kvartett, kvintett*orkestri koosseis: keelpillid, löökpillid, puhkpillid. ekspositsioon-teema tutvustus(esineb omaette lõikudes kaks peamis t helistikku)töötlus-teema töödeldud(areneb ekspositsioonis esitletud muus.materjali)repriis-kordab ekspositsiooni muusikalist materjali. Klassikaline sonaaditsükkel 1)kolmeosaline kiire-aeglane- kiire 2) neljaosaline kiire-aeglane-menuett/skertso-kiire. Klassitsismiajastu muusikazanrid Kammersonaat *3 osa*kiire-aeglane-kiire* koosseis:klahvpill+paar soolopilli. Instrumentaalkontsert *3 osa*kiire-aeglane-kiire*soolopill+orkester Keelpillikvartett*4 osa*kiire-aeglane-menuett/skertso-kiire* soolopill+orkester Avamäng*3(vahel 4) osa* kiire-aeglane-menuett/skertso-kiire*orkster Sümfoonia *4 osa *kiire-aeglane-menuett/skertso-kiire*orkester .Millised muutused toimusid instrumentaalmuusikas 18 saj? -KAMMERMUUSIKAS -basso continuo hakkas kaduma.
KLASSITSISM Klassitsismiajastu tõi muusikaellu- tekkisid uued muusikavormid ja zanrid. Klassitsismiajastul muusikas domineeris muusikas homofooniline faktuur, kuigi suurte meistrite loomingus säilitas ka polüfoonia oma koha. Muutusid ansambli-ja orkestrikoosseosud ning toimusid põhjalikud muutused muusikaelus üldse. Klassitsismiaja olulisemad instrumentaalmuusikazanrid olid sümfoonia, kammersonaat, keelpillikvartett, instrumentaalkontsert. Klassikalise sümfooniaorkestri aluseks oli suur neljahäälne keelpillirühmI ja II viiulid, vioolad ning bassihäälena kontrabassid ja tsellod. Suur uuendus oli keelpillidele liidetud neljahäälne puupillirühm (flööt, oboe, klarnet ja fagott). Euroopa suurimad muusikakeskused võisid endale lubada avalikke ooperiteatreid mist needki tegutsesid kõrgaadli rahalisel toel ja vastasid tema kunstimaitsele. Seega peegelduvad 18. sajandi
Gigue- soti hüppetants, süidi kiireim osa 6/8 või 9/8 taktimõõdus. Fuuga- polüfooniline teos, mille aluseks on meeldejääv lõik ehk meloodia teema. Passioon- Jeesuse kannatuslugu, koor, orkester, solistid, ja räägib kristuse kannatusest. 17 saj Roomas tekkis. Sonaat- Ansamblile loodud ehk meloodia teema. Passioon- Jeesuse kannatuslugu, koor, orkester, solistid, ja räägib kristuse kannatusest. 17 saj Roomas tekkis. Sonaat- Ansamblile loodud instrumentaalteos(kiriku ja kammersonaat) Corelli A. Tempereeritud klaviir- uus häälestus, mis jagas heli varaseteks pool toonideks. Courante- 3 osalises taktis instrumentaalteos(kiriku ja kammersonaat) Corelli A. Tempereeritud klaviir- uus häälestus, mis jagas heli varaseteks pool toonideks. Courante- 3 osalises taktis kiire prantsuse hüppetants. Klaviirmuusika- barokiajastul nimetati klahvpillidele kir muusikat nii. Kontsertstiil, hakati väga palju kontserdeid andma kiire prantsuse hüppetants
Ooper Eelkäijad olid vanakreeka tragöödiad,keskaegsed liturgulised draamad,müsteeriumid,renessasiaegsed õukonna etendused ja madrigalikomöödiad. Esimesed barokkooperid Jacopo Peri ,,Daphne" ja ,,Orpheus ja Eurydike" Mõisted Bel canto- kõrge laulukultuur ,,kaunis laul"-kaunis toon,väljendusrikkus Primadonna- ooperi nais-peaosaline Kastraat- muu laulja Opera seria- barokiajastu tõsine ooper. Süzeed võeti antiikmütoloogiast, legendidest ja ajaloost Opera buffa- seal vastandati kõrgemast ja madalamast seisusest tegelasi Intermeedium- meelelahutuslik vahemäng Kammerlaul- ansambli või sooloesitajate loodud instrumentaal-või vokaalmuusika Kantaat- barokiajastu aaria kammermuusika.Mitmeosaline muusikateos koorile või koorile ja solistidele klaveri, oreli või orkestri saatel. Oratoorium- koorile, solistidele ja sümfooniaorkestrile kirjutatud mitmeosaline dramaatilisel süzeel põhinev heliteos. Süit- mitmeosaline muusikateos, mis koosneb sisulisel...
