Graafik 6.1 7. Järeldus Liiva puistetiheduseks saadi 1546,6 kg/m3, terade tihedus oli 2666,7 kg/m3. Liiva niiskuse sisaldus oli 23,6%. Liiva tühiklikkuseks saadi 42%. Liiva peensusmoodul oli 2,5. Soome krohvimistööde juhendmaterjalis antud graafiku järgi võib sellest liivast viimistluskrohvi valmistada. 8. Vastused küsimustele 1) Mille alusel toimub liiva valik betooni täitematerjaliks? Betooni lisandina kasutamisel ei tohi liiv sisaldada betooni kivinemist takistavaid, püsivust vähendavaid või sarruse korrosiooni põhjustavaid aineid. Liivas, mida kasutatakse betooni valmistamiseks, ei tohi leiduda: · orgaanilisi aineid, mis takistavad tsemendi kivinemist, ega vilgukivi, mis muudab struktuuri nõrgaks · väävlit ja väävliühendeid, mis põhjustavad paisumist ja ebasoovitavaid reaktsioone · amorfset ränihapet ja maagimineraale, mis põhjustavad reaktsioone tsemendi
(keramsiit-) ja saepurubetoon, kiudbetoon. Kivistamistingimuste järgi jagatakse: normaaltingimustes või hüdrotermiliselt kivistatud betoon. Töödeldavuse astme järgi jaotatakse betoonisegud: jäigad plastsed valatavad. Survetugevuse järgi jaotatakse betoonid klassidesse. Betooni klassi aluseks on proovikehade 15x15 cm 95%-lise tõenäosusega garanteeritud tugevus peale 28-päevast kivinemist 20 ºC ja 95...100% niiskuse juures. Betooni võib vajaduse korral markeerida ka paindetugevuse, külmakindluse (KK), veepidavuse (W) jms järgi. Lisandid on keemilised ained, mida kasutatakse väikestes kogustes betoonisegu ja betooni omaduste reguleerimiseks: · Plastifikaatorid vähendavad betoonisegu veevajadust; · Superplastifikaatorid suurel määral veevajadust vähendavad lisandid; · Õhku sisseviivad lisandid annavad betoonile suurema külmakindluse;
Referaat 2013 · Sideaine ja vee segu nimetatakse sideainetaignaks ja ka pastaks. · Betoon on põletamata tehiskivi, mis saadakse sideaine, täitematerjali ja vee segu kivinemisel. Koostisosade segu nimetatakse betooniks. Betoonid jaotatakse klassidesse survetugevuse järgi. Betooni klassi aluseks on proovikehade 15*15*15 cm 95%-lise tõenäosusega garanteeritud tugevus peale 28- päevast kivinemist 20 kraadi ja 95- 100 % niiskuse juures. Tavalise normaalse betooni koostisosad on: 1. Sideaine, tavaliselt tsement. 2. Peentäitematerjal (harilik kvartsliiv) 3. Jämetäitematerjal(normaalbetoonis graniit- või paekivikillustik) 4. Vesi 5. Lisandid Kasutatakse mitmesuguseid lisandeid: 1. Tardumise ja kivinemise kiirendajad või aeglustajad. Parandavaid plastifikaatoreid ja superplastifikaatoreid 2
2 CEM I 42,5 N 45 3 CEM I 42,5 N 45 4 CEM I 42,5 N 45 Kivistunud proovikehade survetugevused vastavalt pärast 1; 3; 7 ja 28 päeva normaaltingimustes viibimist. Survepindalaks on 100*100 mm. Rühm nr 2 C20/25 Tabel 3. Betoonist proovikehade katsetulemused vastavalt 1;3;7 ja 28 päeva pärast kivinemist Prk nr Jrk nr Proovi Prk Tihedu Purusta Survetugevus [MPa] keha mass s v jõud mõõtm ed [g] [kg/m3] Survel [mm] Pikkus Laius Kõrgus Õhus Vees Üksik Kesk [kN] Üksik Kesk 1 100 100 100 2396,6 1380,2 2358 175 17,5
Edasi paigaldame ülejäänud tellised silluse mõlemast otsast enam-vähem võrdselt. Viimasena paigaldame lukukivi NB! Kiilsilluseid hoitakse raketisel vähemalt üks nädal. Talvel laotud sillustel hoitakse raketis all kuni nende ülessulamiseni ja kivistumiseni. Kaarsilluse ladumine I RAKETISE VALMISTAMINE Vastavalt etteantud silluse raadiusele valmistame tugikaared, millele kinnitame vineeri. Paigaldame raketise tugipostidele, toed omakorda puitkiiludele, et pärast silluse kivinemist saaks raketist tervelt alla lasta ja vajadusel korduvalt kasutada. II KAARSILLUSE LADUMINE Ladumist alustame kannatellistest (vaskult ja paremalt keskele kokku lõpetades lukukiviga). Laotame telliseküljele mördikihi ja laome paika. Edasi paigaldame ülejäänud tellised silluse mõlemast otsast enam-vähem võrdselt. NB! Vuukide allosa paksus vähemalt 5 mm ja ülaosas kuni 25 mm. Silluse ladumisel kontrollime kivide asendi õigsust kaare tsentrisse löödud naela külge kinnitatud
1,0 33±5 28 38 0,50 67±5 62 72 0,16 87±5 82 92 0,08 99±1 98 100 Tabel 3. EN 196-1 nõuded CEN-i etalonliival. Liiva peensuse iseloomustamiseks on välja arvutatud segude peensusmoodulid: · FM(0,0-0,8)= 2,2 · FM(0,63-2,0)=3,07 · FM(0-0,8)+(0,63-2,0)= 2,64 Katsekehade katsetamine painde-ja survetugevusele toimus peale 28-päevast kivinemist. Tabel 5. Proovikehade painde- ja survepinged. (*- ei kasutata keskmise arvutamisel) Mõõd Arvutatud etud Prk Jrk nr Proovik Prk Purus Paind Surve-pinge nr eha mass tav Tihed e- mõõtm us ed [g] jõud pinge
jämeliivaga. Sõelkõver jäi Soome krohvimistööde juhendmaterjalis RT 33-10386 antud ülemise ja alumise piiri vahele. 9 7. KÜSIMUSED JA VASTUSED Miks piiratakse peenliivade kasutamist betoonis? Kui segus on palju peenliiva, siis saadakse vähem betooni. Miks kontrollitakse huumuse sisaldust liivas? Kui liivas on aineid, mis takistavad betooni kivinemist, ei saa seda betooni valmistamisel kasutada. Seega kui liivas leidub huumust, siis taksitab see betooni kivinemist. 10
