Üheks näiteks on see, et kliendil on aegunud Partnerkaart ja infoletti vahetama minnes süüdistab ta teenindajat, et miks teda ei ole e-mailitsi teavitatud kaardi aegumisest. Asja uurides selgub, et klient on ise suunanud Selverist e- mailitavad kirjad spämmifiltri abil prügikasti ja sellest tulenevalt on sina sattunud ka tema jaoks oluline kiri. Ometigi on tähtis, et klient kasutaks kaupluses käies kliendikaarti, sest selle abil on meil võimalik saada aimu teatud kliendigruppide ostukäitumisest teatud kaubakategooriate lõikes, mis omakorda annab meil võimaluse suunata klientide ostukäitumist, tehes erinevatele kliendirühmadele nende vajadustele vastavaid pakkumisi. Vajadusel tuleb loobuda teatud kategooria osistest, mis on O liikuvusega ja teha ruumi neile kategooria osadele, mis on rohkem müübivad. Kaubakategooriajuht tagab kogutud andmete põhjal toodete olemasolu,
nagu mistahes muu maksekaardi puhul. Kliendikaartide põhieesmärk on kaupmehele sobiva kliendi profiili kindlakstegemine. Koos akumuleeritud punktidega või allahindluse tegemise käigus säilitatakse ka info kliendi poolt sooritatud ostude kohta ning selle info põhjal selgitatakse, millised on lojaalse kliendi eelistused üksikute kaupade või kaubagruppide osas. Omades klienti iseloomustavaid andmeid, saab luua ka seoseid kliendigruppide ja kaubagruppide vahel. Põhiline rõhuasetus mahukate kliendikaardi süsteemide puhul on klientide grupeerimine ja kliendigruppide ostude analüüs. Vastavad päringud ja raportid võivad nõuda märgatavalt suuremaid infotehnoloogilisi ressursse kui on tavaliselt vajalik kassasüsteemi serverile. MOBIILIMAKSED Mobiilimaksed on Kaardikeskuse ja pankade koostöös pakutav makseteenus, mis on paljuski sarnane kaardimaksetele, kuid erinevusega, et maksevahendina kasutatakse mobiiltelefoni.
Juba praegu piirab see turismiteenuste arendamist maapiirkondades. Puudulikud on ressursid investeeringuteks uute turismiteenuste väljaarendamiseks või olemasolevate parendamiseks. Turism on Eestis väga sesoonne. Puuduvad tooted, mis aitaksid sesoonsusest tingitud nõudlust aasta raames ühtlustada. Regionaalselt on turismimajandus jätkuvalt kontsentreerunud Tallinna ning vähemal määral Pärnu ümber. Suur on odavaid kaupu ja teenuseid eelistavavate kliendigruppide osakaal, millest tulenevad madalad tulud külastaja kohta. Turismi arengut mõjutab kõige rohkem majanduse olukord, mille suhtes on prognoosid positiivsed. Optimistlikke ootusi reiside arvu kasvu suhtes toetab ka viimaste aastate kogemus, mille põhjal ei jäta inimesed isegi majanduslikult raskematel aegadel välisreise tegemata, vaid otsivad odavamaid reisimisvõimalusi või teevad lühemaid reise. Eesti riiklik turismiarengukava aastateks 20072013 seab üldised
6) raamatupidamise registrite ja aruannete põhiaruannete koostamisel ning koostamise alused. kontrollimisel B.2.11. 1) turunduse alused; orienteeruma Kohusetundlikkus 1) osaleb kliendigruppide Müügitöö, 2) valdkonna majandusküsimust määratlemisel, arvestade turunduse õigusaktid es ja tundma teenust, toodet ning tehniline (reklaamiseadus); majanduse ning organisatsiooni vajadust; korraldamine 3) reklaaminduse turunduse aluseid 2) vajadusel osaleb hinda
