SEAKATKU EESTI FARMIDESSE JÕUDMISE PÕHJUSED ON LÕPUKS TEADA Eesti Maaülikooli teadlaste hinnangul on viiruse ülekandumise peamised riskiallikad: ladustamisel, jahvatamisel või segamisel saastunud sööt; otseselt saastunud haljassööt ja allapanu; jalanõud, rõivad või laudainventar; farmi territooriumile ja/või lauta sisenevad veokid; teised loomad (muud põllumajandusloomad väikemajapidamises, lemmikloomad). 2015. aasta suvel ja sügisel läbiviidud uuring näitas, et 18 seakatku puhangust Eesti koduseafarmides 11 olid tõenäoliselt tingitud eksimustest bioohutusreeglite
................................................................................. 4 RISK............................................................................................................................................5 Risk ja määramatus............................................................................................................. 5 Puhas ja spekulatiivne risk..................................................................................................6 Riskiallikad ja nende koosmõju.......................................................................................... 6 RISKIANALÜÜS....................................................................................................................... 8 Riskianalüüs süsteemihalduses........................................................................................... 8 Riskide jagunemine.....................................................................................................
sündmusi ja neutraliseeritakse kahjulikke tagajärgi. Riske, mille ebasoovitavad tagajärjed arvatakse olevat kontrolli all, peetakse õigustatuks. Riskiobjekt objekt, mis sisaldab mingit ohtu. Iga riskiobjekt võib endas kätkeda mitmesuguseid ohte. Tõenäosus sündmuste oodatav esinemissagedus teatud ajaperioodi vältel. Õnnetus ootamatu ja ettekavatsematu seik, mis toimub äkki ning kahjustab inimesi, vara või keskkonda. Riskiallikad klassifikatseeritakse 48. paiksed riskiallikad (turbarabad, trassid) 49. liikuvad riskiallikad (rongid) 50. asukohata riskiallikad (trombid, loodusõnnetused) 51. sotsiaalsed riskiallikad 52. elanikkonna turvalisust destabileerivad 26.09. Riskianalüüsi käik I APELLi aste Organisatsiooniline töö. Grupp kogub lähteandmeid (hoone iseärasused, EPN Eesti projekteerimiste normid, SniP on nõrgemate normidega), vajalik seadusandlik osa ja muu kirjandus. Määrab ära analüüsi eesmärgid, detailsuse aste,
LISAD: L1. Muudatuste klassifitseerimise printsiibid 1. Standard muutused: eelautoriseeritud, madala riskiga muudatused, mis järgivad tuntud protseduuri. 2. Emergency muutused: muudatused, millega tuleb koheselt tegeleda, näiteks suurõnnetuse lahendamiseks. 3. Normal muutused: kõik ülejäänud muutused, mis ei ole standard ega emergency. L2. Riski hindamise printsiibid ● Teha kindlaks kõik riskiallikad ● Otsustada, millele see risk ohtlik on ● Hinnata riske ja nende tõenäosust ● Teha kindlaks kontrollmeetmed L3. CAB koosseis ● Service Desk analüütik ● Operatsioonijuhid ● Rakenduste haldur ● Infoturbe Ametnik ● Seenior võrguinsener ● Ärisuhete juht ● Kasutajad L4. Muudatuse memo template *Muudatuse nimi: *Muudatuse eesmärk: *Otsus jõustunud: *Jõustaja: *Mõjutatud teenused:
2. BLRT Transit OÜ, laadungi käitlus 3. Elme Messer Gaas AS, gaasitööstus 4. AS Tallinna Vesi reoveepuhastusjaam, reovee puhastamine 5. Paljassaare Kalatööstus AS, toiduainetööstus Riskiobjektide üldiseloomustus 1. Dekoil OÜ 1.1. Aadress: Kopli 103b, Tallinn. 1.2. Ohu kategooria: A-kategooria suurõnnetuse ohuga. 1.3. Ohualade raadiused(m): Re 50, Rv 300, Ro 800. 1.4. Kemikaalid(max kogus): masuut/diislikütus(89 000t/92 000t) 1.5. Riskiallikad: kütusetsisternid, kütusemahutid, laadimiskoht. 2. BLRT Transiit OÜ 2.1. Aadress: Kopli 103 2.2. Ohu kategooria: B-kategooria suurõnnetuse ohuga. 2.3. Ohualade raadiused(m): Re 1590, Rv 2332, Ro 3180. 2.4. Kemikaalid(max kogus): ammooniumnitraat(1100t). 2.5. Riskiallikad: käitlemiskoht, lossimiskoht. 3. Elme Messer Gaas AS 3.1. Aadress: Kopli 103 3.2. Ohu kategooria: ohtlik ettevõte 3.3. Ohualade raadiused(m): Re -, Rv 200, Ro 500. 3.4
