Raamatuanalüüs "Ahoi, maa lõunas!" Enn Kreem Ilmunud 1977. a Kirjastus "Valgus" Tegevus toimub u. 1960-1980nendatel aastatel Antarktises. Koolilapsed rajavad Mäemännikule oma polaarjaama. Mäemännik oli pisike männitukk vanast sadamast edelas. Näiteks mängivad lapsed, et "külastavad" populaarset polaarjaama Vostok. Vostok Lapsed jagasid oma ülesanded ja ametid ära: Kristjanist sai laeva kapten ja ekspeditsioonijuht, Arturist ja erakordsete teadmistega Reinust said tüürimehed. Metsa Tiiust sai kokk ja koristaja. Kõik peale Tiiu tegelesid ka andmete kogumisega. Laste põhiline tegevus oligi andmete kogumine ja ilmavaatlemine. Nende polaarjaam ei olnud siiski päris selline, nagu üks õige polaarjaam on. See asus metsas- õige polaarjaam asub lagedal alal, sest seal ju pole puid
................................................................................................6 5.Tähtsamad missioonid Kuule.........................................................................................7 5.1.Külm sõda ning „Space Race“.................................................................................7 5.2.Esimene tehnika kosmoses ja Luna programm.......................................................7 5.3.Esimene inimene kosmoses ja Vostok 1..................................................................7 5.4.Esimene inimene Kuul ja Apollo 11........................................................................8 6.Kasutatud Kirjandus.......................................................................................................9 2 1. SISSEJUHATUS
Olles ainult 25aastane võttis osa Adam Johann von Krusensterni juhitud maailmareisist. 1809. aastal määrati ta laeva Melpomena komandöriks. 1811. aastal määrati ta Balti laevastiku Riia eskaardi Sõudelaevastiku flotilli ülemaks Riiga. 1812. aastal aga viidi ta ületeenistusse Mustale merele , kus määrati fregatt Minerva komandöriks. Elukäik 1819. aastal viidi ta üle Kroonlinna, kus oli laeva "Vostok" komandöriks. 1819. aastal saadeti keiser Aleksander I korraldusel välja kaks uut maadeavastusreisi, millest ühe teekond pidi olema lõunamerede suunas ja teine põhjmerede suunas. Bellinghausen juhatas põhjameredele suunduvat ekspeditsiooni. Elukäik Ta juhatas aastail 18191821 laevade "Mirnõi" (komandör Mihhail Lazarev ) ja "Vostok" ümbermaailmareisi. Sel reisil jõuti ta Antarktise lähedusse
1934. Klushino, Smolenskis. Kolmas laps peres. 1957. aastal abiellus. 1955. aastal astus lennuväkke, teenis Norra piiri ääres. 1959. aastal liitus kosmonautide koolitusprogrammiga. 1960. aastal valiti 19 hulka, kellest üks pidi tegema otsustava stardi. Tema eeliseks oli kasv 1.57m. 12 aprill 1961 esimene inimene kosmoses. 27. aastane. Lend kestis 108 min. Kosmoselaeva kiirus oli 25000 km/h. Kosmoselaev Vostok 1. Üks tiir maa- lähedasel orbiidil. Juri Gagarini nime kannavad kuu tagaküljel olev kraater ja asteroid. Nõukogude Liidu kangelane Suurem osa elust veetis ta aga hävituslendurina. Suri 27. märtsil 1968 - 34. aastasena. Treeninglennul MIG- 15-ga Kirzatsi lähedal. Surma täpne põhjus on teadmata. Maetud Kremli müüri äärde. 1) terroriakt lõigati langevarjutropid läbi, et ei saaks katapulteeruda.
ümbermaailmareisist. 1809. aastal määrati ta laeva Melpomena komandöriks. 1811. aastal määrati ta Balti laevastiku Riia eskaardi sõudelaevastiku flotilli ülemaks Riiga, 1812. aastal aga viidi ta üle teenistusse Mustale merele. kus määrti fregatt Minerva komandöriks, mille konamdör oli kuni 1818. aastani. 1818. aastal määrati ta fregati Flora komandöriks. 1819. aastal viidi ta üle Kroonlinna, kus oli laeva "Vostok" komandöriks. 1819. aastal saadeti keiser Aleksander I korraldusel välja kaks uut maadeavastusreisi, nillest ühe teekond pidi olema lõunamerede suunas ja teine põhjamerede suunas. Bellingshausen juhatas põhjameredele suunduvat ekspeditsiooni. Ta juhatas aastail 18191821 laevade "Mirnõi" (komandör Mihhail Lazarev) ja "Vostok" ümbermaailmareisi. Sel reisil jõuti ta Antarktise lähedusse. Lõunapoolkera talvekuil uuriti
1957 aastal kiitusega. Kaks aastat teenis ta Murmanski lähedal Põhjamere laevastiku hävituslennukite polgus. Isiklikku Juri Gagarin abiellus 1957. aastal Valentina Gorjatšovaga. Abielust sündis kaks tütart, Jelena(1959) ja Galina(1961). Gagarinite vanem tütar Jelena Gagarina on Moskva Kremli muuseumi peadirektor. Ettevalmistus kosmoselennuks 1959 aastal tehti NSV liidu poolt otsus valida kosmonaudid, keda valmistada ette esimeseks lennuks kosmoselaeval Vostok 1. Kavas oli valida 20 kandidaati. Sama aasta 9. Detsembril avaldas Gagarin raporti avaldada end kosmonaudikandidaatide hulka. Nädala pärast kutsuti Gagarin Moskvasse igakülgsele meditsiinilisele läbivaatusele, kus kosmonaudikandidaate valis ja valmistas ette spetsialistide erirühm. --------------------------- 25. märtsil algasid esimesed õppused kosmonautide esimeseks lennuks ettevalmistamise programmi järgi.