harimine. 5. Kuulsaimad valgustusajastu filosoofe: a) Rosseau „Muusikasõnastik“ b) Voltaire „Kohtlane“ c) Romeau „Harmooniatraktaatidega“ 6. Mõisted: a) Ekspositsioon- esitlus b) Töötlus- muusikalise materjali töötlemine c) Repriis- tutvustatakse uuesti põhiteemat. 7. Sonaadivormi skeem lk 85. !!! 8. Klassikaline sonaaditsükkel: a) Kiire/aeglane/kiire (instrumentaalne, kontsert/avamäng) /3-osaline kammersonaat/ b) Kiire/aeglane/tantsuline/kiire (sonaat, sümfoonia, keelpillikvartett) /4-osaline sümfooniatsükkel- rohkem levinud/ 8. BAROKK KLASSITSISM a) Kirikulaadide järelmõju. a) Funktsionaalharmoonia: duur-moll, toonika-dominant, kolmkõlad. 1 b) Mitteperioodiline meloodika
Ekspositsioon – sonaadivormi I osa, milles esitatakse teemad. Töötlus – sonaadivormi püsimatu helistiku ja vatsavalt ka pingestumata väljendusega keskosa, mis asendab esitletud teemasi. Repriis – heliteose algmaterjali korduv vormiosa. Keelpillikvartett – neljast keelpillist koosnev ansambel. Klaverikontsert – virtuoosne, enamasti kolmeosaline ulatuslik teos klaverile ja orkestrile. Kammermuusika – ühele esitajale või väikesele ansamblile loodud muusika. Kammersonaat – koosneb sissejuhatusest ja 2-4 tantsulisest osast, sarnaneb tantsusüidiga. Avamäng – muusikalist lavateost, oratooriumi või kantaati sissejuhatav helitöö orkestrile. Sümfoonia – sonaaditsükli alusel loodud mitmeosaline teos sümfooniaorkestrile. Opera seria – Itaalia stiilis tõsine ooper. Opera buffa – Itaalia stiilis koomiline ooper. Singspiel – laulumäng Reekviem – mitmehäälne tsükliline kooriteos, algselt katoliku kiriku surnumissa.
tekst, muusika, tants, kujutav kunst, kostüümid, kõike ühendab muusika, ooperi liigid: opera buffa, opera seria tõsine ooper, ooper sündis itaalias 1597.a esimene suur ooperi looja Monteverdi, A. scarlatti, Vivaldi, Lully, prantusse ooper oli omanäoline, tähtis koht tantsul, inglise ooper: purcell, handel, saksa: telemann, 7. Sonaat mängimiseks, instr. teos, kaks sonaaditüüpi: kiriku ja kammersonaat, kiriku osa tavaliselt algab aeglase osaga ja teine tavaliselt fuuga, kammer kiired osad on tantsulised. Sonaate kirjutatakse nii soolopillile, duosonaate: soolopill+basso continuo, triosonaat 2 solisti+bc. Triosonaadist kasvab välja concerto grosso: soli+tutti. Kammeransambel + orkester. 8. Süit rida erineva karakteriga tantse, 4 põhitantsu, allemande, courante, sarabande,
· Kuulsamad näitekirjanikud: Lope de Vega. Muusika: · Suur pööre Euroopa muusikapildis toimus 1600. aasta paiku. Sel ajal tekkisid kiiresti uued zanrid, eel kõige ooper , samuti algas solistide vokaal ja instrumentaal muusika ning orkestrimuusika võidukäik. · Itaalia k. Basso contiuo ehk saksa k. Generaalbass mis oli Barokki ajastu muusika alustalaks. · Uued zanrid : Ooper, Balett , Süit , Pastion , Triosonaat (kirikusonaat, kammersonaat) , Soolokontsert ,kantaat, prelüüd ja fuuga. · Kuusamad heliloojad: Vivaldi, Georg Friedrich Händel , Johann Sebastian Bach , Heinrich Schütz , Marc-Antoine Charpentier , A.Corelli , C. Monteverdi . C. Monteverdi Teadus · Isaac Newton leidis seletuse jõule mis kehi orbiidil hoiab , sõnastas kolm liikumis seadtust, arvutas välja Maa õiged mõõtmed, Seletas tõusu ja mõõna.
