haldab ka Puhtu-Laelatu ja Nehatu looduskaitseala ning Lihula ja Tuhu maastikukaitseala. Matsalu rahvuspark kattub ka Natura-alade Väinamere linnuala ja Väinamere loodusalaga. Matsalu rahvuspark on ka HELCOMi kaitseala. Matsalu rahvuspargis on registreeritud 275 linnu-, 49 kala- ja 47 imetajaliiki ning 772 liiki soontaimi. Lindudest on arvukaimad pesitsejad kormoran, hahk ja hõbekajakas. Turismi tarbeks on loodud seitse linnuvaatlustorni: Penijõel, Kloostril, Haeskas, Suitsul, Jugasaarel, Küdeval ja Keemus, ning kolm matkarada Penijõel (5 km), Salevere Salumäel (1,5 km) ja Suitsul.
Suur korraldas suhteid langobardidega. Religioossne: Paavstide autoriteedi tugevnemisel oli murranguliseks Gregorius Suure valitususaeg. Rajas kloostreid, edendas ristiusu levitamist paganate seas, avaldas teoloogilisi kirjutisi ja korraldas liturgiat. 7.Mis tingis püha Benedictuse kloostrireeglite suure populaarsuse ja laialdase leviku (2 põhjust/näidet)? Gregorius kuulutas pühakuks Benedictuse . K. Suur kehtestas selle kloostri reeglid kõikide krloostrite reegliteks. 8.Milline koht oli kloostril varakeskaegses ühiskonnas (selgitage 2 näite/argumendiga)? Pidada jumalateenistust, levitada ristiusku paganate seas, käsikirju kirjutati ümber 9.Milles väljendus Briti kloostrikultuuri silmapaistvus võrreldes ülejäänud Euroopaga (2 näidet/argumenti)? Sealsed mungad-õpetlased huvitusid ühtaegu nii ladinakeelsest kristlikust kultuurist kui ka keldi keeles talletatud kohalikust pärimusest ja püüdsid neid ühtseks tervikuks lõimida. Iirimaal tekkis keldi kirjakeel
Munkade elu kulges rangelt kindlaksmääratud päevakava järgi, milles oli suur osa ajast hõivasid palved ja jumalateenistused. Ent erinevalt tollastest Egiptuse ja Süüria munkadest pidas Benedictus munkade puhul väga oluliseks ka elatumist oma enda käte tööst. Peale selle nõudis mungaelu pidevat vaimset tööd. Benedictuse reegel nägi ette 2-3 tundi vaimuliku kirjanduse lugemist päevas. Kõik alla 50-aastased kloostriasukad pidid lugema õppima. Igal kloostril oli oma raamatukogu, kool ja kirjutustuba. Kloostrite tähtis ülesanne oli ka vaeste eest hoolitseda. Tänu Rooma paavsti toetusele muutus Benedictuse reegel peagi Lääne-Euroopas üldiseks ning 9. sajandil tehti see kõikidele kloostritele kohustuslikuks. Nii moodustus üleeu- roopaline ühte reeglit järgivate munkade vennaskond ehk Benedictuse ordu, mille liikmeid hakati kutsuma benediktlasteks. Nende väliseks tunnuseks sai must mungarüü.