1) Troposfäär 2) Stratosfäär 3) Mesofäär 4) Termosfäär 5) Eksosfäär Ilm vs Kliima 1) Ilm õhkkonna seisund mingil ajahetkel kindlas kohas. 2) Kliima- mingile maa-alale iseloomulik ilmastikuolude kordumine. 3) Meteoroloogiline element- ilma iseloomustav mõõdetav kompleks nt. Temperatuur, rõhk, lumikatte paksus. Temperatuur 1) Keskmine temperatuur 14 kraadi 2) Suurim mõõdetud temperatuur 57,8 kraadi (Liibüa) 3) Vähim mõõdetud -89,2 kraadi (Vostok) Kliimatekketegurid Esmased: 1) päikesekiirgus- maa kaugus päikeses, orbiidi kuju, telje kallakus 2) Maa karakteristikud kerakujulisus, maismaa ja mere vahelduvus, mäeahelikud. 3) Atmosfääri üldtsirkulatsioon Sekundaarsed 1) Asukoht- põhjas või lõunas, merede suhtes 2) Taimkate 3) Inimtegevus- suurlinnad soojasaared
2 NSV liidu loomad kosmoses 9 5.3 NSV liidu inimesed kosmoses 9 6. Kasutatud kirjandus 11 Sissejuhatus Kosmose võidujooks NSVL ja USA vahel sai alguse 4.oktoobril 1957 a. kui NSVL saatis esimese sateliidi „Sputnik“ kosmosesse. Mitte kaua pärast seda, 1957 a. novembris, saatis NSVL sateliidi „Sputnik 2“ Maa orbiidile, mille pardal oli koer Laika. 4 a. hiljem 12. aprillil 1961, lennutas NSVL kosmosesse esimese inimese Juri Gagarini, kosmoselaeval „ Vostok 1“. Esimest korda läks USA võidujooksu juhtima aastal 1969, tänu Apollo 11 missioonile, millega lennutati Kuule esimene inimene Neil Amstrong. Aastal 1961 kuulutas J.F. Kennedy välja ettevõtmise, saata inimene Kuule aastakümne lõpuks. Esialgu oli kavas 10 ekspeditsiooni Kuule aga 3 jäeti ära. 6 ekspeditsiooni olid edukad aga üks lõppes avariiga (Apollo-13). Edasi plaaniti jätkata „post-Apollo“ programmiga, mille
sisemaal aga ei tõuse temperatuur naljalt üle -30 kraadi. Kõige soojem kuu on lõunapoolkeral vastupidiselt põhjapoolkerale mõistagi jaanuar ning kõige külmem kuu juuli. Talveperioodil on rannikualade keskmine temperatuur -20 kraadi ringis, sisemaal aga koguni -70 kraadi. Antarktise sisemaal asub ka maakera kõige külmem paik, mida nimetatakse maakera külmapooluseks. Madalaim temperatuur, mis üldse kunagi on mõõdetud, on registreeritud siinses polaaruurimisjaamas Vostok 1983. a 21. juulil ja selleks oli 89,2 kraadi alla nulli.
Valentina Tereskova Valentina Vladimirovna Tereshkova · Born: 6 March 1937 (age 81) · The first woman to go into space · Retired Russian cosmonaut, engineer, and politician · The only woman ever to have been on a solo space mission Valentina Tereshkova · June 16, 1963 · Vostok 6 · Time in space: 2 days, 23 hrs, and 12 mins · Orbited Earth 48 times in her space capsule · Only trip into space Before · Inspired by Gagarin · Volunteered for the Soviet space program · No experience as a pilot, but was accepted into the program because of her 126 parachute jumps. · 18 months of training · Of the five women, only Tereshkova went into space. After · Never flew in space again. · Later became a test pilot and instructor · Politician
· 1957 Gagarin lõpetas kolledzi kiitusega · Aastal 1957 abiellus ta Valentina Ivanovna Goryacheva · 1959 Gagarin kirjutas kirja koos palvega registreeruda teda rühma isehakanud astronaudid lk5 · 1960 Ordu õhujõudude ülemjuhataja Constantine Vershinin osales rühm-olla astronaudid · Alates 25. märts algas regulaarne klassid kosmonaut koolitusprogrammi. · 1961 alates Baikonuri kosmodroom maailmas esmakordselt käivitatud kosmoselaeva "Vostok" koos Gagarin pardal · 1962 päeva Gagarini lend kosmosesse on kuulutatud puhkus - päev kosmonautikas. · Gagarin 1966 valiti auliige International Academy of astronautika lk6 · 1964 nimetati ta komandöri Nõukogude kosmonaut · 1961 Juri Gagarin sisestatud õhujõudude ehitus Akadeemia · Riigieksamite Komisjon andis kolonel Juri Gagarin kvalifikatsioon "piloot-insener-kosmonaut" · Gagarin oli asetäitja Ülemnõukogu NSVL.
,,Ahoi, maa lõunas" Raamat on kirjutatud Enn Kreemi poolt ning välja antud aastal 1977 kirjastus ,,Valgus" poolt. Tegevus toimub raamatus kusagil 1960- 1980 aastate vahel, täpselt ei olnud öeldud. Raamatu tegevus toimus antarktises, kui läbi laste mängu Eestimaal. Lapsed ,,külastasid" mitmeid polaarjaamu nagu näiteks Vostok, kus viibiti kõige kauem. Kesksed tegelased olid: Kaarel : Laeva kapten ja ekspeditsiooni juht. Artur: Pootsman ning kapteni abi. Rein: Tüürimees. Tiiu: Kokk ja koristaja. Kõik peale Tiiu tegelesid ka andmete kogumisega. Laste põhieesmärk oli külastada polaarjaamu ning talvituda Vostokis. Kõigis polaarjaamades koguti andmeid ja vaadeldi ilma.Talvitumise põhilised probleemid olid igavus, sest talvel on Antarktises polaaröö ning väga tugevad tormid, ja toidu
and is surrounded by the Southern Ocean. Antarctica area is 14,000,000 km² , icefree area is about 280,000 km² and icecovered is about 13,720,000 km² that means about 98% of Antarctica is covered by ice. Climate of Antarctica Antarctica is the coldest, driest and windiest continent, and has the highest average elevation of all the continents. The coldest natural temperature ever recorded on Earth was -89.2 °C at the Russian Vostok Station in Antarctica on 21 July 1983. Antarctica is also extremely dry, technically a desert, whit an average of only 166 mm of precipitation per year. Population of Antarctica The number of people conducting and supporting scientific research. The number of people varies about 1,000 humans in winter and to about 5,000 humans un the summer. Many of the stations are staffed yearround, the overwintering personnel typically arriving from
aprill 1961). Kuud külastas esimesena USA astronaut Neil Amstrong, Apollo 11 missioonis. Ajalugu 12.aprill 1961 Juri Gagarinist saab esimene inimene kosmoses ja esimene inimene, kes on lennanud orbiidil ümber Maa. 5.mai 1961 Alan Shepardist saab esimene ameeriklane kosmoses. 20. veebr 1962 John Glennist saab esimene ameeriklane, kes on lennanud orbiidil ümber Maa. 1963. juunis Valentina Tereskova, esimene naine kosmoses, kes tegi ,,Vostok 6" pardal 48 tiiru ümber Maa. Esimene katse Nii Nõukogude Liit kui ka Ameerika Ühendriigid valmistusid 1961.aastal esimest inimest kosmosesse saatma. Kõige esimene oli Juri Gagarin (Nõukogude kosmonaut), ta tegi ühe tiiru ümber Maa ning maandus Maale tervena. Lend sooritati kosmoselaeva ,,Vostok 1"- ga. Lend kestis kokku 108 minutit, mis käivitas võidujooksu kahe riigi vahel. See kestis peaaegu kümme aastat ja kulmineerus inimese maandumisega Kuul.