Andmete kogumisel tuleks veenduda nende õigsuses. Kui on olemas enamus informatsiooni ning võib olla kindel, et see on ka õige siis kasutada seda. Kui info on puudulik, siis tasub see koguda kas ise või välise partneri abil. Siin etapis on oluline andmete õigsus, vastasel juhul muutub kogu strateegia mõtetuks. B - Analüüsid Analüüsi etapis on oluline kokku saada turu tervikpilt ja panna paika oma ettevõtte koht selles. Eelnevalt kogutud konkurentide-, toote- ja kliendigruppide andmeid sünteesides on võimalik luua turu mudel, mis toob välja konkurentide osakaalud turu kogumahust, kliendigruppide osad kogutarbimises ja järgmise perioodi prognoositavad kasvud. Oluline on oma organisatsiooni jaoks paberile panna ka enda ettevõtte ja konkurentide tugevused-nõrkused, võimalused ja ohud. Turu mudeli ja swot (või mõne alternatiivse) analüüsi alusel saab hakata vaatama, kust on võimalik ja arukas hakata turuosa võtma ning millistele
internetiturundusele ning teistele loovatele sõnumisaatmismeetoditele. Kas on mõjutanud turunduskommunikatsiooni suured muutused infotehnoloogia. Tänapäevane infotehnoloogia võimaldab turundajatel üsna lihtsalt jälgida klientide vajadusi. Mitte kunagi varem ei ole selline informatsioon olnud nii kergesti kättesaadav nii indiviidi tasandil kui ka perekonna tasandil. Uus tehnoloogia pakub uusi kommunikatsioonikanaleid, et pöörduda väikeste kliendigruppide poole neile kohandatud sõnumitega. Uues turunduskeskkonnas peavad turundajad üle vaatama meedia rolli ja kasutatavad promotsiooni vormid. Tarbekaupade puhul on juba pikka aega domineerinud massimeediareklaam ning vaatamata sellele, et televisioon, ajakirjad ja teised massimeediakanalid jäävad üliolulisteks tööriistadeks ka edaspidi, hakkab nende osatähtsus teiste promotsiooni vormidega võrreldes vähenema.
· Turu geograafiline asukoht · Turu maht: klientide hulk ja eeldatav tarbimine. Näiteks: Meie piirkonnas on ligi 500 ettevõtet, kes tarbivad meie poolt pakutavat teenust 10 miljoni krooni eest aastas · Turu ajalugu ja areng. Too ära numbrilised näitajad, kuidas turg on arenenud ja kuidas võiks areng jätkuda - kas kasvada, stabiliseeruda või kahaneda · Kuidas jaguneb tarbimine kliendigruppide vahel? Näiteks 45% tarbijatest on eraisikud, 55% on ettevõtted või 30% tarbijatest on kohalikud elanikud ja 70% turistid · Iseloomustus konkurentsiolukorrast turul. Kas tegemist on killustatud turuga, kus on palju väikeseid ettevõtteid või tegutseb turul paar-kolm suuremat ettevõtet. Millised on arengud - kas toimub uute tegijate agressiivne sisenemine turule või turu korrastumine läbi liitumiste ja pankrottide?
potentsiaaliga, kelle arvelt laiendada tõeliselt lojaalsete püsiklientide hulka. Uuringutest on selgunud, et uue kliendi värbamise kulu on 5-7 korda suurem kui olemasoleva säilitamine (Vahtramäe 2009). Peale kliendikontakti tekkimist ja kliendiinfo saamist tuleb uueks eesmärgiks seada klientide kasumlikuks muutmine ja viimasena klientide hoidmine erinevate müügitoetusmeetme ja lojaalsusprogrammide abil. Seega jagunevad tegevused kliendigruppide vahel järgmiselt: I ja II grupp – „saa uusi kliente“; III ja IV grupp – „muuda nad kasumlikuks“ ning V ja VI grupp – „hoia neid“. Kliendisuhete juhtimine saab toimuda kolmel tasandil (Kuusik 2011; Volver 2012): strateegiline – tähelepanu all on kliendikeskse firmakultuuri arendamine ettevõttes. Eestis on paljud teenindusettevõtted deklareerinud avalikult oma kliendikesksust, aga reaalsete tegudeni jõutakse harva.