Skolastikud olid põhiliselt mungad. Kuulsaim skolastik on Aquino Thomas. Pärispatt ehk algpatt on inimese kaasasündinud rikutus või patusus. Rüütel rüütliseisus kujunes 10.-11.saj. Lääniaadlike seisus. Põhitegevus oli sõdimine oma isanda huvides. Sakrament Kristuse seatud püha toiming, vanne, milles Jumal annab oma sõna ja sellega annab meile armu. Haridus ja teadus: Õppevormid: loengud, väitlused. Kõik toimus ladina keeles. Milline roll oli varakeskajal kloostril? Varakeskajal oli peamine haridusasutus klooster, kus õppisid vaimulikud. Klooster ning hiljem ka kiriku kool oli ladina keeles. Kloostrikoolide eesmärk oli vaimulike ettevalmistamine. Esimesed ülikoolid 12.saj. Pariisi ülikool ja Oxfordi ülikool 13.saj Cambridge'i ülikool ja Salamanca ülikool Teaduskonnad: Kunst, õigus, usk, arst. Seisused: Vaimulikud: Koolitasid end teiste arvelt. Vaimulike seas oli väga suur hierarhia. Alustades alamastme mungaga lõpetades paavstiga
munkadeks kutsuti. Rüül kanti vööd, mille otsa lisati tükk kangast või nahka, Benedictuse eeskirjades kirjeldatud kui roosk. Enamik religioosseid eeskirju rajaneb Benedictuse eeskirjadele. Ühed rangeimad Benedictuse reeglitest kinnipidajad olid Cluny ordu liikmed. Nad olid rangelt vastu vaimulike abieludele ja seisid vastu kirikuametite müümisele. Cluny ordu oli ka üks suurimaid, omades palju tütarkloostreid. Seal, kus kloostril olid suured maavaldused, tegid enamus rasket tööd ära ilmikvennad. Cluny ordu pidas ka orje. Nende ideed levisid Lääne- Euroopas laialdaselt ja kui paavstid hakkasid vabanema ilmaliku võimu alla, toetuti just Cluny ordu seisukohtadele. 12. sajandil suurenes inimeste hirm oma hingeõnnistuse pärast ja arvamus, et benediktiini ordu rangus ei luba täielikult jumala teenimisele pühenduda. See sundis looma uusi ordusid.
Rüül kanti vööd, mille otsa lisati tükk kangast või nahka, Benedictuse eeskirjades kirjeldatud kui roosk. Enamik religioosseid eeskirju rajaneb Benedictuse eeskirjadele. Cluny ordu liikmed Ühed rangeimad Benedictuse reeglitest kinnipidajad olid Cluny ordu liikmed. Nad olid rangelt vastu vaimulike abieludele ja seisid vastu kirikuametite müümisele. Cluny ordu oli ka üks suurimaid, omades palju tütarkloostreid. Seal, kus kloostril olid suured maavaldused, tegid enamus rasket tööd ära ilmikvennad. Cluny ordu pidas ka orje. Nende ideed levisid Lääne-Euroopas laialdaselt ja kui paavstid hakkasid vabanema ilmaliku võimu alla, toetuti just Cluny ordu seisukohtadele. 12. sajandil suurenes inimeste hirm oma hingeõnnistuse pärast ja arvamus, et benediktiini ordu rangus ei luba täielikult jumala teenimisele pühenduda. See sundis looma uusi ordusid. Kerjusmungad
soost vasalli tapeti. Hävingust saadi üle alles 1370. aastate paiku, mil ehitustööd pooliku kloostrikompleksi juures jätkusid. Oma suurima õitsengu saavutas klooster 1400. aasta paiku, mil lisaks ulatuslikele valdustele Eestimaal oli klooster omandanud ka valdused Lõuna-Soomes praeguse Helsingi ümbruses, Porvoos, Sipos ja Pernajas. Luterlikust reformatsioonist 16. sajandi 20. aastatel õnnestus kloostril pääseda. Kui venelased 1550. aastate lõpul Eesti- ja Liivimaale tungisid, kartis viimane ordumeister Gotthard Kettler, et rootslased kloosterkindluse enda kätte haaravad. Seepärast võttis ta 1558. aasta lõpul Padise enda valdusse ning järgmisel aastal võõrandas kloostri, saatis vennaskonna laiali ning kuulutas kloostri maavaldused ja hooned ordu omandiks. Kloostri peahoone muudeti sõjaväekindluseks. Kloostri tegevus Padisel oli lõppenud. 1561