ajendiks nn kosmosevõidujooks (ingl. k. ,,Space Race") Nõukogude Liidu ja Ameerika Ühendriikide vahel. Esimene ümber maa tiirlev inimese poolt valmistatud objekt oli NSVL'i Sputnik 1 (4. oktoober 1957) ja esimese maandumise Kuul sooritas Ameerika Apollo 11 (20. juuli 1969), mõlemaid sooritusi peeti tollal tippsavutusteks. Nõukogude kosmoseprogramm jõudis mitmete oluliste avastusteni tänu Sergei Korolyvovile ja Kerim Kerimovile, sealhulgas esimene mehitatud kosmoselend (Juri Gagarin Vostok 1 pardal) aastal 1961, esimene kosmosekõnd (Aleksei Leonov poolt) aastal 1965 ja esimese kosmosejaama üleslennutamine (Salyut 1) aastal 1971. Kuigi tegelikult olid esimesed kosmosesse jõudnud objektid Natsi-Saksamaa V2 raketid, mida kasutati juba Teise maailmasõja ajal. Pärast esimest 20 uurimisaastat muutus kontsentratsioon ühekordsetelt lendudelt pikemaajalise riistvara arendamisele (Kosmosesüstiku programm) ja konkureerimiselt koostööle Rahvusvahelise kosmosejaamaga. 1990
suunas. Raketiteadlane Robert Goddard lennutas tol päeval üles esimese vedelkütusega töötava raketi, mis saavutas kiiruse 100 km/h ja jõusid 2,5 sekundiga 56 m kõrgusele. Kosmonautika rajas vene teadlane Konstantin Tsiolkovski. Tähtsamad sündmused kosmoseuurimise ajaloos on olnud esimese tehiskaaslase Sputnik 1 viimine Maa orbiidile 1957.aastal, esimese inimese Juri Gagarin viimine kosmosesse Vostok 1 kosmoselaevas 1961.aastal ja inimese jõudmine Kuule Neil Armstrong ja Buzz Aldrin 1969.aastal Apollo 11 pardal. Lennuaparaadi viib kosmosesse harilikult mitmeastmeline rakett. Iga astme mootorid ja tühjenenud kütusepaagid eralduvad raketi muust osast enne järgmise astme mootorite käivitumist. Kui viimane aste on saavutanud vähemalt esimese kosmilise kiiruse(7,8 km/s), võib lennuaparaadi juhtida Maa tehiskaalase ehk sateliidi orbiidile
14 milj.km2) Reljeef 98% maismaast on kaetud hiiglasliku jääkilbiga mandriliustikuga Jää keskmine paksus on 2 km, külmapoolusel 4,3 km Kõrgeim mäetipp: Vinsoni massiiv 5140 m Kõrgeim tegevvulkaan: Mount Erebus 3846 m Kliima · Aasta mahasadanud keskmine lumehulk: 12 cm · Aasta keskmine õhutemperatuur: -50°C · Madalaim mõõdetud õhutemperatuur: -89,2°C (uurimisjaam Vostok) · Polaarpäev ja polaaröö Taimestik Taimkate puudub peaaegu täielikult. Vaid väga vähesed taimed suudavad kohastuda Antarktise karmi kliimaga. Siinsed suurimad taimed on samblad, samblikud ja üks liik kõrrelisi (kastevars). Vees on rikkalikult planktonit, vetikaid. Loomastik · Elustik on enamasti seotud veega. · Antarktika üheks sümboliks peetakse lennuvõimetut pingviini. Antarktikas elab 17 pingviiniliiki.
