Sinna kogutakse liigne sademe- ja reovesi, et vältida järgnevate puhastusseadmete ajutist ülekoormamist. Eelsetitites eemaldatakse suurem osa reovees sisalduvast tahkest ainest, samuti eelmistest puhastusetappidest läbi pääsenud pinnale tõusvad ja põhja settivad ained. Aerotankid on bioloogiliste puhastusseadmete kõige olulisem sõlm, kus eemaldatakse põhiline osa orgaanilisest reostusest, samuti lämmastiku-ja fosforiühendid. Paljassaare reoveepuhastusjaam Kasutatud materjal mi.emu.ee/orb.aw/class=file/.../Reoveepuhastustehnoloogia.pdf http://www.pvesi.ee/?id=43 http://www.bioneer.ee/bioneer/kohalik/aid-4618/Paljassaare-reoveepuhastusjaam-on- 23.-mail-avatud-k%C3%B5igile-huvilistele
KODUNE ÜLESANNE TALLINN 2013 Sisukord Piirkonna iseloomustus 3 Riskikaart 5 Riskiobjektide üldiseloomustus 6 Dekoil OÜ 6 BLRT Transiit OÜ 6 Elme Messer Gaas AS 7 AS Tallinna Vesi Reoveepuhastusjaam 7 Paljassaare Kalatööstus AS ESVA 8 Riskianalüüs tabeli kujul 10 Riskimaatriks 11 Lisa 12 Kasutatud materjal 13 Piirkonna iseloomustus Asukoht ja üldiseloomustus Põhja-Tallinn on üks kaheksast Tallinna linnaosast, mis piirneb kagu poolt Kesklinna, lõuna poolt Kristiine ja edelast Haabersti linnaosaga. Linnaosa põhjapiiriks oleva
vastavalt sellele valida puhastusmeetod. Praktilisel heitvee puhastamisel kasutatakse tavaliselt erinevate meetodite kombinatsioone sõltuvalt sellest, kui palju ja millistest ainetest tuleb heitvett puhastada. Tallinna Vesi AS Tallinna Vesi on Eesti suurim vee-ettevõte, kes pakub joogivee- ja kanalisatsiooniteenust rohkem kui 400 000 elanikule Tallinnas ja mitmes selle naabervallas. Ettevõttel on kaks puhastusjaama Ülemiste veepuhastusjaam ja Paljassaare reoveepuhastusjaam. Esimene veepuhastusjaam Ülemistel hakkas tööle 1927. aastal ja see jaam teenindab tallinlasi tänaseni. 1970. aastal valmis lisaks veel ka uus veepuhastusjaam. Jaamad toodavad Ülemiste järve veest joogivett u 90%-le Tallinna elanikest, ülejäänud 10% linna veetarbijatest kasutavad põhjavett. Tallinna joogivee kvaliteet on pidevalt paranenud ning vastab täna kõigile Euroopa Liidu kvaliteedistandarditele. Paljassaare RPJ alustas tööd 1980
linnaosa vahel tuleb säilitada liiklus. 1.4.2. Vesi ja kanalisatsioon Põltsamaa linnas on ühine vee- ja kanalisatsioonitrass. Ühisveevärgis on 6 puurkaevu ning elanikkonna veeühenduste osa on 60%. Veekulu ühe elaniku kohta on umbes 85 l/d ja toodetud vee osa ühisveevõrku on 145 800 m3/a. Linna veetrasside pikkus on 10,2 km. 5 Põltsamaa suurimad ettevõtted Felix ja E-Piim võtavad vee oma puurkaevudest. Linna ääres paikneb reoveepuhastusjaam, mida uuendati viimati 2007. aastal. See teenindab ligikaudu 4800 inimest ning linna suuri ettevõtteid. Puhastatava vee kogus on kuskil 320 500 m3/a. Kanalisatsioonitrasside pikkus on 21,5 km ning sademeveetrasside pikkus on 3,7 km. Põltsamaa vee ja kanalisatsiooni eest vastutab Põltsamaa Varahaldus. (https://www.riigiteataja.ee/akt/69707 ) 1.4.3. Jäätmekäitlus Põltsamaa linnast kilomeeter eemal Põltsamaa vallas Pauastvere külas töötab jäätmejaam, mis valmis 2007. aastal
Kasutatakse tegutseva ülekoormatud bioloogilise reoveepuhasti töö normaliseerimiseks. Simultaansadestusel kõrvaldatakse fosfor aktiivmudaprotsessis sadestamise teel. Sadestuskemikaal on kahevalentne raudsulfaat, mis aktiivmudaprotsessis hapendub kolmevalentseks. Sagedamini doseeritakse seda enne aerotanki, enne aereeritavat liivapüünist. Järelsadestus toimub biopuhastuse järel. See on maksumuselt kallim kui simultaansadestus, kuid saavutatav puhastusefekt on kõrgem. Tallinna Reoveepuhastusjaam: 1- rehad eemaldavad reoveest suuremad jäätmed, rasvapüüdurid eraldavad veest rasva ning õlid; 3 eraldatakse settivad orgaanilised osakesed; 4 lisatakse koagulant, mikroorganismid lagundavad biolagundatava aine, hävitades ka lahustunud ja raskesti settiva reostuse; 5 reovette suunatakse mikroorganismidele elutegevuseks vajalik õhk. 6 heitvee järelselituse käigus eraldatakse puhastatud veest muda, vesi suunatakse läbi süvamere väljalasu merre; 7 puhastusprotsessi
pumbatakse puhastisse õhku, et algloomad saaksid hingamiseks hapnikku. Pilt ja alltekst: Tallinna ja ümberkaudsete valdade reo- ja sademeveed puhastatakse Paljassaare reoveepuhastusjaamas. Puhastusprotsess on täielikult automatiseeritud, töötajad jälgivad selle kulgemist arvutiekraanidelt. Puhasti läbinud vesi juhitakse merepõhja paigutatud toru mööda kolme kilomeetri kaugusele merre. Päevas puhastatakse keskmiselt 100.000-140.000 kuupmeetrit reovett. 2008. aastal puhastas reoveepuhastusjaam üle 51 mln kuupmeetri reovett, mida on pea kahe Ülemiste järve jagu. KÜSIMUSED JA ÜLESANDED 1. Mille poolest sarnanevad algloomad hulkraksete loomadega, mille poolest aga erinevad? 2. Miks jäävad algloomad ellu ka ebasoodsates keskkonnatingimustes? 3. Mille poolest on omavahel sarnased bakterite spoorid ja algloomade tsüstid? 4. Kuidas osalevad algloomad looduse aineringes? 5. Milleks kasutatakse väljasurnud algloomade jäänustest tekkinud settekivimeid? 6
annaabi.ee 