· kauba laosisese (laoaadressidel) paigutuse haldus Kaubad, Teenused, Kliendid, Hankijad · klientide ja kaupade grupeerimine erinevatel tasemel; · krediidilimiidi ja müügikeelu fikseerimine klientidele; · kaupade partiiarvestus; · lao adresseerimine; Valuutad · kaupade arvelevõtmine erinevates valuutades; · kaupade väljastamine/müümine erinevates valuutades; Hinnakirjad ja hinnakokkulepped · hinnakirjasüsteem o kliendigruppide põhised hinnakirjad o kliendi ja kaubagruppide põhised hinnakokkulepped Aruandlus ja kontroll (Üldinfo Ladu20 aruandlusest) · programmipoolne automaatne dokumentide kontroll ( Kirjeldus ,Video) · mitmekülgne ja sügavuti hargnev aruandlussüsteem (sh Visuaalne müügianalüüs) · intrastati ja pakendiaruanded · Ladu20 aruandluse 4 osa · armatuurlaud · müügianalüüs · web aruandlus · valmisaruanded otse meilile
oleks pidevalt tasemel, et lõpptoode oleks soovitud kvaliteediga. Käesolevas peatükis leiab kajastamist ka kogu info personali kohta- näiteks haridus ja ametioskused. Viimasena võib käsitleda ettevõtte majandusolukorda. Välja võib tuua projekti algkapitali, laenukapitali puhul tagatisvõimalused ja teatud reserv niiöelda ettenägematute kulude katteks. 2.4. Visioon ja strateegia Selgema nägemuse saamiseks projektist, pannakse kirja kõik ideed uute kliendigruppide leidmiseks. Selleks võib olla näiteks uute ekspordivõimaluste või mõne uue turustuskanali leidmine. Väga tähtis on ka oma ettevõttest tulevikuvisiooni loomine st. ettekujutus, milline võiks olla firma peale aastaid tegutsemist. Võib kirjeldada oma nägemust ettevõtte tootmisvõimsusest, tootevaliku ja turu laienemisvõimalustest, ettevõtte mainest ja tuntusest. Visiooni täitumiseks peab paika panema eesmärgid, mille abil seda kõike teostada.
eksklusiivtooteid, alates joonistest, vormidest kuni valmistoodanguni. 6. MARKETINGIPLAAN Marketingi eest vastutab ettevõtte müügijuht. Müügitöö õnnestumisel tuleb aga rõhutada kogu personali osatähtsust. 6.1 Müügieesmärgid Toote müük kliendigruppide järgi on suhteliselt hajutatud (vaata tabel 5). Tabel 5. Müügiprognoos kliendigruppide järgi KLIENDIGRUPP MÜÜGIPROGNOOS eraisikud 40% toodangust turismiettevõtted 25% toodangust veespordiorganisatsioonid 20% toodangust
· Eesti pankade tegevus on suhteliselt klassikaline (laenude andmine) enamus vahenditest on suunatud laenuturule, pankade laenuportfell moodustab ligi 60% pankade varadest. Laenuportfelli muutustest on olulisemad: laenuportfelli kasvu seos klientide hoiuste kasvuga, laenuportfelli jagunemine erinevate majandus- ja kliendisektorite vahel. Panga kohustused Oluline on jälgida, milline on: klientide hoiuste osakaal, nende jagunemine kliendigruppide ja hoiuseliikide vahel, panga koguvõlgnevuste suurus ja struktuur. Hoiuste puhul on vaja: vaadelda nende käitumist erinevate perioodide jooksul, kus väiksemate pankade puhul võib hoiuste maht lühikese perioodi jooksul märgatavalt muutuda, kas tegemist on residentide või mitteresidentide hoiustega. Pikaajalised kohustused. · Teistest krediidiasutustest saadud vahendid, sh pikaajaliste ressursside näol saadud krediidiliinid, emiteeritud võlakirjad ning
atraktiivsus (Tallinna ja Pärnu majutuskohtade arvele langeb ligikaudu kolmveerand ööbimiste koguarvust), · turismisektor on sõltuv väliskülastajate teenindamisest (siseturu väiksus ja kohalike elanike madalamad sissetulekud ei suudaks turismisektorit üleval hoida välisturu nõudluse vähenemise korral), · madalad tulud külastaja kohta (odavad kaupu ja teenuseid eelistavate kliendigruppide suur osakaal, lühike siinviibimisaeg, teenuste vähesus või info puudumine). Eesti turismi arengukava 20072013 Eesti turismisektori tugevused . Eesti peamiste turismiressursside ehk turistimagnetite hulka kuuluvad: · ajaloopärand (keskaegsed linnakeskused, kindlused ja mõisahooned), · kultuuripärand (muusika, laul ja tants, käsitöö, folkloorifestivalid), · looduskeskkond (maastikud, veekogud, märgalad, kaitsealad). Eesti turismipiirkonnad