kaugjuhtimisega või olla täiesti iseseisvad Esimene lend ● 03.11.1957 ● Nõukogude Liit ● Moskva tänavakoer kahe aastane Laika ● Teadlased ei teadnud siis, kas kosmoselend on inimestele ohutu ● Laika suri hirmust ja kuumusest paar tundi pärast õhku tõusmist Laika. Allikas: https://time.com/3546215/laika-1957/ Esimene inimene kosmoses ● 12.04.1961, Nõukogude Liit ● Juri Gagarin Vostok 1 pardal ● 108 minutit, Maa orbiidil ● Poldud kindlad, kuidas kaaluta olek pilooti mõjutab; Juri Gagarin. Allikas: https://www.itl.cat/wallview/iRbRihJ_yuri- ● kerakujulisel kapslil oli pardakontrolli gagarin-first-cosmonaut-ussr-juri-gagarin/ vähe. ● Maksimaalne kõrgus - 327 km ● Rahvusvaheline Esimene inimene kuul ● 1961. John F. Kennedy soov inimesi Kuule saata (1961)
Mehitatud või mehitamata kosmoselaevad Maa külgetõmbejõust eemale pääsemiseks on vaja 7,91 km/s kiirust ja orbiidilt lahkumiseks 11,2 km/s Rakett V2 1944-1945 Wernher von Braun Esimene inimese poolt loodud objekt, mis jõudis kosmosesse (189 km) Toodeti 5200 raketti Enim tuntud Londoni pommitamisega (1358) Inimesed kosmoses ● Esimene inimene kosmoses oli Juri Gagarin ○ 1961 12. aprillil ○ 1 tunnd ja 48 minutit ○ Laev Vostok 1 Pärast teda on kosmoses käinud pool tuhat inimest 2013. aasta jaanuari alguse seisuga 530 inimest 38st riigist 24 on lennanud Maa orbiidilt kaugemale – Apollo programmi raames Kuud külastanud USA astronaudid Inimesele vajalik kosmosesse Elukeskkonda tagavad pardasüsteemid on inimese kosmosereiside planeerimisel ja läbiviimisel esmatähtsad Jaotatakse oma toimispõhimõtte järgi avatud ja suletud süsteemideks
Tema nime Bellinghausen sai Krusensterni avastatud neem Sahhalini saare lõunaosas.Tubli töö ekspeditsiooni kartograafina tõi Bellingshausenile kaptenleitnandi aukraadi. Ta purjetas mitmete laevade komandörina Läänemerel ja 1809. aastal võttis osa merelahingust Rootsi laevastikuga Suursaare ja Seiskäri lähedal korvetil "Melpomene". Teenis ka mitmete laevade komandörina Mustal ja Balti merel. 1819-21 juhatas Bellinghausen laevadega "Vostok" ja "Mirnõi" tehtud ümbermaailmareisi. Reis kestis kokku 781 päeva ja selle jooksul avastati ja kirjeldati ligi 30 saart. Sel reisil jõuti Antarktise lähedusse. Lõunapoolkera talvekuil uuriti Vaikset ookeani, avastati mitu saart Tuamotu saarestikus ja suunduti seejärel taas Antarktikasse, kus jaanuaris 1821 avastati Peeter I saar ja Aleksander I maa, mida tänapäeval pigem Aleksandri saareks nimetatakse. Tagasi jõuti kroonlinna 5. augustil 1821. aastal
oktoobrit 1957, kui NSV Liidust lennutati esimene Maa tehiskaaslane ,, Sputnik 1". Lennuaparaadi viis kosmosesse harilik mitmeastmeline rakett kanderakett ehk kosmoserakett. 1959.aastal startisid NSV Liidust ja USA-st aga esimesed planeetidevahelised automaatjaamad (vastavalt ,,Luna 10" 2.jaanuaril 1959 ja ,,Pioneer 4" 3.märtsil 1959). 5 Sputnik 1 Kosmonautika põhietapid · ,,Sputnik 1" (1957) - Esimene Maa tehiskaaslane · ,,Vostok 1" (1961) Esimene inimese kosmoselend · ,,Luna 9" (1966) Esimene laskumine Kuule · ,,Venera 3" (1966) Esimene laskumine Veenusele · ,,Apollo 11" (1969) Esimene inimese lend Kuule · ,,Saljut 1" (1971) Esimene orbitaaljaam (koos kosmoselaevaga ,,Sojuz 10" · ,,Pioneer 10" (1973) Esimene kosmoselennuaparaat, mis möödus Jupiterist ja väljus Päikesesüsteemist · Kosmoselennuk (1981) Esimene korduvalt kasutatav kosmoserakett
roomiksõidukeid. 1194. aastal leppisid Antarktika lepingus osalevad riigid kokku vaalade kaitseala, et säästa Antarktika vaalasi hoolimatust püügist. Käredast pakasest hoolimata on paljud riigid kuulutanud Antarktika piirkondi enda valdusteks. Paksu jää kihi alt võib leida ka hinnalisi maavarasid, kuid praegused rahvusvahelised lepingud keelavad nende kaevandamise. Leidub näiteks plaattina, rauamaaki, kulda jne. 1983. aastal registreeriti polaarjaamas Vostok maakera madalaim õhutemperatuur -89,2 kraadi (3400 meetrit üle merepinna) .
Iraagi sõda Nimetatakse mitteametlikult Ameerika Ühendriikide, Suurbritannia ja Austraalia vägede 2003. aasta sissetungi Iraaki eesmärgiga kukutada Saddam Husseini valitsus ning otsida massihävitusrelvi ning sõjalisele tegevusele järgnev liitlasvägede okupatsiooni. Esimene inimene kosmoses Juri Aleksejevits oli nõukogudekosmonaut, kellest 1961. aastal sai esimene kosmoses käinud inimene. Juri Gagarin oli 12. aprillil1961. aastal startinud Vostok 1 pardal. Lend kestis 1 tunni ja 48 minutit. Esimene inimene kuul Apollo 11 oli kosmoselaev, mis viis esimese inimese Kuu pinnale. Ta sooritas Apollo programmi viienda mehitatud lennu, sealhulgas kolmanda mehitatud lennu Kuu orbiidile. Apollo 11 meeskonda kuulusid komandör Neil Armstrong, juhtimismooduli piloot Michael Collins ja kuumooduli piloot Edwin Aldrin. Berliini müüri langemine Berliini müüri mõtte käis välja Walter Ulbricht ning NSVL-i juht Nikita
