SISUKORD KOKKUVÕTE ÄRIPLAANIST Äriideeks on rajada Tapale vibulasketiir. Vibulasketiir on mõeldud nii noortele kui ka täiskasvanutele, kes soovivad oma vaba aega sisustada millegi lõbusa ja sportlikuga. Suur plus on see, et lähiümbruses puuduvad konkurendid. Reklaamime oma ettevõtet lehtedes ,,Sõnumed" ja ,,Virumaa teatajas" ning ka plakatitega poes ja tänavatel. Eestist. Vibulasketiir hakkas olema lahti märtsist kuni septembri keskpaigani seitse korda nädalas. ETTEVÕTTE TUTVUSTUS 1 Üldandmed Ettevõtte nimi: Asukoht: Tapa Juhataja: Registreerimise aeg ja koht: Juriidiline staatus: E-mail: Tel: 2 Tutvustus Ettevõtte nimeks on Tapa Vibulasketiir. Tegevuspiirkonnaks valisin Lääne-Virumaa Tapa valla Tapa linna. Vibulaskekoht leiaks aset Tapa mõisa juures. Vibulasketiir oleks lahti märtsist kuni septembri keskpaigani, seitse päeava nädalas. Tööpäevade lahtioleku ajad oleksid 10.00-21.00 ning puhkepäevadel 09.00-22.00. 3 ...
AS Mari Pr Viina Pudel AS Mahl Vaksali 5 65754 VALGA 09.10.2010 nr 4/32 EESTI Marjade müük Austatud proua Pudel Kas te olete huvitatud maasikate ostmisest? Oleme teist palju head kuulnud ja sooviksime teha teiega tehingu. Austusega Juhan Juurikas Juhatuse liige Juhan Juurikas 574 34 543 E-post: [email protected] Metsa 5 Telefon 574 34 543 Arvelduskonto:0012454852 80024 PÄRNU Faks 574 34 544 Swedbank E-post: [email protected] Registrikood: 374564564 www.mari.ee
Park (varasema eestikeelse nimetusega puiestik) on mitmekesise taimestikuga, sealhulgas puude või põõsastega haljasala. Linnapargid on linnade piirides paiknevad üldkasutatavad rohkesti külastatavad pargid, kus on varjurikkad põlispuurühmad, põõsastikud, rohked jalutusteed, mängu- ja puhkeplatsid, monumendid, mälestusmärgid. Vaksali park ehk Karu park on park Tartu kesklinnas, Jaan Tõnissoni tänava ja Julius Kuperjanovi tänava vahel. Kaunis vaksali park on aastatega hõrenenud, kuid mitte kadunud. Pargi suurus on 1,9 hektarit. Selles asub praeguseks liivaga täidetud purskkaev, mille keskel seisab graniitskulptuur Karu. Kuju lõi Ole Ehelaid 1957. aastal. 2012. aastal rajati parki laste mänguväljak. 1. Millistest liikidest antud kooslus koosneb? Otsida välja taimed, loomad, putukad, mullaelustik e. nii palju kui on võimalik antud koosluse kohta infot saada. Pargid sarnanevad oma olemuselt poollooduslike kooslustega, mis ilma
LEIN Jüri Gümnaasium 10. r Martha Rattus Mis on lein? Kaotusele järgnev reaktsioon Leina põhjustajad Lähedase või lemmiklooma surm Lahutus Töövahetus või kaotus Elukohavahetus Haigus Mõni muu plaanide muutus Statistika Ühendkuningriigis kaotab vanema 53 last päevas 24 000 last aastas Iga 22 minuti järel 3000 noort õnnetuses/haiguse tagajärjel 17 vastsündinut päevas 6000 perekonda mõjutab enesetapp Leina faasid Eitamine Viha Kauplemine Masendus Leppimine Laste ja noorte lein Mõistavad surma täiskasvanutest erinevalt ning leinavad omamoodi Surmajuhtum võib põhjustada väga ägedaid reageeringuid Laste ja noorte lein Ängistus Elavad mälestused Unehäired Masendus ja igatsus Süümepiinad, enesesüüdistused, häbi Raskused koolitöös Füüsilised vaevused Laste ja noorte lein Poisid ja tüdrukud leinavad erinevalt Peaaegu kõigil tüdrukutel on sõber, kel...