4 1 CEM I 42,5 N 50 2 CEM II/B-M (T-L) 42,5 R 135 3 CEM II/B-M (T-L) 42,5 R 50* * Muudeti vesi-tsementtegurit, et saada sama töödeldavus võrreldes 1. katsega. 1600 g veest kasutati ära 1490 g. 1.5.8. Kivistunud proovikehade survetugevus ja tihedus 28 päeva vanuselt Katsekehi katsetati survetugevusele pärast 28 päevast kivinemist (13.03.2012). Survepindalaks oli 100 * 100 mm. Tabel 3. Betoonist proovikehade katsetulemused pärast 28 päevast kivinemist Purust Prk Tihedu av jõud Prk mass s, survel, Prk nr Jrk nr tsemen [g] 3
ränioksiidist, alumiiniumoksiidist, raud(III)oksiidist mis on seotud lubjamolekulide ja veega. Lubi • Lubi on ehitusmaterjal kivistuvate segude liitmiseks • Lupja saadakse kaltsiumkarbonaadi põletamisel Liiv • Kõige paremini sobib krobeliste teradega mäeliiv • Mahumass on 1500...1700 kg/m3 ja tühiklikkus 30...40% • Tavaliselt kasutatakse liiva, mille tera suurus on 0,14-4 mm • Ei tohi sisaldada betooni kivinemist takistavaid, püsivust vähendavaid või sarruse korrosiooni põhjustavaid aineid Killustik • Nimetatakse jämetäitematerjaliks • Kasutatakse sagedamini lubjakivikillustikku, harvem graniit ja dolomiitkillustikku • Maksimaalne jämedus ei tohi olla suurem kui 1/3 valatava betoonikihi paksusest ja mitte suurem kui sarrusraudade vahe Vesi • Betooni valmistamiseks peab vesi olema joogikõlbulik • Merevett võib betoonis kasutada vaid
Kõige vähem on liivaterasid suurusega 4 mm(0,5%). Katses kasutatatud liiv sobib viimistluskrohvi RT33-10386 valmistamiseks. Liiva saab kasutada betoonitöödel, teedele puistamiseks ja filtriliivana. 9.KORDAMISKÜSIMUSED 9.1 Mille alusel toimub liiva valik betooni täitematerjaliks? Liivas, mida kasutatakse betooni valmistamiseks, ei tohi leiduda: 1) Orgaanilisi aineid, mis takistavad tsemendi kivinemist; 2) väävlit ja väävliühendeid - võib põhjustada ebasoovitavaid reaktsioone ja paisumist betoonis; 3) amorfset ränioksiidi ja maagimineraale reaktsioonid tsemendi mineraalidega, mille tulemusena betoon kahjustub; 4) kloriidide sisaldus on betoonis kasutatavate liivade puhul piiratud, näiteks eelpingestatud betoonis 0,03% põhjustavad sarruse roostetamist; 5) tolmu ja savi >3%. [1]
Betoonisegu võib sisaldada ka lisandeid (vastavalt töö spetsiifikale) Plastifikaatorid vähendavad betoonisegu veevajadust Õhku sisseviivad lisandid - annavad betoonile suurema külmakindluse Veepidavust tõstvad lisandid parandavad betooni veepidavust ja püsivust agressiivse keskkonna suhtes Tardumist kiirendavad ja aeglustavad lisandid võimaldavad tööde teostamisel reguleerida tardumisprotsessi Kivinemist kiirendavad lisandid - võimaldavad suhteliselt madala temperatuuri juures kiirendada betooni kivistumist Tardumist aeglustavad lisandid kasutatakse betooni transpordil pikkade vahemaade ja kuuma ilma korral Betoonisegudes kasutatavad kiud (alternatiiv betooni armeerimiseks) Välistrepi ehitus Topelt armatuur. 1)1,9x1,2x0,18= 0,4104m3 2)1,6x1,2x0,18= 0,3456m3 3)1,3x1,2x0,18= 0,2808m3 4)1x1,2x0,18= 0,3456m3 Kokku: 1,2528m3
Betoonisegu võib sisaldada ka lisandeid (vastavalt töö spetsiifikale) Plastifikaatorid vähendavad betoonisegu veevajadust Õhku sisseviivad lisandid - annavad betoonile suurema külmakindluse Veepidavust tõstvad lisandid parandavad betooni veepidavust ja püsivust agressiivse keskkonna suhtes Tardumist kiirendavad ja aeglustavad lisandid võimaldavad tööde teostamisel reguleerida tardumisprotsessi Kivinemist kiirendavad lisandid - võimaldavad suhteliselt madala temperatuuri juures kiirendada betooni kivistumist Tardumist aeglustavad lisandid kasutatakse betooni transpordil pikkade vahemaade ja kuuma ilma korral Betoonisegudes kasutatavad kiud (alternatiiv betooni armeerimiseks) Välistrepi ehitus Topelt armatuur. 1)1,9x1,2x0,18= 0,4104m3 2)1,6x1,2x0,18= 0,3456m3 3)1,3x1,2x0,18= 0,2808m3 4)1x1,2x0,18= 0,3456m3 Kokku: 1,2528m3
Selle töö hõlbustamiseks kasut mehhaanilisi äärelõikajaid, liimmastiksi rulle, kuumaõhu ja auru puhureid vanade katete mahavõtmiseks jne. on saadaval ka spetsiaalne tapeetija töölaud, millesse on koondatud kõik tapeetimistööks vajalikud abivahendid. 13. Katteta betoonpõrandate viimistlemiseks l kasutatavad masinad ja seadmed. Katteta betoonpõrandate valmistamise kaasaegne meetod on nn Tremix-süsteemi vaakum tehnoloogia, kus betooni pinna lõplik viimistlemine toimub enne kivinemist ja mille seadmete komplekti kuuluvad Tremix süvisvibraatorid ES36..ES63; kombineeritud vormid T25..T160; elastne silumislatt SVE; pindvibraatorid SM/SB või SVLE/SVLB, vibraatoriga lõppsilumispruss PV/PVB; vaakumpump P4001 ja vaakummatt, Mat RM 60; propeller-tüüpi silurid eelviimistluseks G kombi E või G 701B, lõppviimistlus hõõruti PL 901 E. Kui lõppviimistlemine toimub peale betooni kivinemist, siis kasut abrassiivluiskudega varustatud pöörleva ketas- tööorganiga lihvimismasinaid