DEFITSIIT ★Näts ★Mustlased ja ühe säärega teksapüksid VÄLISPOLIITIKA ★Kosmose võidujooks Brezhnev helistab kosmodroomile: "Ameeriklased läksid meist mööda ja käisid Kuu peal ära. Meie omad peavad päikesele lendama." Teda püütakse veenda: "Nad põlevad ju päikesel ära." Brezhnev: "Ka sellele on mõeldud. Start toimub öösel." ★Praha kevad 1968 -> Brežnevi doktriin ★pingelõdvendus "Teenete eest raketitehnika arendamisel ja kosmoselaev- tehiskaaslasel Vostok sooritatud nõukogude inimese eduka kosmoselennu tagamisel". 17. juuni 1961: sotsialistliku töö kangelane SOTSIALISTLIK VENNALIK SUUDLUS BREŽNEVI SURM 10.11.1982 ENSV lõik ★alkohoolik : “Teie Leonid Iljitš, olete ära joonud kõik, mis ette oli nähtud, las nüüd joovad teised. Kui teie aga hakkate jooma seda, mis peaks kuuluma teistele, siis jääb teil elada üpris vähe.” ★kirglik suitsetaja ★unerohud BREŽNEVI MATUSED “Brežnevi “kolksuga” matmist nägid
Masinatest ja tööstusseadmetest naftat, maagaasi, kivisütt, keraamikat, nahatooteid, toiduaineid ja jooke. Samuti ka veiseid ja kala (turska, makrelli, karpkala jt). Vene keeles ja mitmes teises slaavi keeles kasutatakse slaavi tähestikku, mida nimetatakse kirillitsaks. Need on omapärase väljanägemisega tähed, mis märgivad omaette häälikuid või häälikuühendeid. 12. aprillil läks esimene inimene kosmosesse. See oli venelane Juri Gagarin (1934-1968). Ta tegi kosmoselaevaga Vostok tiiru ümber Maa. Lend kestis 108 minutit. Põhiandmed : Pindala : 17 075 400 km2 Rahvaarv: 148 673 000 inimest Pealinn: Moskva Keeled: vene (riigikeel), tatari, baskiiri, tsetseeni jt Rahaühik: rubla Usk: vene õigeusk Suurimad linnad: Moskva - 8 747 000 inimest Peterburi - 4 437 000 inimest Novosibirsk - 1 442 000 inimest Kõrgeimad mäed: Elbrus - 5642 m Dõhtau - 5203 m Shara - 5201 m Pikimad jõed: Ob - 5410 m Amuur - 4416 m Leena - 4300 m Venemaa impordib: Masinaid
Jääväljad on püsiva asustuseta. Eskimod sooritavad seal oma retki toidu otsimiseks ja töötavad ka polaarjaamad. Probleemid on osooniaugud pooluste kohal. Antarktika Lõunapooluse ümbruses. Asend lõunapolaarjoonest lõunas. Alates 60 kraadi LL kuni 90 kraadi LL. Temperatuur on madalam kui Arktikas, kuna arktika kliima on mandriline. Antarktise mandri siseosas suvel 3035 kraadi ja talvel 70 kraadi. Antarktikas asub maalilma külmapoolus : polaarjaamas Vostok on mõõdetud maailma madalaim õhutemperatuur 89,2 kraadi. Sademete hulk on väike (kõrgrõhkkond poolustel). 100200 mm/a. Sademed lumena. Pooluste ümbruses puhuvad idatuuled. Tuul on tugev kuni 70 m/s ( lage,avatud maastik). Võib näha maalilisi virmalisi. Polaarpäevpolaaröö. Eesti loobus polaarjaama rajamisest Rossi mere ääres. Peaaegu kogu maismaa on kaetud hiiglasliku mandriliustikuga. Mandrijää paksus on 24km. Jäämäed. Antarktilised oaasidjäävabad alad on
Esimene inimene kosmoses oli Juri Gagarin, kes tegi 1961. aasta 12. aprillil 1 tunni ja 48 minutit väldanud lennu kosmoselaeval Vostok 1. Pärast teda on kosmoses käinud pool tuhat inimest: 2013. aasta jaanuari alguse seisuga on kosmoses käinud 530 inimest 38st riigist. Kuid neist vaid 24 on lennanud Maa orbiidilt kaugemale – Apollo programmi raames Kuud külastanud USA astronaudid. Uuemal ajal on tehnika areng teinud võimalikuks ka kosmose uurimise tehniliste abivahenditega – Maalt juhitavate kosmosesondide, kulgurite abil. Juba praegu on neile lisandumas ka robotid. Siiski on Maa enda orbiidil –
pingviinid, kellest keiserpingviinid ja adeelia pingviinid pesitsevad ka Antarktika mandril, teised pesitsevad lähedal asuvatel saartel. 4 Antarktiline kliimavööde Antarktiline kliimavööde on lõunapoolkeral asuv põhikliimavööde, kus aasta läbi valitseb antarktiline õhumass. Sellele kliimavöötmele on iseloomulikud väga madalad õhutemperatuurid (21.juulil 1983 registreeriti Antarktise polaarjaamas Vostok maailma madalaim õhutemperatuur 89,2 °C) ja väga väike sademete hulk. Aasta läbi puhuvad pooluse piirkonnast lähtuvad tugevad (kuni 320 km/h) kagutuuled. Esineb polaaröö ja polaarpäev. Antarktiline kliimavööde hõlmab suurema osa Antarktikast. Selle põhjapiiriks loetakse juuli keskmise temperatuuri +5 °C sama temperatuurijoont. Antarktiline kliima on Alissovi kliimaklassifikatsiooni järgi kliimatüüp, mis on iseloomulik antarktilisele kliimavöötmele
tegutsesid ÜRO lipu all. Kuigi üha rohkem USA abivägesid saabus, oli Põhja-Korea peagi saavutamas kontrolli kogu Korea poolsaare üle. Ameerika sõdurid Koreas 7. Esimene kosmoses käik Juri Aleksejevits Gagarin oli vene rahvuses Nõukogude kosmonaut, kes 1961.aastal sooritas maailma esimese kosmoselennu. Juri Gagarin oli 12.aprillil. aastal startinud Vostok 1 pardal. Lend kestis 1 tunni ja 48 minutit. Gagarin hukkus 27. märtsil 1968 treeninglennul MIG-Iga Kirzatsi lähedal. Gagarin tervitab ajakirjanike Malmös 4.märtsil 1964. 8. Esimene kuupeale sõit Neil Alden Armstrong oli USA astronaut ja esimene inime, kes astus kuu pinnale. Missiooni nimi oli Apollo 11.Esialgsete plaanide kohaselt pidi kuu pinnale esimesena astuma
veetemperatuurist , ookeanivee erikaalust erinevatel sügavustel ja selle läbipaistvusest . Kogu retke jooksul ja eriti lõunapolaarvetes näitaseid meremehed üles hiilgavaid meresõiduoskusi . Bellingshauseni ekspeditsiooni väljapaistvad tulemused vainustasid kogu maailma õpilasi . Bellingshauseni edaspidine elu . Peale ekspeditsiooni kirjutas Bellingshausen raamatu `' Kahekordne uurimisretk Lõuna Jäämerre ja reis ümber maailma luupidel Vostok ja Mirnõi `' , kuid võimude keelamisel ei lastud seda raamatut kohe trükki . Raamat nägi trükivalgust alles seitse aastat peale valmimist , 1824 . aastal , ning selle tiraaz oli siis kõigest 600 eksemplari . Bellingshausen töötas veel 2 aastat 15. laevastiku ekipaazi , võttes seejärel vastu valveteenistuse kindrali auastme ja meresüürtükiväe inspektori ametikoha . Ta osales ka Vene Türgi sõjas ja Varna piiramises . Sõjakubernerina tegi Bellingshausen väga