Mille puhul aitab? Peavalu, migreen, vertiigo Lihasvalud ja pinged Rasvumine Akne Närvivalud Insuldijärgne seisund Stress, depressioon, unetus Kõhuhädad, urineerimishäired Viljatus Allergiad, krooniline nohu, köha, bronhiit Algav hüpertooniatõbi Krooniline nohu, köha, bronhiit, sinusiit, bronhiaalastma jpm Kus tehakse? Goltsman Therapy Mustamäe tee 5 Armal OÜ Hobusepea 2206 Tallinn Dr. Raimond LihtmaaRiia mnt 167 Pärnu Eraarst Ülla Kirs Vaksali 17, Tartu OÜ Elitar Kliinik Keskväljak 910, Jõhvi; Kreutzwaldi 133, Tallinn OÜ TIANCHI Munamäe 2011 Otepää OÜ Visus PlussPargi 1 Põltsamaa Jõgeva mk Dr. Toomas Tiik 6 014 882 Tallinnas Kasutatud allikad http://www.goltsman.ee/content/est/102/ http:// www.meestekeskus.ee/03artiklid/08inimene/keha/Barkalaja_ihumeridiaanid.htm http://www.terviseleht.ee/200007/7_akupunktuur.php http:// www.kliinikum.ee/taastusravi/index.php?option=com_content&view=article&id=78%3A
Ida poole Emajõge jäävad Raadi-Kruusamäe, Ülejõe, Jaamamõisa, Annelinn ja Ihaste, Tähtveres ja Supilinnast jookseb Emajõgi sisuliselt keskelt läbi, lääne poole jõge jäävad kõik ülejäänud linnaosad: Kesklinn, Karlova, Ropka, Ropka tööstusrajoon, Vaksali, Veeriku, Maarja-Mõisa, Tammelinn, Ränilinn ja Variku. (Tulenevalt informatsiooni puudulikkusest jäetakse edaspidisest analüüsist välja Supilinn, Ihaste, Ropka tööstusrajoon, Vaksali, Variku, Ränilinn ja Maarja-Mõisa linnaosad.) Kõikide linnaosade puhul peale Annelinna, kus keskmine hind pakkumise kohta on jäänud stabiilselt 6 eur/m2 alates 2013. aasta III kvartalist, on toimunud hinnatõus. Kogu Tartu üürikorterite turgu iseloomustav hooajalisus tuleb välja ka linnaosade lõikes, kus hindade tõusud ja langused on suuresti seotud tudengite liikumisega linna ja linnast välja, seega võib märgata hindade tõusu aasta II ja III
territooriumid. Narva linna läbib Tallinn-Peterburi transiitteena Tallinna maantee ning raudtee. Suuremateks linnasisesteks magistraalideks on linna tööstuslikku lõunaosa ning põhjaosa ühendavad Kreenholmi ja Kangelaste prospektid, Rahu ja Elektrijaama tänavad. Nimetatud tänavad omavad seetõttu ka suurimaid liikluskoormusi. Ühistranspordi liikidest on Narvas esindatud autobussid. Kaugbusside terminal asub Vaksali tänavas, raudteejaama vahetus läheduses. Narva linnas on ca 70 000 elanikku ja mitmeid olulisi veetarbijaid ettevõtteid. Kuni jaanuarini 1999. aastal sai ka Jaanilinn joogivee AS Narva Vesi süsteemist. Vee tarbimismahult on Narva Eestis üks suuremaid, kasutades 30% Eestis tarbitavast veest. Suurema osa tarbitavast veest moodustab Balti Elektrijaama jahutusvesi- kokku ca 95% mahust. Vee tarbimise kogumaht sõltub eeskätt Balti elektrijaama töökoormusest, mis korelleerub jahutusvee hulgaga
kriitilise punktini jõudmisel sooritatakse automaattellimus. Määrata automaattellimuse variant – telli määratletud maksimum arvuni ning määrata nii kriitiline piir, kui ka maksimum arv, milleni tellimus luuakse. Analoogselt seadistada teised materjalid: 144618_SUHK 144618_VESI 144618_KOTT 144618_KLEEPS 6 2.3.Hankijad Luua hankijad: Purchase->Vendors->F3 144618_1 Umami OÜ, Vaksali 5, Tartu 50410, reg.kood 12161406 – mandlijahu hankija 7 144618_2 Montemar OÜ, Masina 11, Tallinn 10144, reg.kood 11456748 – tuhksuhkur 144618_3 Tallinna Vesi AS, Ädala 4F, Tallinn 10614 – reg.kood 12345228 – vesi 144618_4 Pack Holding AS, Peterburi tee 49, Tallinn 11415 – kilekotid 144618_5 Digitrykk.ee Trükiteenused OÜ, Tatari 64, Tallinn – kleebised 8 2.4. Lõpptoode