15) ekspertarvamused; 16) ehitiste, seadmete ja süsteemide tehnilised andmed; 17) olemasolevad õnnetustele reageerimise plaanid; 18) varem teostatud riskiuuringud; 19) eri valdkondade inspekteerimiste aruanded; 20) erinevad andmebaasid ja erialakirjandus; 21) piirkonna kaardid. §7. Võimalike õnnetuste väljaselgitamine (1) Komisjon selgitab kogutud informatsiooni põhjal välja kõik õnnetused, mille toimumine antud maakonna või omavalitsuse territooriumil on võimalik. (2) Riskiallikad klassifitseeritakse: 1) paiksed riskiallikad (üksikobjektid, metsamassiivid, turbarabad, kommunikatsioonide trassid, sõjaväeosad jne); 2) liikuvad riskiallikad (kõik transpordivahendid aluseks võtta nende seotus liikumisvoogudega jne); 3) asukohata riskiallikad (keskkonnatingimused, loodusnähtused jne); 4) sotsiaalsed riskiallikad; 5) elanikkonna turvalisust destabiliseerivad riskiallikad. (3) Õnnetuste väljaselgitamisel võetakse aluseks järgmise liigitus: 1) tulekahjud;
20) erinevad andmebaasid ja erialakirjandus; 21) piirkonna kaardid. [RTL 2002, 78, 1203 - jõust 20.07.2002] (2) [Kehtetu - RTL 2002, 78, 1203 - jõust 20.07.2002] § 7. Võimalike õnnetuste väljaselgitamine (1) Kogutud informatsiooni põhjal selgitatakse välja kõik õnnetused, mille toimumine antud maakonna või omavalitsuse territooriumil on võimalik. [RTL 2002, 78, 1203 - jõust 20.07.2002] (2) Õnnetuse võimalikkus tuleneb ainult vastava riskiallika olemasolust. (3) Riskiallikad klassifitseeritakse: 1) paiksed riskiallikad (üksikobjektid, metsamassiivid, turbarabad, kommunikatsioonide trassid, sõjaväeosad jne); 2) liikuvad riskiallikad (kõik transpordivahendid aluseks võtta nende seotus liikumisvoogudega jne); 3) asukohata riskiallikad (keskkonnatingimused, loodusnähtused jne); 4) sotsiaalsed riskiallikad; 5) elanikkonna turvalisust destabiliseerivad riskiallikad. (4) Õnnetuste väljaselgitamisel võetakse aluseks järgmise liigitus: 1) tulekahjud;
20) erinevad andmebaasid ja erialakirjandus; 21) piirkonna kaardid. [RTL 2002, 78, 1203 - jõust 20.07.2002] (2) [Kehtetu - RTL 2002, 78, 1203 - jõust 20.07.2002] § 7. Võimalike õnnetuste väljaselgitamine (1) Kogutud informatsiooni põhjal selgitatakse välja kõik õnnetused, mille toimumine antud maakonna või omavalitsuse territooriumil on võimalik. [RTL 2002, 78, 1203 - jõust 20.07.2002] (2) Õnnetuse võimalikkus tuleneb ainult vastava riskiallika olemasolust. (3) Riskiallikad klassifitseeritakse: 1) paiksed riskiallikad (üksikobjektid, metsamassiivid, turbarabad, kommunikatsioonide trassid, sõjaväeosad jne); 2) liikuvad riskiallikad (kõik transpordivahendid - aluseks võtta nende seotus liikumisvoogudega jne); 3) asukohata riskiallikad (keskkonnatingimused, loodusnähtused jne); 4) sotsiaalsed riskiallikad; 5) elanikkonna turvalisust destabiliseerivad riskiallikad. (4) Õnnetuste väljaselgitamisel võetakse aluseks järgmise liigitus: 1) tulekahjud;
PM ökonoomika põhikursuse loengumaterjalid 2. EFEKTIIVSUSTEOORIA 2.2 Efektiivsuse seadused Ressursside kasutamise efektiivsuse hindamiseks on vaja tunda efektiivsuse kujunemise seaduspärasusi. Ainelistes suhetes tegur-toodang võib esineda kolm erijuhtu: püsiv, kasvav ja vähenev tootlikkus, st tootmistegurite järjestikusel lisamisel võib toodang ressursside suhtes kasvada kas proportsionaalselt, ülenevalt või vähenevalt. Väheneva tootlikkuse seadus (1768) – kui ühe teguri sisendit suurendatakse ühesuuruste hulkadega, kusjuures teiste tegurite hulgad ei muutu, siis kogutoodang suureneb, kuid teatud piirini ja iseloomulik on see, et toodangu juurdekasv jääb järjest väiksemaks. Suhted tegur-toodang pole püsivad, vaid muutuvad. Muutuvate suhete seadus (1900) – iseloomustab ressursside kasutamise põhjuslik-tagajärgsete seoste muutumist. Uuritakse kolme liiki suhteid: 1) TEGUR – TOODANG (muudetakse sisendeid teguris ja uuritakse, kuidas...