Kangelasenimetused · 17. juuni 1961: sotsialistliku töö kangelane · 18. detsember 1966: Nõukogude Liidu kangelane (Kuldtähe medal nr 11230) · 18. detsember 1976: Nõukogude Liidu kangelane (medal nr 97) · 19. detsember 1978: Nõukogude Liidu kangelane (medal nr 5) · 18. detsember 1981: Nõukogude Liidu kangelane (medal nr 2) Sotsialistliku töö kangelase aunimetuse sai ta "teenete eest raketitehnika arendamisel ja kosmoselaev-tehiskaaslasel Vostok sooritatud nõukogude inimese eduka kosmoselennu tagamisel". Nõukogude Liidu kangelase aunimetused sai ta sünnipäevade puhul. 1966. aasta Nõukogude Liidu kangelase aunimetus oli motiveeritud nii: "väljapaistvate teenete eest Kommunistliku Partei ja Nõukogude riigi ees kommunismi ehitamisel, riigi kaitsevõime kindlustamisel ja suurte teenete eest võitluses saksa fasistlike vallutajate vastu rindel Suure Isamaasõja aastatel seoses 60. sünnipäevaga". Mälestusmärgid
Kõrgeim mõõdetud temperatuur ehk õhutemperatuuri absoluutne maksimum on +57,8 °C. Registreeriti Liibüas Al-`Azzyah' linnas 1922. aastal. Õhutemperatuuri miinimum on ilma- või kliimanäitaja, mis näitab mingi koha madalaimat õhutemperatuuri teatud ajavahemiku (kahe vaatluse vahelise aja, ööpäeva, kuu, aasta, vaatluste perioodi) jooksul. Madalaim mõõdetud temperatuur ehk õhutemperatuuri absoluutne miinimum on -89,2 °C. Registreeriti 1983. aastal Antarktises polaarjaamas Vostok. Kasutatud kirjandus http://afyysika.onepagefree.com/files/Temperatuur.pdf http://www.tlu.ee/~tony/oppetoo/Soojusopetus/soojusopetuse_konspekt.pdf http://en.wikipedia.org/wiki/Temperature http://teadus.err.ee/komment?id=8187&cat=1&pgk=1 http://et.wikipedia.org/wiki/Temperatuur http://et.wikipedia.org/wiki/Absoluutne_temperatuur http://meteo.physic.ut.ee/et/showdoc.php?did=11 http://www.hot.ee/fyysika/moisted9.htm http://en.wikipedia.org/wiki/Scale_of_temperature http://en.wikipedia
16. märtsil 1926 aastal tehti USA-s Massachusettsi osariigis Auburnis suur hüpe inimkonna ühe suure unistuse - kosmoselennu - elluviimise suunas. Raketiteadlane Robert Goddard lennutas sel päeval üles esimese vedelkütusega töötava raketi, mis saavutas kiiruse 100 km/h ja jõudis 2,5 sekundiga 56 m kõrgusele. Tähtsamad sündmused kosmoseuurimise ajaloos on olnud esimese tehiskaaslase Sputnik 1 viimine Maa orbiidile 1957. aastal, esimese inimese Juri Gagarini viimine kosmosesse Vostok 1 kosmoselaevas 1961. aastal ja inimese jõudmine Kuule- Neil Armstrong ja Buzz Aldrin 1969. aastal Apollo 11 pardal. Tänapäeval on tegevus nihkunud riikidevahelisest konkurentsist koostöö suunas ning ühekordsete rakettide asemel korduvkasutatavate ehitamise suunas. Kõige tuntum kosmose laev on arvatavasti Apollo 13, mille järgi on vändatud ka samanimeline film. Apollo 13 oli kosmoselaev, mis pidi sooritama Apollo programmi kolmanda Kuu pinnal maanduva lennu. Lend startis 11
aastat ja kulmineerus inimese maandumisega Kuul. (15. 10.2003 aastal saatis ka Hiina esimese inimese edukalt kosmosesse). ESIMENE IMINENE KOSMOSES JURI GAGARIN JURI GAGARIN Juri Aleksejevits Gagarin ( 09.03.1934-27.03.1968), sündis Venemaal Smolenski oblastis. Ta lõpetas 1955 Saratovi tööstustehnikumi ja seejärel sealse lennukooli ning teenis Orenburgis lennuväes. 1959 aastal valiti ta kosmonautide ettevalmistamise rühma. 12.04.1961 startis ta Baikonuri kosmodroomilt kosmoselaevaga Vostok, sooritas orbiidil ühe tiiru ja laskus 108 minutit kestnud lennu järel langevarjuga Saratovi lähedale. Langevarju kasutamist varjati, sest Rahvusvaheline Lennundusföderatsioon oli rekordite registreerimisel seadnud tingimuseks, et piloot peab laskumisel viibima lennumasina sees. Gagarin hukkus 27.03.1968 Kirzatsi linna lähedal lennukiga MIG-15 UTI toimunud lennuõnnetuse tagajärjel ELLUJÄÄMINE KOSMOSES Inimese keha ei ole ehitatud kosmoses elamiseks
otsitakse sihtpunki meelejärgi oleva kliima järgi ja loodusõnnetused on inimestele takistuseks ning võivad muutuda isegi eluohtlikuks. Kliimast võib ka mõnu tunda. Ilus, päikseline ilm ja ka nt. vikerkaar on nauditavad looduses olles. Kõigist nendest ja veel paljudest loodusnähtudest kliimarekordites. Kõrgeim õhutemperatuur on 57,8 kraadi. See mõõdeti 13.septembril 1922. aastal Azizijas, Liibüas. Madalaim õhutemperatuur on -89,2 kraadi. See mõõdeti 21. juulil 1983. aastal "Vostok" polaarjaamas, Antarktises. Aasta kõrgeim keskmine õhutemperatuur on 34,4 kraadi. See mõõdeti 1960.-66. aastal Dallalis, Etioopias. Aasta madalaim keskmine õhutemperatuur on -57,8 kraadi. See mõõdeti 1578. aastal Ligipääsmatuse poolusel, Antarktises. Kõige rohkem sademeid minutis on sadanud 31,2 mm 4. juulil 1956. aastal Unionvilles, USA-s. Kõige rohkem sademeid ööpäevas on sadanud 1870 mm 15.-16. märtsil 1952. aastal Cilaos, Reunionis.