S. Bach ja G.F.Händel Vanamuusika ansambel ,,Hortus musicus" (est. muusika aed) A. Mustonen Barokiajastul saab viiul määravaks pilliks Viiuleid on meisterdanud kolm perekonda : Stradivari, Amati, Quarneri Sonaat kõikide instrumentaalpalade üldnimetus Erinevad tüübid: · Triosonaat- teos 3 partiile · Barokktrio 2 meloodiapilli + basso continuo , sellest kujuneb veel üks orkestritüüp, Itaalia orkester: I, II viiul, vioola, basso continuo · Kammersonaat koosneb sissejuhatusest , mida nim. prelüüdiks, lisandub 2-4 tantsulist osa · Kirikusonaat tal on 3 osa ja need on kontrastsed(kiire-aeglane-kiire-aeglane) · Concerto grosso (tõlkes)suur konsert, kus väike rühm pille mängib vaheldumisi suure orkestriga Orketri Süit koosnes neljast erinevast karekteriga tantsust, olid vastandatud kontrastsuse profiilil. Tantsud : · Allemande Saksa tants · Courante Prantsuse tants
6. Kes hakkas klassitsismiajastul korraldama avalikku muusikaelu? Haritud kõrgkodanlus, kes rajas tähtsamates muusikakeskustes ühinguid. 7. Mis on sonaadivorm ja millised osad sellel on? Kahe põhihelistiku ning neid esindavate eri karakteriga teemade vastandamine Sonaadivorm koosneb ekspositsioonist, töötlusest ja repriisist. 8. Millised järgnevatest žanritest kirjutatakse tüüpiliselt kolme- ja millised neljaosalises sonaaditsüklis? Kammersonaat - kolmeosaline Instrumentaalkontsert - kolmeosaline Keelpillikvartett - neljaosaline Sümfoonia - neljaosaline 9. Millised pillid kuuluvad keelpillikvartetti? Viiul I (esimene viiul) Viiul II (teine viiul) Alt (vioola) Tšello 10. Milline on sümfooniaorkestri koosseis? Õpi interneti abil tundma pillide välimust. Töös on vaja ära tunda viiul, vioola, tšello,
barokiajastut kutsuti generaalbassi ajastuks). Tšello, viola da gamba, fagott, violiin. Itaalia omaaegne kuulsaim orkestrijuht – Arcagelo Corelli Barokktrio oli aluseks suurematele ansamblitele + Itaalias tüüpilistele orkestrikoosseisudele Neljahäälse itaalia orkestri teke Corelli pani aluse ka sonaadi ülesehitusele! Sonaat 1. Kirikusonaat (triosonaat) – 4 osa, aegl-kiire-aegl-kiire 2. Kammersonaat – alguses aeglane sissejuhatus, järgnevad tantsulised osad, 2-3 osa Kandis ette barokktrio. Kesk- Euroopa väljapaistvaim viiuldaja – H. I. F. Biber (olemuselt oma ajastust ees) Sonaadi paralleelvorm – kontsert 1. Mitmekooriline kontsert – barokktrio vs. orkester/suurem koosseis. 2-3 võrdse tähtsusega pillirühma. Nt Baci III Brandenburgi kontsert. 2. Concerto grosso – barokktriole liidetud suurem koosseis. Väiksem ja
koolkonnaga Cremonas (Amati, Guarnei, Stardivari) Viiuli võimalused avas Claudia Monteverdi. Levinumad intstrumentaalkoosseisud Itaalias: · Soolohääl või duo basso continou saatel · Barokktrio- kaks meloodiapilli ja basso Continou · Itaalia orkester- juhtivaks kaks võrdse tähtsusega viiulirühma. Harmoonia täiteks vioola ja basso continou Sonaat- Ansamblile loodod teos ( Arcangelo Conelli, tegutses Roomas) Sonaaditüübid- Kirikusonaat, kammersonaat Kontsert- sonaadi paralleelvorm, eelduseks triost suurem koosseis Concerto grosso- Barokktriole on lisatud suurem ansambel, väike rühkm soolot mängivaid pille on vastandatud suurele orkestrile ( J. S. Bach ) Soolokontsert- vastandatakse orkestrile üht või mitut solisti (Antonio Vivaldi) Antonio Vivaldi Olulisemad faktid- Sai nii muusiku-, kui ka vaimulikuhariduse. Oli Veneetsias tütarlaste kloostrikoolis viiuliõpetaja
