Mida see tähendab? Seina arvutuskõrguse(hef) ja arvutuspaksuse (tef) jagatise tulemus ei tohiks olla üle 27. Saledus c=15. Mida see tähendab? Kui meie leitud saledus tegur (hef/tef)on suurem kui 15, siis antud juhul peame arvestama roometeguriga. Kui aga väiksem võtame roometeguriks 0 ehk ei arvesta roometeguriga. Tsentrilise ja ekstsentrilise surve olemus, jõudude rakendamise skeemid. Tsentriline surve surve asub keskel, ekstsentriline surve surve asub ääres. Survetsoon elemendi ristlõikes. Kuidas määrame? Survetsooni suurus müüri peal on võrdne koormusi andva elemendi toetuspinna ristlõikega. Seal on ka pinged kõige suuremad. Toetuspinna äärtest hakkab survetsoon 60 kraadi all suurenema ning pinged müüritises vähenevad kuni seina kõrguse keskele (H/2). Survetsooni leidmiseks kaugusel H/2 peame leidma Lef (efektiivse survetsooni pikkuse). Selle leidmiseks kasutame täisnurkse kolmnurga reegleid. Nõtketeguri olemus.
Võtan ülemiseks sarruseks 4 Ø 8 AIII, AS2 = 201 mm² 5 / 10 3. Abitala dimensioneerimine Koormused: qd = 18 kN/m² * 1,75 m + 0,2 m * 0,3 m * 25 kN/m³ * 1,2 = 33,3 kN/m q d × l 2 33,3 × 6,12 M Sd = = = 112,7 kN × m 11 11 6,1 b eff = 0,2 + = 1,42m 5 kaitsekiht 30 mm d2 = 400 30 10 = 360 mm survetsoon 0,85*fcd *beff *hf *(d2 hf/2) = 0,85*16,7*1,42*100*(36050) = 624,9 kN*m > MSd järelikult survetsooni piir ei ulatu ribisse, jääb plaadi pinda. M Sd 112,7 × 10 6 µ= = = 0,0432 × f cd × b × d 22 0,85 × 16,7 × 1420 × 360 2 µ < µ c = 0,393 = 1 - 1 - 2 × µ = 0,0442 × × f cd × b × d 2 0,0442 × 0,85 × 16,7 × 1420 × 360
paiknevaid põikseinu ja muid seinaga seotud sama jäiku konstruktsioonielemente võib vaadelda seina kinnitusena ja neid arvestada konstruktsiooni üldstabiilsuse kontrollimisel. Kiviseina piirsaledus u =27. Mida see projekteerijale tähendab? seina arvutuspaksuse ja arvutuskõrguse jagatise tulemus ei tohiks olla üle 27. Tsentrilise ja ekstsentrilise surve olemus, jõudude rakendamise skeemid Tsentriline surve surve asub keskel, ekstsentriline surve surve asub ääres. Survetsoon elemendi ristlõikes Nõtketeguri olemus - tegur, mis näitab kui mitu korda on nõtkepurunemisele vastav survepinge väiksem materjali voolepiirist survel. Surutud müüritise arvutamine ekstsentrilisele survele. Lihtsustatud arvutusskeem (üleval ja all liigendid). Mida ja kus kontrollitakse? Talade toetumine vahetult müürile.
vundamendi betooni tugevusest ja järelvalu paksus ei ületa 0,2 kordset alusplaadi kitsamat mõõdu: Alusplaadi töötava riba laius, kui alusplaadi paksus on . 7.1.1 Alusplaadi kontroll paindele vundamendi survetsooni reaktsioonist Välisjõudude momendi leidmine ankrupoltide suhtes: Survetsooni laius alusplaadi all (lugedes parempoolsest otsast) Betooni reaktsioonist tingitud arvutuslik paindemoment plaadi parempoolse konsoolse osa all (ühiklaiuse kohta), kui survetsoon ei ulatu postiprofiilini: 29 Kandevõime on tagatud! 7.1.2 Ankrupoltide ja alusplaadi kontroll tõmbejõule Moment ankrupoltide telje suhtes ankrupoltide jaoks ohtlikeima sisejõudude kombinatsiooni puhul (KK2): Survetsooni laius alusplaadi all (lugedes parempoolsest otsast) Ankurpoltide telje kaugus survetsoonist: Ankrupoltide summaarne (2 ankrupoldi) arvutuslik tõmbejõud:
2.a staadium. Armatuuri pinge saavutab voolavuspiiri fy. Armatuuri sisejõud ja survetsooni resultantjõud enam suureneda ei saa (Ns = Nc). Koormuse suurenemisel armatuur voolab, pragu areneb edasi, survetsooni kõrgus väheneb ja betooni pinge seal suureneb 3. staadium on purunemisstaadium. Survetsooni pinna vähenemise tõttu on betooni pinge praktiliselt kogu survetsooni ulatuses saanud võrdseks survetugevusega fc. Betooni survetsoon puruneb ja konstruktsioon variseb. 22. Normaal-, üle- ja alaarmeeritud ristlõigete määratlus, habras purunemine Normaalarmeeritud ristlõike purunemine algab tõmbetsoonis armatuuri voolamisega ja lõppeb survetsoonis betooni purunemisega. Purunemisele eelneb purunemislõikes oleva prao suur avanemine ja tavaliselt ka elemendi suur läbipaine. Väga tugeva tõmbearmatuuriga ristlõikes võib survetsooni betoon puruneda enne, kui armatuuri pinge saavutab voolavuspiiri