[WWW] http://muller.lbl.gov/pages/IceAgeBook/history_of_climate.html (09.03.2012) 5. Merchant, B. 2009. 97% of Climate Scientists Agree: Humans are Causing Global Warming. http://www.treehugger.com/corporate-responsibility/97-of-climate- scientists-agree-humans-are-causing-global-warming.html (09.03.2012) 6. Petit, J. R. et al 1999. Climate and atmospheric history of past 400,000 years from the Vostok ice core, Antarctika. [WWW] http://www.daycreek.com/dc/images/1999.pdf (09.03.2012) 7. Hoffmann, D. L. 2009. The Grand View: 4 Billion Years of Climate Change. [WWW] http://www.theresilientearth.com/?q=content/grand-view-4-billion-years-climate- change 09.03.2012 8. Brief histori of climate: causes and mechanisms. [WWW] http://hal.astr.ucl.ac.be/textbook//pdf/Chapter_5.pdf (09.03.2012)
Abielust sündis 7 last, kellest 4 kasvas täiskasvanuks. Ta oli Vene Geograafiaseltsi üks asutajatest. (Tõllaga ja tõllata) 3.2 Mereväes Fabian Gottlieb von Bellingshausen astus 1789 Kroonlinna Mereväe Kadetikorpusse. Ta teenis 17971803 mitsmanina Tallinnas. Ta võttis 18031806 kartograafina osa Adam Johann von Krusensterni juhitud ümbermaailmareisist. 3.3 Ümbermaailmareis Bellingshausen juhatas aastatel 18191821 laevade "Mirnõi" (komandör Mihhail Lazarev) ja "Vostok" ümbermaailmareisi. Sellel reisil jõuti Antarktise lähedusse. Lõunapoolkera talvekuil uuriti Vaikset ookeani, avastati mitu saart Tuamotu saarestikus. Seejärel suunduti seejärel taas Antarktikasse, kus jaanuaris 1821 avastati Peeter I saar ja Aleksander I maa, mida tänapäeval pigem Aleksandri saareks nimetatakse. 3.4 Edasised töökohad 9 18301839 teenis Bellingshausen viitseadmiralina Tallinnas. Siit määrati ta Kroonlinna
sama lahe ääres Alaskal. 2.2 Fabian Gottlieb von Bellingshausen (1778-1852) Fabian von Bellingshausen (1778-1852) - Sündinud Saaremaal Lahetaguse mõisas. Astus 1789. a. Kroonlinna Mereväe Kadettikorpusse. Teenis 1797-1803 mitśmanina Tallinnas. Võttis aastatel 1803-06 kartograafina osa A. J. v. Krusensterni juhitud ümbermaailmareisist, juhatas 1819-21 laevade "Minõi" (komandör M. Lazarev) ja "Vostok" ümbermaailmareisi. Sel reisil jõuti Antarktise lähedusse; lõunapoolkera talvekuil uuriti Vaikset ookeani (avastati mitu saart Tuamotu saarestikus) ning suunduti seejärel taas Antarktikasse, kus jaanuaris 1821 avastati Peetr I saar ja Aleksander I maa.(vt. lisa 4) Aastatel 1830-39 teenis viitseadmiralina Tallinnas, siit määrati ta Kroonlinna sõjakuberneriks ja sadamakomandandiks; oli Vene Geograafiaseltsi asutajaliikmeid (Vikipeedia: “Fabian Gottlieb von Bellingshausen” 03.04.2016)
technology, it was very primitive. All it could do was to bleep. But its impact was enormous. After its launch, things began to happen quickly. Less than a month later it was followed by `Sputnik 2' which carried a dog Laika into orbit. The USA sent its first satellite, `Explorer 1', into space early the next year. The next step, putting a man in space followed in 1961 when the Russian pilot called Yuri Gagarin orbited the Earth in `Vostok 1'. In 1961, President Kennedy announced that America would begin a programme to put a man on the Moon. Use the Internet to get answers to the following questions: 1 When did the first man take the first steps on the Moon? What was the name of the first man on the Moon and what did he say? Was he walking on the Moon alone? 2 How many Apollo missions were registered? What number mission was the first/last to land on the Moon
Krusensterni avastatud neem Sahhalini saare lõunaosas hakkas kandma Bellingshauseni nime. “Nadezdal” ülendati F. Bellingshausen leitnandiks ja pärast ekspeditsioonilt naasmist kaptenleitnandiks. Pärast lühiajalist teenistust Riias määrati Bellingshausen 1811. aastal Musta mere laevastikku, kus ta osales lahingutegevuses Kaukaasia rannikul, tegeles hüdrograafiaga ning täpsustas merekaarte. 24. aprillil 1819. aastal kutsuti meresõitja Peterburi, kus teda ootas üleviimine laeva “Vostok” komandöriks ning ühtlasi Vene laevastiku esimese Antarktika – ekspeditsiooni ülemaks määramine. Lõuna – Jääookeani ekspeditsiooni projekti koostas A. Krusenstern koos viitseadmiral G. Sarõtseviga. A. Krusenstern loobus retke juhtimisest tõsise silmahaiguse tõttu ning soovitas sellele kohale F. Bellingshausenit. Krusenstern aitas Bellingshausenit ka ekspeditsiooni praktilisel ettevalmistamisel. Ekspeditsiooni väljasõit pidi toimuma1819 a. juuli algul, F
tellimustööde tegemisel koos Tuukritööde OÜ-ga. Viimastel aastatel on tehtud süstemaatilisi allveeuuringuid endisel Juminda miiniväljal, kust otsitakse Läänemere suurima ja ohvriterohkeima merelahingu käigus hukkunud laevu. Senini on leitud 42 vrakki, millistest osa on õnnestunud identifitseerida. Ära on tuntud jäämurdjad Truvor ja Krisjnis Valdemrs, reisilaev Vironia, päästelaev Saturn, hüdrograafialaev Vostok, suurtükilaev I-8, allveelaev Stsa-301 Stsuka, miinitraaler T-202 Bui ning kaubalaevad Ergonautis, Leeni, Utena ja Kretinga. Töö jätkub. Eesti Meremuuseum Piirivalvelaev PVL 105 TORM Torm - PVL 105 (ex KNM P968 ARG), pärineb Norras algselt suurtükipaadiks projekteeritud ja 1965-1968 ehitatud 20 laevasest (algselt kavandati 23 tk) seeriast. NATO klassifikatsiooni järgi fast attack craft STORM class.