keelpillis-viiul,vioola,tsello,kontrabass Vaimsed väärtused-kõik mis seotud ajuga(andekus) Homofoonia-mitmehäälne muusikateos,kus üks häältest on domineeriv,teised hääled moodustavad selle saate Valgustusajastu-oli ajajärk 18. sajandi Euroopas, mil vähenes usk traditsioonilistesse religioossetesse printsiipidesse, kirikusse ja seisuslikesse autoriteetidesse ning hakati rohkem väärtustama ratsionaalset mõtlemist, demokraatiat, inimõigusi ja teadust. Kammersonaat- (3osaline ALA) Klassikaline orkester-keelpillid, puu-,vaskpuhkpillid Opera buffa-koomiline ooper,tegelased madalast seisusest,kasutati ka intermeediumi (Pergoles ,,Teenija käskijanna", Rousseau ,,Külaennustaja") Ooperi reform-ooperi lihtsustamine(numbriooper) Vokaalmuusika-laulmiseks loodud muusika Kammermuusika-klaveriduo mõne meloodiapilliga
Classicus- täh parim 4 osaline sonaat- 1)menuett 2)allegro 3)largo 4) menuett Instrumentaalmuusika- ainult pillidel esitatav muusika Opera seria- tõsine ooper Singspiel- laulumäng, rahvalik meelelahutus Keelpillikvartett- instrumentaalansamblikoosseis, mis koosneb neljast keelpillist. Vaimsed väärtused- kõik, mis on seotud ajuga, andekus Homofoonia- mitmehäälsus, kus üks häältest on domineeriv, teised hääled moodustavad sellele saate Valgustusajastu- e. Klassitsism Kammersonaat-sarnaneb tantsusüidiga, koosnes sissejuhatusest ja kahest kuni neljast tantsulise iseloomuga osast. Klassikaline okester- keel-, puupuhk- ja vaskpuhkpillid Opera buffa- koomiline ooper Ooperi reform- ooperi lihtsustamine Vokaalmuusika- muusika liik, kus heliteos esitatakse lauldes. Kammermuusika-muusika ühele instrumendile, solistide ansamblile või väikesele (sageli ilma dirigendita) orkestrile.
kirikule) mõistus, tarkus olid kõige tähtsamad). Kuulsamad valgusajastu filosoofid ja teosed on Jean Jacques Rousseau kirjutas oma ,,Muusikasõnastiku". Ekspositsioon sonaadivormid I osa, milles esitatakse teemad Töötlus sonaadivormi püsimatu helistikuga ja vastavalt ka pingestatuma väljendusega keskosa. Repriis heliteose algmaterjali kordav vormi osa Sonaat teos ühele soolo pillile, levinud klaveril Kammersonaat:3; kiire-aeglane-kiire; 1-2 soolo pilli, viiul+klaver Instrumentaalkontsert: 3; kiire-aeglane-kiire; 1soolopill+sümfooniaorkester Keelpillikvartett: 4; kiire-aeglane-poolkiire-ülikiire; 4keelpilli, tsello,viola Avamäng: 1; kiire sümfooniaorkester Sümfoonia: 4; kiire-aeglane-menuett-kiire; sümfooniaorkester Klassikaline orkester kujunes välja Mandhailis Lääne-Saksamaal Pillirühmad klassikalises orkestris: keelpillid tsello, viiul, viola; puupuhkpillid flööt, oboe, fogot;
