Kevin Randmaa
7a klass
Islandi geisrid
Referaat
Juhendaja K.Kalamees
Tõrva 2012
Materjal lk :134
Sissejuhatus
Islandi geisrid on geisrite kodu. Islandil toimuvad kõige tihedamini geisri
pursked ja nad on ka kõige tugevamad. Islandil on kaks kõige klassikalisemat
geisrit Suur Geiser ja Strokkur.
Islandi geisrid
Klassikaline geisrite maa on Island, sest Suure Geisri näol kuulub talle maailma
kuulsaim purseallikas, pealegi ka sõna <
GEISRID Kadri Talvik 2012 Geiser: Geiser on geotermiliselt aktiivses piirkonnas paiknev kuuma vee ja auru allikas, millel on perioodiline pursketsükkel. Tekkimine: · Geisri tekkimiseks on vaja vastavat maa-alust süsteemi (lõhed, reservuaarid jne), geotermaalala, mis soojendab vett ja tekitab sellega rõhku, ning veeallikat. Nende kolme tingimuse kooseksisteerimine on haruldane, seega on ka geisrid harvaesinev nähtus. · Geiser hakkab purskama siis, kui maa-alustesse õõnsustesse kogunenud vesi kuumeneb auru tekkimiseni. Aur pressib osa vett maapinnale ja see paiskub geisrisuudmest välja. Seejärel hakkab geiser uuesti
Geisrid EL Tatio ja Yellowstone'i rahvuspark Geiser o Geiser on geotermiliselt aktiivses piirkonnas paiknev kuuma vee ja auru allikas, millel on perioodiline pursketsükkel. o Geisri tekkimiseks on vaja vastavat maaalust süsteemi (lõhed, reservuaarid jne), geotermaalala, mis soojendab vett ja tekitab sellega rõhku, ning veeallikat. Nende kolme tingimuse kooseksisteerimine on haruldane, seega on ka geisrid harvaesinev nähtus. EL Tatio o EL Tatio asub PõhjaTsiili juures u 4200m kõrgusel merepinnast. o El Tatio tähendab Eesti keeles Geisrit. o El Tatio on suurim geisri valdkonnas olev geiser
Loomad Islandit ümbritsevates vetes esineb 17 vaalaliiki ja mitu hülgeliiki. Islandil on kohatud 369 linnuliiki (2006) Roomajad ja kahepaiksed puuduvad. Ümbritsev meri on väga kalarikas. Loomi on vähe. Enne inimasustuse teket oli vaid polaarrebane. Meri ja siseveed Meri Islandi ümber ei jäätu, kuid põhja- ja idarannikule kannab Ida-Grööni hoovus vahel talviti triivjääd. Islandil on ka väga palju allikaid ja geisreid. Islandil toimuvad kõige tihedamini geisri pursked ja nad on ka kõige tugevamad. Islandil on kaks kõige klassikalisemat geisrit Suur Geiser ja Strokkur. Järved, jõed Click to edit Master text styles Järvi on Islandil vähe. Üle 5 Second level ruutkilomeetrise pindalaga Third level Fourth level järvi on 27. Fifth level Rannikualadel leidub tihedalt väikeseid ojasid.
rajaja ning suurima meistri au kuulub taani kirjanikule Hans Christian Andersenile. Anderseni muinasjuttude esimene raamat ,,Lastele vestetud muinasjutud" ilmus 1835 aastal. Kuigi Andersenilt on ilmunud ka teistsugust kirjandust põhineb tema maailmakuulsus just muinasjuttudel. Muinasjuttude, millele on omane lüüriline ja filosoofilis-psühholoogiline põhitoon. Anderseni muinasjutud lõppevad tihti kurvalt ja tekitavad lugejaid sügavaid emotsioone. Nt: ,,Merineitsi", ,,Inetu pardipoeg", ,,Geisri uued rõivad", ,,Metsluiged", ,,Karikakar" Kolmas kuulus muinasjutumeister maailmakirjanduses on prantsusekirjanik Charles Perrault, kelle muinasjutut kogumikust ,,Haneema jutud"sai alguse teadlik rahvaluule kogumine ja ülestähendamine. ,,Punamütsike", ,,Saabastega kass", ,,Okasroosike" selle põhjal lõi Tsaikovski oma balleti uinuv kaunitar. ,,Eeslinahk" Romantism prantsuse kirjanduses