kivistumiseni. Kaarsilluse skeem Muutke teksti laade Teine tase Kolmas tase Neljas tase Viies tase Kaarsilluse ladumine RAKETISE VALMISTAMINE Vastavalt etteantud silluse raadiusele valmistame tugikaared, millele kinnitame vineeri. Paigaldame raketise tugipostidele, toed omakorda puitkiiludele, et pärast silluse kivinemist saaks raketist tervelt alla lasta ja vajadusel korduvalt kasutada. II KAARSILLUSE LADUMINE Ladumist alustame kannatellistest (vaskult ja paremalt keskele kokku lõpetades lukukiviga). Laotame telliseküljele mördikihi ja laome paika. Edasi paigaldame ülejäänud tellised silluse mõlemast otsast enamvähem võrdselt. NB! Vuukide allosa paksus vähemalt 5 mm ja ülaosas kuni 25 mm. Silluse ladumisel kontrollime kivide asendi õigsust kaare tsentrisse löödud naela külge kinnitatud
5. Sideaine, tavaliselt tsement( ka lubi), sideaine on aktiivne koostisosa-> koos veega tekitavad tehiskivi, mis liidab täitematerjalide terad kokku. Agregaat-> liiv, kruus, killustik; on inertsed, ei reageeri vee ega sideainetega; on tavaliselt suht odavad, moodustavad betooni mahust 70-90 % 6.Survetugevus männil 35-40N/mm2 (Kanada männil 39,5) 7.Klassid näitavad survetugevust. Klassi aluseks on proovikehad 95%-lise tõenäosusega garanteeritud tugevus, peale 28-päevast kivinemist 20 °C ja 95-100 % niiskuse juures. 8. Plastne deformatsioon- materjali kuju mõjuva jõu eemaldamisel ei taastu 9. Betooni hooldamine-> luuakse soodsad kivistumistingimused: *niiskuse säilimine 10-15 päeva jooksul(selleks pealispind kinni katta kilega) *kasta 1-3x päevas *kui tsement ei ole tardunud, tuleb betooni kaitsta sademete eest, et tsementi minema ei uhutaks 10. Mahukahanemist põhjustab: *suur tsemendi hulk betoonis *suur
26,3 N/mm². Niiskes keskkonnas kivinenud betooni survetugevused on suhteliselt võrdsed. Järeldada saab ka seda, et külmas keskkonnas kivinenud betoon on kõige nõrgem. 6.KORDAMISKÜSIMUSED 6.1 Millised on betooni põhilised omadused? Betooni põhilisteks omadusteks on tugevus, poorsus, külmakindlus, püsivus, tihedus [1]. 6.2 Mida mõistate betooni klassi all? Betooni klassi aluseks on proovikehade 15x15x15 cm 95 %-lise tõenäosusega garanteeritud survetugevuse peale 28-päevast kivinemist 20ºC ja 95 100 % niiskuse juures. [1] 6.3 Millised faktorid mõjutavad betooni survetugevust? Kasutatav killustik, samuti temperatuur, milles betoon kivistati, ja õhu eemaldamine. [1] 6.4 Millised faktorid mõjutavad betoonisegu töödeldavust? Töödeldavust mõjutavad superplastifikaatorid (lisandid). [1] 6.5 Millised betoonisegu tihendamise viise kasutatakse? Liigse õhu eemaldamine, täitematerjali lisamine.[1]
(määratakse külmakindluse tsüklite arvuga), veekindlus, tihedus, kahanemine, termilised omadused (sh soojajuhtivus, erisoojus), keemiline püsivus (nt hapetes ei ole betoonid püsivad). 2) Mida mõistate betooni klassi all? Betooni klassi aluseks on proovikehade 15x15x15 cm 95%-lise tõenäosusega garanteeritud survetugevus peale 20-päevast kivinemist 20oC ja 95...100% niiskuse juures. 3) Millised faktorid mõjutavad betooni survetugevust (mitte ainult koostis)? Betooni survetugevust mõjutab betooni valmistamiseks kasutatav killustik, samuti ka temperatuur, milles betoon kivistati, ja õhu eemaldamine. 4) Millised faktorid mõjutavad betoonisegu töödeldavust? Betoonisegu töödeldavust mõjutab superplastifikaatorite kasutamine. 5) Milliseid betoonisegu tihendamise viise kasutatakse?
kivinemisel · Koostisosad segu nim. betooniseguks. Betoone liigitatakse tiheduse järgi: · Rakse üle 2600 kg/ruutmeetri kohta · Normaalne e. harilik, ka tavabetoon 2100...2600 kg/ruutmeetri kohta · kerge 800-2100 kg/ruutmeetri kohta Betoonik klassid · Survetugevuse järgi jaotatakse betoonid klassidesse · Betooni klassi aluseks on proovikehade 15x15x15cm 95% -lise tõenäosusega garanteeritud tugevus peale 28-päevast kivinemist 20C ja 95...100% niiskuse juures. Betoonisegu Tavalise normaalse betooni koostisosad on: · Sideaine, tavaliselt tsemendt · Peentäitematerjal · Jämetäitematerjal · Vesi · Lisandid Mörtide klassifikatsioon Mördid jaotatakse: · Müürimördid, · Pinnakattemördid, · Värvilised dekoratiivmördid, · Eriotstarbelised mördid. Mördi omadused
granulomeetrilist koostist, mis võimaldab saada maksimaalse pakketihedusega betooni karkassi ja vähendada tsemendi kulu. JÄMETÄITEMATERJAL: betooni jämetäitematerjaliks on kruus või killustik. Olenevalt materjalist tihedusest jaotatakse-kerged või rasked täitematerjalid( kergkruus) Killustiku doseeritakse fraktsioonidena. Tardumist kiirendavad ja ka aeglustavad lisandid-võimaldavad tööde teostamisel reguleerida tardumisprotsessi. Kivinemist kiiirendavad lisandid võimaldavad suhteliselt madala temperatuuri juures betooni tugevust kiireminei suurendada. Tardumist aeglustavad lisandid-kasutatakse betooni transpordil pikkade vahemaade taha ja kuuma ilmaga BETOONISEGU KOOSTAMINE JA VALMISTAMINE Betoonisegu koostamisel ja valmistamisel lähtutakse:soovitavast betooni klassist, töödeldavusest, lähtematerjalide omadustest. Määratakse seguvahekord, mida väljendatakse kas massi-või mahtude suhtena, kus üheks on
