Tallinna Laagna Gümnaasium
Stephen Hawking 'i panus füüsikasse referaat
Koostaja : Stella Kruusimäe
10. klass
Juhendaja : Marko Häelm
2015
SISUKORD SISUKORD .......................................................................................................................................... 2
SISSEJUHATUS .................................................................................................................................. 3
KES ON STEPHEN HAWKING? ....................................................................................................... 4
ÜLDRELATIIVSUSTEOORIA........................................................................................................... 5
SUURE PAUGU TEOORIA ................................................................................................................ 6
MUSTAD AUGUD .............................................................................................................................. 7
AJARÄND ........................................................................................................................................... 8
KOKKUVÕTE..................................................................................................................................... 9
LISAD ................................................................................................................................................ 10
KASUTATUD KIRJANDUS ............................................................................................................. 11
2
SISSEJUHATUS Kuidas tekkis maailm? Mis peitub taevas?
Universum on tohutult suur ja täis saladusi. Ükski
inimene ei saa iialgi Universumist kõike teada aga see ei takista mind seda lähemalt uurimast.
Valisin oma referaadi teemaks Stephen Hawking’i ja tema panuse füüsikasse, sest füüsika ja
Universum on mind alati huvitanud ja leian, et minu valitud teema katab seda ala väga hästi. Olen ka
varem oma lõbuks lugenud artikleid ja raamatuid Hawkingi kohta aga
seekord võtsin asja tõsisemalt
ette. Otsustasin enne referaadi kirjutamist uurida rohkem Stephen Hawking’i elu ja karjääri kohta.
Lugesin läbi päris mitu raamatut, kas siis tema enda poolt kirjutatud või temast kirjutatud, mis
kajastasid tema elukäiku, näiteks „Juhatus Stephen Hawking’i juurde“ ja „Minu lühiajalugu“.
Selles referaadis käsitlen ma Stephen Hawking’i uurimusi Üldrelatiivsusteooria,
mustade aukude,
Suure Paugu teooria ja ajarände kohta.
Selle
referaadiga tahan ma nii endale kui ka teistele inimestele tutvustada hiilgavat teadlast Stephen
Hawking’it ja seda hiigelsuurt Universumi, kus me elame.
3
KES ON STEPHEN HAWKING? Stephen Hawking on
maailmakuulus füüsik , kuid avalikkus teab vähe sellest, mida ta on korda
saatnud. Teda ümbritseb pigem traagiline
oreool – suurepärane
teadlane , särava
bestselleri „Aja
lühilugu ” autor, samas aheldatud
ratastooli ning ilma jäänud võimest rääkida ja kirjutada. Ta on ka
ise
öelnud , et põhjus miks teda nii hästi tuntakse on see, et inimesi lummab, millise kontrasti
moodustavad tema väga piiratud kehaline jõud ja selle universumi määratu olemus, millega ta
tegeleb.(
McEvoy , Zarate, 2002)
Stephen William Hawking sündis 8. jaanuaril 1942. aastal Suurbritannias Oxfordis. Ta on Briti
teoreetiline füüsik ja matemaatik ja teda peetakse üheks kõige hiilgavamaks füüsikateoreetikuks
pärast Einsteini. Stephen on saanud Oxfordi ülikoolist Bakalauruse kraadi ja peale Oxfordi läks ta
edasi õppima
Cambridge 'i ülikooli teoreetilist astronoomiat ja kosmoloogiat. Peale seda kui Stephen
21-aastasena Cambridge’is füüsikadoktorantuuri alustas,
diagnoositi tal amüotroofiline
lateroskleroos –
motoorne närvihaigus, mis ründab tahtlikke liigutusi kontrollivaid närve. See on
ravimatu haigus ja arstide arvates jäi tal elada veel paar aastat. Hawking jäi ellu - paljude arvates tänu
oma vaimsele maailmale. Haigestumise momendiks oli ta parasjagu
relatiivsusteooria selgeks saanud
ja see pööraselt huvitav
valdkond ei andnud aega suremiseks.
Kolmekümneselt kaotas ta lõplikult
liikumisvõime(suudab tahtlikult liigutada vaid vasaku käe paari sõrme), neljakümneselt kõnevõime.
Ja ometi on ta tegutsev
professor , kes kirjutab artikleid, peab loenguid, esineb konverentsidel.