kloostrikompleksi juures jätkusid. Oma suurima õitsengu saavutas klooster 1400. aasta paiku, mil lisaks ulatuslikele valdustele Eestimaal oli klooster omandanud ka valdused LõunaSoomes praeguse Helsingi ümbruses, Porvoos, Sipos ja Pernajas. Luterlikust reformatsioonist 16. sajandil õnnestus kloostril pääseda. Kui venelased 1550. aastate lõpul Eesti ja Liivimaale tungisid, kartis viimane ordumeister Gotthard
Sittow(Suttow), oli samuti maalija ja nikerdaja, kes töötas Tallinnas aastast 1495, kuni oma surmani 1482. aastal. Lapsepõlves õppis Michel maalimist ja nikerdamist oma isa töökojas Tallinnas. Tõenäoliselt oli tema arenemise juures oma osa ta onul, Tallinna Dominikaanikloostri meistril Dominicus Sitaul. Kloostril olid head sidemed Brüggega, kust osteti risa kunstiteoseid, nende seas ka altar Hans Memlingi ateljeest. Pärast isa surma 1482. Aastal läheb Michel rändama ja jõuab 15. Aastasena Brüggesse ning on neli aastat
I korrus 1 - vana kabel, 2 - kirik, 3 - käärkamber, 4 - kapiitlisaal, 5 - refektoorium, 6 - kaevukelder, 7 - eesväravatorn, 8 - kaitse- ning elutorn, 9, 10 - haakpüssitornid. Pildistatud raamatust Villem Raam, "Padise klooster". Kaevukelder (ruum 6) ehk "veevärk" asus otse elutorni (ruum 8) kõrval (ilmikvendade läänetiib). Kaevumajake (hulknurkse põhiplaaniga) oli ka Kärkna kloostri klausuuris. /Tamm, lk 39/ Padise kloostri suure nelinurga mõõdud on umbes 70*50 meetrit, Kärkna kloostril 120*100 meetrit. /Tamm, lk 38/ Majanduskeskused koosnesid mujal Euroopas tavaliselt hajusalt paiknenud puuhoonetest, millede hulka kuulus enamasti ka kabel, seda nii Lääne-Euroopas kui ka Skandinaavias. Puuhoonete tõttu 4 on keskaegsetest majanduskeskustest vähe varemeid ja muid jälgi jäänud. /Markus 2009, lk 9/ Eestis olid ka majanduskeskused kindlustatud.
Laia tänavani, läänes praeguse linnamüürini. 1287. aastal läänistas Taani kunigas Erik VI Menved kloostrile veel ka Kaiu, Karitse, Kasvandu Kuimetsa, Palmse, Salutaguse, Toomja, Vatku ja Võhma küla ja Kallavere külas 4 adramaad. Klooster ise rajati Tallinna krundi idaosas paiknevale kõrgemale alale. [ 5, lk 44; 6, lk 25, 28] Ideaalse kloostri kirik paiknes ida-läänesuunas ning klausuur oli ruudukujuline ja paiknes kiriku lõunaküljel. [ 5, lk 20, 21] Tallinna Püha Miikaeli kloostril oli sellest ideaalist kõrvalekaldeid. Ventseli kabel on veidi kirde-edela suunas nihutatud ning klausuur asub põhjaküljel. Idatiiva pikitelg asub pigem loodes, kui põhjas. Põhja- ning idatiib on ainsad, mis omavahel reeglipäraselt ristuvad. Läänetiib ei ole ühegi teise tiivaga risti ega ka paralleelne. [ 5, lk 44, 45, 47; 6, lk 25, 37 ] Nagu tsistertslaste ordule iseloomulik, elasid kloostris nunnad, ilmikõed ja abtiss. Neil kõigil olid eraldi eluruumid
