peenra keskele ja madalamad äärde. 4. Et lilled kauem vaasis püsiksid lõigata need terava noaga hommikul ja asetada kohe vette, vali pooleldi avanenud õied. Et vesi vaasis sogaseks ei muutuks puhasta varred lehtedest. 5. Närbunud õied tuleb regulaarselt eemaldada, see soodustab uute teke ja lopsakuse.(kui ei soovi just seemet korjata) Suvelilled lõikelilledena : Väävelkollane kosmos, kosmos, pööris-kipslill, madal mätashari, harilik pruudisõlg, gladiool, ümaralehine titoonia, lõvilõuad, Päevalill, suvilevkoi, hiina aedaster, argentiina raudürt, üheaastane nelk, kõrge päsmaslill, jänesesaba, hiina aedaster, suvi-leeklill, Kuivatamiseks Florist kasutab väga palju ka kuivatatud lilli. Suvelillede seas on ka liike mis väga kauniks ja efektseks kuivavad. Kuivatada saab mitut eri moodi. · värske õhu käes alumised
Selliselt tekib taime ümber seisev õhkkate, mis auramise intensiivsust vähendab. Karvade valge värvus soodustab päikesekiirte peegeldumist ja seega ka lehtede vähemat soojenemist. Kevaditi, kui vett ja niiskust leidub rohkem, arenevad pehmete lehtedega kiirekasvulised taimeliigid (pojengid, tulbid, kuldtähed). Põua ja talve elavad nad üle risoomidesse ja sibulatesse kogutud varuainete abil. Rohtlavööndi taimestik Rohtlas kasvavad ka nn veerpall-püsikud (nt kipslill, jumikad). Sellesse rühma kuuluvad taimed lõpetavad oma arenemise suve lõpuks ja selleks ajaks juured kuivavad, kuid nende seemned, mis tavaliselt asuvad kupardes, välja ei lange. Sel ajal muutub varre alus väga rabedaks ja tugeva tuulehoo või puudutuse tõttu murdub praginal ning kohe haarab tuul kerakujulise taime, mis on väga kerge ja ühtlasi kujutab endast suurt purjepinda. Sellest momendist peale alustab surnud taim oma pikka rännakut mööda rohtlat, veeredes
Rebasheinad Amaranthus 2 15-18 C 6-14 päeva Põõsas-hõbekakar Argyranthemum frutescens 2 15-18 C 10-14 päeva Feerulalehine ruse Bidens ferulifolia 2 108-20 C 7- 14 päeva Harilik ämbliklill Cleome hassleriana 2 18 C 14-20 päeva Mehhiko sigaretilill Cuphea llavea 2 V 20 C 8-10 päeva Müür-kipslill Gypsophila muralis 2 V 20 C 4 päeva Kare tilkviljak Eccremocarpus scaber 2 V 15 C 21-60 päeva Erepunane Ipomea coccinea 2 18 C 14 päeva Hõlmine lehtertapp Ipomea lobata 2 18 C 14 päeva Aedkohhia Kochia scoparia 2 V 18 C 7-14 päeva Pärdiklill Mimulus 2 12 C 7-14 päeva
kõrget B1-vitamiini taset. Nagu taime nimest arvata, kasvab ta mererandadel, vaid sellises kohas, kus ta juurtega merevee kätte saab. 11)Ruunaraipe luited: Luiteahelik on 1,2 km pikk ja maksimaalselt 11-12 m kõrge looklev loode-kagusuunaline liivseljak. Luidete peaahelikule liitub rida ristsuunalisi luiteid, mis on kaetud nõmme- ja palumännikuga. Geomorfoloogiliselt keerukate luidete vahel asub kaks väikeraba. Luidetel kasvavad botaanilised haruldused: kännas-kipslill, palu-karukell ja liiv-hundihammas ja leesikas. Luidetel asus 0, 3 ha suurune Tohvre tellisetehase karjäär. Hiljem kasutati mahajäetud karjääri prügimäena. Kaheksakümnendatel aastatel prügimägi korrastati looduskaitsjate abiga ja võeti kasutusele puhkuseveetmise kohana. 12)Peipsi luited: Luited on kuni 15 m kõrgused. Piki rannajoont kulgev paraboolluidete ahelik koosneb üksikutest segmentidest, millest pealttuulenõlva järskus on 10 - 25°, alttuulenõlva järskus aga 20 - 35°
Põhja-Aafrikas ja Kesk-Aasias. Kõik liigid ei ole igihaljaste lehtedega. Vajab edukaks kasvamiseks varjulist või poolvarjulist kasvukohta ja parasniisket huumusrikast mulda, aga lepib ka tavalise niiskema aiamullaga. Kasutatakse pinnakattetaimena. Sobib suurepäraselt pinnakatteks, kus muru ei kasva, või kus muru oleks raske hooldada, näiteks maakeldrite pealsed. Kirjulehelistest sortidest ei maksa ette võtta ulatuslikke pinnakatteid, vaid kasutada neid aktsendina. 11. Kipslill Kipslille perekond on liigirikas ca 125 liigiga, mis kasvavad looduslikult Euraasias, Austraalias ja Uus- Meremaal. Kipslilled on madalad kuni kõrged ühe- või mitmeaastased rohttaimed, harvemini poolpõõsad. Õied väikesed, valged või roosad, asuvad suures pöörises, harvem üksikult. Kipslilled vajavad päikesepaistelist kasvukohta ja eelistavad kerget kuivemat lubja- ja toitaineterikast mulda, kuid kasvavad ka tavalisel aiamullal. Nad