Tänapäeva tehnika teeb selle võimalikuks, kui vaid inimesel tahet jätkub.(Bio, 2015)
Vaatamata oma haigusele on Stephen füüsikasse väga palju panustanud. Hawking ei ole imearvutaja
nagu paljud tänapäeva füüsikateoreetikud. Tema mudelid põhinevad lihtsatel ning loogilistel lähte-
eeldustel ja viivad üllatavate tulemusteni. Ta omandas põhjalikult kaks 20. sajandi suurt teooriat –
üldrelatiivsusteooria ja
kvantmehaanika – ning tegi olulisi avastusi seal, kus nad lakkavad toimimast
või kattuvad, näiteks musta
augu piiril ja Universumi alguse Suure Paugu puhul. Hawkingi uuringud
on esileküündivad ning on oluliselt mõjutanud paljusid teisi teadlasi.(McEvoy, Zarate, 2002)
Hawking külastab paljusid teisi maid ja peab loenguid. Pikk nimekiri maailma kõige
prestiižikamate teadusasutuste stipendiumidest, auhindadest, medalitest ja audoktori tiitlitest on
tunnustuseks tema intellektuaalse panuse eest inimkonna hüveks.(sciencegraph.net, 2014)
4
ÜLDRELATIIVSUSTEOORIA Stephen Hawkingit kutsutakse relativistlikuks kosmoloogiks. See tähendab, et ta käsitleb
maailmaruumi tervikuna ja kasutab selleks peamiselt relatiivusteooriat. Hawking on oma
füüsikateoreetiku karjääri jooksul(1960-ndate aastate algusest kuni 1990-ndate aastate keskpaigani)
tegelenud Einsteini relatiivsusteooriaga.
Kosmoloogia on teadus maailmaruumist tervikuna, mis põhineb suures osas julgetele, mastaapsetele,
hüpoteesidele.
Gravitatsioon määrab universumi suuremastaabilise struktuuri. Lihtsamalt öeldes –
gravitatsioon hoiab planeete, tähti ja galaktikaid koos. Seega on gravitatsioon kõige olulisemaks
mõisteks kosmoloogia vallas töötajatele. Veel
hiljuti peeti kosmoloogiat pseudoteaduseks, millega
sobis tegeleda vaid aktiivsest teadustööst tagasitõmbunud emeriitprofessoritel. Kuid viimase kolme
aastakümne jooksul, mis langeb ajaliselt enam-vähem kokku Hawkingi teadusliku karjääriga, on
kosmoloogias toimunud murrang kahes suunas:
* Esiteks põhjalik läbimurre vaatlusastronoomias, sest nüüd ulatub pilk kõige kaugemate
galaktikateni ja see võimaldab kontrollida kosmoloogiliste mudelite paikapidavust Universumis.
* Teiseks, Einsteini üldrelatiivsusteooria on leidnud üha uusi kinnitusi, osutudes täpseks ja
usaldusväärseks gravitatsiooniteooriaks kogu Universumi ulatuses.
Siinkohal tasub meenutada, et füüsika on kumulatiivne teadus, kus uued teooriad toetuvad
eelnevatele. Need seisukohad, mis peavad vastu eksperimentaalsele kontrollile, jäävad alles, need,
mis ei pea, heidetakse kõrvale. Seame endale siinkohal põhieesmärgiks mõista Einsteini
gravitatsiooniteooriale toetunud Hawkingi panust teadusliku maailmapildi arengus. Siinkohal on
oluline allteooria mõiste. Näiteks Newtoni gravitatsiooniseadus on väga täpne, kui
raskusjõud on
väike. Aga tugevates gravitatsiooniväljades tuleb selle asemel võtta kasutusele Einsteini
üldrelatiivsusteooria. Analoogiliselt – kui uuritakse vastastikmõjusid mikroskoopilistes struktuurides,
näiteks Suure Paugu singulaarsus või musta augu servad ja keskkoht, tuleb relatiivsusteooria asemel
appi võtta kvantmehaanika. Hawking on leidnud üldist tunnustust teoreetikuna, kelle panus
üldrelatiivsusteooria ühendamisesse kvantmehaanikaga on kõige suurem. Tulemuseks on
kvantgravitatsiooniteooria, mida on ebaõnnestunult nimetatud ka kõiksuse teooriaks.(McEvoy, Zarate,
2002)
5
SUURE PAUGU TEOORIA Varastel 1960ndatel aastatel oli kosmoloogia ees suur küsimus, kas universumil oli algus või mitte.