kergkruus (keramsiit) ja saepurubetoon, kiudbetoon. Kivistamistingimuste järgi jagatakse: · normaaltingimustes või · hüdrotermiliselt kivistatud betoon. Töödeldavuse astme järgi jaotatakse betoonisegud: · jäigad · plastsed · valatavad. Survetugevuse järgi jaotatakse betoonid klassidesse. Betooni klassi aluseks on proovikehade 15x15 cm 95%lise tõenäosusega garanteeritud tugevus peale 28päevast kivinemist 20 ºC ja 95...100% niiskuse juures. 2 Kasutatud kirjandus http://www.betoonimeister.ee/default.asp?action=0&type=4&id=100018 http://www.google.ee/
õues kasutataksegi ning kivistatakse. Halb. 7. Küsimused 1. Betooni põhilisteks omadusteks on survetugevus, mida saab määrata katsekehade puhul, mis on 28 päeva kivistunud normaaltingimustes. Samuti on oluliseks omaduseks töödeldavus, mida saab määrata Abramsi koonuse katsega. Lisaks olulisteks tingimusteks on tihedus, kivistunud betooni säilivus ja kuivamine. 2. Betooni klass näitab pärast 28-päevast kivinemist 20ºC, 95-100% õhuniiskuse juures 95%-lise tõenäosusega betooni survetugevust 15*15*15 katsekeha korral. Näiteks betooni survetugevus klassi C40/50 on kuubikulise katsekeha korral 50MPa ning silindrilise katsekeha korral 40 MPa, tõenäoususega 95% . 3. Betooni survetugevust mõjutavad kivinemistingimused ning täitematerjali (nt killustiku) nõeljate olemasolu 4. Betooni töödeldavuse parandamiseks kasutatakse betoonis lisandeid: plastifikaatorid ja
välimuse andmises, aluspinna kaitsmises andmiseks ja puitosade kaitseks mädanemise ilmastikutingimuste eest müüri ebatasasuste vastu. kõrvaldamiseks ja aluspinna tasandamises Krohviviise võib jagada kolme rühma: näiteks värvimiseks sobivaks. Pinnale kantud kolmekordne, kahekordne ja õhuke krohvimört moodustab pärast kivinemist kõva krohvimine. MÖRDID Koostis: põhilised koostisosad on: sideaine, täiteaine ja vesi. Sideainet kasutatakse mördi omaduste parandamiseks. Värvaineid lisatakse värvilise mördi saamiseks. Sideaine: seob mördi täiteainematerjalid tervikuks ja liidab mördi aluspinnaga. Sideained määravad ka mördi omadused. Sideaineid on kahte tüüpi: hüdraulilised ehk vees kivistuvad ja mittehüdraulilised ehk õhksideained.
0,5 - 2,0 mm
fraktsioonidega liivaterad jiiiivad ndutavasse vahemikku. Samas terade 0 - 0,5 mm osakaal
jriab alumisest piirist viilja ehk neid on liiga viihe ning samuti on ka fraktsiooniga 4 mm.
Viimase terade osakaal peaks olema vfiemalt 95Yo,kuid antud katses on see aga86,5Yo.
Viimane katsetus seisnes liiva huumusesisalduse miiiiramises. Liivas, mida kasutatakse
betooni valmistamiseks, ei tohi leiduda orgaanilisi aineid, mis takistaksid tsemendi
kivinemist. Huumusesisaldus liivas peab olema viiiksern kui 0,25 massi protsendist.
Katsetatud liiva huumusesisaldus oli normidele vastav, nimelt ptirast NaOH lisamist ning aja
m6ddumist, muutus lahus etalonviirvusest miirgatavalt heledamaks. Samas tahtlikult liivale
lisatud muld ja lehed andsid soovitud tulemuse ning lahuse viirvus piirast NaOH lisamist ja aja
m
keskpuistetiheduseks saadi 1316.7 kg/m3. Killustiku terade tiheduseks saadi 1997.1 kg/m3. Killustiku puistetihedus saadi 1316.7 kg/m3, terade tihedus 1997.1 kg/m3, ning killustiku tühiklikkus saadi 34.1%. Killustiku plaatjate ja nõeljate terade sisaldus on 18,4%, see tähendab, et killustik sobib normaalbetoonis kasutamiseks. GOST’i järgi killustiku mark on 800. 7. KORDAMISKÜSIMUSED 1) Betooni täitematerjaliks valitud liiv ei tohi takistada betooni kivinemist, st et liiva huumusesisaldus peab olema väike (ei tohi olla orgaanilisi aineid ega vilgukivi, nad nõrgendavad struktuuri), samas liiv ei tohi vähendada ka betooni püsivust (ei tohi olla ränihapet ja maagimineraale, mis kahjustavad betooni; väävliühendeid – nad põhjustavad paisumist ja jällegi betooni kahjustust) või tekitada betoonis sarruse korrosiooni (ei tohi olla rohkem kui lubatud kloriide, muidu nad põhjustavad armatuuri roostetamist).
..valevale... 3.11 Uutel betoonpindadel tuleb lasta vähemalt üks kuu kivistuda ning alles võib pindu tasandada ......õigeõige... 3.12 Kipstasandussegu kivineb ja kuivab kiiremini kui tsementtasandussegu ...õigeõige........... 3.13 Halvast ettevalmistatud pind põhjustab tasandussegu pinnalt lahti löömist ......õigeõige.. 3.14 Tasandussegu valikul tuleb jälgida, milliseid koormusi segu talub peale kivinemist ...õigeõige... 3.15 Halba segu tasandatavust põhjustab liiga külm vesi ja segu kasutamine kohe peale segamist ...õigeõige.... 1. Võrdele: kips- ja tsementtasandussegusid (10) Kips tsement .................................................................. ..............................................................