Oratoorium tekkis Roomas u 1600.a. Kuulsamad oratooriumiloojad on Ciacomo Carissimi ("Jefta") ja Alessandro Scarletti. Tänapäevasem helilooja, kelle loomingusse kuuluvad oratooriumid on Rudolf Tobias ("Joonase lähetamine") · Passioon Jeesuse kannatuslugu, mida kannab ette tenorsolist (jutustavalt), saateks koor. Barokiajastu instrumentaalmuusika: · Sonaat instrumentaalteos, mis koosneb mitmest eri karakteriga lõigust. (eri tüübid: kiriku ja kammersonaat). Kuulsaim helilooja oli Arcangelo Corelli (1653-1713) · Kontsert tavaliselt 3osaline teos solisti(de)le ja orkestrile. Kiiretes osades vahelduvad orkestri- ja soololõigud. Concerto grosso teos solistide grupile ja orkestrile, kus orkester täiendab soliste lõiguti. · Soolokontsert vastandatakse orkestri üht või mitut solisti. Solist pole orkestrist sõltuvuses. Antonio Vivaldi (1678-1741) Ta oli Veneetsia Markuse kiriku viiuldaja poeg
Ooperite loomisel erilist edu ei kaasnenud. Tema hiilgeperiood langeb aastatesse 1802-1812.Hiljem selline edu tema uusi teoseid ei saatnud. Inimesed arvasid, et ta on ennast tühjaks kirjutanud. Parem ajajärk saabus 1820-ndatel.Viimased eluaastad pühendas ta keelpillikvartetile. Beethoveni looming juhatab sisse muusikaloo 19. sajandi. Paljud romantikud on nimetanud Beethovenit on eeskujuks ning mitmed zanrid, eriti sümfoonia ja kammersonaat lähtuvad sajandi lõpuni tema teostest. Sellest vaatenurgast oli Beethoven teerajaja. Need kolm Viini klassikut on jätnud sügava jälje muusikalukku. Nad on arendanud muusikat ning loonud suurepäraseid muusikateoseid, mida inimesed tänapäevalgi veel meeleldi kuulavad. "Võluflööt" Võluflööt on laulumäng ja ka Mozarti üks tuntumaid teiseid. Avamäng on sonaat- allegro vormis ja iga aaria vahel on kõnedialoogid
· Itaalia orkester -- kaks võrdväärse tähtsusega viiulirühma teineteisega "dialoogi" pidamas, vioola(d) harmoonilisi täitehääli mängimas ning basso continuo. Uued zanrid ja vormid. · Sonaat (it.k sonare = mängima) tähistas algul lihtsalt instrumentaalteost, kuid 1700.aasta paiku andis A.Corelli sonaadile kindlavormilise ülesehituse. o Sonata da chiesa (kirikusonaat) tavaliselt 4-osaline A(eglane)K(iire)AK o Sonata da camera (kammersonaat) ulatuslikult arendatud sissejuhatus e. prelüüd ja 2-4 tantsulise iseloomuga osa. NEED NIMETUSED ON TINGLIKUD EGA MÄÄRA TEOSE ESITAMISE KOHTA ! · Concerto grosso oli teos solistide grupile (tavaliselt barokktrio) ja orkestrile, kus orkester ühineb ansambliga lõiguti, et teda kõlaliselt täiendada. Mitmekoorikontsert (2-3 võrdse tähtsusega pillirühma). Concerto grosso suurimad meistrid olid A.Corelli, A.Vivaldi, J.S.Bach ja G.F.Händel. o G.F.Händel ja A
Sonaat võis olla nii kiriku kui kammermuusikateos . ↳ 1700. aasta paiku kujuneski välja kaks põhilist sonaaditüüpi : 1) KIRIKUSONAAT sonata da chiesa ( ), tavaliselt neljaosaline : aeglanekiireaeglanekiire; 2) KAMMERSONAAT sonata da camera ( ), koosneb sissejuhatusest (prelüüd) ja 24 tantsulisest osast sarnaneb tantsusüidiga. → Klassikalised näited mõlemast sonaaditüübist on loonud Roomas tegutsenud viiulivirtuoos, orkestrijuht ja helilooja Arcangelo Corelli.