Paljud teadlased olid
vaistlikult selle idee vastu ja eitasid selle tõttu ka Suure Paugu teooriat, sest nad
tundsid, et loomisest räägitakse seal, kus teadus on pankrotis. See oleks pöördumine religiooni ja
Jumala kui universumi looja poole.(Stephen W. Hawking, 2013)
Nüüd on Suure Paugu teooria omaks võetud enamuste teadlaste poolt. See teooria väidab, et suur
kogus eimidagi otsustas end tihedalt kokku
pakkida ja siis plahvatada väljapoole vesinikuks ja
heeliumiks. Öeldakse, et see
gaas voolas väljapoole läbi hõõrdumiseta ruumi, et lõpuks moodustusid
tähed, galaktikad,
planeedid ja kuud.(Vance Ferrel, 2001)
Stephen Hawking tõestas aastal 1970, et Einsteini üldrelatiivsusteooria põhjal pidi universumi aine
ja energia ühel hetkel olema koondunud ühteainsasse puntki – singulaarsusesse. 1970-ndate aastate
lõpul
mõistis Hawking, et üldrelatiivsusteooria ei toimi Suure Paugu hetkel määramatuse printsiibi
tõttu. Ta asus
uurima , kuidas ühendada üldrelatiivsusteooriat ja kvantmehaanikat.
Oma ettekandes väitis Hawking, et ruum ja aeg on ulatuselt lõplikud, kuid suletud ilma piiride ja
servadeta. See sai
tuntuks kui
piirideta universumi mudel. Kui see teooria on õige siis ei esine
singulaarsust ja teaduslikud seadused kehtivad kõikjal, kaasa arvatud universumi alguses.
Üldrelatiivsusteooria kirjeldab Universumi Suure Paugu mudelit usaldusväärselt
ajavahemikus , mis
algas pärast hetke t=0 ja kestab praeguseni. Ometi teame tänu Hawkingile, et algushetkeks annab
relatiivsusteooria singulaarsuse ja teooria
variseb kokku. See on klassikaline teooria ning aega ja
ruumi ei saa Einsteini võrrandite abil kirjeldada, kui
mateeria on sellise uskumatu tiheduseni kokku
surutud. Kuidas saavad
füüsikud käsitleda Universumi algust, kui kõik seadused
kaotavad Suure
Paugu korral kehtivuse? Peab kasutama kvantteooriat.
Selle küsimuse kallale asudes püüdsid Hawking ja tema kaastöötaja Jim Hartle California Ülikoolist
arendada piirideta universumi mudelit edasi kvantkosmoloogias. Erinevale eelnevatest katsetustest
kasutasid Hawking ja Hartle(edaspidi H&H) Suure Paugu singulaarsuse käsitlemisel imaginaaraja
mõistet. Järgneb nende mõttekäigu kirjeldus. Tekkimisel on kogu Universum ühes kvantolekus.
Niisiis käsitlevad H&H Universumit kui üksikut kvantsüsteemi ja püüavad määrata selle
lainefunktsiooni. Teiste sõnadega nad rakendavad standartseid kvantmehaanika printsiipe kogu
Universumi kohta „enne“, kui Suur Pauk käib.
Kõnesolevate uuringute eesmärgiks on luua gravitatsiooni
kvantteooria ehk kõike hõlmav
ühendteooria – termin, mis on
ärritav enamikule füüsikutest. Osade füüsikute ja relativistide senised
püüdlused seda luua on andnud vähe tulemusi. Nagu ikka lähenes Hawking probleemile teisiti. Ta
otsis Universumi lainefunktsiooni mitte kvantgravitatsiooni vaid oma kvantkosmoloogia kaudu, mis
on ajatud piirideta Universumi mudelile.(McEvoy, Zarate, 2002)
6
MUSTAD AUGUD Kuuekümnendate aastate lõpul rääkisid kõik gravitatsiooniliselt kollabureeruvatest tähtedest.