ligi 40% Quebeci elanikkonnast elektrita. Viie päeva jooksul kattis külmunud vihm elektritraadid 10 cm paksuse jääkihiga, mida liinid ei suutnud kanda. Kümned tuhanded postid kukkusid pikali. Kahjude kogusumma oli miljard Kanada dollarit (650 miljonit USD). Ohvriterohkeim vulkaanipurse. 1815. a hukkus Indoneesias (tookordses Hollandi Ida- Indias) Sumbawa saarel Tambora vulkaani purske tagajärjel 92 000 inimest. Enim tapnud geisripurse. Augustis 1903 hukkus Uus-Meremaal Waimangu geisri äkkpurske ajal neli inimest. Geisrit toitev termaalveesüsteem oli tekkinud 1886. a läheduses asuva Tarawera vulkaani purske aegu. Ohvrid olid seisnud 27 m geisrist eemal, kuid nende laibad leiti hiljem 800 m kauguselt. Üks oli kiilutus kahe kalju vahele, üks maapinnalõhesse, üks oli paisatud puu otsa ja neljas leiti tasaselt maalt. Enim purustanud rahetorm. Juulis 1894 vallandus Saksamaal Münchenis tugev rahetorm, mis kahjustas puid, hooneid ja autosid
reostumise ja eutrofeerumise oht; -- puitkütuste kasutamine sõltub raietööde mahust ja keskkonnakaitselistest piirangutest; -- kodusel biomassi (näiteks puit) tarbimisel kütusena on vajalik varumine ja ladustamine; -- kütteväärtus madalam kui fossiilsetel kütustel. Geotermaalenergia. Kuumaveeallikas on kõrge temperatuuriga põhjavee väljavool maapinnale. Geiser on perioodiliselt vett ja auru purskav kuumaveeallikas. Neid leidub vulkaaniliselt aktiivsetes piirkondades. Geisri tekkimiseks on vajalik vastav maa-aluste lõhede ja reservuaaride süsteem, vee allikas ning geotermaalala, mis soojendab vett ja tekitab sellega rõhku. Tegutsevaid geisreid on maailmas ligikaudu tuhat. Olulisemad geisrite levikualad on Geisrite org Kamtsatka poolsaarel, Uus-Meremaa Põhjasaar, Island, Yellowstone?i rahvuspark ning Steamboat Springs ja Beowawe Geyser Field Ameerika Ühendriikides, El Tatio org Tsiilis, Umnaki saar Aleuudi saarestikus.
ilminguks. Fumaroolid esinevad sageli rühmadena, moodustades fumaroolivälja. Fumaroolides tekivad gaasid siis, kui maa all suure rõhu all ülekuumenenud vesi jõuab maapinnale, kus tema rõhk langeb atmosfäärirõhu tasemele. Selle tulemesena muutub vesi otsekohe auruks. Fumarool võib avaneda veekogu põhja ja seda võidakse nimetada kuumaveeallikaks. d. Geisrid, kuuma vee ja auru allikas, millel on perioodiline pursketsükkel. Geisri tekkimiseks on vaja vastavat maa-alust süsteemi (lõhed, reservuaarid jne), geotermaalala, mis soojendab vett ja tekitab sellega rõhku, ning veeallikat. Nende kolme tingimuse kooseksisteerimine on haruldane, seega on ka geisrid harvaesinev nähtus. Purske kutsub esile maa-alusesse reservuaari kogunev veeaur, mis, ületades kriitilise rõhu, surub tema kohal oleva vee maapinnale. Enamik veest voolab tagasi maa alla, kust ta peagi uuesti välja surutakse. 11
Fumaroolides tekivad gaasid siis, kui maa all suure rõhu all ülekuumenenud vesi jõuab maapinnale, kus tema rõhk langeb atmosfäärirõhu tasemele. Selle tulemesena muutub vesi otsekohe auruks. Tekkivad gaasid sisaldavad tavaliselt suures koguses süsinikdioksiidi, vääveldioksiidi, vesinikkloriidhapet ja vesiniksulfiidi. Geiser (e kuumavee frontäär) on geotermiliselt aktiivses piirkonnas paiknev kuuma vee ja auru allikas, millel on perioodiline pursketsükkel. Geisri tekkimiseks on vaja vastavat maa-alust süsteemi (lõhed, reservuaarid jne), geotermaalala, mis soojendab vett ja tekitab sellega rõhku, ning veeallikat. Nende kolme tingimuse kooseksisteerimine on haruldane, seega on ka geisrid harvaesinev nähtus. Kuumaveeallikas on allikas, mille vee temperatuur on üle +20 °C[1] või ületab asumispiirkonna aasta keskmist õhutemperatuuri. Mudakatlad... ? 84. Eri tüüpi vulkanismi ilmingud erinevates geostruktuursetes vööndites
annaabi.ee 