pillimuusikasse. Itaalia küpses barokkmuusikas oli kõige tavalisemaks pilliansambliks barokktrio, mille koosseisus on kaks meloodiapilli ja basso continuo. Barokktrio oli aluseks ka suurematele ansamblitele ja Itaalias tüüpilisele orkestrikoosseisule. Üks zanritest, mis barokiajastul arenes, oli sonaat. Sonaadiks nimetati ansamblile loodud teost. Sonaat võis olla nii kiriku- kui kammermuusikateos. 1700. aasta paiku kujuneski välja kaks põhilist sonaaditüüpi: kirikusonaat ja kammersonaat. Selget vahet kahe sonaaditüübi vahel siiski pole: sagedasti on mõlema jooned segunenud ja kirikusonaadilik ülesehitus pole tingimata märgiks, et see teos oli mõeldud kiriku jaoks. Sonaadi paralleelvormiks on kontsert. Nimetust "kontsert" võidi kasutada koguni sonaadiga kattuvas tähenduses, kuid enamasti on eelduseks siiski triost suurem koosseis. 16. sajandi lõpul Veneetsia koolkonnas loodud mitmekoorilise pillimuusika
Meloodiapillideks võisid olla viiulid, kuid ka oboe või plokkflööt. Kujuneb välja ka 4 häälne Itaalia orkester, milles harmooniapillideks on vioola(d) ja vundamendiks on basso continuo rohkem, kui kahe pilliga. Sonaat- ansamblile loodud teos, instrumentaalteos, erinevate lõikudega. Esineb nii kiriku- kui kammermuusikas. 17.sajandil kujuneb välja Kirikukantaat-4 osaline ( (Sonata)aeglane-kiire-aeglane-kiire( Chiesa)) Kammersonaat- Sissejuhatus + 2-4 osa. Sarnaneb süidale. Nt. A.Corelli-sonata de camerata Kontsert concerto-koosmäng v. ansambel Suurema koosseisuga, kui barokktrio Vormid: Mitmekooriline kontsert- 2-3 võrdse tähtsusega pillirühma J.S.Bach-"Brandenburgi kontsert" Contcerto grosso Suurim meister A.Corelli Soolokontsert Vastandatakse orkestrile ühte või mitut solisti. Soolopillina-viiulid ja oboed.
Instrumentaalmuusika Tüüpilised koosseisud: · Barokktrio (solist, solist, BC) · Orkestrimuusika kujunes 4-häälne Itaalia orkester: 2 viiulirühma, harmooniatäiteks vioolad ja vundamendiks BC (tsello, violoon ehk kontrabass) ja mitu harmooniapilli. Tüüpilised zanrid: I 17. sajandil oli sonaat veel tüüpnimetus instrumentaalpalale, kuid 1700.a. paiku hakati eristama kahte tüüpi: 1)kirikusonaat (sonata da chiesa) 4-osaline: aeglane-kiire-aeglane-kiire 2)kammersonaat (sonata da camere) sissejuhatus (prelude) ja 2-4 tantsulist osa II Variatsioonitsüklid korduvale ehk ostinaatsele bassile III Kontsert Veneetsia eeskujul jagati mängijad kolme rühma: 1)kõrvuti on 2-3 võrdse tähtsusega pillirühma 2)Concerto grosso triole on lisatud suurem ansambel, mis kohati toetab triot 3)Soolokontsert orkestrile vastandatakse üht või mitut solisti (viiul, oboe). 3- osaline, tempodega kiire-aeglane-kiire. Kõige kuulsam esindaja on Antonio Vivaldi
· Sarabande pidulik hispaania tants, aeglane · Gigue soti hüppetants, kiire Nende osade, eriti sarabande'i ja gigue'i vahele pandi teisigi tantse (menuett, gavott) ning mittetantsulisi osi (instrumentaalaaria). Tavaliselt algab süit pidulikus laadis sissejuhatusega, orkestrimuus.s oli selleks enamasti prantsuse stiilis avamäng ehk overture. Itaalias nimetati süiti partita'ks. 1.5.2. Triosonaat (kirikusonaat, kammersonaat) Triosonaat - ??? instrumentaalmuus. teos kolmele partiile (nn barokktrio) Kammersonaat koosneb sissejuhatusest (prelüüd) ja 2-4 tantsulisest osast (sarnaneb tantsusüidiga). Kirikusonaat tavaliselt neljaosaline: aeglane-kiire-aeglane-kiire. Selget vahet kahe sonaaditüübivahel pole, sagedasti on mõlema jooned segunenud ja kirikusonaadilik ülesehitus pole tingimata märgiks, et teos on mõeldud kiriku jaoks. 1.5.3. Concerto grosso
