KLAVER: Klaver on keelpill mis on koosneb:korpusest,raamist,helitekitamismehanismist,klavetuurist,pedaalid est,keeldest ja kõlalaedest.Klaverite areng sai alguse 18.sajandil.Klaveril tekib heli klahvi alla vajutades,löövad vildiga kaetud haamrikesed vastu keeli.Suurimat klaverit nimetatakse tiibklaveriks,sest puidust kõlakorpus on linnu tiiva kujuline.Pillil on 230 keelt ja 99 haamrit/klahvi.Väiksem klaver on pianiino mida on hea kasutada kodustes tingimustes.Eesti suurim klaverivabrik on Estonia,mis rajati 1950.aastal.Klaverit valmistakse kuusest,vahtrast või männist. Süntesaator: Süntesaator on elektrooniline muusikariist. Süntesaator on muusikainstrument, mille abil on võimalik luua elektroonilisest signaalist looduses eksisteeriva akustilise heli imitatsioon või ka heli, millel looduses akustiline vaste puudub.Süntesaatori töö põhineb helisünteesil.Süntesaatorid jagunevad riist- ja tarkvaralisteks ehk virtuaalseteks süntesaatoriteks
MUUSIKAÕPETUS 8. klass KORDAMISKÜSIMUSED Klahvpillid (klaver, klavessiin, orel, akordion) Elektrofonid (süntesaator, digitaalklaver, arvutimuusika) KLAVER. KLAVESSIIN 1. Klahvpillide liigitamine. 2. Klaveri ajalugu. Tiibklaver. Pianiino. 3. Klaveri helitekitamise mehhanism. 4. Millest oleneb klaveri kõla? 5. Millist ülesannet täidavad klaveri kolm pedaali? 6. Estonia Klaverivabrik. Kuidas iseloomustatakse Estonia klaverite kõla ja mis on selle aluseks? Vaata www.estoniapiano.com 7. Eesti tuntumad pianistid. 8. Klaveri ja klavessiini põhierinevused. 9. Klavessiini ajaloost. Tuntumad klavessiinimängijad Eestis. OREL. AKORDION 1. Oreli eelkäijad. Oreli põhiosad. 2. Oreli ja akordioni registrinupud. Mis ülesanne neil on? 3. Mis on ühist orelil ja puhkpillidel? 4. Orelimängija assistent. 5. Maailma suurim orel. 6
resonantskuuske Sveitsist, bubingat Aafrikast ja Dehonit puitmaterjali Saksamaalt. Klaveri malmraamid viimistletakse klaverivabriku uues tootmishoones Vesses. Korpuse valmistamiseks liimitakse kasepuidu kihid. Mitmeid tunde kulub spetsiaalses pressis korpusele vajaliku kuju andmiseks ja liimi kuivamiseks. Iga mudeli jaoks kasutatakse spetsiaalset pressi. Viimistluseks eraldatakse korpuse sisemine ja välimine osa. Estonia Klaverivabrik meisterdab mitmeid puitviimistlusi - tulemahagon ja mahagon, bubinga-must "Peidetud Iludus" ja Aafirka bubinga, India roosipuu, hele ja tume pahkel, valge. Kõlalaua valmistamisel valitakse resonantskuusk puusüü järgi ja sobitatakse omavahel kokku. Siin kasutatakse ainult radiaalsuunas välja saetud laudu, sest radiaalsuunas on puidu kuivamis-kahanemise ja paisumise koefitsient ligikaudu kaks korda väiksem kui tangentsiaalsuunas
aastal kandlemeisterVäino Maala käe all. Kromaatilisus võimaldab mängida piiranguteta kõigis helistikes ja annab suuri võimalusi erinevate ajastute muusika ettekandmiseks. Kromaatilise kandle keeled on lõikuvad, see tähendab, et diatoonilised keeled suunduvad kõlalaua kohal paremalt ülalt vasakule alla jaaltereeritud keeled vasakult ülalt paremale alla. Seda võib võrrelda klahvide paigutusega klaveri klaviatuuril (mustad ja valged klahvid). Kromaatilisi kandleid valmistas Tallinna Klaverivabrik alates 1950ndatest kuni 1990ndate aastateni. Need kandled on 46 keelega. Praegu on võimalik tellida kromaatilisi kandleid Soomest või eesti kandlemeistritelt. Uuematel Soomest pärit kanneldel võib olla kuni 50 keelt. Kromaatilisele kandlele on kirjutanud muusikat Anti Marguste, Ants Sõber, Gennadi Taniel, Lembit Veevo, Aarne Männik, Mirjam Tally, Lauri Jõeleht, Märt-Matis Lill, Tatjana Kozlova, Kristjan Kõrver jt. Eestis on kromaatilist kannelt võimalik erialana õppida mitmes
venelased . Samuti on kannel Eesti muistne pill. Vanematel kanneldel oli ainult viis või kuus keelt. Sellesse liiki kuuluvad näiteks väikekanneldeks ja setu labaga kanneldeks kutsutud pillid. Uuematel kanneldel võib aga keelte arv olla kuni 50. Kandlekeeled tõmmatakse helisema sõrmedega või plektroniga. Esimene kirjalik teade Eesti kandle kohta pärineb 1579. aastast, kuid kandle vanuseks arvatakse olevat isegi paar that aastat. Tallinna Klaverivabrik on Veljo Tormise ärgitusel tootnud kuuekeelseid väikekandleid ja kromaatilisi kandleid, kuid lõpetas tootmise 1990ndate alguses. Kandle mängutehnikaid võib mitmes suhtes võrrelda harfiga mõlema pilli keeli tõmmatakse sõrmepadjaga, mõlemad kasutavad sarnaseid tehnilisi võimalusi nagu flazoletid, arpedzod, glissandod.Kandle kõla on metalsem, kandvam, harfil pehmem. Kõlaliselt on kandlele võibolla kõige lähemal keskaegne psalteerium või saksaaustria tsitter.