Veronica spicata Kassisaba Veronica spicata · Mõned sordid: 'Ulster Dwarf Blue`, Red Fox' · Kõrgus 20-30 cm. · Õied sinised või roosad. Õitseb juuni kuni august. · Liivmuld või tavaline muld. · Niiskuspelglik. Kaukaasia tähtpea Scabiosa caucasica Kaukaasia tähtpea Scabiosa caucasica · Kõrgus 30-70 cm. · Suured kobaras õisikud. Õitseb pikalt juuni kuni september. · Tavaline parasniiske aiamuld. Roomav kipslill Gypsophila repens Roomav kipslill Gypsophila repens · Kõrgus 15-35 cm. · Roomavate, tipust tõusvate vartega puhmik. · Roosad või valged õied. · Päikseline kasvukoht. · Eelistab kerget kuivemat, toitaineterikast aiamulda. Ei talu liigniiskust! · Kasutamine: kiviktaimla, müüriääred, nõlvad. Hambuline kobarpea Ligularia dentata Hambuline kobarpea Ligularia dentata · Kõrgus kuni 1 m. · Õitseb august kuni september
Erinus alpinus alpi eriinus K Gentiana sp emajuur (mitmed liigid) Geranium napuligerum naerilaadne kurereha L Geranium sanguineum verev kurereha K Globularia cordifolia südajas keraslill K Gypsophila repens roomav kipslill LV Iberis sp ibeeris (mitmed liigid ja sordid) Leontopodium alpinum alpi jänesekäpp (eedelveiss) L Lewisia sp leviisia (mitmed liigid ja sordid) K Phlox subulata nõeljalehine leeklill (ja mitmeid teisi liike) Plantago nivalis hõbe-teeleht Primula auricula kõrvikpriimula
7 Võimaluse korral vali taimed , mis ei levi isekülvi · Dalmaatsia kurereha teel ega juurevõsundite abil! · Borisi mõõl (harrastusaednik Jüri Annisti järgi) · Roomav kipslill · Adoonis · Sinilill · Ümaralehine kivikress · Helmikpööris · Kassikäpp · Madalakasvulised hostasordid · Lehvikjas kurekell · Leviisia · Hanerohi · Karukell
ka hirved. Selle tulemärgi värvid on lilla ja punakaspruun, kontrastiks koobaltsinine. Amburi metall on tina. Inspiratsioonireisid viigu teda Hispaaniasse, Ungarisse, Lõuna-Aafrikasse, Saudi Araabiasse või Austraaliasse. Kaljukits sobib sõralisi pidama Kaljukits kepsutaks meelsasti aaskannikeste või võõrasemade vahel, taamal luuderohuga kaetud iidne müür. Ent lillede seast võluvad teda ka rebashein, jumikas, kanep, harilik luudpõõsas, kolmiklill, kipslill, kameelia ja magnoolia. Puudest meeldivad Kaljukitsele mänd, jalakas, jugapuu, paju, haab ja pappel, loomadest muidugi mõista kitsed ja teised sõralised. Kaljukitse värvipalett on tume: tumehall, sokolaadipruun, must, indigo. Mõni ime maa märk. Ent metallidest sobivad Kaljukitsele hõbe ja plii. Kaljukits võiks koduaia kujundamisel malli võtta Leedust, Bulgaariast või Makedooniast. Ent teda kisub ka Indiasse, Afganistani, Tiibetisse, Albaaniasse ja Mehhikosse.
5.Kasvavad kuivematel päikeselistel, sageli liivastel niitudel, loopealsetel, kinkudel; harva metsas ja niiskemas. Levinud põhjaparasvöötmes, lähistroopilises vahemerelises kliimavöötmes ja troopilistel mägede aladel. Lõunapoolkeral esineb nelgiliste perekondi suhteliselt vähe, sellele vaatamata kasvab seal maailma kõige lõunapoolsem kaheiduleheline õistaim antarktika padikann 6.Kasutatakse enamasti dekoratiivtaimedena : nt tulinelk, kipslill, harilik seebilill. SUGUKOND: sarikalised (Apiaceae) 1.kuulub kaheiduleheliste klassi, sarikalaadsete seltsi 2.Maailmas u 3000 liiki, Eestis u 40 liiki 3.Peamiselt suured rohttaimed. Sarikalistel on vars õõnes ja vaoline, lehed enamasti suured ja vahelduvalt. Õied on väikesed, suurtesse õisikutesse koondunud Õisik on sarikas, väga sageli liitsarikas. Viljaks on kaksikseemnis (kahe poolega jaguvili) 4.Levialaks kogu maakera, põhiliselt põhjaparasvööde. 5
annaabi.ee 