vastavalt vajadusel mitme pillliga tsello, kontrabass, fagott ja mitu harmooniapilli. Sonaat ei kujutanud endast sialgu mingi kindlat vormi: ta oli lihtsalt instrumentaalteos, mis koosnes algul mitmest erineva karakteriga lõigust, hiljem mitmest iseseisvast osast. Sonaat võis olla kiriku- ja kammerkmuusikateos. 1700.aasta paiku kujunes välja 2 põhilist sonaaditüüpi: 1) kirikusonaat koosnes tvl 4-st osast: aegl-kiire-aegl-kiire; 2) kammersonaat koosneb sissejuhatusest ja 2-4 tantsulisest osast, sarnaneb tantsusüidiga. Selget vahet mõlema sonaaditüübi vahel siiski pole. Kõrvuti sonaatidega kirjutati variatsioonitsükleid, mis toetusid lühikesele korduvale bassiteemale (basso ostinato). Vastavalt kasutatud teematüübile nimet selleiseid bassivariatsioone enamasti ciacona'ks, passagaglia'ks või La Folia'ks. Sonaadi paralleelvormiks on kontsert, mis tähistas enamasti triost suuremat koosseisu.
INSTRUMENTAALMUUSIKA 17.saj pillimuusikas oli suurimaks sündmuseks viiuli esilekerkimine ansambli ja soolopillina (tuntud viiulimeistrid Amati, Stradivari). Instrumentaalmuusika hõlmas barokiajastul mitte ainult salonglikku kodust musitseerimist, vaid ka orkestrimuusikat. Orkestrid olid ka ooperimajade ja teiste teatrite, samuti kirikute juures Sonaat instrumentaalteos, mis koosneb mitmest eri karakteriga lõigust. (eri tüübid: kiriku ja kammersonaat). Kuulsaim helilooja oli Arcangelo Corelli (16531713) Kontsert tavaliselt 3osaline teos solisti(de)le ja orkestrile. Kiiretes osades vahelduvad orkestri ja soololõigud. Concerto grosso mitmeosaline orkestriteos, kus väike rühm soolot mängivaid pille võistleb (vastandub) orkestriga. Need on pidulikud ja rõõmsad teosed, mis võimaldas ära kasutada orkestri kõlavärve ja luua efektseid kontraste. Corelli ja Vivaldi; saavutab tipu Bachi loomingus ,,Brandenburgi kontserdid"
Ooperite loomisel erilist edu ei kaasnenud. Tema hiilgeperiood langeb aastatesse 1802-1812.Hiljem selline edu tema uusi teoseid ei saatnud. Inimesed arvasid, et ta on ennast tühjaks kirjutanud. Parem ajajärk saabus 1820-ndatel.Viimased eluaastad pühendas ta keelpillikvartetile. Beethoveni looming juhatab sisse muusikaloo 19. sajandi. Paljud romantikud on nimetanud Beethovenit on eeskujuks ning mitmed zanrid, eriti sümfoonia ja kammersonaat lähtuvad sajandi lõpuni tema teostest. Sellest vaatenurgast oli Beethoven teerajaja. Beethoven oli isepäine geenius, kes eriti elu lõpul ei suutnud kohaneda oma ajastu ja ühiskonnaga. Samal viisil ei sobi ta ka muusikaloolaste loodud lahtrisse ja liigitustesse. Ta tõuseb neist kõrgemale ja loob oma 19. sajandi esimest veerandit pole liiast nimetada Beethoveni ajastuks. Lisa Ludwig van Beethoven www.volny.cz/tokarova/ images/beet_1.jpg events