Anna leidis eest leinava Villu ema ja Villu isa. Anna märkas, et Villu oli endale haavlipüssiga pähe lasknud. Anna ütles, et ta oli ainult teda Kõrbojale peremeheks kutsunud. Kaku Jüri ütles, et see oligi see mis Villu enesetapuni viis. Pärast lisas veel Jüri, et see oli ainuke mehe tegu, mis Villu teinud on. Anna ütles Katku perenaisele, et perenaine ütleks ta isale edasi, et ta läheb tagasi linna Kõrboja Anna läks läbi metsade vaksali poole. Tee peal leidis ta Sauna Eevi. Sauna Eevi oli oma kodust väla visatud, kuna ta ema suri ning sellepärast peab ta nüüd metsas konutama. Annal tuli selle peale hea mõte. Ta ütles Eevile, et ta võib koos oma pojaga Kõrbojale elama tulla ning kui ta poeg suureks kasvab, siis saab seal peremeheks. Eevi nõustus. Nad läksid Kõrbojale, kus Rein istus trepile ja oli üllatunud Eevi tagasituleku pärast. Anna rääkis Reinule oma plaani ära. Rein küsis
tänada kutse eest ja teavitada tulemisest. Peo korraldamine on tavalise kombe järele pruudi vanemate ülesanne. Sel juhul saadavad nad ka kutse külalistele . Tekst võiks olla järgmine: Lugupeetud Hr. Anton Kures abikaasaga. Aadu Kardna abikaasaga on südamest rõõmus nähes Teie austavat osavõttu meie tütre Liina laulatusest härra Enn Tarranguga Narvas Peetri kirikus pühapäeval 4.septembril 2011.a kell 17.30 ja sellele järgnevast koosviibimisest meie kodus Vaksali tänaval Narvas, 1.augustil 2011 Palutakse vastust 15.augustiks Praegusel ajal, kus noored ise oma jalul seisavad, saadavad nad ise kutsed väljas ja kirjutavad kutse umbes nii: Lugupeetud Hr. Mihkel Vesik Ootame Teid kalli külalisena meie laulatusele Narva Peetri kirikus 4.septembril 2011.a kell 17.30 ja sellele järgnevale koosviibimisle meie kodus Vaksali tänaval. Narvas , 1. Augustil 2011 Liina Leppik Enn Tarrang
ema oli vannitoas. Holden jõudis mr. Antoni juurde. Na rääkisid paljustki, nii Penceyst lahkumisest kui ka psüholoogiast. Lõpuks jäid nad mõlemad magama. Holden ärkas selle peale, et mr. Antoni oli hakanud ta pead paitama. Holden ütles, et ta peab minema ja võtma vaksalist omad pakid. Holden lahkus. Holdenil tuli mõte, et ta sõidab läände ja hakkab seal mängima kurt-tumma. Ja, et otsib omale seal töö. Kui Holden omad pakid oli kätte saanud jäi ta vaksali pingile magama. Ta ärkas alles siis kui inimesed hommikul rongidele tahtsid saada. Holden läks Pheobe kooli ja palus Pheobele anda edasi kirja, kus Holden palus, et Pheobe hiljem muuseumist läbi tuleks. Holden läks muuseumi ootama. Ta nägi seinal roppusi. Ta nühkis need maha. Siis tulid kaks poissi ja küsisid kus asub muumiate tuba. Holden näitas kätte, kus see asub ning rääkis neile, kuidas tehti vanasti muumiaid. Holden läks trepile ootama Pheobet. Pheobe tuligi lõpuks
Tartu Kesklinna linnaosa arengu kirjeldus Referaat õppeaines "Eesti asustuse ja kultuurmaastike kujunemine " Juhendaja: Tartu 2014 Sisukord Sissejuhatus.................................................................................................................................3 Asukoht.......................................................................................................................................3 Tartu muinasajal..........................................................................................................................6 Tartu keskajal..............................................................................................................................7 1030-1224.......................................................................................................................