saata suur edu. Turu geograafiline asukoht on alustuseks kogu Tartu elanikkond. Kuid hiljem soovime laiendada seda üle Eesti, siis üle Euroopa ja kui võimalik ja veab, siis ka üle Maa. Hetkel oleks meie klientide hulk umbes 80 000 inimest. Loodetav kuu sissetulek oleks 6 seega umbes 10 000. Turul ajalugu puudub, kuid nagu juba eelpool on mainitud soovime seda kasvatada nii suureks kui võimalik. Tarbimine kliendigruppide vahel alguses piirdub vaid Tartugs, kuid kui meie firma saab tuntumaks, siis jaguneb see tulevikus arvatavasti 80% kohalikud elanikud ja 20% kõik ülejäänud. Turul on pigem selliseid ettevõtteid vähe, kuid neid/selliseid võib tulevikus tulla veel juurde. Ja arvatavasti ka tuleb. Seega võib kül meie konkurents alguses olla turul madal, aga tulevikus võib ta kasvada ei tea kui suureks. Toote/teenuse eest makstav lõpphind jääb 15-500 vahele. Oleneb mida, kuidas, millist jms
vald Kihnu 635 Lavassaare 569 Koonga 1328 Tootsi 932 Vändra Paikuse 3635 2736 alev Saarde 5015* Sindi 4270 Sauga 3284 Pärnu 43389 Surju 1103 Kokku 90929 (Statistikaameti andmed seisuga 01.01.2007) Kliendigruppide analüüs Kliendigrupid Ostupotentsiaal Kliendi väärtushinnangud 4 ja valikukriteeriumid Kohalikud elanikud 20% Turvatunne, paindlikkus võimalus teha kokkuleppeid , aega kinni panna, ooteajad jne ( nt. teatris, kontsertidel ning
hoidmine nõuab kindlasti klientuuri ja partneritega töötamise strateegilist plaani. Eestis on igas piirkonnas mitmeid huvitavaid turismi sihtpiirkondi ja mõisate baasil turismikeskuseid, seega on esmalt oluline saavutada kliendi otsus meie piirkonna külastamiseks. Seejärel konkureerime aga juba otseses konkurentsis teiste piirkonna mõisate jt asenduskaupadega. Töös klientidega saab eristada kahte sihtgruppi: · otsesuhtlus keskuse kliendigruppide üksikklientidega; · suhtlus vahendajatega, kes turundavad mõisakeskust nö oma klientidele. Kogu organisatsiooni ostjatega töötavate ja erinevaid rolle täitvate töötajate kliendikesksusest sõltub olulisel määral positsioon konkurentsis piirkonnas ja kogu Eesti turul. 2.4 PEST - analüüs Poliitiline keskkond Mõisate turismikeskustele on väga oluline saada välist toetust vajalike investeeringute teostamiseks (riiklikud ja EL-programmid)
detsentraliseeritus, paindlikkus. Asukoha järgi: kättesaadavus kõikidele kodanikele (riigiametid- politseiamet, haigekassa), keskendumine erinevate regioonide klientide vajadustele, riiklikud ametid erinevates regioonides, rahvusvahelised ettevõttes erinevates riikides. Toote järgi: levinud ettevõtetes, millel on palju erinevaid tooteid või teenuseid (toiduainete tööstus, mööblitööstus). Sihtgrupi järgi: erinevate kliendigruppide vajadused (äriklient, eraklient, VIP teenused), kiire reageerimine. Tugevused: paindlik, detsentraliseeritud (otseselt seotud klientide/kodanike ning nende rahuloluga), erinevate tarbijate, sihtgruppide, regioonide omapäraga arvestamine, osaliselt parem kontrolli läbi viia, tõstab allüksuste juhtide motivatsiooni ise allüksuste tööd paremini korraldada. Puudused: dubleerimine erinevate allüksuste samade funktsioonide osas, suured koordineerimiskulud, ei soodusta