Eriti orkestrimuusikas kasutati suuri dünaamikakontraste ja pikki dünaamilisi arendusi. 17. Klassitsismi muusikazanrid. Klassitsismiajastule iseloomulikud uued vormid ja zanrid kujunesid instrumentaalmuusikas, neist olulisim on sonaadivorm. Sonaadivorm koosneb peamiselt kolmest lõigust: ekspositsioon, töötlus ja repriis. Kujunesid uued instrumentaalmuusikazanrid nagu sümfoonia, kammersonaat, keelpillikvartett, instrumentaalkontsert. Kujunes välja ka klassikalise sümfooniaorkesti koosseis. 18ndal sajandi keskel tulid tõsise ooperi asemele laulumäng ja koomiline ooper mis tõid vaataja reaalse elu keskele ning tegelased ja konfliktid olid neile omaaegsest linnaühiskonnast hästi tuttavad. Sisust lähtuvalt eelistatakse kergemat ja ,,igapäevasemat" stiili: retsitatiivid on sageli asendatud kõnedialoogidega ning aariate lihtsad tundelised
vundamendiks basso continuo, mida mängiti vastavalt vajadusel mitme pillliga tsello, kontrabass, fagott ja mitu harmooniapilli. Sonaat ei kujutanud endast sialgu mingi kindlat vormi: ta oli lihtsalt instrumentaalteos, mis koosnes algul mitmest erineva karakteriga lõigust, hiljem mitmest iseseisvast osast. Sonaat võis olla kiriku- ja kammerkmuusikateos. 1700.aasta paiku kujunes välja 2 põhilist sonaaditüüpi: 1) kirikusonaat koosnes tvl 4-st osast: aegl-kiire-aegl-kiire; 2) kammersonaat koosneb sissejuhatusest ja 2-4 tantsulisest osast, sarnaneb tantsusüidiga. Selget vahet mõlema sonaaditüübi vahel siiski pole. Kõrvuti sonaatidega kirjutati variatsioonitsükleid, mis toetusid lühikesele korduvale bassiteemale (basso ostinato). Vastavalt kasutatud teematüübile nimet selleiseid bassivariatsioone enamasti ciacona'ks, passagaglia'ks või La Folia'ks. Sonaadi paralleelvormiks on kontsert, mis tähistas enamasti triost suuremat koosseisu
(hispaania),Gigue(inglise).Bachi ajal olid need põhitantsudeks, süiti laiendati vahele kiilutud tantsudega (menuett) ja avaosaga Praeludium, Sinfonia, või Ouveeerture. Klavesiinisüite lõid-Couperin(kaalukas õpik klavesiinimängu kunstist) ja ooperihelilooja Rameau(põhjalik teoreetiline töö-harmooniatraktaat). Sonaat-algselt tähistas mistahes instrumentaalpala ,mitte kindlat vormi. Hiljem kujunes 2 tüüpi-sonata da camera (kammersonaat on süit tugevasti stiliseeritud tantsudega ), sonata da chiesa (kirikusonaat-kujunes canzoni lõikude iseseisvumise teel), algab piduliku avaosaga, millele järgnevad osad tempodega kiire-aeglane-kiire. Kujunes Ülem-Itaalias(Veneetsia, Bologna), hiljem pole kammer ja kirikusonaati enam rangelt eraldatud. Kooseisuks 2 viiulit ja basso continuo-trisonaat. Peameistrid Torelli, Corelli(itaalia) Purcell, Händel (inglis),Bach(saksa).Scarlatti valmistab ette klassikalist sonaadivormi
See oli seotud kuulsa viiulimeistrite koolkonnaga Cremonas( N. Amati, A. Guarnieri, A. Stradivari). Itaalia barokkmuusikas oli tavalisemaks pilliansabliks barokktrio, mille koosseisus olid 2 meloodiapilli ja basso contnuo. Barokktrio oli aluseks ka itaalia orkestri tekkimisele. Sonaat-ansamblile loodud teost nim. sonaadiks. 1700. a paiku kujunes välja 2 sonaaditüüpi: 1)kirikusonaat-4osaline-aeglane-kiire-aeglane-kiire. Ja 2) kammersonaat-koosneb sissejuhatusest ja 2-4 tantsulisest osast. Klassikalised näited mõlemad tüübist on loonud A. Corelli. Kesk-Euroopa väljapaistvaim viiuldaja-helilooja oli H.I. F. Biber. Kontsert-koosmäng või ansambel.Eristati 3 kontserditüüpi: 1.Mitmekooriline kontsert-kõrvuti 2-3 võrdse tähtsusega pillirühme. 2. Concerto grosso-barokktriole on lisatud suurem ansambel(concerto grosso) 3. Soolokontsert-vastandatakse orkestrile üht või mitut solisti
annaabi.ee 