rahvamuusika vahel? V: Katoliiklus on kõikjal maailmas püüdnud rahvalikku ja isegi paganlikku pigem oma õpetusega kohandada kui hävitada. Kontaktile rahvalaulu ja kirikulaulu vahel viitab ka kristlike kirikupühadega seotud kalendrilaulude suur osatähtsus eesti folkloori hulgas. Lisaks on lihtsam ja tekstikesksem osa gregooriuse laulust regilaulule vormiliselt õige lähedal. 5) Missugused olid hariduse omandamise võimalused? V: Gotlandi (Ojamaa) Roma Gutnalia kloostril oli maatükk Kuusalus, kuhu 1164. aastal rajati tütarklooster. Esimeste koolide kohta on andmeid Haapsalust, Pärnust, Tartust (1251), Tallinnast (1266). 6) Mis on kirmes? V: Kirmes on jumalasteenistuse järgne ilmalik pidustus, kus kõlas rahvalaul ja pillimäng. Küsimused lk 16 1) Kuidas kajastusid Martin Lutheri usu-uuendusliku liikumise sündmused Eestis? V: Reformatsiooni käigus hävitati hulgaliselt kirikute ja kloostrite vara, sh kirjalikke ürikuid ning noodiraamatuid
Ainult kartusiaanid (Chartreux) tegid oma muudatusi, kuna Püha Bruno tahtis luua kõrbesse eremiitidele eritingimused eraldi kongidega, kust väljuti vaid teenistuse ajaks. Kloostrid ehitati eraldatud maaalale, mille lähedal oli vesi, et saaks põldu harida. Kloostri ümber asusid elama ilmalikud teenrid. Klooster ümbritseti müüriga eraldumise mitte kaitse eesmärgil. Mõned kloostrid olid ka kindlused (nt MontSaintMichel Normandias, Tournus Burgundias, Mont Athos Kreekas). Kloostril oli kahekordne müür. Sissepääsu taga oli külalistemaja ja almustemaja, majapidamishooned (aidad, tallid, laudad, veskid, pagarikoda, töökojad jne, eemal arstipunkt). Teise müüri taga olid isoleeritud ruumid ainult kloostrielanikele. Keskel oli aatriumist kujunenud siseõu klausuur, ümbritsetud avatud galeriidega ehk ristikäiguga, keskel kaev või tiik. Põhjapoolse ristikäiguga oli ühendatud kirik. Transeptis otseühendus
Vööndkaarte silmapaistev osatähtsus võlvlae üldises kompositsioonis muutus peatselt Tallinna suuremate võlvruumide oluliseks iseloomujooneks. Külglöövides on vööndkaared moodustatud kahest pirnvööditaolisest mõikast ning mõigaste vahel olevast tasapinnalisest vöötmest. Kesklöövi kaared on valminud hiljem ja on erinevad. Nende profiilid on kujundatud kas paarismõika või jõuliste süvarihvade abil ja esinevad analoogilisel kujul ka Padise kloostril. Tööde lõpetamisel ehitati kesklöövis selle idaviilule väike 8-tahuline konsooltorn, mis oli juba tollal muutunud Tallinnale omaseks tornitüübiks. 8-tahuliseks kujunes ka suurem kellatorn, mis ehit. lõunalöövi ja kooriruumi välisnurka. Nende tööde lõpetamine ulatus 15. sajandisse. Oleviste kirik: Ehitustööd lõppesid 15. sajandi esimesel poolel. Arvestamata vana kõrgendatud kesklööviga pikihoone ruumikompositsiooni, ehitati uus koor siinses arhitekt
hilisemal ajal olid veel kasutusel paganlikud ohverdamiskombed. Eestlased olla tunginud märguande süütamise peale korraga Harjus sakslastele kallale, löönud maha neitsid, naised, sulased ja teenijatüdrukud, aadlikud ja mitteaadlikud, kõik, kes olid saksa verd. Padise klooster langes üsna kohe eestlaste rünnaku ohvriks. Tapeti 28 munka, üksnes abt ja mõned vähesed veel pääsesid. Eestlaste seisukohalt oli Padise klooster samasugune vaenlane nagu ilmalikud rõhujad, kloostril olid suured maavaldused, kus rõhuti talupoegi samuti kui ilmalike feodaalide mail, klooster oli võõra ja vihatud ristiusu ideoloogia levitaja ja kandja. Niisuguse vaenuliku pesa hävitamine kuulus loomulikult ülestõusnute tegevuse hulka. Noorema riimkroonika Renneri ümberjutustuse järgi põletasid ülestõusnud maha ka kõik aadlikkude mõisad, käisid maa risti ja rästi läbi ning tapsid kõik sakslased, keda nad kätte said, seejärel olevat asutud 10 000 mehega Tallinna piirama.