Osaliselt kokkuvarisenud tähed – valged kääbused ja neutrontähed – olid saanud astronoomide
igapäevaseks
objektiks . 1969. aastal New
Yorgis toimunud kosmosefüüsikute kokkusaamisel nimetas
John Wheeler massiivseid täielikult kollabeeruvad tähti mustadeks aukudeks.(McEvoy, Zarate, 2002)
Musta augu nime all mõtlevad füüsikud sellist objekti, kust ei saa miski pageda, kuna paokiirus
ületab valguse kiiruse. Et miski ei saa valgusest kiiremini
liikuda , siis ei pääse ka miski
mustast august
välja. Must auk võib tekkida mis tahes ainest, kui seda on piisavalt palju, vähemalt kahe meie Päikese
jagu. Siis hakkab täht üha kokku tõmbuma, kuni selle tihedus saab nõnda suureks, et sulgub
iseendasse. Aeg jõuab lõpule.
Hawking musta
auku välja ei mõelnud. Selle peale tuli juba 1783. aastal Inglise teadlane John
Mitchell . Kuid tema lähtus Newtoni füüsikast, milles aeg on absoluutne ja jätkub peatumatult, mis ka
ei juhtuks.
Klassikalises füüsikas mustad augud tuleviku ennustamise võimalust ei puudutanud.
Hoopis teine olukord on üldrelatiivsusteoorias. Kui
mustas augus sisalduv info läheb kaotsi, ei saa
me enam teada, mis juhtus minevikus.(Tiit Kändler, 2006)
Stepahen Hawking väidab, et ainuüksi Linnutee galaktikas on tuhandeid ja tuhandeid
musti auke .
Kuid seni, kui ühel heal päeval õnnestub näha mõnda tuntud tähte kaduvat, tuleb leppida kaudsete
meetoditega – näiteks
kaksiktähe vaatlusega, millest üks
komponent on nähtav ning teine
nähtamatu.(McEvoy, Zarate, 2002)
Stepheni töö mustade aukude kohta algas 1970. aastal, mõni päev pärast ta tütre
Lucy sündi. Stephen
oli
parajasti magama minemas, kui järsku taipas, et saab rakendada mustadele aukudele pühjusliku
struktuuri teoorita. Täpsemalt öeldes horisondipind ehk musta augu piir kasvab alati. Kui kaks musta
auku põrkuvad ja ühinevad, siis tulemusena saadud musta augu pindala on suurem kui
algsete mustade aukude pindala summa. See ja teised omadused vihjavad sellele, et see pindala on nagu
musta augu
entroopia . Tegelikult ei saa see pindala olla entroopia, sest kui
mustadel aukudel oleks
entroopia, siis oleks neil ka temperatuur ja nad helendaksid nagu kuum keha. Sest kõik ju mõtlesid,
et mustad augud on täiesti mustad ega kiirga valgust.
Enamiku musta augu põhiprobleeme jahendas Hawking Les Houches’ suvekoolis 1972. aastal. Muu
hulgas tõestas ta koos David Robinsoniga no-hair teoreemi, mis ütleb, et must auk võib jääda olekusse,
mida iseloomustavad ainult kaks arvu – mass ja pöörlemine.(Stephen W. Hawking, 2013)
Üks tema kuulsamaid
teooriaid pärineb 1973. aastast ja käsitleb mustade aukude teket ning kadumist
Universumis. Nimelt väidab Hawking, et kvantefektid sunnivad musti auke
kiirgama osakesi. Selle
tulemusena must auk
aurustub , nii et algsest massist ei jää järele mitte kui midagi. Ent
moodustumise käigus
neelavad mustad augud hulgaliselt andmeid – auku kukkuvate osakeste omadusi ja seisundeid.
7
Ja kuigi kvantmehaanika nõuab, et informatsioon peaks säilima, kaotab must auk selle kiirates.
Hawking väitis, et see kaotus on korvamatu – info lihtsalt haihtub kusagile. “Mustad augud kaotavad
informatsiooni Universumi meie
piirkonnast ,” ütles Hawking. Must auk on ala, kust pole võimalik
põgeneda lõpmatusse. “Ja paistab, et mustad augud kaovad lõpuks täielikult, võttes endaga kaasa selle
informatsiooni, mis neile sisse kukkus.”