Näib, nagu oleks endisega võrreldes isegi hanesid vähemaks jäänud. Jakov sulges silmad ja ta mõttekujutuses lendasid üksteisega vastamisi tohutud valgete hanede parved. Ta imestas, et kuidas see on juhtunud, et ta oma elu viimase neljakümne- viiekümne aasta jooksul pole kordagi jõe ääres olnud, või kui vahest ongi, siis temale tähelepanu pole pööranud? Sest on ju korralik, mitte tühipaljus; siin oleks võinud kalu püüda, kalad aga kaupmeestele, ametnikele ja vaksali puhvetipidajatele müüa ühest mõisast teiseni sõuda ja viiulit mängida, ning igast seisusest rahvas oleks raha maksnud; samuti oleks võinud katsuda lotje vedada- see oleks parem olnud kui kirstudetegemine; lõpuks oleks võinud hanesid kasvatada, neid tappa ja talvel Moskvasse saata; küllap oleks aastas ainult udusulgi kümnekonna rubla eest korjunud. Kuid ta laskis ninast mööda, jättis kõik selle tegemata. Millised kahjud! Ah, millised kahjud
LAURA. Ei, aga kuidas mind päästeti. SANDER. Sa kõneled ikka tõtt? Sellest pole sa meile veel sõnagi lausunud. LAURA. Ei. (Viivitamisi.) On asju, mida tahaks omale hoida. Nagu sina enda loomisrõõmu. SANDER. Soo, soo. LAURA. Aga kui see sinule ehk kuidagi kõlbaks - nii vahele paigutada - väikeseks vinjetiks - ja kui sul omapärast kuju vaja oleks - - ma ei tea ju midagi - - SANDER. Eks näe, eks näe - aga kus ja kuidas see siis oli? LAURA. Linnas, neljapäeval - teel vaksali poole. See siin (tähendab pahemale jalale) teeb mu kohmetumaks ja mannetumaks, kui õieti olen. Astun, mõned pakid käes, üle uulitsa, seisan parajasti keset sõiduteed - korraga tuiskab nurga tagant auto välja ja täie iiliga minu poole nagu näljane hunt! - Röögatab - röögatab veel kord - aga jalad on mul maa küljes kinni, mõte halvatud - ma näen ennast juba rataste all ja pigistan silmad kinni. - Korraga - - SANDER. Korraga kistakse sind tagasi? LAURA (käed põlvede ümber)
Holden jõudis mr. Antoni juurde. Na rääkisid paljustki, nii Penceyst lahkumisest kui ka psüholoogiast. Lõpuks jäid nad mõlemad magama. Holden ärkas selle peale, et mr. Antoni oli hakanud ta pead paitama. Holden ütles, et ta peab minema ja võtma vaksalist omad pakid. Holden lahkus. Holdenil tuli mõte, et ta sõidab läände ja hakkab seal mängima kurt-tumma. Ja, et otsib omale seal töö. Kui Holden omad pakid oli kätte saanud jäi ta vaksali pingile magama. Ta ärkas alles siis kui inimesed hommikul rongidele tahtsid saada. Holden läks Pheobe kooli ja palus Pheobele anda edasi kirja, kus Holden palus, et Pheobe hiljem muuseumist läbi tuleks. Holden läks muuseumi ootama. Ta nägi seinal roppusi. Ta nühkis need maha. Siis tulid kaks poissi ja küsisid kus asub muumiate tuba. Holden näitas kätte, kus see asub ning rääkis neile, kuidas tehti vanasti muumiaid. Holden läks trepile ootama Pheobet. Pheobe tuligi lõpuks
Neil kahel asjal tuleb vahet teha. Sedelbari (Tartus) on seda kogu aeg rõhutanud, et kirjutades Eestist, tuleb mõelda ka Põhjamaadest, Venemaast. . . Rääkisime tendentsidest. . . Teine muutumise tendents on seotud uute kihtide tulemisega teadusse: • Esimene kiht on minevikus toimunu kirjeldamine vaataja positsioonilt. Kui saaksime minna aastasse XXXX, siis näeksime. . . kas näiteks aastal 1318 oli Tartus olemas Vaksali tänav. Kui, kuidas, millal. . . vahel on ka see probleemiks • Teine kiht võiks olla rekonstruktiivne — näiteks kui palju kanepiköit veeti Narva sadamast välja aastal 1609. See on minevikus toimunu kirjeldus. Siia kuuluvad ka tegevuse kirjeldused nagu et miks tappis A. Burr Hamiltoni või mis olid ühe või teise isiku motiivid tema käitu- misel. • On ka muid küsimusi, mõned neist küll rekonstruktsioonile ligidal, aga vahel ka mitte