Koormuse suurenemisel armatuur voo- lab, pragu areneb edasi, survetsooni kõrgus väheneb ja betooni pinge seal suureneb. Paindekan- devõime M = Nsz = Ncz suureneb mõnevõrra sisjõude õla suurenemise arvel. 3. staadium on purunemisstaadium. Survetsooni pinna vähenemise tõttu on betooni pinge prakti- liselt kogu survetsooni ulatuses saanud võrdseks survetugevusega fc ja betooni pikideformat- sioon piirsurvedeformatsiooniga εcu.. Betooni survetsoon puruneb ja konstruktsioon variseb. Taolise skeemi järgi purunevat ristlõiget nimetatakse normaalarmeeritud ristlõikeks. Normaalarmeeritud ristlõike purunemine algab tõmbetsoonis armatuuri voolamisega ja lõppeb survetsoonis betooni purunemisega. Purunemisele eelneb purunemislõikes oleva prao suur avanemine ja tavaliselt ka elemendi suur läbipaine. Väga tugeva tõmbearmatuuriga ristlõikes võib survetsooni betoon puruneda enne, kui armatuuri pinge saavutab voolavuspiiri
Koormuse suurenemisel armatuur voo- lab, pragu areneb edasi, survetsooni kõrgus väheneb ja betooni pinge seal suureneb. Paindekan- devõime M = Nsz = Ncz suureneb mõnevõrra sisjõude õla suurenemise arvel. 3. staadium on purunemisstaadium. Survetsooni pinna vähenemise tõttu on betooni pinge prakti- liselt kogu survetsooni ulatuses saanud võrdseks survetugevusega fc ja betooni pikideformat- sioon piirsurvedeformatsiooniga cu.. Betooni survetsoon puruneb ja konstruktsioon variseb. Taolise skeemi järgi purunevat ristlõiget nimetatakse normaalarmeeritud ristlõikeks. Normaalarmeeritud ristlõike purunemine algab tõmbetsoonis armatuuri voolamisega ja lõppeb survetsoonis betooni purunemisega. Purunemisele eelneb purunemislõikes oleva prao suur avanemine ja tavaliselt ka elemendi suur läbipaine. Väga tugeva tõmbearmatuuriga ristlõikes võib survetsooni betoon puruneda enne, kui armatuuri pinge saavutab voolavuspiiri
kaugusel. Kasutatavad valemid kehtivad paindel nii elemendi pinnas kui ka pinnast välja ja hõlmavad nii seinu kui talasid. Müüritise või temas oleva täitebetooni pingeepüüri üldine kuju on analoogne rb-s kasutatava lihtsustatud täisnurkse pingeepüüriga ristlõikes, kus elemendi maksimaalseks survetugevuseks on fd = fk / M (müüritise jaoks, kasutada tuleb koormamise suunale vastavat väärtust) ja fd = fck / M (müüritises oleva täitebetooni jaoks). Kui survetsoon sisaldab nii müüritist kui ka müüritises olevat täitebetooni, tuleks survetugevuse määramisel kasutada nõrgema materjali survetugevusele vastavat pingediagrammi. Paindeelemendi arvutuslik ava (jätkuval või üheavalisel elemendil) lef võetakse, välja arvatud kõrged talad, vähimana suurustest: - tugede tsentrite vahekaugus; - tugede puhasvahe pluss elemendi arvutuskõrgus d. Konsooli arvutuspikkuseks võib võtta vähima suurustest: - kaugus konsooli otsa ja toe tsentri vahel;
8) kus h konaruse sissetungimise sügavus, R konaruse tipuraadius. Konarused normaaljõu toimel kas tungivad üksteise sisse või deformeeritakse, mille tulemusena kontaktpinnal tekkivad vastavad pinged ja deformatsioonid. Libisemisel teatud materjali maht kontaktpinna ümber allub korduvatele jõu mõjutustele. Jäik kerakujulise konarus, mis libiseb mööda deformeeritavat pinda, tekib keeruline pingeolukord: konaruse ees tekib survetsoon ja tagapool tõmbetsoon. Selle tulemusena muutuva märgiga tsükliline materjali koormamine. Iga tsükkel ei möödu jäljetult, kuna selle käigus kogunevad kahjustused, mis lõppkokkuvõttes viivad materjali purunemisele. Hõõrdumise tagajärjel toimub materjali eraldumine. Käesolevaks ajaks on välja pakutud kümneid kulumise mehhanisme sõltuvalt kontakteeruvatest materjalidest ja katsetamistingimustest ja staadiumist. Kõigepealt mõningatest terminitest
annaabi.ee 