Dokumentide automaatne tõlkimine • Täielik online veebitellimuste haldus. Kõik ühes • Majutuse, toitluskohtade ja teenuste hõivatust saab vaadelda nii numbriliselt kui ka graafiliselt • Teenustest saab koostada paketid, neid broneerida, müüa ja hallata. Kliendid • Nii eraisikud kui ka firmad säilitatakse andmebaasides. • Eraisikute sidumine firmadega ja vastupidi • Kõigi sisestatud klientide andmete taaskasutamine • Kliendigruppide koostamine • Eri hindade määramine klientidele • Sünnipäevade meelespea • Klientide külastuste ajalugu alates toast, kus ta elas, lõpetades menüüga, mida sõi. Teenused • Majutusteenused: ühistoad, majad, kämpingud, korrused jne. • Tunniteenused • Tükiteenused • Toitlustusteenused • Kaubad • Tubade, teenuste ja kaupade täielik aruandlus. Ühildub SPA programmiga. Toitlustamine • Toitlustuse broneerimise võimalus, ühildub ideaalselt Kakukesega
näitajad sihtturu kohta: · Turu geograafiline asukoht. · Turu maht: klientide hulk ja eeldatav tarbimine. Näiteks: Meie piirkonnas on ligi 500 ettevõtet, kes tarbivad meie poolt pakutavat teenust 10 miljoni krooni eest aastas. · Turu ajalugu ja areng. Too ära numbrilised näitajad, kuidas turg on arenenud ja kuidas võiks areng jätkuda - kas kasvada, stabiliseeruda või kahaneda. · Kuidas jaguneb tarbimine kliendigruppide vahel? Näiteks 45% tarbijatest on eraisikud, 55% on ettevõtted või 30% tarbijatest on kohalikud elanikud ja 70% turistid. · Iseloomustus konkurentsiolukorrast turul. Kas tegemist on killustatud turuga, kus on palju väikeseid ettevõtteid või tegutseb turul paar-kolm suuremat ettevõtet. Millised on arengud - kas toimub uute tegijate agressiivne sisenemine turule või turu korrastumine läbi liitumiste ja pankrottide?
o o o o o o o Sihtturg · Turu geograafiline asukoht. · Turu maht: klientide hulk ja eeldatav tarbimine. Näiteks: Meie piirkonnas on ligi 500 ettevõtet kes tarbivad meie poolt pakutavat teenust 10 miljoni krooni eest aastas. · Turu ajalugu ja areng. Too ära numbrilised näitajad, kuidas turg on arenenud ja kuidas võiks areng jätkuda - kas kasvada, stabiliseeruda või kahaneda. · Kuidas jaguneb tarbimine kliendigruppide vahel? Näiteks 45% tarbijatest on eraisikud, 55% on ettevõtted või 30% tarbijatest on kohalikud elanikud ja 70% turistid. · Iseloomustus konkurentsiolukorrast turul. Kas tegemist on killustatud turuga, kus on palju väikeseid ettevõtteid või tegutseb turul paar-kolm suuremat ettevõtet. Millised on arengud - kas toimub uute tegijate agressiivne sisenemine turule või turu korrastumine läbi liitumiste ja pankrottide?
enamus ettevõtteid kasutasid siseste aruannetena kohustuslikke finantsaruandeid, mis ei paku ettevõtte juhtimiseks piisava detailsusega vajalikku infot; eelarve- ja aruandlussüsteemide liigne eraldatus ei võimalda kasutada arvestus- informatsiooni süstemaatiliselt ja eesmärgipäraselt; tegevustulemusi jälgitakse enamikes ettevõtetes funktsioonide ja tootegruppide lõikes, vähemal määral kliendigruppide ja müügipiirkondade lõikes. liiga laialt määratletud kulukohad tekitavad raskusi erinevate kuluelementide (kululiikide)seostamisel kuluobjektide ehk toodetega ning seega teatud määramatust toodete omahinna kalkuleerimisel; peamiselt kasutatakse mahupõhiseid üldkulude jaotusbaase; erinevate tehnoloogiatega ettevõtete arvestussüsteemide ülesehitus on küllalt sarnane. Seega ei avalda tehnoloogilised muudatused ettevõtetes veel piisavat
Turu maht: klientide hulk ja eeldatav tarbimine. Näiteks: Meie piirkonnas on ligi 500 ettevõtet, kes tarbivad meie poolt pakutavat teenust 10 miljoni krooni eest aastas. 9 Turu ajalugu ja areng. Too ära numbrilised näitajad, kuidas turg on arenenud ja kuidas võiks areng jätkuda - kas kasvada, stabiliseeruda või kahaneda. Kuidas jaguneb tarbimine kliendigruppide vahel? Näiteks 45% tarbijatest on eraisikud, 55% on ettevõtted või 30% tarbijatest on kohalikud elanikud ja 70% turistid. Iseloomustus konkurentsiolukorrast turul. Kas tegemist on killustatud turuga, kus on palju väikeseid ettevõtteid või tegutseb turul paar-kolm suuremat ettevõtet. Millised on arengud - kas toimub uute tegijate agressiivne sisenemine turule või turu korrastumine läbi liitumiste ja pankrottide? Millises vahemikus on toote eest keskmiselt makstav hind