5 Killustiku tugevusmargi määramise tulemusd killustiku muljumiskindluse järgi. m1 = 46,2 [g] M= 299 [g] 7 Dp= 15,4 [%] 6 Vastused küsimustele 1. Mille alusel toimub liiva valik betooni täitematerjaliks? Liiv ei tohi sisaldada aineid, mis takistavad betooni kivinemist või tekkitavad korrosioone ja vähendavad betooni püsivust. Sellisteks aineteks on väävelühendid, mis põhjustavad purunemist, kloriidid, mis põhjustavad betoonis olevate armatuuride roostetamist ja teised orgaanilised ained, mis muudavad betooni struktuuri nõrgemaks. 2. Milliste näitajate alusel valitakse killustik betooniks? Killustiku valimisel tuleb arvestada selle fraktsiooniga ja tugevusmarkiga. 8
· Platifikaatorid- vähendavad betoonisegu veevajadust; · Superplastifikaatorid- suurel määral veevajadust vähendavad lisandid; · Õhku sisseviivad lisandid annavad betoonile suurema külmakindluse; · Veehoidvust tõstvad lisandid - parandavad betooni püsivust vee ja agressiivse kekkonna suhtes. · Tardumist kiirendavad ja ka aeglustavad lisandid- võimaldavad tööde teostamisel reguleerida tardumisprotsessi. · Kivinemist kiirendavad lisandid võimaldavad suhteliselt madala temparatuuri juures betooni tugevust kiiremini suurendada ; · Tardumist aeglustavad lisandid - ksautatakse betooni transpordil pikkade vahemaad taha ja kuuma ilmaga. Betoonisegu koostamisel ja valmistamisel lähtutakse: · soovitavast betooni klassist (vastavuses konstruktsioonile esitatud tugevustingimustega) · Töödeldavusest(vastavalt betoonisegu paigaldamise meetoditele ja konstruktsiooni tüübile)
9) Korebetoon - kergbetooni liik, milles puudub peentäitematerjal (liiv). Mullbetoon - kerge või ülikerge betoon, milles puudub jämetäitematerjal (kruus). 10) Keemilised lisandid betoonisegule Plastifikaatorid- veevajadust vähendavad lisandid · Superplastifikaatorid- suurel määral veevajadust vähendavad lisandid · Õhku manustavad lisandid · Veehoidvust tõstvad lisandid · Tardumist kiirendavad lisandid · Tardumist aeglustavad lisandid · Kivinemist kiirendavad lisandid · Hüdrofobiseerivad lisandid.
Peale seda on betoon alles suuteline vastu seisma vee külmumisest tekkivatele pingetele. Vee külmumine enne kriitilise tugevuse saavutamist lõhub betooni struktuuri, mistõttu 10 väheneb betooni tihedus ning alaneb saavutatav lõpptugevus ja betooni püsivus. Kui on soov betoneerida külmal ajal, mil temperatuur on alla 0 °C, on huvipakkuvad kivinemist kiirendavad lisandid, mis tõstavad tsemendi hüdratatsiooni kiirust ja betooni soojaeraldavust. Talviseks betoneerimiseks välja töötatud vedelikukujulised kiirendajad ei külmu ise tavaliselt enne -10 kuni -15 °C. Nende kasutamine võimaldab betooni külmumistäppi alandada vaid 2- 3 °C võrra. Samaaegselt kiirendaja kasutamisega on otstarbekas vähendada vesitsementsuhet plastifikaatori või superplastifikaatori abil või kasutada lisandit, kus on
60% pinnast seguga kaetud. Alustatakse sokliliistu paigaldamisega. Liimiga plaadid paigaldatakse tihedalt üksteise vastu, pikem külg horisontaalselt, vältides liimi sattumist vuukidesse. Plaadid peavad olema terve pinna ulatuses seotud, st ilma ristvuukideta. Soojustusplaatide vahele jäävad vahed tuleb täita, kas vahtplastist kiiludega või uretaanvahuga. Liimiseguga vahesid täita ei tohi. Pärast vahtplasti paigaldussegu kivinemist (min 2 tundi) lihvitakse võimalikud ebatasasused jämedateralise liivapaberiga. Düübliaugud puuritakse elektridrelliga, augu sügavus sõltub aluspinnast: betoon- ja tellisseinad min 5 cm, gaasbetoon, kärgplokid min 6...8 cm. Peale puurimist tuleb augud puhastada. Düübel paigaldatakse, surudes rõnga vastu isolatsioonikihti ja olenevalt tihvti tüübist, kas keeratakse või lüüakse lõpuni sisse.
rahaliselt märkimisväärselt kallim. Samuti oleneb tsemendist ka betooni kahanemine. Tsemendi suur hulk segus tekitab suuremaid kahanemisi kuivamisel. Sellise olukorra vältimiseks lisatakse betoonisegusse täitematerjali. Jämedad (killustik) ja peened (liiv) täitematerjalid moodustavad betooni skeleti, mille seob kokku moodustuv tsementkivi. Täitematerjalide oluliseks tingimuseks on puhtus. Näiteks ei tohiks liiv sisaldada huumust, kuna see halvendab tsemendi kivinemist. Samuti ei tohiks täitematerjalid sisaldada liigset tolmu või savi, kuna kivinev tsement ei pruugi nakkuda tera pinnale, mis on juba tugevalt kokkupuutes saviga. Täitematerjalide terade suurus, terastikuline koostis, terade kuju ja terade pinnakaredus mõjutavad betooni tugevust. Eelnevalt mainituna, oleks tsemendi kasutamine ilma täitematerjalideta väga kallis ning sideainekivi kasutamine tekitaks suuremaid pragunemisi.