Peaaegu täiesti ununesid kiviehituse traditsioonid, sest hõimud, kes polnud paikse eluviisiga ei vajanud kultuslhooneid ega kindlusid. Kõrgel järjel oli metalli tööötlemine- relvad, ehted, tarbenõud. Levinud olid loomamotiivid ja kasutati fantaasiaküllastes kombinatsioonides palevordamenti. Väga osavalt ühendati metalli värviliste kivimite või klaasisulamiga. Skulptuur esines madal reljeefina. Kirja oskuse ja raamatu kunsti arenemisel oli tähtis osa kloostril. Seal kirjutati käsikirju ümber, koostati kroonikaid ja grammatikaid.raamatud , eriti kirikuteenistuseks vajalikud teosed olid keskajal suures lugupidamisesja neid austati võrdselt pühaku säilmetega. Ainus maaliliik on sellest ajast miniatuurmaal. Käsikirjade jaoks kasutati pärgamenti. Teksti kirjutamiseks ja kaunistamiseks tarvitati suure püsikindlusega värve. Karolingide kunst
Öist palvet, mis on päeva pikim, nimetatakse ka vigiiliaks. 17 5.2. Küsimused, mida esitasin Vello Salole 1. Kas kloostris on ikka samasugused ametid, nt. koorimunk, noviits, almusejagaja, kanter, cellarius ja sakristaan? Kas mõnda ametit kutsutakse äkki tänapäeval teistmoodi? 2. Kui palju on Pirita kloostris nunnasid? Millisest riigist nad on tulnud? Millist keelt räägivad? 3. Pirita kloostri peamised ettevõtmised ? 4. .Kas kloostril on mõni eesmärk või asi milleni jõuda/saavutada? 5. Kas Pirita klooster pigem sarnaneb või erineb keskaja kloostriga võrreldes? Ja mis oleksid need sarnasused või erinevused? 6.Kas ka praegu tehakse aias tööd ? 7. Kuidas võiks kirjeldada keskaegset Pirita kloostrit? 8. Millega tegeleti kloostris siis ja milline oli siis elukorraldus või kas see oli sama mis praegu? 9. Kus kohast saadi keskajal kloostrile vajalik toit? 10
oma nelja venna, onu, kahe nõo ja veel nelja mungaga looma kloostrit üksildasse orgu, millele anti nimeks Clara Vallis ehk "hele org", millest tulenebki kloostri nimi Clairvaux (Prinz 2006: 164). Bernard jäi Clairvaux abtiks terveks oma eluks. Ometi veetis ta enamuse sellest ajast kloostrist eemal. Miski ei suutnud teda hoida eemal tolle aja aktuaalsetest teemadest. (Tobin 1995: 53) Enne 1112. aastat, mil Bernard liitus Citeaux' munkadega, tundus kahtlane, kas Citeaux kloostril on üldse tulevikku. (Lawrence 2001: 180) Sellest hetkest aga hakkas ordu kiiresti kasvama ja levima. Loodi tütarkloostrid La Ferté's (1113), Pontigny's (1114) ning 1115. aastal Clairvaux's ja Morimondis. Need olid "vanemad tütred", millele juba õige pea tekkisid ka omakorda tütarkloostrid. (Lawrence 2001: 173) Bernardi surma ajaks 41 aastat pärast tsistertslastega liitumist oli Citeaux'l tütarkloostreid üle kogu Euroopa
ja on 105m kõrgune. 3 Oleviste kirik Tallinna Oleviste kirik on kirik Tallinna vanalinnas, mida praegu kasutab Tallinna EEKBL Oleviste Kogudus. Kirik sai nime Norra kuningas Olaf Püha Haraldssoni järgi. Esmakordselt on kirikut mainitud 1267. aastal, mil ürikute kohaselt Taani kuninga ema Margarete annetas naistsistertslaste Püha Mihkli kloostril patronaadiõiguse Oleviste kiriku ja selle kihelonna üle. Olgugi, et arheoloogilisi tõendeid selle oletuse kinnituseks pole on tõenäoline, et kiriku eelkäija võis samas paigas asuda velgi varem, juba 12.sajandil, mil sellesse paika tekkinud skandinaavia kaupmeeste kaubahoov ja asula. Tolleaegse kirikuehitusviis, arhitektuuri ning täpse asukoha kohta andmed puuduvad. 14.sajani alguses alustati uue kiriku ehitamist, mis lõpetati 1330. aastal. 1364 valmis torn, mis
paganlikud ohverdamiskombed. Eestlased tunginud märguande süütamise peale korraga Harjus sakslastele kallale, löönud maha neitsid, naised, sulased ja teenijatüdrukud, aadlikud ja mitteaadlikud, kõik, kes olid saksa verd. Padise klooster langes üsna kohe eestlaste rünnaku ohvriks. Tapeti 28 munka, üksnes abt ja mõned vähesed veel pääsesid. Eestlaste seisukohalt oli Padise klooster samasugune vaenlane nagu ilmalikud rõhujad, kloostril olid suured maavaldused, kus rõhuti talupoegi samuti kui ilmalike feodaalide mail, klooster oli võõra ja vihatud ristiusu ideoloogia levitaja ja kandja. Niisuguse vaenuliku pesa hävitamine kuulus loomulikult ülestõusnute tegevuse hulka. Noorema riimkroonika Renneri ümberjutustuse järgi põletasid ülestõusnud maha ka kõik aadlikkude mõisad, käisid maa risti ja rästi läbi ning tapsid kõik sakslased, keda nad kätte said, seejärel olevat asutud 10 000 mehega Tallinna piirama.