Arhiivid, sh kohaliku omavalitsuse arhiivid ja eraarhiivid kehtestavad ohuplaani eraldi aktina, teised asutused ja isikud võivad kehtestada ohuplaani eraldi aktina või mõne teise ohutust käsitleva akti osana. Kohaliku omavalitsuse arhiivid ja eraarhiivid kooskõlastavad ohuplaani Rahvusarhiiviga. Ohuplaani koostamisel - Analüüsitakse riske määratletakse võimalikud ohud ja prognoositakse nende mõju hoonele, personalidele. Riskiallikad jagatakse nelja gruppi: -Ohud väljastpoolt hoonet (riskiallikate lähedus: tööstushooned, militaarobjektid, lennuvälja õhukoridorid) -Hoonesisesed ohud (kommunikatsioonide, seadmete seisund, tuleohutuse eiramine) -Arhivaalide koostismaterjalide ebastabiilsisest tingitud ohud (nitraatfilmide isesüttimine ebasobivates keskkonnatingimustes) -Ohud inimgruppidelt (vandalism, pommiähvardus, vargus), millega kaasneb paanika.
valamualustesse, küttekehade ligidusse, kappidesse. Putukad on väga head ronijad: püünised tuleb asetada ka kappide ülemistele riiulitele ja ripplagede peale. 17) võimalikud ohud kogudele Ohtusid klassifikatseeritakse väga erinevalt. Põhjuste järgi võib neid klassifitseerida looduslikeks ja inimtekkelisteks. Ohuallikate olemuse järgi eristatakse stiihilisi ohtusid, mis tulenevad mingist looduslikust jüust /inimvigadest ja ründeid. Riskiallikad jagatakse 4 gruppi: 1. Ohud väljaspoolt hoonet Ohtu teabeasutustele suurendab nende paiknemine riskiallikate läheduses, milleks võivad olla: tööstushooned, militaarobjektid, teed kus toimub ohtlike ainete vedu, lennuvälja õhukoridorid. Väljastpootl lähtuvate keskkonnaohtude hindamisel tuleb pöörata tähelepanu järgmistele asjaoludele: millises piirkonnas teabeasutus asub; kas läheduses on suuri tööstusettevõtteid/ transpordiliie, veekogusid, hoone
Riskiobjekte süstemaatiliselt järjestades tuleb kaaluda ka erinevat liiki ohte, mis peituvad riskiobjektis endas. Tuleb arvestada nii tõenäosust kui ka tagajärgi. Tavaline on, et keskendutakse raskemate tagajärgedega riskidele [26, lk 41]. Riskianalüüsis peaks kajastama asutuse arhiivi, serveriruumi ja infosüsteemide hetkeolukorda objektiivselt ja piisavalt detailselt. Protsessi käigus määratakse kindlaks asutust ja säilitatavat meediumi kõige enam ohustavad riskiallikad ja nende paiknemine, arvestades, et asutus võib olla samaaegselt nii ohte põhjustav kui ka ohustatud objekt [31, lk 10]. Digitaalsete dokumentide ja serverite puhul tuleks arvesse võtta järgmisi tegureid: · vara ahvatlevus (ründe puhul); · hõlpsus, millega vara on muundatav hüvituseks (ründe puhul); · ründaja tehnilised võimalused; · nõrkuste ärakasutatavuse määr; · ohu tegeliku realiseerumise sagedus.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