doseerimine, homogeniseerimine), termiline töötlemine (põletamine/jahutamine), produkti jahvatamine (küllaldase reaktsioonipinna tagamine). Lisandid: inertsed (ei seo lupja, ega reageeri tavatingimustel sideaine koostisosadega jahvatamata liiv), aktiivsed mineraalsed koostisosad (seovad lupja, parandavad korrosioonikindlust, veepüsivust jt. omadusi kütuse tuhad, räbud, põletatud savid), orgaanilised lisandid (tardumist ja kivinemist reguleerivad ning jahvatamist hõlbustavad jm. lisandid). Omadused ja vastavuskriteeriumid: keemilised omadused, veevajadus, tardumine, kivistumine, eksotermia (soojuse eraldumine), mahumuutuse ühtlus, hügroskoopsus, jahvatuspeensus. Õhksideained: Kips- ja anhüdriitsideained: saadakse looduslikust kipsist. Tootmine: tooraine kuivatamine, jahvatamine, kuumutamine. Veega segamisel tardub ja kivistub (u 40min). Mida rohkem vett, seda nõrgem ja suurem poorsus. Kasut.: vaheseinaplaadid,
· Plastifikaatorid vähendavad betoonisegu veevajadust. · Superplastifikaatorid suurel määral veevajadust vähendavad lisandid. · Õhku sisseviivad lisandid annavad betoonile suurema külmakindluse. · Veehoidvust tõstvad lisandid parandavad betooni püsivust vee ja agressiivse keskkonna suhtes. · Tardumist kiirendavad ja ka aeglustavad lisandid võimaldavad tööde teostamisel reguleerida tardumisprotsessi. · Kivinemist kiirendavad lisandid võimaldavad suhteliselt madala temperatuuri juures betooni tugevust kiiremini suurendada. · Tardumist aeglustavad lisandid kasutatakse betooni transpordil pikkade vahemaade taha ja kuuma ilmaga. Betooni sisse panakse ka peenlisandeid ehk mineraalseid peenmaterjale, mida kasutatakse betooni teatud omaduste parandamiseks või eriomaduste saavutamiseks. Standard käsitleb kahte tüüpi peenlisandeid:
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Ehitusmaterjalid Laboratoorne nr 6 Õppeaasta 06/07 Töö nimetus: Normaalbetooni koostamine Üliõpilane: Toomas Rand Matrikkel: 051463 Rühm: EAEI 32 Juhendaja: Töö tehtud: Esitatud: Kaitstud: T.Tuisk 1. Töö eesmärk: Valmistada betoon, mis vastaks betooni B20 töödeldavusega OK = 2 – 4 cm nõuetele. 2. Materjalide kirljeldus: Kasutati tsementi CEM II / B – T (T – L) 32,5 R, jämetäitematerjalina kasutati killustikku ja peentäitematerjalina liiva. Täitematerjalide kvaliteet oli tavaline. 3.Töö käik: 3.1 Segu töödeldavuse aste. 3.2 Betooni klass, variatsioonitegur ja nõutav survetugevus. Nõutud betooni tugevus 28 päeva vanuselt betooni klassi järgi arvutati valemiga 1. Valem 1: RB = 1,28 * B * KT / 100 RB – nõutud betooni tugevus [MPa] B – betooni klass [MPa] ...
Tellised ei tohi olla märjad, jäätunud või lumised. Vajadusel tuleb neid soojendada. Müürisegus ei tohi olla jäätükke ega külmunud segu osakesi. Müürisegu soojus saadakse kasutades segu valmistamiseks sooja vett või soojendatud liiva või soojendatakse valmis segu. Talvetingimustes tehakse müüritist nii, et müürisegu temperatuur püsiks üle 00C seni, kuni vee jäätumine ei ohusta enam müürisegu ning müürisegu ja kivide vahelist kivinemist. Müürisegude talvised lisaained Tsemendipõhistele toodetele mõeldud talvelisandeid on turul palju. Nende toime põhineb üldiselt vee külmumispunkti allaviimises, sest tsemendi reaktsioonid jätkuvad vaid seni kuni tootes olev vesi külmub. Lisaainete toime tuleb selgitada enne kasutamist, sest vale annus võib mõjuda toote omadustele halvasti. Lisaainete halvaks mõjuks on "härmatise" tekkimine müürile ja võimalikud probleemid segu töödeldavusel
8 alusel, 4-2,4: jäme, 2,8-1,5: keskmine ning 2,1-0,6: peen" (b). 2,89 jääb vahemikku 4- 2,4,järelikult oli tegu jämeda liivaga. Ehitusliiva peensusmooduliks loetakse >1,3, järelikult oli tegu kasutamiskõlbliku ehitusliivaga. Viimane katsetus seisnes liiva huumusesisalduse määramises. Liivas, mida kasutatakse betooni valmistamiseks, ei tohi leiduda orgaanilisi aineid, mis takistaksid tsemendi kivinemist. Huumusesisaldus liivas peab olema väiksem kui 0,25 massi protsendist. Katsetatud liiva huumusesisaldus oli normidele vastav, kuna pärast NaOH lisamist ning mõne aja möödumisel muutus lahus etalonvärvusest märgatavalt heledamaks. Samas tahtlikult liivale lisatud muld ja lehed andsid soovitud tulemuse ning lahuse värvus pärast NaOH lisamist ja aja möödumist muutus tumepruuniks. Järelikult sobib katsetatud liiv ehitusliivana
Igal lisandil on üldjuhul üks põhitoime, mille järgi ta liigitatakse mingisse klassi, kuid tal võib olla ka teatud teisejärgulisi toimeid, mida nimetatakse kõrvalefektideks. Euronorm EN 934-2 annab järgmise keemiliste lisandite klassifikatsiooni: Plastifikaatorid- veevajadust vähendavad lisandid Superplastifikaatorid- suurel määral veevajadust vähendavad lisandid Õhku manustavad lisandid Veehoidvust tõstvad lisandid Tardumist kiirendavad lisandid Kivinemist kiirendavad lisandid Tardumist aeglustavad lisandid 10 Hüdrofobiseerivad lisandid. Mõni lisand võib olla koostatud nii, et tal on samaaegselt mitu neist funktsioonidest.Lisaks sellele on mitmesuguseid teisi lisandeid, mis ei ole kajastamist leidnud EN934-2 nimistus. Need on näiteks lisandid
Survejõudu võtab vastu betoon, tõmbejõudu võtab vastu talas olev armatuur. Kus on tõmbepinged kõige suuremad pannakse ka kõige rohkem armatuuri (pingete suurus ja asukoht arvutatakse välja) . Monteeritav sillus tõstetakse müüri ladumise ajal ava peale, peale seda müüri ladumine jätkub. Kasutatakse nn -- mittekandvaid ja -- kandvaid silluseid. Esimesel juhul on sillus ettenähtud ava peale tuleva värske müürituse massi kandmiseks. Peale müüritise kivinemist eeldatakse, et müüritis hakkab ise tööle ava kohal kandva elemendina. Teisel juhul peab sillus võtma vastu kõik koormused, mis esinevad ava peal eelpool mainitud alas. Monteeritavateks sillusteks on üldjuhul raudbetoonsillused (või kergbetoon -), kasutatakse ka terastalasid ja väikemajadel puittalasid. Armeeritud kivisilluste ladumiseks on olemas spetsiaalsed sillusplokid. Plokid on keskelt kausja kujuga, kuhu paigaldatakse armatuur ning hiljem valatakse täis. Kui spetsiaalseid