Uue m at el kanneld el võib ke elte arv ulatuda kuni pool e s aj ani. Kandlek e e l e d tõm m atak s e helis e m a sõr m e d e g a või plektroniga . Erand on hiiurootsi kannel , mida män gitak s e poog n a g a . Kannel on levinud ka soo ml a st e , karjalaste , marid e , udmurtide , lätlaste , lee dula st e ja ven ela st e hulga s. Esim e n e kirjalik tead e Eesti kandle kohta p ärine b 1579 . aasta st. Veljo Tormis e ärgitus el on Tallinna Klaverivabrik tootnud kuuek e e l s e i d väikekandl eid. Tallinna Klaverivabrik on tootnud ka krom a atilisi kandleid , kuid lõpetas tootmis e 1990nd at e algus e s . Torupill on puupuhkpillide hulka kuuluv muu sikainstrum e nt . Torupill koo sn e b neljast põhios a st: · Naha st õhukotist · Õhupuh u mi storu st · Mänguvile st · Bas svile st
Keskhaigla, Tallinna Psühhiaatriahaigla ning hipodroom kui perspektiivne elamu-, äri- ja keskuseala. Kalamaja asum paikneb vanalinnast loodes Kopli kaubajaama, laiarööpmelise raudtee ja mere vahel. Kalamajas elab ca 7800 elanikku. Kalamaja praeguses hoonestuses on valdav 19. sajandi lõpu ja 20. sajandi alguse kahekorruselised puitelamud, kuid on ka uuemaid elamukvartaleid ja tööstusettevõtteid (Estonia Klaverivabrik, Suva AS, Tallinna Masinatehas, Volta AS, AS Maseko, AS Masekonord). Kalamajas asuvad Põhja-Tallinna Valitsus, Linnahall, Tallinna Elektrijaam, Salme Kultuurikeskus, Patarei vangla ning rohkesti kaubandus- ja teenindusettevõtteid. Merimetsa asum paikneb Põhja-Tallinna edelanurgas ning piirneb Pelgulinna, Pelguranna ja Haabersti linnaosa asumitega ning Kopli lahega. Merimetsa asumis elab 13 elanikku. 19. sajandil rajati Merimetsa asumisse Seewaldi (Winckleri) suvemõis, millest hiljem sai
Kõik muutus aga 1870. aastal, kui valmis TallinnaPeterburi raudtee. Linnaossa kerkisid suured tehased, mis tõid endaga kaasa tuhandete töötajate sissevoolu. Kõige enam tööstuspärand, aga ka Euroopa tasemel muuseum Lennusadam ja Peeter Suure aegne merekindlus loob linnaosa nägu ka tänapäeval. Osa Kalamaja vanast tööstuslikust infrastruktuurist on säilinud ja toimib tänaseni, näiteks asub Kungla tänaval jätkuvalt Estonia klaverivabrik. Paljusid tehasehooneid aga kasutatakse nüüd uuel otstarbel, moodsa kunstielu ja loovagentuuride koduna, samuti söögi- ja joogikohtade avangardi asukohana. Hea võimalus seda fenomeni kogeda on Telliskivi loomelinnakus. Tehasehooned on muutunud populaarseks kohtumispaigaks neile, kes naudivad omanäolisi restorane, kunstinäitusi, vaadiõlut, disaini- ja vintage-poode, alternatiivteatrit ja klubiüritusi. Kalamajas peaksid tegema giidiga tuuri arhitektuuri- ja ajaloohuvilised
annaabi.ee 