suvituslinnaks – järve äärde rajati paadisadam, ujumisbassein ja rannakohvik. Maaliline järve suunas langev maastik ahvatles paljusid jõukal järjel linnakodanikke rajama Trepimäe kanti suurejoonelisi villasid. Selle kõrval leidus linnas ka arvukalt piirkondi lihtsamate üürielamutega. Viljandi miljööväärtuslikud piirkonnad, peamised suurimad puitasumid ja uurimisobjektide asukohad vt. Joonis 1.1. 1 Vaksali 2 Kantreküla 3 Tallinna mnt. Ridala 4 Tartu-Jakobsoni 5 Lina 6 Uus-Peetrimõisa Uurimisobjekti asukoht Joonis 1
aastal kuulutas politsei nende tegevuse Eesti Vabariigi vastaseks ja klubi aeti laiali. Aastatel 1934-1940 mingeid tõsiseltvõetavaid antisemiitlikke juhtumeid Eestis ei olnud. Meenub ainult üks kurb intsident. Nimelt ühel õhtul kästi kohviku „Kultas“ saalist lahkuda seal olnud juudi seltskonnal, kuna nad häirivat eestlasi. Hiljem paluti selle pärast vabandust. Teine juhus tegi juutidele palju nalja. Elvas käis suvitamas palju juute. Ühel ööl võtsid kohalikud poisid maha vaksali hoonel olnud sildi „Elva“ ja panid asemele „Jeruusalemm“. [...] Mõned eestlased arvavad, et juudid on liiga tundlikud, et nad näevad sageli vaenlasi seal, kus neid ei olegi. Aga sellest tuleb aru saada. Juudid on pidanud kaks tuhat aastat taluma õiguslikke piiranguid, põlglikku suhtumist ja füüsilist vägivalda. See on neid hellaks teinud. Juutidele näiteks ei meeldi, kui nad
7479282.92Läänelinn,Harju7 mavere vald 6519914.3601567.49tartu1 mavere vald 6519768.8601592.31tartu1 6474942.0658749.12TartuLinn amsalu vald 6557043.6617147.40 amsalu vald 6557019.0617124.50 ihula vald 6601050.5637455.56 ihula vald 6601059.5637443.37 6592404.0663780.75 6592425.1663797.15 Taara pst. 6474556.5657699.87TartuLinn Vaksali tn. 6474582.0657707.37TartuLinn uurmani vald 6506251.9636830.93 uurmani vald 6506294.0636811.07 aivara vald 6588966.0724840.49 aivara vald 6588987.7724889.48 aivara vald 6587751.2723254.80 aivara vald 6587960.9723299.48 ehtna vald 6523789.0559467.51 ehtna vald 6523831.1559399.03 õnnu vald 6466012.0679861.96 õnnu vald 6465975.9679840.95 6492121
UNO SOOMERE ESTONIAN SYMPHONIC MUSIC. THE FIRST CENTURY 1896-1996. AN OVERVIEW With a Historical and Cultural Summary IN MEMORY OF THE GREAT ESTONIAN COMPOSERS CONTENTS ESTONIA AND THE ESTONIANS FOREWORD IN THE FOLD OF TSARIST RUSSIA. EMERGENCE AND FIRST STEPS ON THE CLASSICAL-ROMANTIC PATH. HISTORICAL INTRODUCTION I. MUSICAL LIFE IN TARTU AT THE TURN OF THE CENTURY. TRAILBLAZERS: ALEKSANDER LÄTE, RUDOLF TOBIAS, ARTUR KAPP. II. THE FIRST DECADE OF THE 20TH CENTURY. ARTUR LEMBA: THE BEGINNING OF ESTONIAN SYMPHONY AND OPERA. III. NEW DEVELOPMENTS IN CULTURAL AND MUSICAL LIFE: THE END OF THE TSARIST PERIOD. THE INDEPENDENT REPUBLIC OF ESTONIA: THE INTRODUCTION OF INNOVATIONS FROM WESTERN ART AND THE EVOLUTION OF NATIONALLY ORIENTED MUSICAL TRENDS. IV. THE TWENTIES. ARTUR KAPP: ROMANTICIST AND DRAMATIST. V. THE INFLUENCE OF NEW WESTERN MUSIC...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