Seejärel vardad vabastatakse ning nad kannavad oma pinge üle betooni survepingeks. Selle meetodi eeliseks on et varrastele saab anda ühesuguse eelpinge, saab pingestada suvalise pikkusega vardaid, seadmed on kergesti teisaldatavad. Termilise eelpingestusmeetodi põhimõte seisneb materjalide joonpaisumisel temp-i muutumisel. Selleks pingevardad kuumutatakse vastava temp-ini, pannakse nad vormi ega lasta neil jahtumisel lüheneda. Tagajärjeks on pinged varrastes, mis peale betooni kivinemist ja varraste vabastamist kantakse üle betoonile. Selle meetodi puudusteks on termo-ohtlikkus varraste paigaldamisel vormi, ei garanteeri ühesugust pinget kõigis varrastes. 23. Betooni kivinemise kiirendamise meetodid, nende kirjeldus. Betooni kivinemise kiirendamise seadmed Betooni kivinemise kiirendamiseks kasutatakse alljärgnevaid meetodeid: -hüdrotermiline; -elektersoojendus; -kivistumist kiirendavad keemilised lisandid. Hüdrotermilise meetodi
Lisaks peab ka kontrollima tööriistade korrasolekut. Müüri tohib laduda ainult töölaval või sisetellingutel seistes. Kui pikemat aega pole tellingutel töötatud, tuleb neid enne tööle asumist kontrollida. Tellingute ja töölavade laudisel peab seina ja materjali vahele jääma vähemalt 0,6m laiune kaitsepiirdega läbikäik Voodri ja karniisielementide ajutisi kinniteid ei tohi ära võtta enne mördi kivinemist. Pärast tööd tuleb töökoht korrastada. Lülitada välja elekter ja valgustus. Korrastama tellingud(praht, tööriistad, ehituspraht). Sulgema tellingud kõrvalistele isikutele. 2.Materjalide ohutu ladustamine Ehitusmaterjal, mille ladustamist väljas ei ole tulenevalt tootja ettekirjutustest, materjali omadustest vms ette nähtud, tuleb ladustada ehitise siseruumides.
Tardumis kiirendid tardumis kiirenditeks on kips, kustutamata pulberlubi, kiirkivistuv portland tsement Tardumis aeglustid tardumis aeglustiteks on kustutaud lubi, savi, loomsed ja taimsed liimid Igal lisandil on oma põhitoime mis liigitatakse klassidesse: plastifikaatorid(vee vajadust vähendavad) superplastifikaatorid (vähendavad suurel määral vee vajadust) õhku sisseviivad lisandid vee hoidlust tõstvad lisandid tardumist kiirendavad lisandid kivinemist kiirendavad lisandid tardumist aeglustavad lisandid hüdrofobiseeritud lisandid(tagavad mördile külmakindluse) Polümeersed lisandid kasutatakse: krohvi nakke tõstmiseks aluspinnaga mörtide plastsuse parandamiseks töödeldavuse aja pikendamiseks krohvide ja tasanduskihtide pragunemisohu vähendamiseks mittetolmuvate pindade saamiseks pindade tugevuse ja kulumiskindluse saamiseks
Betoon on põletamata tehiskivi, mis saadakse sideaine, täitematerjali ja vee segu kivinemisel. Koostisosade segu nim. betooniseguks. Betooni klassifikatsioonid Betoone liigitatakse tiheduse järgi: *raske üle 2600 k g/m3 *normaalne ehk harilik , ka tavabetoon 2100..2600 k g/m3 *kerge 8002100 k g/m3 Betooni klassid Survetugevuse järgi jaotatakse betoonid klassidesse: Betooni klassi aluseks on proovikehade 15x15x15cm 95%lise tõenäosusega garanteeritud tugevus peale 28 päevast kivinemist 20oC ja 95...100% niiskuse juures. Betooni võib vajaduse korral markeerida ka paindetugevuse, külmakindluse, veepidavuse jms järgi. Tavalise normaalse BETOONI koostisosad on: *Sideaine, tavaliselt tsement *Peentäitematerjal *Jämetäitematerjal *Vesi *Lisandid Kasutatakse mitmesuguseid lisandeid näiteks: *Tardumise ja kivinemise kiirendajad või aeglustajad *Veevajadust vähendavaid ja töödeldavust parandavaid plastifikaatoreid ja superplastifikaatoreid
-lubimört. Sideained jaotatakse õhk- ja hüdraulilisteks. Esimesed kivinevad ainult õhu käes, mitte vees. Hüdraulilised sideained kivinevad pärast veega segamist nii õhu käes kui vees. Tuntum õhksideaine on õhklubi, hüdrauliline tsement. Täitematerjalina kasutatakse tavaliselt liiva või purustatud kivimit. Vesi mida kasutatakse mördis peab olema puhas. Üldiselt peetakse kõige paremaks, kui kasutatav vesi vastab joogivee nõuetele. Lisandeid kasutatakse mitmesugusel eesmärgil Kivinemist kiirendavad ja aeglustavad lisandid. Pooride hulka suurendavad ained parandavad mördi töödeldavust, mörti viiakse täiendav kogus õhku peente mullidena. Lubimördi algne tugevnemine on seotud vee eemaldumisega mördist kas õhku või kividesse. Tegelik kivinemine on seotud lubja reaktsiooniga õhu süsihappegaasiga. Tsementmört kivistub nii õhu käes kui vee all kuna tsement on hüdrauline sideaine. Kivinemine toimub kiiresti ja lõplik tugevus on suur. Mördi põhiliseks
Vajadusel tuleb neid soojendada. Müürisegus ei tohi olla jäätükke ega külmunud segu osakesi. Müürisegu soojus saadakse kasutades segu valmistamiseks sooja vett või soojendatud liiva või soojendatakse valmis segu. 11 Talvetingimustes tehakse müüritist nii, et müürisegu temperatuur püsiks üle 00C seni, kuni vee jäätumine ei ohusta enam müürisegu ning müürisegu ja kivide vahelist kivinemist. Müürisegude talvised lisaained Tsemendipõhistele toodetele mõeldud talvelisandeid on turul palju. Nende toime põhineb üldiselt vee külmumispunkti allaviimises, sest tsemendi reaktsioonid jätkuvad vaid seni kuni tootes olev vesi külmub. Lisaainete toime tuleb selgitada enne kasutamist, sest vale annus võib mõjuda toote omadustele halvasti. Lisaainete halvaks mõjuks on "härmatise" tekkimine müürile ja võimalikud probleemid segu töödeldavusel
samad, mis savitellisel. Eestis on levinud ka nn "moodultellis", mille kõrgus on 9... 10 cm. Täiskivide mahumass on ca ' 2000 kg/m3. Traditsiooniliselt kasutatakse nimetust savitellis (punane tellis) ja "silikaattellis" või sili- kaatkivi". Silikaat- ja savikive valmistatakse ka aukudega. Tsementkive valmistatakse tsemendi, liiva ja vee segust. Kivi omandab tugevuse pärast tse- mendi ja vee segu kõvenemist. Kivinemine toimub normaaloludes toatemperatuuril ( + 20°C), kivinemist võib kiirendada segu kuumutamisega. Kasutatakse portlandtsementi ja kvartsliiva. Tsementkivide kasutamine on eriti hoogustunud pärast iseseisvuse taastamist Eestis. Valmis- tatavate kivide nomenklatuur on eriti suur, kive tehakse väga mitmel otstarbel. Kivide värv on üldjuhul hallikas, kasutatakse ka mitmeid värvikombinatsioone. Täiskivide mahumass on ca' 2200 kg/m3. Väikeplokke tehakse mitmesugusest materjalist. Väikeplokkide abil saab müüriladumise kii- rust oluliselt tõsta.