(1874). Tsentraalse põhiplaaniga Issanda Muutmise kirikul on 22 sibulkuplit, mis paiknevad viiel tasapinnal. Jumalaema Kaitsmise kiriku pikihoonet kroonib üheksa kaheksatahulisel alusel asetsevat kuplit. Kõik see kokku pakub harvaesinevalt kaunist vaatepilti. Solovetsi klooster asub Venemaa Euroopa-osa äärmises põhjaservas Valges meres Solovetsi saarel. Riigi ajaloos on sel Venemaa suurimal, XV sajandil rajatud kloostril olnud oluline osa. XVI sajandist alates oli klooster Põhja-Venemaa tähtis kindlus, majandus- ja usukeskus. Eriti suursuguse ja võimsana paistab klooster merelt vaadatuna. Serafimo-Divejevo nunnakloostri Kolmainu (Troitskaja) kirikus asuvad Sarovi Serafimi loodud rikkused. Klooster, mis paikneb Nizni-Novgorodi oblastis Divejevo külas, omandas oma kordumatu, meie päevini säilinud arhitektuuri põhiliselt aastail, mil seda juhtis iguumenja (õigeusu nunnakloostri ülem) Maria (18621904)
kristusesse. Kirik pole eitanud orjade võimet elada mõistuspärast ja moraalset elu (Aristoteles selle vastu). Augustinus, Abrosius: loomupäraselt inimesed pole ebavõrdseks loodud. Vaid loomade käskijad. Manitseb isandaid mitte unustama, et kõik loomupäraselt võrdsed. Orjust nähti karistusena pattude eest, mis puhul võis orjadel orjus olla õnnistuseks, saad patust puhtaks kergemini. Orjade vabastamist soositi, ka Püha Gregorius vabastas oma orjad teistele eeskujuks. Kuid kirikul ja kloostril orjade pidamine väga tavapärane kogu keskaja vältel. Juudist orjade kaitseseadusi, mis seotud Moosese vangipõlvega. Heebrea võlaori tuli vabastada peale kuut aastat teenistust, anda kaasa stardikapital. Rheini kirikukogu 630 keelas müüa ristitud orje mittekristlastele. 650 Prantsusmaal keelati müüa orje väljaspoole Prantsusmaad. Tolouse ühtegi vaba meest ei tohi sundida orjusesse. 19. sajandil hakkas kirik alles orjust hukka mõistma. 1839
haritud inimese kujundamises. Kooli nimetati väravateks. See tähendas, et astudes läbi väravate algas õpilastel täiesti uus elu, väravate taha tuli jätta kõik eelnevalt kahjulik, kurjus, vihkamine, hirm, kadedus, ahnus, laiskus. Mõnikord põletati vastuvõtutseremoonial õpilase vanad riided koos paberitükiga, kuhu oli kirjutatud tema nimi. See sümboliseeris uue inimese sündi. Oma moraalikoodeks oli olemas ka Shaolini kloostril. Selle töötas välja Jiao Yuan. hiljem sai see nimeks "Jiao Yuani 10 käsku". See moraalikoodeks pole kaotanud oma tähendust tänapaevani, ehtides spordisaalide seinu ja wushu õpikute sissejuhatusi. Jiao Yuani 10 käsku: 1. Kes õpib võitluskunsti, peab tegema seda suure tahte ja püsivusega, laskmata ennast häirida kõrvalistel asjadel. 2. Võitluskunsti on lubatud kasutada ainult enesekaitseks. 3
järgida. Vihmapüha aga mõjutab paljusid inimesi näiteks ei abielluta sel ajal. Põhja- Indias, kus Buddha jutlustas, algas vihmaperiood tavaliselt juuni lõpus või juuli Tiibetis on see eriliselt värvikas ja rõõmus sündmus, mida peetakse kesksuvel, kui ilm on alguses. Vesi ujutas mõned linnadevahelised teed üle ning reisimine muutus sel ajal alati ilus. Igas piirkonnas oli oma klooster ja igal kloostril olid oma Buddha kujud ja raskeks ja äärmiselt ebamugavaks. Budismi algusaegadel pidid mungad, kes tavaliselt ksülograafid (pühad kirjad, lõigatud puust kitsastele pikkadele nelinurksetele klotsidele). ringi rändasid, vihmaperioodil jääma paikseks. See komme arenes rangeks Kogu kogukond mehed ja naised, ilmikud ja mungad, kannavad neid ksülograafe ja kloostrireegliks: iga munk peab vihmaperioodiks jääma ühte kohta ning ei tohi sealt
