Ühe äpardi päevik viimne õlekõrs (0)

Kirjanduse lõppueksami materjalid

Poseidon vihastas, määdness saadab sest peale O-st. O pooldajaks tuultejumal Aiolos. Ta pakkis kõik tuuled nahkkotti ja andis O-le kaasa, kuid kotti ei tohtinud keegi avada. Mehad uudishimulised ning lasid tuuled välla. Nad olid juba peaaegu et kodo, kuid sis vastutuul ja puhus nad merele tagasi. Järgmisena sattusid nad laistrügoonide maale, koht, kus päeva ja öö teed lähenevad teineteisele. Laistrügoonid purustasid nende laevad, va ühe, millega jõuti nõid Kirke juurde, kes mehad sigadeks muutis, O muutis nad imerohu abil tagasi mehadeks. O leiab Kirkega vastastikust teineteisemõistmist ning jääb aastaks sinna. Kirke saadab O kindlate juhendite järgi surnuteriiki, kus kohtab Agamemnonit, Achilleust oma ema ja teisi sugulasi tuttavaid. Tagasi tulles jätkub tema teekond. Teele jäävad sireenid, kelle eesmärk mehed oma kauni lauluga teelt kõrvale juhtida. Kõrvad vaha täis ja masti külge siduda

KIRJANDUSE LÕPUEKSAM kevad 2017

ülekuulamisel. Viimaks jäi Hans püsivalt konkusse elama ning ülekuulamisel väitsid ta pereliikmed, et too on surnud. Peatselt abiellus Aliide kommunistlikke vaateid pooldava Martin Truuga. Mõne aja pärast Ingel ning Linda küüditatakse ja Liide asub koos Martiniga nende majja elama. Martini äraolekul hoolitseb Liide Hansu eest. Viimane igatseb oma naist ja tütart taga. Aliide töötab erinevates kohtades, viimaselt töökohalt ta lahkub, kuna tundis seal ära ühe mehe, kes teda kunagi oli üle kuulanud. Aliidel ja Martinil sünnib tütar Talvi. Aliide ei armasta oma tütart, küll on aga Martin tütrele heaks isaks. Aliide kirjutab Hansule Ingli nimel kirju, et Hansu rahustada. Peatselt Hans avastab, et need kirjad ei olegi Ingli kirjutatud ning vihkab Liidet veelgi enam. Hans näeb unes nägemusi Inglist ning märatseb unes. Aliide hakkab kartma ning paneb igaks juhuks pambu valmis, juhuks kui osutuks vajalikuks põgeneda

11. klassi kirjanduse eksami konspekt + raamatu kokkuvõtted

lõppedes lahkub Tiina uuesti. Ta lootis et Marguski tuleb temaga, kuid poiss ei suutnud pere juurest lahkuda. Nüüd aga lahkus Tiina päris tükiks ajaks. Sellest lahkumisest oli möödunud juba 5 aastat. Selle ajaga olid Margus ja Mari end paari pannud. Jällegi on hiline talveõhtu. Margus saabus äsja koju, ta tuli kõrtsist. Neil tekib Mariga väike sõnelus. Nad ei saa enam väga hästi läbi. Kuid peagi on kuulda huntide ulgumist. Margus võtab püssi ning laseb ühe lasu, et hunte hirmutada. Kuid tekkis hääl, mis polnud looma oma. Seejärel sisenevad Margus ja Jaanus tuppa, kätel lebab Tiina. Ehmatuseks, aga keset sonimist ta tänab Margust et ta just tema tapja on. Tiina avaldab veel viimaste sõnadega Margusele igavest armastust ning tõmbab viimase hingetõmbe. ,,Kauka jumal": Osades: Mogri Märt, naine Mari, poeg Märt, tütar Miili, Miili 5-aastane poeg Maidu, Peeter Pärn, Anu, Marjapuu, Urjadnik

281

M.Twain Tom Sawyeri seiklused, terve raamat

» «Muidugi õmblesin valge niidiga! Tom!» Kuid Tom ei hakanud järge ootama. Uksest välja lipates ütles ta: «Siddy, selle eest sa alles saad!» Kindlas kohas uuris Tom kahte suurt nõela, mis olid tema kuue revääri pistetud ja mille ümber oli niiti keritud, ühele valget, teisele musta. Ta mõtles: «Tädi poleks seda kunagi märganud, kui Sid poleks öelnud. Pagan võtaks, vahel õmbleb ta valgega, vahel mustaga. Ta võiks tõesti ühe või teise juurde jääda, nii ei suuda seda keegi meeles pidada. Aga Sid saab selle eest nahatäie, see on kindel!» 12 Tom ei olnud linnakeses eeskujulik poiss. Kuid ta tundis eeskujulikku poissi väga hästi ja vihkas teda. Juba paari minutiga või isegi varem oli ta kõik oma mured unustanud. Mitte sellepärast, et tema mured oleksid talle karvavõrdki kergemad või vähem kibedad tundunud kui mehe mured mehele, vaid sellepärast, et uus võimas huvi surus nad seks