Hawking, kes 40 aastat tagasi lõi musta augu teooria,
tunnistas 10 aastat tagasi pärast pikka
mõttetööd üles, et ta eksis. Must auk ei olegi nii must ja halastamatu, kui ta alul arvas ja ikkagi annab
välja mingit informatsiooni.(Tiit Kändler, 2006)
AJARÄND Esimese teadusliku kirjelduse ja kohta andis 1689. aastal Sir
Isaac Newton, kes pidas Lucase
õppetooli, mis on nüüs Stephen Hawkingivalduses. Newtoni
teoorias oli aeg
absoluut , mis läheb edasi
järelejätmatult. Seal ei olnud tagasipöördumist ega saabumist varasemasse ajastusse. Olukord muutus,
kui
Einstein formuleeris oma üldrelatiivsusteooria, kus
aegruum oli kõver ja universumis asuva aine
ning energia poolt moonutatud. Aeg kasvab lokaalselt ikkagi, kud nüüd on võimalik, et aegruum võib
nii palju väänduda, et saab liikuda mööda rada, mis viib tagasi
algusesse .
Üks võimalus, mis seda lubaks, oleksid
ussiaugud ,
hüpoteetilised aegruumi torud, mis võivad
ühendada aegruumi eri piirkondi. Mõte on selles, et astud ussiaugu ühte avausse sisse ja tuled välja
teisest avausest teises kohas teisel ajal. Kui ussiaugud on olemas, oleks see ideaalne kiire
kosmoserännak.
Klassikalises teoorias alluvad kõik füüsikaseadustele vastavad väljad nõrga energia tingimustele,
mis ütleb, et energiatihedus iga vaatleja jaoks on nullist suurem või sellega võrdne. Niiviisi on lõpliku
suurusega
ajamasin puhtalt klassikalises teoorias välistatud. Siiski, poolklassikalises teoorias, mis
käsitleb kvantväljasid klassikalises aegruumis, on lood teisiti. Kvantteooria määramatuse printsiibi
kohaselt väljad fluktueeruvad üles-alla, isegi näivalt tühjas ruumis. Need kvantfluktuatsioonid teevad
energiatiheduse lõpmatuks. Seega tuleb vaadeldava lõpliku energiatiheduse saamiseks lahutada
lõpmatu suurus. Vastasel juhul kõverdaks energiatihedus aegruumi kokku ühte punkti.
Isegi kui tulevikus avastatakse mõni teistsugune teooria, ei arva Hawking, et ajaränd saab kunagi
võimalikuks. Kui see oleks võimalik, oleks juba
ammu kõik kohad tulevikust tulnud turiste
täis.(Stephen W. Hawking, 2013)
8
KOKKUVÕTE Kuigi Universum on väga keeruline ja võib-olla korraliku füüsika hariduseta kohati raskesti
mõistetav, suudab Stephen Hawking oma teooriad ka tavalisele gümnaasiumi õpilasele selgeks teha.
Hawking’ile on kindlasti kuulsust
toonud tema haigus ja paljud inimesed teavad, kui võrratu mõistus
sellel mehel on, aga mida rohkem olen ma tema teooriatesse ja uuringutesse süvenenud, seda rohkem
pean ma tast lugu. Ma isiklikult imetlen väga inimesi, kes suudavad raskustest üle olla ja teha seda,
mis neile meeldib.
Selle põhjal, mis mina Stephen Hawkingi kohta olen lugenud, võin kindlalt öelda, et ta on geniaalne
mees. Vaatamata kõigile raskustele on ta füüsikasse tohutult palju panustanud.
Ma loodan, et tulevikus huvitub rohkem inimesi füüsikast ja uurib ka vabal ajal selle kohta rohkem.
9
LISAD Stephen Hawking, Autor: Jason Bye Suur Pauk, Autor: Rhys Taylor Must auk, Autor: The University of Texas McDonald Observatory 10
KASUTATUD KIRJANDUS „
Evolution Handbook“ Vance Ferrell 2001
„Juhatus Stephen Hawking’i juurde“ J.P.McEvoy, Oscar Zarate 2002
„My Brief History“ Stephen W. Hawking 2013
http://www.loodusajakiri.ee/horisont/index.php?id=351 Tiit Kändler 22.04.2015
http://www.biography.com/people/stephen-hawking-9331710#related-video-gallery Bio. A&E
Television Networks 24.04.2015
http://et.sciencegraph.net/wiki/Stephen_Hawking Sciencegraph 27.04.2015
11
Kõik kommentaarid