laenurahast liisingfirmade finantseerimiseks. Kõrge valuutalaenude osakaal laenuportfellist tuleneb sellest, et pangad seovad oma laenud valuutariski katmiseks valuutaga, peamiselt euroga. Panga kohustused 38 Eelkige klientide arveldusarvetel n nöudmiseni hoiused, aga ka tähtajalised hoiused ja deposiidid. Oluline on jälgida, milline on: klientide hoiuste osakaal, jagunemine kliendigruppide ja hoiuseliikide vahel, panga koguvõlgnevuste suurus ja struktuur. Hoiuste puhul on vaja vaadelda nende käitumist erinevate perioodide jooksul- väiksemate pankade puhul võib hoiuste maht lühikese perioodi jooksul märgatavalt muutuda, kas tegemist on residentide või mitteresidentide hoiustega. Pikaajalised kohustused ·Teistest krediidiasutustest saadud vahendid sh. pikaajaliste ressursside näol saadud krediidiliinid, emiteeritud võlakirjad ning
Meie plussiks võib pidada ka majutuse valikuvõimalusi (maja, kämping ja telk) vastavalt kliendisoovidele. Samuti peame enda eeliseks kõrget teeninduse kvaliteeti, kuna meile on peamine kliendi rahulolu, siis eelkõige püüame arvestada kliendi võimaluste, vajaduste ja soovidega. 5.3 Toote/turu maatriks Näitab ära protsentuaalselt, paljud kliendid on nõus ööbima ühes või teises pakutavas kohas. Antud arvud on hinnangulised võttes arvesse kliendigruppide soove ning kujunenud harjumusi. Kliendigrupp Kliendigrupp Kliendigrupp Kliendigrupp I II III IV Toode Turg Kokku 0-14 aastased 15-34 aastased 35-64 aastased 65+ aastased Maja 6% 10% 17% 17% 50%
Turunduse ja tootearenduse keskmes on klientide nõuete rahuldamine ja nende vajaduste ennustamine, mitte püüd olemasolevat turismitoodet maha müüa, kui turgu sellele võib-olla ei eksisteerigi. Kliendikeskse tööstiili saavutamiseks tuleb (võimalikke) kliente hästi tunda. Ehkki klientide soovid võivad olla üsna erinevad, tuleb leida kliendieelistuste ühisosa, et kasutada ressursse just edu toovate tegevuste arendamiseks. Homogeensete iseloomujoontega kliendigruppide leidmine võimaldab välja töötada kõige sobilikum turismitoode ja sihtsegmentides toimiv turundussõnum. Kliendisegment peab olema: - mõõdetava suurusega; - ligipääsetav (turundussõnum peab kohale jõudma, olemas peavad olema jaotuskanalid klientide teenindamiseks); - kestev (mitte lähiajal hääbuma); - piisavalt suur, et olla kasumlik. Tegevusjuhised - Defineerige oma peamised kliendid kõige üldisemas mõttes (millist tüüpi kliendid teil on, nt
piirkondade vähene atraktiivsus (Tallinna ja Pärnu majutuskohtade arvele langeb ligikaudu kolmveerand ööbimiste koguarvust), · turismisektor on sõltuv väliskülastajate teenindamisest (siseturu väiksus ja kohalike elanike madalamad sissetulekud ei suudaks turismisektorit üleval hoida välisturu nõudluse vähenemise korral), · madalad tulud külastaja kohta (odavad kaupu ja teenuseid eelistavate kliendigruppide suur osakaal, lühike siinviibimisaeg, teenuste vähesus või info puudumine). Eestis teadvustatakse küll probleemide ning kitsaskohtade olemasolu, kuid uute lahenduste otsimisega tegeletakse nii riiklikul kui regionaalsel tasandil seni veel tagasihoidlikult. Kitsaskohtade ja probleemide teadustamine ja võimalike lahenduste leidmine on käesoleva arengustrateegia eesmärkide alusteks Eesti Riikliku Turismi 63
annaabi.ee 