ellu viima. Clunyt eristas nüüdsest teistest kloostritest hulk eristavaid jooni: tsentralistlik ülesehitus, mis allus kõigi kloostrile puhul ühele abtile Clunys ja mis võimaldas ühtse suhtlemise välismaailmaga; ei oldud niivõrd huvitatud askeesist kui otsesest allutatusest kordaloovale paavstile; oldi avatud teadusele ja poliitikale, tegeldi diplomaatiaga; asuti arendama rüütliseisuse eetost, seal sai oma hariduse kasvav aadel; loobumine kehalisest tööst, kloostril olid omad palgalised. Paavstlus pööras 8. sajandil seoses Pippini kinkelepinguga oma näo lääne valitsejate suunas. Orienteeruti ümber Bütsantsist, paavst Hadrianus I (772 795) ei arvestanud aega enam bütsantlaste keisri valitsemisaastate järgi, vaid läks üle oma aja arvestamise süsteemile. Ludwig Vaga poeg Lothar tühistas isa antud privileegid vaimulikele ning lasi koostada uue dokumendi Constitutio Romana, millega võeti
sellest taganema sundida. Sa pead ainult jälle õppima jumalat paluma, mida sa vist unustanud oled. Kui mina sõjast tagasi tulen ja sinust näen, et sa meelt oled parandanud, siis lõpeb asi selge rõõmuga.» «Aga ma ei taha kloostris elada!» hüüdis Agnes ägedalt. «Tädi Magdalena ei vaata hea silmaga minule, mul oli ikka salakartus tema eest. Mis kurja olen ma teinud, et sa mind enesest ära lükkad? Ma jooksen salaja kloostrist ära ja tulen sulle järele.» «Kloostril on kõrged müürid,» naeratas Mönnikhusen. «Üksainuke abinõu võib sind sealt päästa.» «Missugune? Räägi, pai isa! Ma tahan kõik täita, kui sa mind enesest ara ei tõuka.» «Siis läkitame käskjala Risbiterile järele ja kutsume ta tagasi.» Erutuse läige kustus Agnese silmist. Ta laskis pea kui närtsinult longu ja ütles tasa: «Parem läen kloostrisse.» Paar päva hiljem asus Agnes Pirita kloostrisse elama ja Kaspar von Mönikhusen läs mõsameeste salgaga Tallinnast väja
võrrelda kuulsa Efesose Diana templiga, mida «muistsed paganad nii ülistasid» ja mis Herostratose surematuks tegi *, ning isegi leida, et gallia katedraal «on pikkuselt, laiuselt, kõrguselt ja struktuurilt palju oivalisem» M Ometi ei või Pariisi Jumalaema kirikust öelda, et ta oleks lõpuleviidud, terviklik gooti monument, sest ta pole enam romaani kirik ega ka mitte veel täielikult gooti kirik. Ta pole üldse kindlat tüüpi. Tal pole nagu Tour-nusi kloostril rasket, laia, massiivset fassaadi, ümmargust ja avarat võlvi, nende ehituste jäiset lagedust ega majesteetlikku lihtsust, mille üks tähtsamaist tunnustest on ümarkaar. Ta pole ka-nagu Bourges'i katedraal suurepärane, õhuline, paljuvormiline, rikkalik teravikest turris gootika toode. Võimatu on teda paigutada ka nende süngete, salapäraste, madalate, ümarkaarte tõttu otsekui mahalitsutud kirikute muistsesse liiki, mis, kui
annaabi.ee 