Suuline exam

1. Kristjan Jaak Peterson (18011822) 18. sajandi lõpus toimunud Suure Prantsuse revolutsiooni mõjul oli muutumas kogu Euroopa vaimuilm ja ühiskond. Senine seisuslik ühiskonnakorraldus hakkas murenema, seisuse asemel tõusis 19. sajandi jooksul määravaks inimesi liitvaks kategooriaks rahvus. Kui K. J. Peterson sündis, oli saksa kirjanduse suurkujusid Johann Wolfgang Goethe saanud 52aastaseks, Venemaal hakkas oma esimesi lauseid ütlema poolteiseaastane Aleksander Puskin, hilisem sädelev poeet, ning Inglismaal omandas tulevane ,,romantismi deemon" ja ajastu kirjandusmoe kujundaja Georg Gordon Byron koolitarkust. Eestlase K. J. Petersoni luuletused aga nägid trükivalgust alles 20. sajandil, rohkem kui sada aastat pärast autori sündi, kui need ilmusid kirjandusliku rühmituse ,,NoorEesti" albumites ja ajakirjas. Enne Petersoni värsiloomingu avaldamist oli Gustav Suits kirjutanud selle kohta ülistava artikli peal

E.Bornhöhe Ajaloolised jutustused(tasuja)

Eestlane oli taevakarja lambaks saanud, kuid villu kasvatas ta ainult võõrastele. Sest ajast ütleb üks sakslane, kroonikakirjutaja Kelch: «Eesti- ja Liivimaal on mõisnikkude taevas, pappide paradiis, võõraste kullaauk, aga talupoegade põrgu.» II Harjumaa põhjapoolses osas, Tallinna lähedal, põlise laane keskel, seisis üksik talu, teedest kaugel, niipalju kui sel ajal teesid võis olla. Talu hüüti Metsa taluks, sest et ta oli metsa sees, ja imelikul viisil oli ta ühe sündinud maamehe Tambeti päralt. Kuidas see mees oli pärisperemeheks saanud, kuna peaaegu kõik muud eestlased olid juba pärisorjad? Seda näeme me kõhe. Tambeti isa oli olnud Tallinna piiskopi ori. Piiskopil oli palju maid ja metsi, kus ta, oma tähtsast kehaküllusest hoolimata, sagedasti küttimas käis. Tambeti isa, nimega Vahur, oli pikk 9 priske poiss, kelle määratuis liikmeis peitus niisama palju raudset jõudu kui tinast laiskust. Ta oli niisama tugev ja niisama laisk kui käru

291

Tõde ja Õigus II Terve tekst

või mitte. Sest kust sa seda asja tead, mis sa ilmaski pole katsunud. Ei, härra Maurus, ütlesin mina. Mina habemest ei lahku, ennem müün rahvale kasulikku toitu ja jooki edasi, pealegi kus ma ei tea, kas õppimisest ongi miskit kasu. Hää küll, ma saan tudengiks. Noh, ja siis? Mis ma selle tudengiga teen, kui mul pole enam habet! Või arvate, et tudeng maksab sama palju kui minu habe? Te peaks kuulma, mis naised sellest arvavad, nimelt minu habemest. Kümme tudengit ei saa minu ühe habeme vastu, kui on naised. Veel praegu müüks ma oma krempli maha ja läheks ühes teiega Mauruse juurde, kui poleks seda sindri habet. Oleksime teiega koolivennad. Aga ühte ütlen ma teile, noormees, ja seda pidage meeles: hea habe maksab siin ilmas sagedasti rohkem kui suur tarkus ja muud niisugused asjad. Sellepärast hakkaski mul oma habemest kahju. Mõni ütleb: habe kasvab uuesti. Aga mis siis, kui ei kasva? On ju ometi

Eesti keel

A.dumas Kolm musketäri terve raamat

Umbes aasta tagasi, kogudes kuninglikus raamatukogus materjali «Louis XIV ajaloo» jaoks, sattusin ma juhuslikult «Härra d'Artagnani memuaaridele», mis oli trükitud -- nagu suurem osa selle ajajärgu töid, kus autorid püüdsid kõnelda tõtt nii, et nad ei satuks selle eest pikemaks või lühemaks ajaks Bastille'sse -- Pierre Rouge'i juures Amsterdamis. Pealkiri võlus mind: võtsin memuaarid koju kaasa, muidugi raamatukoguhoidja loal, ja lugesin nad ühe hingetõmbega läbi. Mul ei ole kavatsust hakata analüüsima seda huvitavat teost, piirduksin ainult tema soovitamisega neile lugejatele, kes tahavad saada pilti ajastust. Nad leiavad sealt meistrikäega joonistatud portreid, ja kuigi need visandid on enamuses tehtud kasarmuustele ja kõrtsiseintele, võib neis siiski niisama tõepärastena nagu härra Anquetili ajaloos ära tunda Louis XIII, Austria keisrikojast pärineva kuninganna Anna, Richelieu, Mazarini