmiklooma vastajad meelsamini valiksid (autor). Kõige rohkem valiksid inimesed koduloomaks koera (vaata joonis 14). Väga palju ei jää ka alla kass, kes on kohe pärast koera. Vähesed valiksid roti või hiire ning 1 valiks papakoi või linnu. Autor arvab, et paljud valiksid koera sellepärast, et arvatavasti on koerad rohkem seltsivamad ja näitavad oma peremehe vastu suuremat hoolitsust kui kass. Aga sellegipoolest valiksin mina kassi, kuna nad on on armsad ja mulle meeldivad nad kõige rohkem (autor). 7
D 11 EESTI AJALUGU KIVIAEG EESTIS PT. 2 Keskmine kiviaeg u 9000 - 5000 eKr Kunda kultuur Tsemendi varbikud, vajalik sabi Pulli asula vanim teadaolev Pärnu jõe ääres, Sindis 1967.aastal Rohkem leidub sarve- ja luu-esemeid, vähem kivi- ja puuesemeid kalastamine- asulad vee ääres, küttimine, korilus koer koduloomaks Lõuna-Soomest Leeduni europiidid Kasutatud sõnad: meri, mägi, haug, rääbis, eile, häbi, must sugu. Arheoloogiline kultuur leidude rühm, mida iseloomtuab sarnaste leidude rühm, millest järeldub, et inimestel oli sarnane tegevused, traditsioonid ja arvatavasti ka päritoli; see-eest puudus kindel rahvus pole ühtset keelt, identiteeti. Noorem kiviaeg u 5000-1800 eKr Keraamika kasutuselevõtt
Võib nimelt arvata, et inimliik oma arengu esimestel sadadel tuhandetel aastatel elas väikeste liikuvate rühmadena, elatudes jahipidamisest ning korilusest (toitus mitmekülgselt). Selline eluviis kindlustas küllaltki soodsa ainevahetuse ning elukeskkonna. Oluline oli ilmselt see, et rühmad olid väikesed ning kohtusid omavahel harva, ühel kohal peatuti piisavalt vähe aega (ei olnud võimalust tekkida jäätmetest lähtuval saasteohul). Ainsaks koduloomaks oli koer. 2 Säärastes tingimustes oli vanadus pigem negatiivse märgiga kvalitatiivne tunnus, keskmine eluiga oli kindlasti madal, põhjuseks looduslik valik (erinevalt tänapäevast jälitas see inimest kogu elu). (Sümboolne) idüll lõppes ca 12 000 aastat tagasi (kusagil Kesk-Aasias), mil inimene alustas põllu- ja karjapidamist (toimus nn neoliitiline revolutsioon), jäi seega
kitsapiirilised, et ei sobi põllumajandusloomaks. Kasvukiirus. Et kodulooma oleks mõtet pidada, peab ta kiiresti kasvama. Vangistuses paljunemine. Näiteks gepard ja Andide ulukkaamellane vikunja vangistuses ei paljune. Iseloom. (Põhiliselt) taimetoidulisest grislist saaks suurepärase lihalooma, kui ta poleks nii tige. Samal põhjusel ei sobi koduloomaks Aafrika pühvel, onager (Põhja-Aafrika ulukeesel) ja sebra. Kalduvus paanikaks. Näiteks gasellid on väga närvilised, perutavad, tormavad pimesi vastu seina, suudavad hüpata ligemale 9 meetri kõrgusele ja joosta kiirusega 80 kilomeetrit tunnis. Sotsiaalne struktuur. Peaaegu kõik kodustatud suurimetajate liigid on osutunud sellisteks,
annaabi.ee 