Kõikide kujunenud tugevusest koostis, mis määratakse nende koormuste puhul peab lähtudes ja müüri välis ilme sõelkõvera järgi. Vesi peab müüritis olema seisukohalt. Müüri tugevuse vastama joogivee nõuetele. ekspluatatsiooni kõlbulik ja seisukohalt omab suurt Lisandid kasutatakse: täitma temale ettenähtud tähtsust kivide ülekate. kivinemist kiirendavaid ja ülessannet. Müüritise Tuntumad müüriseotised: aeglustavaid. Pooride hulka põhiline ülessanne on tema *plokkseotis *ristseotis suurendavad lisandid töötamine survele. Olles *mitmekihiline seotis parandavad mördi ehitise osaks kannab *kaevmüüritise seotis.
krohvida, et sulgeda suuri lahtisi poore ja vältida seinte läbipuhutavust. 35.Betooni keemilised lisandid-plastifikaatorid, õhku manustav lisand, kiirendajad Igal lisandil on üldjuhul üks põhitoime, mille järgi liigitatakse mingisse klassi, kuid võib olla ka teatud kõrvalefekte. · Plastifikaatorid · Superplastifikaatorid · Õhku manustavad lisandid · Veehoidvust tõstvad lisandid · Tardumist kiirendavad/aeglustavad lisandid · Kivinemist kiirendavad lisandid Plastifikaatorid on betooni lisandid, mis betoonisegusse segatuna parandavad selle töödeldavust ilma vee hulka segus suurendamata või mis võimaldavad vähendada vee hulka betoonisegus, ilma et muutuks töödeldavus. Lisandi efektiivsus sültub ka betoonisegu koostisse viimise hetkest. Plastifikaatori lisamien segamisaja lõppfaasis tõstab tema mõjusust. Võib kasutada kolmel otstarbel: · Betoonisegu töödeldavuse paranadamiseks
vanuselt. Keskkonnatingimused: Tugevuse kasvu soodustab niiske keskkond. Kuivas keskkonnas võib tugevuse kasv aeglustuda umbes 1,5 korda. Kiireltkivinevate tsementide kasutamine tavalise portlandtsemendi asemel Termiline töötlemine a) eelsoojendatud täitematerjali ja vee kasutamist; b) termilist töötlemist atmosfääri rõhul (temperatuuril ligikaudu 80oC ja suhtelisel niiskusel 90...100%; c) autoklaavimist. Kivinemist kiirendavate lisandite kasutamine Varasel läbikülmumisel betooni tugevuse kasv lakkab. Ülessulamisel see küll jätkub, kuid betooni lõpptugevus väheneb. Betooni tugevust vähendab paljutsükliline dünaamiline, korduv läbikülmumine ja ülessulamine kuni 30% sõltuvalt miinustemperatuurist ja betooni veesisaldusest. 8. Betooni klassi ja margi mõiste. Tugevusklass (p 1.4). Projekteerimisel etteantavaid betooni kvaliteedi põhilisi näitajaid nimetatakse betooni klassideks või markideks
− Termiline töötlemine Kivistumise kiirendamiseks kasutatakse betooni − eelsoojendatud täitematerjali ja vee kasutamist; Raudbetoonkonstruktsioonide üldkursus 8 − termilist töötlemist atmosfääri rõhul (temperatuuril ligikaudu 80oC ja suhtelisel niisku- sel 90 ÷ 100%; − autoklaavimist. − Kiireltkivinevate tsementide kasutamine tavalise portlandtsemendi asemel. − Kivinemist kiirendavate lisandite kasutamine Varasel läbikülmumisel betooni tugevuse kasv lakkab. Ülessulamisel see küll jätkub, kuid be- tooni lõpptugevus väheneb. Kui esmase külmumise ajaks betoon on saavutanud ligikaudu 70% oma 28-päevasest tugevusest, siis külmumine lõpptugevust ei mõjuta. Betooni tugevust vähendab paljutsükliline dünaamiline koormus kuni kaks korda (sõltuvalt koormuse asümmeetriategurist σmin /σmax); korduv läbikülmumine ja ülessulamine kuni 30%
· Betooni tugevuse ja püsivuse tõstmiseks. · Tsemendi kokkuhoiuks. Superplastifikaatorite toime on paljuski sarnane plastifikaatoritele, kuid nende toimeulatus on tunduvalt suurem. Põhierinevus on see, et neid võib betoonisegusse lisada tunduvalt suuremas koguses, ilma et tekiks negatiivseid kõrvalmõjusid. Õhku manustavad lisandid põhjustavad betoonisegus selle segamisel üliväikeste, ühtlaselt jagunenud õhumullide teket, mis jäävad sinna ka peale kivinemist. Õhu sisseviimise põhieesmärk on kivinenud betooni külmakindluse tõstmine. Külmakindluse paranemise kõrval väheneb betooni vee-imavus ja veeläbilaskvus ning paraneb jääsulatussoolade vastane püsivus. Mikroõhumullide sisseviimine betoonisegusse õhku kaasavate lisandite abil on kõige efektiivsem viis betoonide külmakindluse tagamiseks. Kiirendajad on lisandid, mida kasutatakse mörtide ja betoonide tardumise või kivinemise kiirendamiseks
annaabi.ee 