Neugrundi veealuse meteoriidikraatri uurimine ) ning mitmete tellimustööde tegemisel koos Tuukritööde OÜ-ga. Viimastel aastatel on tehtud süstemaatilisi allveeuuringuid endisel Juminda miiniväljal, kust otsitakse Läänemere suurima ja ohvriterohkeima merelahingu käigus hukkunud laevu. Senini on leitud 42 vrakki, millistest osa on õnnestunud identifitseerida. Ära on tuntud jäämurdjad Truvor ja Krisjnis Valdemrs, reisilaev Vironia, päästelaev Saturn, hüdrograafialaev Vostok, suurtükilaev I-8, allveelaev Stsa-301 Stsuka, miinitraaler T-202 Bui ning kaubalaevad Ergonautis, Leeni, Utena ja Kretinga. Töö jätkub. Eesti Meremuuseum Piirivalvelaev PVL 105 TORM Torm - PVL 105 (ex KNM P968 ARG), pärineb Norras algselt suurtükipaadiks projekteeritud ja 1965-1968 ehitatud 20 laevasest (algselt kavandati 23 tk) seeriast. NATO klassifikatsiooni järgi fast attack craft STORM class. Klassi nimetus tuleneb seeria esimeselt laevalt, mis ehitati 1963. a
Maailmas: Pindala: ·Kaspia meri 371 000 km² ·Ülemjärv 82 100 km² ·Victoria 68 800 km² ·Huron 59 600 km² ·Michigan 57 800 km² Sügavus: ·Baikal 1 687 m ·Tanganjika 1 470 m ·Kaspia meri 1 025 m ·Vostok (Antarktikas) 800 m ·Niassa 706 m Eestis: Pindala: ·Peipsi 3537 km² ·Võrtsjärv 269 km² ·Ülemiste 9,4 km² ·Saadjärv 7,2 km² ·Vagula 6,0 km² Sügavus: Rõuge Suurjärv 38 m Väike-Palkna 32 m Tsolgo Mustjärv 30 m
Pindala:·Kaspia meri 371 000 km² ·Ülemjärv 82 100 km² ·Victoria 68 800 km² ·Huron 59 600 km² ·Michigan 57 800 km² Ruumala: ·Kaspia meri 78 700 km³ ·Baikal 23 600 km³ (1/5 maailma mageveest) ·Tanganjika 18 900 km³ ·Ülemjärv 11 600 km³ ·Njassa 7725 km³ Sügavus: ·Baikal 1 687 m ·Tanganjika 1 470 m ·Kaspia meri 1 025 m ·Vostok (Antarktikas) 1 000 m ·O´Higgins San-Martin (Tsiili-Argentina piiril) 836 m Pindala: ·Peipsi 3537 km² ·Võrtsjärv 269 km² ·Ülemiste 9,4 km² ·Saadjärv 7,2 km² ·Vagula 6,0 km² Sügavus: ·Rõuge Suurjärv 38 m ·Väike- Palkna 32 m ·Tsolgo Mustjärv 30 m ·Udsu 30 m 11. Soode teke ja areng, levik maailmas. on looduslik ökosüsteem, kus liigniiskuse ja hapnikuvaeguse tingimustes jääb osa
USA "Nautilus." 79 1955 - reaktiivreisilennukid "Bouing 707" 1956 - esimene aatomielektri jaam USAs. 1957 - NLi aatomijäälõhkuja "Leenin." Hoidis puhtana kirdeväila. 04.10.1957 - NList lennutati üles Maa esimene tehiskaalane Sputnik-1 (sputnik - teekaaslane). Koerad, kes peale seda üleval käisid olid Belka, Strelka ja Laika. 1959 - USAs eimene aatomikaubalaev "Savannah." 12.04.1961 - Esimese inimesena lennutati Vostok-1 taevasse Juri Gagarin. 1962 - kosmosesse saadeti esimne astronaut John Glenn. 1963 - kosmosesse saadeti esimene naiskosmonaut Valentiina Nikolajeva Tereskova. 1965 Leonov väljus esimese inimesena avakosmosesse. Nõukogude Liidu rakette konstrueeris peamiselt Sergei Koroljov. USAs aga Werner von Brown. 1967 - Lõuna Aafrika Vabariigis toimus esimene südame siirdamine. Patsient elas peale seda veel kaks nädalat. 20.06
Laika, into orbit' The usA sent its first rocketsinto sPace- they followed this with Sputnik 2 which carried a dog, The next step' putting a man in space D peoPlebeganthinb satellite, Explorer L, into spaceearly the next year' in vostok 1. Eight years later Neil 40 differentusesfor followed in 196r when yuri Gagarin orbited the Earth surface' This was possiblymankind's Armstrong took those famous first stepson the lunar whose basic design had been greatest scientific achievementand it was all due to rockets thought up hundredsofyears before'
Laika, into orbit' The usA sent its first rocketsinto sPace- they followed this with Sputnik 2 which carried a dog, The next step' putting a man in space D peoPlebeganthinb satellite, Explorer L, into spaceearly the next year' in vostok 1. Eight years later Neil 40 differentusesfor followed in 196r when yuri Gagarin orbited the Earth surface' This was possiblymankind's Armstrong took those famous first stepson the lunar whose basic design had been greatest scientific achievementand it was all due to rockets thought up hundredsofyears before'
Laika, into orbit' The usA sent its first rocketsinto sPace- they followed this with Sputnik 2 which carried a dog, The next step' putting a man in space D peoPlebeganthinb satellite, Explorer L, into spaceearly the next year' in vostok 1. Eight years later Neil 40 differentusesfor followed in 196r when yuri Gagarin orbited the Earth surface' This was possiblymankind's Armstrong took those famous first stepson the lunar whose basic design had been greatest scientific achievementand it was all due to rockets thought up hundredsofyears before'
Laika, into orbit' The usA sent its first rocketsinto sPace- they followed this with Sputnik 2 which carried a dog, The next step' putting a man in space D peoPlebeganthinb satellite, Explorer L, into spaceearly the next year' in vostok 1. Eight years later Neil 40 differentusesfor followed in 196r when yuri Gagarin orbited the Earth surface' This was possiblymankind's Armstrong took those famous first stepson the lunar whose basic design had been greatest scientific achievementand it was all due to rockets thought up hundredsofyears before'
annaabi.ee 
